Lülitasin oma Ipodi käima ning sealt tuli üks mu lemmikumaid laule, ümisesin mõtetes kaasa ning vaatasin aeg-ajalt kollakal seinal olevat kella. Seierid liikusid aeglaselt, kuid võiksid vastupidist, saaks siit koolimajast koju ära. Kuulasin läbi muusika õpetaja nii öelda tarka juttu. Miks on vaja teada meil mingit infot sõdade kohta või mida tegid inimesed kiviajal, muinasajal, rauaajal ja kus iganes? Mida me selle infoga peale hakkame? Kedagi nii või naa ei huvita see. Nagu aru oli ennist saada käis ajaloo tund. Täitsin töövihikut nii palju, kui viitsisin, pool aega rääkisin lihtsalt enda pinginaabri Davega. Temaga on kõik tunnid poole huvitavamad, kui need muidu oleks. Sellel poisil on ikka kuradima palju huumorisoont ning tarkust, ta jutt ei ole iialgi igav. Lõpuks helises tunnikell, mis andis märkku, et see tund on lõppend. Viskasin koolikoti selga ning lidusin kiirelt klassist välja suunaga välisukse poole. Sisejalanõusi mul ei olnud, sest ma ei viitsinud nende vahetamisega jamada, jopest rääkimata, sest õues paistis ju mõnus, soe kevad päike. Paar kilomeetrit ning mu kortermaja paistiski. Täna oli maja ees, aga suur valge kolimisauto. Huvitav, kas siia tulevad uued elanikud või keegi kolib ära? Oli mu esimene mõte. Järeldasin, et kolitakse siia, sest parasjagu tassiti diivanit kõrval trepikotta. Okei. Läksin siis tuppa ning viskasin enda kotid seljast ja istusin arvutisse. Panin muusika mängima, logisin msn-i ning seadsin enda suuna rõdule. Võtsin välja suitsupakist suitsu, süütasin selle ning kimusin samal ajal vaadates uusi elanikke. Seal oli üks umbes kolmekümndendates naine ning temast vanem mees, ilmselgelt naise abikaasa, sest nende abielusõrmused sõrmes paistsid juba kaugelt silma. Seal oli veel üks tüdruk, minust umbes aasta noorem ja veel väiksem poiss, kes oli sellises vanuses, et puldiautodega mängida. Kustutasin koni ning suundusin tuppa tagasi. Valmistasin endale ühe võileiva ja näksisin seda, samal ajal kui telekat vaatasin. Siis helises mu telefon, see oli üks mu sõbrannadest Lizzie. Ta tegi ettepaneku, et tuleb minu juurde. Nõustusin. Seadsin sammud arvuti poole, otsustasin tõmmata plaadile ühe filmi mida tüdrukuga vaadata. Lõpuks kuulsin välisukse taga kolistamist ning juba astuski tüdruk sisse.
"Hei Jake."kuulsin koridorist.
"Tsau jah." ning läksin elutuppa, panin plaadi dvd mängijasse ning panin filmi tööle. Valasin köögis meile kaussi natuke krõpsu ning istusime diivanile.
"Mis film see on?" küsis ta ning ta silmad särasid nagu oleks midagi väga, väga head juhtunud.
"On mingi komöödia, mingist mehest kes üritab panka röövida. Räägi nüüd seda, miks sa nii õnnelik oled?"küsisin.
"Ah, sa paned ka kõike tähele. Aga sellepärast, et Enricho kutsus mind lõpuks välja, homme peale kooli lähme tema juurde ning siis õue."
"Üü, hästi läheb siis sul ju."rääkisime veel palju samal ajal kui filmi vaatasime. Vaatasime filmi ära ning siis tüdruk mainis, et ta hakkab minema. Saatsin ta ukseni, kinkisin ühe kallistuse ja ta läkski. Otsustasin, et lähen vaatan ka mis õues toimub. Riietusin ümber ning tõmbasin juustest kärmelt geeliga läbi ning lukustasin ukse. Õues panin suitsu ette ning kõndisin pargi poole, pargis istuvad tavaliselt igapäev mingid noored kes joovad ja laaberdavad seal, vaatan kes seal täna on. Kaugelt kuulsin juba tüdrukute kiljumist ning poiste juttu. Praegu oli seal neli inimest, kaks poissi ja kaks tüdrukut.
"Hei, mis toimub?"küsisin.
"Tsau Jake, sul popsu on?"kargas üks tüdruk nimega Marina mulle kohe kaela. Ta oli Dave tüdruk. Võtsin suitsupaki taskust välja ning andsin talle ühe suitsu. Ta tänas mind põsemusiga, tõeline slut, kuidas Dave saab sellisega koos olla? Noh, neil on ilmselgelt koguaeg suhtes jamad, aga tõesti.
"Mingi räige kanepi tõmbamine siin?"küsisin kui vaatasin, et üks teine tüdruk tõmbab piibust narkootikumi.
"Pole hullu, pole hullu. Me oleme ammu hukas."vastas mu küsimusele poiss nimega Richo.
"Kuule on aru saada jah, aga ma lähen liigun edasi kuskile. Edu teile." kõndisin kesklinna poole. Teel sinna tuli vastu mulle see tüdruk, kes mu kortermajja kolis."Vabandust, aga oskad sa aidata mind kuidas saab siit toidupoodi?"
"Hmm, ikka saab. See asub siit umbes kilomeetri kaugusel, keslinnast väljas natuke. Aga ma liigun ise ka sinna poole, kui sulle sobib ja kui ma tüliks ei ole, ehk saadan su sinna?"
"No, ma ei tea. Pigem peaksin mina küsima ja põdema, kas ma sulle tüliks olen. Aga kui sa liigud ka sinna poole siis miks mitte. Muide, mu nimi on Isabella ja ma kolisin siia number kuus kortermajja."
"Mu nimi on Jake, ning ma juhuslikult elan seal samas kortermajas ning ma nägin ka kui sa siia tulid täna."
"Päris äge siis."vastas ta ülbe häälega, kuid siiski lõpuks naeratas mulle.
Blondide juustega tüdrukul, kelle nimi oli Isabella on imeline naeratus, ta välimusest rääkimata. Ma arvan, et iga tüdruk kadestaks teda. Isabella pidi ka meie kooli tulema, klass allapoole minust nagu olin alguses arvanud. Sain ta kohta palju teada näiteks, et ta ema nimi on Tina ja isa on Peter, vend pidi tal tüütu olema. Enne elasid nad sellest kohas palju väiksemas linnas milleks oli Iley. Olen sealt isegi vist paar korda autoga või bussiga läbi sõitnud.
Pealkiri: pealkirjatu ilmselt veel. 
26/11/2010, 17:23
