Charlotte'i armastus. #1

Uus järjejutt, JÄLLLLEEE ! Ei, ma luban, et selle ma lõpetan. Ausalt. KRIITIKAT!

I osa

Tavaline koolipäev. Jalutan oma parima sõbrannaga kooli. Vihma sajab ja müristab ka veidi. Täna on ka üks hea päev, ma sain endale venna või õe, ei tea täpselt kumma, aga kummagi ma sain. Tegelikult see mind väga ei huvita, tähtsam on see, kas mu poiss Jack jätab mu maha või mitte.
Jõudsime siis kooli ette, hakkasime sisse astuma, kui nägin Jack'i. Jooksin ta juurde ja kallistasin teda, ta tõrjus mind. " Jätadki mu maha? " küsisin ja pisar tuli silma. Olime lihtsalt juba 7 kuud tülideta olnud. " Ei, kallis, ei jäta! Kõik on meiega korras, ma vähemalt arvan... Aga... mu vanaema... Ta suri. " Jack vaatas maha. " Tunnen kaasa! " Jack noogutas. Me liikusime klassi, kus istusin Mary kõrvale. Ta vaatas mind kurjalt ja sõnas: " Tead? Ma soovin, et sa oleksid surnud, palun mine minu kõrvalt ära! Ma olen kogu see aeg Jack'i armunud olnud ja nüüd ta peab minu ja sinu vahel valima, sest ta juba peaaegu hakkas minuga käima. " Ma jäin teda suu ammuli vahtima. " Mida?" küsisin vihaselt. " Jah. Jack ütles mulle, et võib-olla hakkab ta minuga käima." ütles ta ja naeratas kavalalt. Ma oleks tahtnud talle kallale tormata." Mida? " Ei suutnud ma jälle küsimata jätta. " Mida iganes. " ütlesin vihaselt ja istusin viimasesse pinki, vahtisin Jackile vihaselt otsa ja ta teeskles, et ei saanud midagi aru ning saatis kirja. " Mis on? " Vaatasin talle veel vihasemalt otsa ja vastasin. " Ah, ei midagi. Sa vist tahadki Mary'ga koos olla, ole siis. Edu teile! Jätan su maha! " Saatsin kirja ära, mul oli väga valus. Kell helises ja klassi astus õpetaja, teatades, et meile tuleb uus õpilane. " Keset veerandit? " küsisin õpetajalt ning ta noogutas. Klassi astus piltilus poiss. Tundsin, nagu oleksin temasse armunud, kuid siis tulin maapeale tagasi. Tal polnud muud võimalust, kui minu kõrvale istuda. Ta siis istuski. " Tere. " tervitas poiss mind viisakalt. Sain teada, et tema nimi on Robin. " Tere, tere." ütlesin ja liblikad lendasid kõhus. Mida fakki? Ma pole temasse armunud, ma armastan Jacki! Kui tund lõppes, läksin koju. Tee peal kuulasin Avril Lavigne'i. Ma ei saanud endast aru, sest olin lahkunud esimesest tunnist. Igatahes, kooli tagasi ei läinud, sest olin läbimärg ja vihmavari oli kooli garderoobi jäänud. Jalutasin pargis, kus olime igal õhtul Jack'ga jalutanud. Meenutasin neid aegu, kuid sain aru, et Jack'le ma enam ei meeldi. Mulle tundus vähemalt. Miks Mary muidu sellist juttu ajas? Varsti värises mu mobiil. " Mis on? Mulle ei meeldi Mary? Oma mõtetute kahtlustega jätad mu maha? " ma solvusin, sest võib-olla Mary valetas mulle. " Mary rääkis, et hakkad temaga võib-olla käima, ma vihkan sind! Jäta mind rahule, miks pead mulle nii haiget tegema? " kirjutasin talle vastu. Rohkem sõnumeid mulle ei tulnud. Mõtlesin Statoili hot dog'i ostma minna, sest ei tahtnud enne koju minna, kui koolitunnid läbi on. Kell oli alles 9:17, koolitunnid lõppevad 13:50. Mul oli nii palju aega. Sõin oma Hot Dog'i ära ja kõndisin kaubamajja varju. Chillisin seal niisama ringi, kui nägin Robin't. " Tšau! Kuule, mida sa siin teed? Tunnid ei ole ju läbi veel? " küsisin uudishimulikult. " Ei ole, kuid... mul oli seal üksi igav, ilma sinuta. Sest rohkem mul seal ju sõpru pole, peale sinu... " Naeratasin talle vaid, koos otsustasime minna koos jalutama. Tee peal rääkisime niisama. Lõpuks kui ma koju läksin, hakkas ema kohe pärima, et kus ma olin ja muud sellist. Ma ei tahtnud temaga rääkida, võtsin vaid oma koti ja läksin oma tuppa. Oma toas olles, mõtlesin jälle Robin'le. Läksin arvutisse ja lisasin Robin'i antud MSN'i aadressi enda kontaktide hulka. Ta ei olnud online ja ma otsustasin oma asjad ära teha ning peale seda õppima hakata. Vaatasin e-koolist õppimise ja tegin oma kodused ülesanded ära. Peale seda läksin voodile lamama ning kuulasin muusikat. Mu telefon värises. " Hallo? " küsisin ma. Ja siis hakkasin naerma, sest mulle oli hoopis sms tulnud. " Tule 14.30 meie parki. Jack. " Ohkasin ja vaatasin kella. Kell oli 14.07. Hakkasin ennast sättima ja jõudsin parki. Pargis oli Jack üksinda. " Mis tahad? " küsisin ülbelt. Ta suudles mind. Suudlesin teda vastus ning hiljem tõukasin ta eemale. " Lõpeta! " karjusin ma. " Miks sa mulle nii teed? " küsis Jack. " Aga, miks sina mulle nii teed? Kas Mary jutt oli tõsi? " pärisin ma. " Ei olnud. Ausalt, ei olnud. Usu mind! " palus ta. " Haha, kuule, Jack. Me oleme koos olnud 7 kuud, sõbrad olnud 7 aastat. Ma pole loll, sa valetad mulle. Kas Mary jutt oli tõsi? " kiusasin ma, kuna ei uskunud teda. " Olgu peale, ta jutt oli tõsi! " ütles ta ja vaatas maha. " Värdjas! " karjusin ma ja jooksin minema. Tee peal nägin Robin't. " Tšau! Kuhu kihutad? " küsis ta. Ma ei teinud välja ja jooksin edasi. " Oota nüüd! " ütles ta veel. Ma jäin seisma ja läksin tema juurde. " Mis on? " küsisin ülbelt. " Kuule... vaata... ma olen sinusse armunud... See oleks nagu armastus esimesest silmapilgust... "

