Järjekas . Hetkel Pealkirjatu.

Tere. Alustan ka siis oma järjejutuga. Esimene osa on suht nilbe või siuke mis ei ole eriti hea , aga läheb paremaks. Ma olen alles algaja , niiet palun ärge palju karjuge mu peale. Kriitikat paluks ka ( AA ) . Ja keegi võiks pealkirja ka soovitada :) .

Kustutasin tutvustuse üldse ära , milline Keity välja näeb , tuleb neljandas osas juttu.
Ja see mis temaga kõik juhtub , tuleb ka siin tekstis välja.








#1

„Musii!’’ karjus Keity.
,,No, mis on, kallis?’´
,,Seda et kas ma võin sinu rula laenata vä?’’ küsis Keity kohe otse välja, sest tavaliselt Stefan tal seda ei luba, kuna kardab, et ta kukub.
,,Ei, musi. Sa ju tead, et ma ei anna seda sulle.’’ vastas poiss natuke kurja ilmega.
,,Aga ma lähen sõbrannadega skeiti ja siis ma tahaksin seal ka sõita ja... aga tule sa kaasa ja siis anna seal seda mulle. Kas nii sobib?’’ küsis ta ja näitas oma armsaid kutsusilmi oma poisile.
,,No okei, ma tulen.’’ andis Stefan alla.
,,Jeshh, aaaa seda ka ett ä, ma lähen vahetan riided ära ja teen ennast korda. Oota siin või tee midagi, mu vanemaid pole kodus.’’ ütles Keity ja jooksis üles enda tuppa. Seal ta valis välja oma lemmik kitsad teksad. ,,Ää , kumma ma panen, kas valge või musta ?’’ küsis Keity endalt. Ta ikka ei suutnud otsustada, kumma ta paneb. Kuna tal olid valged teksad jalas, sobisid mõlemad. Niisiis, ta oli rinnakate väel ja jooksis alla Stefani juurde ning küsis: ,,Kumma ma panen? Musta või valge?’’ küsis tüdruk, ning seisis ikka veel oma poisi ees rinnakate väel.

Poiss mõtles kaua. Vaatas Keityt, vaatas ta rindu, vaatas musta pluusi, vaatas valget pluusi ja lõpuks vaatas teksaseid. ,,Ohjah, selline see tüdrukute elu on, aga rinnad on tal tõesti ilusad... ma polegi tal neid vist nii lähedalt näinud, niipea kui meil 2 kuud täis saab, kavatsen ma temaga seksida,’’ mõtles poiss ja tema pilk oli endiselt tüdruku rindadel.
Keityl aga sai kannatus täis ja ta pahvatas, ,,NOH? KUMMA MA PANEN?’’
Stefan aga hakkas kokutama, ,,No ma ei tea, kurat küll! Raske valik, pane kumb tahad!’´ Keity vaatas teda imestunult ja mõtles. ,,Ta pole tavaliselt kunagi minuga nii käitunud. Ah pohh, karjun vastu talle.’’ ,,Ah, sa oled nii mõttetu. Ma lähen üles, ma tulen 15 minuti pärast alla.’’ Tüdruk jooksis üles ja jäi peatuma peegli ees. ,,Pohhui, ma panen valge,’’ mõtiskles ta endale. ,,Niii, nüüd natuke meiki... okei see pole natuke, seda on lausa liiga palju, aga ma näen ilus välja. Niii... juuksed lahti ja ongi kõik. Mul läks isegi vähem aega kui 15 minutit.’’

Keity tuli joostes alla, võttis enda jaki, pani tossud jalga ja sõnas: ,,No lähme nüüd, ma olen valmis.’’
,,Ooota... ’’ Sõnas Stefan. ,,Anna andeks, kallis, et ma enne sinuga nii käitusin, ma lihtsalt jäin vaatama kui ilus sa oled’’
,,Pole midagi. Hoopis sina peaksid mulle andeks andma.,’’ ütles Keity ja naeratas.
Sellele järgnes pikk magus suudlus.


Nad jalutasid käsikäes parki. Stefanil olid kahjuks mõlemad käed kinni. Ühes käes rula, teises käes Keity käsi. Seal oli palju Stefani sõpru ja mõned Keity sõbrad. Loomulikult läks tüdruk kohe oma sõbrannade juurde ja nad hakkasid igasugudest asjadest klatšima.

,,Teate, ma nägin üht ülinunnut kutti...’’ rääkis Megan Keityle ja Isabelile.
,,Noh, ja mis edasi sai? Sebisite ka?’’ oli Keity uudishimust pahvatamas.
,,No ma ei tea, kas seda päris sebimiseks nimetada saab, aga me ainult rääkisime. Pärast, kui ma ära pidin minema, andsin talle oma telefoninumbri. Ja eile õhtul me rääkisime telefonis tervelt kaks tundi. Oh, see oli nii imeline. Mõelda vaid, ma meeldin talle, tema mulle ka, ta on lihtsalt niiii armas.’’ rääkis Megan ägedalt.
,,No siis on ju kõik hästi? Käite vä’’ Küsis Keity.
,, Muidugi on.. Ja... Tead ka kui õnnelik ma eile olin. A ja täna hommikul saime kokku onju ja siis... me suudlesime. See oli pikk ja ilus. Täna ta peaks ka siia tulema, vähemasti ta ütles nii. Näed, sealt ta tulebki!!’’ rääkis Megan ja jooksis oma poisi juurde.