Kui vana peategelane on? (või jäi mul see kahe silma vahele?)

Jälle ühe poisi juurest teise kätte?
Gooshhh...
Tüüpiline lovestoori jälle, reidikas...
Ma loodan, et see asi muutub, sest üldiselt mulle meeldib lugeda suhetest, kui need on huvitavalt kirjutatud...
Loodan, et järgmised osad on paremad...

APPI! Ma pean kahjuks ütlema, et see üldse ei meeldi mulle. Oleks võinud olla lõigud, lihtsam lugeda ja kohe kui uus poiss tuli ma teadsin, et nad suudlevad ja´et tüdruk temasse mingil määral armub jms igav.

ja on tõesti tüüpiline reidikas.

ps: Audrey - me loeme koguaeg samu jutte xd

Ma panin ka seda tähele.
Eriti laheee X)

Eino, eks ma siis üritan. Ma suht algaja ka ju. Aga see muutub siis, ma LUBAN!

Mulle ka väga ei meeldi tüüpiline
Aga kirjuta edasi

sa lubasid , et lõpetad selle ära ma tahaks näha , mis sa sellest edasi välja võluda oskad

Mm, samuti eriti ei meeldinud. Tavaline love story, kõik suht etteaimatav + veel kõik käis nii kiiresti. See oleks nagu kiire päeva ülevaade.

Mu arvamus ei olnud kuidagi mõledud halvaga, ega ma ise 10 korda hullem kirjutaja või noh, ei kirjuta üldse.

Nii, et sa oled tubli! Jätka

EI
ja palun sind ära pane teksti sisse smaile. Emotsioonide väljendamiseks on meie kaunis eesti keeles kÃŧllalt sÃĩnu