,,Tead vä? Keity, sellist asja et ä, ma ei tahaks sulle küll seda rääkida, aga ma pean ä. Suht piinlik on ka seda rääkida ä. Et ä, ära mind palun maha löö, ära Stefanit süüdista, tema ei teinud midagi, mina tegin. Me suudlesime Stefaniga...’’ rääkis Isabel. Silmades oli tal näha õnne, aga näost oli ta kurb.
Keityl jäi paar südamelööki vahele. ,,Okeiiiiiii, õhhhh, ma PEAN Stefaniga OTSEKOHE RÄÄÄKIMA! Kuidas Isabel julges nii teha, ahh?’´mõtles Keity pahaselt. Tegelt oli tal täiesti suva - nagunii kõik tüdrukud suudlevad teda. Aga tema kaks sõbrannat pole Stefanit kunagi vaadand kui mingit poissi.
,,Oota korra!’ sõnas Keity ja lahkus Isabeli juurest.

Ta jooksis teiste poiste juurde, kus olid kambas Kevin, James, Luke, Daniel, Rick, Stefan ja veel mingid poisid, keda ta ei teadnud. Ta kõndis vihasena Stefani ette. Stefan tõusis rämbilt püsti ja vaatas teda. Tahtis hakata kallistama, aga Keity ei lubanud ja siis käis latsakas. See võis vast valus olla, aga Keityt see ei huvitanud. Ta pidi saama oma kättemaksu. Mis siis, et see oli kõigest pisikene suudlus, ta ei saanud sinna midagi parata. See oli tema oma sõbranna, kuidas ta üldse julges!

,AI! Mille eest see veel oli?’’ Küsis Stefan.
,,Nagu sa ei teaks. Äkki paned varsti Isabeliga minu juuresolekul ka ila?’’ karmitses Keity.
,,Ah, selles on siis asi? Ole nüüd, musi. Ma armastan sind ja ei taha kedagi muud. See lihtsalt juhtus nii,’’ selgitas Stefan.
,,Ja ma peaksin sind uskuma?’’ küsis Keity.
,,Jah. Ole rahulik, ma tahan sind ainult, usu mind,’’ sõnas ta naeratades.
,,Okei. Ma usun sind,’’ ütles Keity .
,,Ok. Tänan kõrvakiilu eest, see oli arvatavasti seda väärt.’’
,,Jajah.’’ Ütles ta midagi pobisedes ja läks tagasi Isabeli juurde, kuhu oli jõudnud ka seltsi Megan ja tema poiss.

Stefani vaatenurk:
,,Ma ei tohi seda tibi käest lasta. Ja tegelikult suudlus Isabeliga, ma ise tahtsin ju. Aga, niipea kui võimalik, meelitan ta voodisse. Ja siit ma tulen!"


Keity vaatenurk:
,,MIDA KURADIT MINUGA TOIMUB?’’ küsisin ma endalt. ,,Kuidas ma saan nii edasi elada? Ma pean tõsiselt midagi tegema... ma pöördun... Ei, teie, lugejad, teie sellest veel teada ei saa. Kõigepealt räägin ma oma papsiga ja siis vaatab edasi. Aga mitte keegi teine ei tohi sellest teada. Isegi mu parimad sõbrannad mitte. Isegi mitte Stefan. Kui ma talle otsa vaatan, näeb ta alati selline välja, nagu tahaks ta minult seksi. Ei. Ma totaalselt keeldun temaga seksimast. Veeel. Tegelt ta on pandav kraam, peaks ära proovima. Ah, saab mis saab.’’

,,Tsau, kus käisid?’’ küsis Megan.
,,Ah, ei, korraks Stefani juures,’’ ütles Keity ja saatis Isabelile ühe kurja pilgu. Isabel noogutas, järelikult sai ta aru .
,,No vahet pole. Igatahes see on mu ülinunnu poiss Joe. Joe, see on Keity,’’ tutvustas Megan oma kutti .
,,Meeldiv tutvuda. Aga teate, ma lähen vist nüüd koju. Tsau,’’ rääkis Keity kiirelt ja jooksis korra Stefani juurde, nad suudlesid hetke ja Keity läks kõndides minema.

Joe vaatenurk:
,,Keity on suht seks, kurat, miks ma teistele tüdrukutele mõtlen, kui mul on ju Megan. Hea seegi. Tundub, et Keityl on poiss olemas. Loog ju, et on, kui ta selle tukapedega suudles.
Midaiganes, Joe. Maga kaineks, tõsiselt,’’ sõnas ta mõtetes endale.


Uh , pikk osa tuli. Tegelt siin ongi pikad osad . ^^

seda ka et , kas ma peaksin otsekõned boldiga tegema , või mitte ?

Mulle käivad juba närvidele need must-valged võrdlused- nohik, populaarne, vaene, rikas jne. Seda pole minu aravtes küll vaja. Palju parem on lugeda, kui lugeja ise mõistab, milline peategelane on.
Mulle ei meeldi need, ä-d, väd-d, musid.
Paitsab, et peategelane on järjekordne pube kes karjub ja nii, et oled mõtetu ja nii edasi.
Stefan vist mingi litsimees, mis osalt on hea, et ei ole mingi järjekordne tüüpiline nunnu poiss, kes ainult truude kutsikasilmadega otsa vaatab ja täidab iga soovi. Aga samas see teisega suudlemine on niii tüüpiline.
Üldiselt, tahaks näha mis edasi saab. Ja solvuda ei tohi kindlasti kriitika peale, kui see tõesti just ebaõiglane pole.
Ei pea otsekirja boldiga tegema, te nii nagu tahad.
Uut. Edu edasiseks kirjutamiseks.

Need ä-d ja vä-d lõppevad ära. Ja , see on natuke tüüpiline pube jutt , aga Keityl tuleb mõistus pähe ja see lõppeb.
Ma võin tegelt juba uue osa üles panna , sest mul on see valmis kirjutatud.

Loodan et on veel lugejaid. Pole küll just kõigeparem , aga loodan et saab hakkama .

#2 .

Eelmises osas:
Joe vaatenurk:
,,Keity on suht seks, kurat, miks ma teistele tüdrukutele mõtlen, kui mul on ju Megan. Hea seegi. Tundub, et Keityl on poiss olemas. Loog ju, et on, kui ta selle tukapedega suudles.
Midaiganes, Joe. Maga kaineks, tõsiselt,’’ sõnas ta mõtetes endale.

,,Persse, ma pidin ju seal rulaga sõitma,’’ tuli Keityl meelde. ,,Suva see, tagasi ma ei lähe!’’ sõnas Keity endale uuesti .
Keity jõudis kõmpides koju, kui ta tuppa jõudis, oli tal laua peal kiri.
Kirjas seisis:

Keity.
Läksime mõneks päevaks maale, palun ole korralik ja korista ilusti toad ära ja tee süüa endale. Külmkapis süüa on, raha sul peaks endal olema, kui ei, jätsime sulle 100.-. See asetseb laua peal. Ja kui me koju tuleme. olgu toad korras ja maja puhas!
Emme ja Issi.

,,FUCK! Seda oli ka nüüd vaja. Sittakanti ma teen teil siin midagi. Pohhui, ma lähen magama,’’ ütles Keity kellegile, keda polnud olemas.

***

Samal ajal pargis.
,,Kuulge, kas keegi teab, mis Keityl juhtus?’’ Küsis Isabel oma tibiliku häälega.
Stefan tuli rämpidelt maha ja läks teiste juurde ja vastas Isabeli küsimusele: ,,Suht suva ju. Mind nagu eriti ei koti.’’
,,Mind ka vist mitte. Stefan, millal me Keityle teatame, et me koos oleme?’’ küsis Isabel Stefani käest.
,,Tead, kallis, ma ei tea. Sa ju andsid talle väikese vihje?’’ vastas Stefan.
,,E, ja. Aga ma vaatan, et ta sai maruvihaseks. Aga te leppisite ära, eks?’’ küsis Isabel järgmise küsimuse.
,,Ja . Tead, ma lähen Keity juurde, vaatan, mis teeb seal. Ekks... tsau,’’ Sõnas Stefan Isabelile ja suudles teda.

Stefan lausa jooksis Keity juurde. Kui ta juba Keity maja ukse juures oli, koputas ta kõigepealt. Keegi ei vastand. ,,Hmm, äkki ta magab? Oh, ongi mõnus aeg,’’ mõtles Stefan, koputas veel korra ja astus vaikselt uksest sisse. Kedagi polnud. Kui ta nägi laua peal kirja, luges ta selle läbi ja viskas prügikasti. Sada krooni võttis ta aga endale .
Kui ta Keity tuppa jõudis, nägi ta seal teda voodis lamamas. ,,Krrr, ta on seksikas, ma parem teen selle kohe ära.’’
Stefan läks Keity voodi juurde ja suudles Keityt. Keity tegi silmad lahti ja suudles vastu, kui ta aga nägi, et Stefan hakkab Keityl pluusi ära võtma, lükkas ta enda pealt ära ja ütles: ,,Kuradi Perv, mida sa tahad siit?’’
,,Musi, mis juhtus nüüd?’’ ütles Stefan, samal ajal kutsusilmi pähe tehes.
,,Arvad, et saad mind niisama lihtsalt? Valesti arvad. Parem kao siit nüüd. Mine ilatse oma Isabeliga. Te kaks olete minu elust kadunud. IGAVESEKS!’’ Keity sai vihaseks, aga tal hakkasid pisarad peale tungima.
,,JA LÄHENGI! A ja võta teatavaks, me oleme nüüd koos. Ta on palju ilusam kui sina. Ma tegelikult ei armastanudki sind, võib-olla ainult alguses, aga kui Isabeli nägin, armusin temasse ära. Aga enne kui lähen, tahan sind suudelda, viimast korda.’’ Stefan oli samal ajal vihane, kuid ka hea.
Keityt haavasid need sõnad, mida Stefan ütles, ta poleks oodanud temast seda... Stefan tuli Keityle aina lähemale ja hakkas teda suudlema. Enne kui Stefan teda suudlema jõudis hakata, ütles Keity midagi vahele: ,,Ma... ei...’’ ja siis läks tal pilt silme eest mustaks ning ta kukkus maha.
Stefan aga võttis laua pealt telefoni ja kutsus kiirabi.
,,Jah . Stefan Maia kuuleb... ma olen siin koos ühe tüdrukuga, ta minestas, ega ärka…. Jah... palun... kiiresti.’’ Need olid Stefani sõnad, kui ta helistas kiirabisse.
Kiirabi jõudis kohale, sisenes majja ja panid tüdruku kanderaamile.
Stefan läks autosse kaasa. ,,Ei, temaga ei tohi midagi juhtuda. Ei, ei, ei, ei, mitte seda.’’ Tegelikult oli Stefanil suva, aga ta ei saanud nii õel olla.
Kui nad haiglasse jõudsid ja Keityle igasugu asju külge panid ja teda elustada püüdsid, see ei aidand. Ta pulss hakkas langema, ta süda hakkas aina aeglasemini ja aeglasemini tuksuma...
Lõpuks ei suutnud arstid enam midagi teha ja lõpetasid, nad läksid palatist välja ja teatasid seda teistele.
Medõde: ,,Vabandage, aga me ei suutnud selle tüdrukuga enam midagi teha. Ta pulss oli langemas ja ta hakkas surema... Meil on kahju.’’
,,Ei! Seda ei tohi juhtuda!’’ Karjus Stefan.

Arstid läksid Keity palatist minema, lastes sinna Stefani asemele.
,,Anna andeks, et ma sulle nii tegin... ma ei tahtnud, ma armastan sind. Palun, ainult, ära sure,’’ anus Stefan .
Keity liigutas kätt. Ja proovis karjuda: ,,VALETAD!’’
,,Kallis, sa oled elus. Ta on elus, doktor, ta on elus,’’ rõõmustas Stefan.
,,No c’mon, loomulikult olen ma elus. Ja palun mine ära, ma ei taha sind näha enam! Kohe,’’ rääkis Keity.
Kuid Stefan ei liikunud paigast.
Keity hakkas midagi ütlema, kuid Stefan katkestas ta suudlusega. Suudluse lõpus tahtis Keity oma viimast lauset uuesti korrata, kuid ta ei saanud, tal polnud sõnu... ta ei jõudnud ennast isegi liigutada, ta lihtsalt oli vait ja jälgis, kuidas Stefan minema läheb.
Enne kui Stefan hakkas uksest välja minema, sai Keity aru, mis toimunud oli.
,,Sa siis jätad mu maha?’’ küsis Keity, endal pisarad silmas.
Stefan aga ei vastanud midagi ja kõndis rahumeeli minema.

sa võid ju näiteks selleks pealkirjaks panna... selle tüdruku nime võimidagi : )
agamuidu , hhea. uut !

Meenutab reidikat...
Aga noh, ootan mis "pööre" asjadesse siis tuleb...

ikka veel liiga tüüpiline, aga teine osa siiski palju parem kui esimene. Ja ma ootan uut.

ma loodan et kolmas osa on parem kui teine . .
kui ma neljanda osa ära kirjutan , siis saate kolmanda osa (:

Okei. Loodame.

Uus osa :) .

Eelmises osas :
,,Sa siis jätad mu maha?’’ küsis Keity, endal pisarad silmas.
Stefan aga ei vastanud midagi ja kõndis rahumeeli minema.


Keity jäi sinna üksinda palatisse. Ta jäi lihtsalt üksi. Varsti tulid arstid , ja ütlesid , et ma pean siin veel homseni olema ja homme õhtul saan koju, juhul, kui veab siis juba ka täna õhtul.
,, See on võimatu. VÕIMATU. Miks ta mulle nii teeb ? Miks ? Kõigepealt Isabel , nüüd Stefan , varsti äkki ka Megan ? Oifakk , homme on kool ju. Raudselt, nad lähevad jälle selle nohkari juurde ja hkkavad norima. Äkki ma saaksin juba täna koju ? Tegelt on see poiss üpris nunnu, aga ma ei saa veel enne midagi teha… Peaks issile helistama , ema läheks pööördesse , kui kuuleb mida ma talle räägin .’’ mõtles Keity. Ta juba peaaegu nuttis , sest kaotas kaks inimest.

Õhtul.
Dr. Spetskin läks Keity palatisse ja küsis : ,, Te olete Keity Sässja eks ? ’’
,, Ja . E , mis toimub ?? ’’ küsis Keity natuke paanikasse minnes.
,, Rahunege , kõik on korras. Lihtsalt tahtsin teatada , et te saate täna välja . ’’
,, Kas mulle tuleb keegi järgi ka ? ’’ küsis Keity uuesti .
,, Vist ja . Tükk aega juba ootab siin mingi poiss ja ütles , et viib teid koju. Siin on teie riided ja asjad , pange ennast riidesse ja enne kui lähete , tulge palun minu kabinetist ka läbi. See asub siit uksest välja minnes vasakule ja kaks palatit edasi. Head paranemist ! ’’ lausus Dr. Spetskin ja väljus palatist.
,, Aitäh . ’’ jõudis Keity veel vaikselt öelda.
,, mmmis poiss ?? on see Joe ? See nohkar , okei , vabandust et teda nii hüüan , aga ma ei tea ta nimegi ju . Või mis faking poisss ? ah suva see , panen riidesse. ’’ mõtles Keity , samal ajal ennast riidesse pannes . Kui ta valmis oli , astus ta oma palatist välja ja läks siis Dr. Spetskini kabinetti. Enne koputas ja kui sai teate, et võib sisse minna , piilus ta ennem natuke uksest sisse.
,, Tere. Te käskisite mul tulla . ’’ sõnas Keity ettevaatlikult.
,, Jah . Palun istuge. ’’ Ütles Dr.
Kui Keity täielikult kabinetti sisenes , nägi ta, et see nohkarist poiss oli seal.
,, midafakki , kus tema siia sai ? kust ta mind üldse teab ? mida ta teeb siin ? ’’ need olid Keity esimesed küsimused mõttes.
,, Tere. Mina olen Mike. Loodan, et sa ei pahanda , kui ma su koju viin ? ’’ Sõnas Mike ja naeratas oma elununnut naeratust.
,, awww, tema nimi on siis Mike ? grr , tal on nunnu naeratus. ’’ mõtles Keity ja jäi Mikele tuhmilt otsa vaatama .
,, Hei. Vabandust , ma olen Keity. Ei pahanda. ’’ vastas Keity kohkudes.
,, Nonii tuvikesed , ma vaatan, et asi läheb isiklikuks , ma parem lasen teil minna. Ja Keity , kui sul hakkab midagi meenuma oma lapsepõlvest , siis anna meile teada . Nägemiseni. ’’ sõnas Dr, Spetskin.
Keity , vaatas talle korra kulmu kortsutades otsa , kuid naeratas peagi. Mike tegi sama. Ning nad läksid koos kabinetist välja.
Nad vaikisid terve tee , kuni lõpuks jõudsid Keity maja ette.
,, Siin ma elangi. Tänan sõidu eest. ’’ ütles Keity rõõmsalt.
,, Kas ma võin sulle teinekord külla tulla ? ’’ küsis Mike.
Keity mõtles hetke , kuid vastas peagi: ,, Jah. Kuid ole ettevaatlik. Stefani suhtes. ’’
,, Okei. ’’ vastas Mike , kulmu kortsutades.
Enne , kui Keity autost hakkas välja minema , ütles Mike midagi . ,, Oota !’’
,, No ? ’’ küsis Keity .
Mike jäi talle otsa vaatama , kuid kummardus ja suudles Keityt. Keity ei hakand vastu , vaid suudles vastu. Suudluse lõppu vaatasid nad teineteisele silma ja Keity lausus : ,, Ma loodan et me sind homme kiusama ei tule . Ja palun , ära tee koolis sellest juttu. ’’
,, Eitee , luban ! ’’ Ütles Mike rahulolevalt .


Keity vaatenurk:
,, mmhh , see suudlus , tema naeratus , ta on nii nunnu. Ma pean Stefani maha jätma.. ahja , õigus , enne on mul vaja kuskil ära käia , vähemalt kaks nädalat , enne ma ei saa Mikega midagi alustada .. ma ei ütleks et ta meeldib mulle esimesest silmapilgust , loomulikult olen ma teda varem märgand ja see , kuidas ta mind jägib .. ta on mulle enne ka meeldind , aga me pole lihtsalt üksteisega rääkind... ohjah , midaiganes.’’

Mike vaatenurk:
,, Keity. Kas sa hakkaksid mu tüdrukuks ? Ma ei uskund , et sa nii sõbralik oled. Ma armusin sinusse , ma olen sinujaoks kõigeks võimeline. Aww ,, ’’

Keity keeras võtmega koduukse lahti ja astus tuppa. Ta nägi, et isa oli kodus ja läks tema juurde.
,, Issi , kas sa mitte ei peaks maal olema ? ’’ Küsis Keity .
,, Ei. Ma tulin ära , sest tahan sinuga rääkida . ’’ vastas Keity isa.
,, Tore . Mina sinuga ka ’’
,, Alusta sa ennem. ’’ Ütles Keity isa.
,, Nii . Asi on nii , et ma tahan et sa mulle kaheks nädalaks Psühholoogi juurde ajad kinni paneksid. Ma tõesti ei tea , mis minuga lahti on ja see lapsepõlve juhtum.. ma pean lihtsalt sellest kõigest lahti saama , ma ei suuda muidu. Palun ’’ rääkis Keity ja ohkas.
,, Hm , kusjuures mul oli sama mõte. Aga ma panen sulle homseks peale kooli aja kinni ja ma siis helistan sulle , et mis kell see on eks ? ’’
,, Okei, teeme nii ! ’’ sõnas Keity ja kallistas isa .
,, Aga ema ? Kas me talle ka räägime ? ’’ küsis Keity peale kallistust .
,, Ma juba rääkisin temaga , ta küll alguses oli hullult paanikas ja nii , aga lõpuks ikka rahunes ja ütles , et sulle on seda tõesti vaja. ’’ rääkis isa rahulikult.
,, Siis on tore. Ma lähen oma tuppa , kui võib ? ’’ Sõnas Keity naerdes .
,, Ikka. ’’ vastas isa samaga .

Kui Keity oma tuppa jõudis ja oma telefoni kätte võttis , oli tal 5 vastamata kõnet ja 2 sõnumit.
2 vastamata kõnet oli Meganilt, 2 Isabelilt ja üks Stefanilt . Helistama ta tagasi kellegile ei hakand.
Sõnum aga oli Mikelt ja Joelilt.
,, hm , kust nad mu numbrit teavad ?? ’’ küsis Keity endalt .
Joeli sõnumis seisis : Tere Keity. Olen Joel , Megani poiss . Ma mõtlesin seda, et saaks äkki täna õhtul rannas kokku kell 9 ? Sobib ?
Joel (L) .
,, Kammoon , mis toimub ?? mismõttes nagu ? ’’ ei saand jälle Keity midagi aru.
Keity tippis sõnumiks ainult vastu : Sobib.
Järgmisena luges ta Mike sõnumit, tal jäi suu lahti , kui ta seda luges .
Hei , musi. Vabanda , et sind suudlesin , sa meeldid mulle tõsiselt ja ma tahtsin küsida , et kas sa oled nõus mu tüdrukuks hakkama ?
Vasta palun . (A) . Mike .

,, Omaigaaaad… Mis ma teen nüüd ??? ’’
Keity kirjutas talle vastu : Anna andeks Mike , kuid see asi läheb liiga kiiresti edasi , me oleme sõbrad. Okei ? Keity . : )
Keityl oli tegelikult valus seda kirjutada , sest ta siiski ikka natuke hoolis poisist ja tal oli kahju temast isegi juba , aga ta ei saa suhet uuesti alustada, vähemalt mitte niipea .

Õhtul rannas.
Keity jalutas rahulikult randa , kuid ta juba peagi nägi tulemas Joeli.
,, Hei. Miks sa mind siia kutsusid ? ’’ küsis Keity , sest ta ei saand siiamaani aru , mis toimub.
,, Andesta ’’ sõnas Joel ja suudles Keityt. Keity aga lükkas ta eemale .
,, MIS SUL VIGA ON ? KURAT , SUL ON MEGAN , MINE TEMA JUURDE ! ’’ vihastas Keity .
,, Aga ma tahan sind !! ’’ ütles Joel , natuke vaiksemalt , aga Keity kuulis seda .
,, Ei . Sa ei saa mind . Kuid oleme sõbrad ? ’’
,, Okei. ’’ ütles Joel kurva ilmega.
Ka peagi rahunes Keity. Nad läksid jalutades tagasi ja rääkisid kõigest , kuni jõudsid Keity majani.
,, Aitäh. ’’ ütles Keity ning kallistas poissi .
,, Võta heaks . ’’ lausus Joel ja kallistas vastu .
,, Tsau. ’’
,, Tsau. ’’ ütles Keity lühidalt . Ja sisenes majja, kus ootas seal tema isa.

See on hea, et Mike ja Keity käima ei hakkanud. Juba midagi loogilisemat. Stefan on täielik idikas . Ja Joel on kuidagi veider tüüp. Arenda on veel palju, aga see osa on kindlasti parem kui eelmised. << arened koguaeg. Uut!!!

neljas osa tuli lühike , kuid selle panen siia varsti üles :) .
ja tänan :)

ma ei saanud mitte midagi eriti aru
aga niipalju kui ma aru sain oli see äge (Y)
uuut :)

einoh, mind jubedalt häirivad need ä'd ja musiii'd ja selline tüüpiline reidijärjekasündroom. aga mul on lihtsalt obsession ortograafia suhtes.

Mm... kui kõik muu kõrvale jätta, siis on mõnus jutt. mis värk psühholoogiga on?

Uut, ^^

no keityl olevat juhtunud lapsepõlves kunagi üks õnntus vms ja siiss ,, ahmaitea .

haah. ma oleks selle aja peale selle õnnetuse välja mõelnud, *naerab*

ma vist ei jätka seda enam :S .
mõtteid pole ja igav jutt on ja kool algab varsti ja siis ma hoopiski enam seda edasi ei tee ja ma lähen nädalaks ajaks ära , arvutisse saan küll , aga ma ei saa eriti pikalt kirjutada seal .
ma vistt ikka ei kirjuta seda edasi :/

eks sa ise tea. (A)

Ega ometi sellepärast, et siin paar tükk su juttu halvasti kommenteerisid ?

eh , eieii , lihtsalt , ma juba tõin põhjendused välja ju .
aga no , neljanda osa saate ka siis kohe kätte. :)

Uuusosa siis .

#4

Eelmises osas :

Ka peagi rahunes Keity. Nad läksid jalutades tagasi ja rääkisid kõigest , kuni jõudsid Keity majani.
,, Aitäh. ’’ ütles Keity ning kallistas poissi .
,, Võta heaks . ’’ lausus Joel ja kallistas vastu .
,, Tsau. ’’
,, Tsau. ’’ ütles Keity lühidalt . Ja sisenes majja, kus ootas seal tema isa.


,, Noor tütarlaps, kus sa käisid ? ’’ küsis natuke kurjalt tema isa .
,, Olin siis olin nohh, vahet pole ju nagunii ’’ vastas Keity ülbelt.
,, KEITY ! Kontrolli ennast! ’’
,, No mida ? Lase mul minna nüüd ’’ Ütles Keity ja proovis isast läbi saada.
,, Kell 16:45 ’’
,, Misassja ? Segast paned vä ? ’’ Naeris Keity .
,, Kell 16:45 on sinu psühhiaater ootamas. ’’ kordas Keity isa Artur uuesti.
,, Aa .. okei . Võin ma nüüd magama minna ? Ma olen tõesti väsinud. ’’ vastas Keity ja haigutas üleolevalt.
Isa tuli tee pealt eest ja Keity sai minna oma tuppa. Kui ta oma tuppa jõudis , kuulis ta , et keegi helistab talle. Helistajaks oli Stefan.
K: Ja .
S: No tsau .
K: Ütle kohe välja , mida sa tahad .
S: No miks nüüd nii õel ?
Keity ei vastand
S: Igaljuhul sa minu juurde täna viitsid ? Ma olen üksi kodus , teeks midagi äkki ?
K: Kas sa ei saa aru , mida sa just tegid ?
S: Ei… ? Mida ma tegin siis ? ta justkui naeris telefoniotsas
K: Ah , käi perse ! Ütles Keity ja vajutas kõne kinni.

Ta hakkas jälle nutma. Ta siiski ju armastab teda, aga Stefan tahtis temalt ainult seksi. .Kuidas ta võis nii julm olla. Jah . Keity mitte ei armasta teda , ta armastas teda.

,, Mike. Ilus nimi. Ma ei saa aru , miks me teda enne üldse norimas käisime ? Kas seepärast , et ta oli klassi tarkur ja koledaim poiss meie klassis? Ma ei saa sellest ka aru , miks kõik tüdrukud vihkavad teda ? Välimuselt on ta jah ehk kole , aga iseloom on ju lausa super. Tegelikult ta pole üldse kole , lihtsalt meie klassi tibid tahavad midagi enamat ja rikkamat saada. Mina juba selle saavutasin , kuid kaotasin ta. Homme on siis see päev , kus ma lähen sinna. Räägin kõigepealt selle loo , kuidas ma üldse ülbeks muutusin , siis räägin selle lapsepõlve … Oot ? Lapsepõlv ? mis mul juhtus siis ? miks ma midagi ei mäleta ?? Ah suva see , ma jään magama. Ööd. ’’
Rääkis Keity endaga mõttes ning jäi magama .

Hommikul .

Kell oli pool 7 , kui ta ärkas . Ta tegi enda toimetused ära , läks alla , sõi seal ja siis läks uuesti enda tuppa tagasi . Meikis seal end natuke . Seekord mitte palju , ainult natuke ripsmedušši ja huuleläiget. Seejärel võttis ta enda koti ja lippas alla.
,, Tsau paps , tsau ema. Ma lähen ’’ sõnas ta ja kallistas neid ning liikus uksest välja.
Kool oli tegelikult Keity kodule üpris lähedal . Ainult umbes 500 meetri kaugusel.
Kui ta kooli jõudis , vahtisid teda paljud imelikult. Isabel tuli tema juurde ja hakkas oma mega tibiliku häälega rääkima.
,, Nohh , Stefanmusi jättis maha jah ? ’’
Keity ei vastand midagi , tal hakkasid endiselt pisarad silma tungima.
,, Keity on mingi piripill vä ? Hakkab kohe nutma noh. ’’ Naeris Isabel .
,, Kao eest. See pole sinu asi ! ’’ Ütles Keity ja jooksis wc-sse. Kus ta sealt liikus kabiini, istus poti peale ja hakkas nutma. ,, Uskumatu , et asi nii hulluks läheb . Ma ei suuda nii. Kell kohe heliseb ka .. ma ei taha teada , mis klassis juhtub. ’’ Keity tuli kabiinist välja , pesi oma näo ära , tegi uue meigi ja väljus toaletist . Kui Keity klassi sisenes , vilistasid paljud poisid ja tüdrukud naersid. Ta nägi , et Stefani kõrval istub Isabel ja ei hakand sinna minema. Ta läks hoopis vasakpoolsesse aknapoolsele pinki. Kus üks pink edasi istus Mike. Keity pilgutas silma Mikele. Ja Mike noogutas.

Kell helises tunnist välja, kõik pakkisid asjad kokku ja läksid edasi tundi ja nii edasi korduvalt kuni jõudsid viimase tunnini välja. Tunni ajal aga saatis keegi talle paberilipikese laua peale.

Tsau , pärast välja viitsid ? Mike .
Keity kirjutas paberile vastu . Mike , see ei saa nii edasi minna , sa kiirustad liialt, see et me suudlesime ja sa mind koju tõid , ei tähenda veel midagi. Ära palju minust looda ja ma ei tule täna välja , mul on üks . . Keity jäi siin kohal mõttesse . .. üks kokkusaamine . Andesta , ehk teinekord ? : ) . Keity.
Tüdruk viskas kirja poisile tagasi ning kuulas õpetajat edasi.
Peagi tuli talle aga uuesti lauapeale kiri, see polnud enam Mikelt , vaid Joelilt .
Tsau tibu. Sa minuga uuesti täna õhtul kell 9 randa viitsid ? Jo.
Ka teine kiri saabus, seekord oli see Mikelt. Keity luges kirja läbi ja noogutas Mikele. Seejärel võttis ta Joeli kirja kätte, rebis puruks ja kortsutas selle ära, Mike kirjaga tegi ta sama. Siis tõusis ta püsti ja läks uhkel sammul prügikasti juurde, viskas prügi sisse ja kõndis rahumeeli oma kohale tagasi.

Kell helises tunnist välja. Kõik õpilased tormasid oma kottidega klassist välja, ikkagist viimane tund ju. Selle asemel, et kiiresti klassist välja tormata, oli Keity rahulik ning astus täiesti rahulikult klassist välja.
Kui kõik läksid koju, siis tema läks raamatukokku. Otsis sealt välja ühe huvitava raamatu ja hakkas seda laua taga mõtlikult lugema, ise aegajalt kella vaadates. Kui kell oli hiljuti 15.00 , siis nüüd on kell juba 16.00 . Ta pani raamatu käest ja läks raamatukogust välja. Kui ta kooli ees oli , vaatas ta kuhu poole ta peab minema ja peagi ta kuskil kaugustes nägi isa autot tulemas. Ta läks jooksis autosse ja kohe hakkas isa temaga rääkima.
,, Sa ikka tead , millal sul see on , eks ? ’’ küsis ise järele.
,, Jaja , tean. Oota , sa nagu ei vii siis mind sinna ?? ’’
,, No ma ei saa ju. Ma panen sind seal bussijaamas maha ja siis sealt edasi pead minema number 15 bussi peale ja sinna kusagil Eie tänava juurest maha minema. ’’ vastas isa Artur.
,, Einoh, tore siis ju ’’ mossitas Keity.
,, Ära virise ’’ ütles isa lõpetuseks ja sellest nad enam ei rääkind.

Auto hakkas lähenema bussipeatuseni ja autost välja astus 15 aastane tüdruk. Tal oli seljas valged teksapüksid ja Inglismaalt ostetud kollane t-särk. Jalas olid tal mõnusad kevad jalatsid. Tüdruk sammus bussipeatuse pingini ja vaatas, kuidas auto minema sõitis. Peagi tuli buss nr 15 , millele ta minema pidi. Keity tõusis püsti, astus bussi, andis raha , ning istus vabale kohale. Umbes kahekümne minutiga oli Keity Eie tänava lähedal. Eie tänava bussijaamas astus Keity bussist välja ja sammus vasakule poole. Peagi oli ta lähenemas helerohelise majani, mille uks oli täiesti lumivalge. Keity tegi ukse lahti ja suundus laua poole, kus istus umbes 30-ndates naine. Ning küsis temalt :
,, Vabandage, mul oli siin Heidi Kräpiga aeg kokku lepitud. ’’
Naine vaatas tüdrukut natuke aega imelikult, kuid ütles peagi. ,, Jah. Kell 16:45 ? ’’
,, Jah ’’ vastas tüdruk nagu automaatselt.
,, Minge trepist üles ja sealt otse ning paremale, see kus seal üks ainus uks on, minge sinna sisse. ’’ Vastas naine, ise samal ajal kätega näitamas.
,, Tänan ’’

Keity läks trepist üles ja läks teedpidi , kuidas naine teda oli juhatanud. Lõpuks jõudis ta ukse juurde, mille peale oli kirjutatud Heidi Kräp. Keity koputas õrnalt ja astus sisse.
,, Tere mul oli siin aeg kokku lepitud.. ’’ Lausus Keity õrnalt.
,, Jajah. Palun võtke istet. ’’ vastas naine sõbralikult.
Ja Keity istus.
,, Rääkige, miks te siia tulite ’’ palus naine.
Enne kui Keity suud lahti tegema hakkas, meenus talle midagi väga tähtsat…

Tegelikult sa ikkagi võiksid seda edasi kirjutada . Koguaeg läheb järjest põnevamaks ja see osa mulle meeldis väga. Ja huvitav on nüüd ka. Et siis loodan ikka, et sa jätkad !