Life, that sucks! | (27/27 osa) LÕPETATUD!

niisiis. ma otsustasin praegu nii linnulennul, et ma panen oma uue järjeka üles. Ma tõesti loodan, et ma saan selle kunagi lõpetatud, sest.. see jutt tähendab mulle nii mõndagi, mõnes mõttes ja ma ei taha, et ma jätaksin selle unarusse. niisiis. käige mulle pidevalt pinda, et ma edasi kirjutaksin, eksole?! (aa) :d

1. osa.

Tilk. Ja järgminegi. Üks hele peopesa oli juba pisaratest märg ning mingile kõrvalvaatajale oleks see võib-olla isegi natuke veider tundunud, Kuid ühtegi pealtvaatajat polnud. Mitte, et see tüdrukut mingitpidi kõigutanud oleks. Teda ei huvitanud, kui mingid võõrad teda nutmas nägid. Teda ei huvitanud isegi see, kui keegi tuttavatest teda nutmas nägi. Niikuinii ei teinud mitte keegi välja. Ei hoolinud. Järgmine tilk langes peopessa ning neidise mõtteid varjutasid uued vihased tähelepanekud. Turtsatades pühkis tüdruk käe vastu teksaseid kuivaks ja pühkis ära enda pisarad, lubades mõttes, et ei nuta nüüd tükk aega. Või vähemalt üritab seda mitte teha. Kergelt ohates korrastas ta enda juukseid ning tõusis seejärel trepilt, millel ta istunud oli. Kiirelt astus neidis edasi, vaatamata kordagi selja taha.
"Helen?"
Tüdruk seisatas äkitselt, suutmana edasi minna. Tundes silmanurgas taas pisaraid köhatas ta kiirelt ja pöördus siis ümber. "Jah?" küsis ta ükskõikselt, vältides meelega noormehe silmi ja jõllitades mingit maja tema selja taga. Sel hetkel oli neiu nägu külm ja kalk ega ilmutanud mingit tahtmist teisega rääkida.
"Mida sa siin teed?" Noormees astud lähemale ja vaatas üllatunult tütarlast enda ees. Näha seda inimest enda kodust natuke eemal oli poisi jaoks ikka väga suur üllatus.
"Jätan oma eluga hüvasti!" tahtis neidis vastata, kuid ta teadis, et see tooks kaasa mingisugused murelikud pilgud, mida ta ei vajanud. "Jalutan," vastas ta seetõttu lihtsalt, pöörates poisile selja ja hakates edasi kõndima.
"Oota!" hüüatas poiss ning haaras neiu käsivarrest. "Kuule, anna mulle andeks. Kui sa mind kuulaksid.." alustas nooruk, kuid tüdruk lõpetas tema eest: "..siis teaksin kindlalt, et sa ajad soga." Neiu vaatas noormehe tumedaid juukseid ja libistas seejärel pilgu üle päevitunud näonaha.
"Anda sulle andeks? Anda sulle, Edvard, andeks see, mis sa tegid? Ah, midaiganes. Hüvasti!" Ja mitte midagi rohkem ütlemata kõndis tütarlaps heledate juuste lehvides minema - talle ei olnud vaja inimesi, kes oma tegusid ei mõistnud.

Pool tundi hiljem seisis Helena kalamajas, sõrm uksekellal. Hetk hiljem avanes uks ja seal seisis öösärgis neiu, haigutades laialt. "He-helen?!" hüüatas ta astudes ukselt eest, lastes niiviisi sõbranna sisse. "Mis sind siia toob?" Kiirelt ringutades ulges tütarlaps ukse ja kõndis elutuppa. Olles piparmündi tee tõmbama pannud istus neiu sõbranna kõrvale diivanile. Helen raputas pead ja ohkas vaikselt, tõustes püsti ning kõndides akna juurde. "Ma.. ma käisin Edvardi juures," sõnas ta lõpuks abitult. "Või noh.. seal, kus ta elab.. ja siis.. noh, ta nägi mind, tead." Annabel vangutas pead, teades, mida tahab öelda, kuid hoides ennast tagasi. Selle asemel surus ta sõbranna enda vastu ja ümises lohutavalt.
"Oled sa kindel, et sa teed õigesti?" uuris Annabel, ulatades teetassi sõbrannale ja silmitsedes teda murelikult.
"Jah, mitu korda me peame seda teemat arutama enne, kui sa mõistad, et ma olen kindel? Saa aru, Annabel, et ma ei ole sina. Ma saan aru, kui sina temaga edasi suhtled, kuigi see mulle ei meeldi. Aga ma tean, sa juba Taunoga ei suhtle minu pärast, niisiis.. ma ei taha sind kõigi poistega tülli ajada." Annabel ohkas ja noogutas kergelt. Seda oli ta arvanudki.
Kui Helenil ja Edvardil hakkas sujuma, oli tüdruk tõesti veendunud, et nüüd, lõpuks ometi, on kõik okei. Aga eelmisel nädalal rikuti tema unistused julmalt ära. Pühapäeva õhtul oli Annabel leidnud enda ukse tagant nutva Heleni. Pärast pooletunnist veenmist oli tüdruk rääkinud, kuidas ta nägi Edvardit ja Siljat suudlemas. Kuigi Annabel püüdis sõbrannat veenda, et ta võis valesti aru saada, ei võtnud tüdruk vedu. "Sa kaitsed teda ainult sellepärast, et ei taha meie vahel valida. Aga ma lepin sellega, et sa temaga suhtled," sõnas Helen ainult, keeldudes enam sellel teemal vestlemast.
Annabel vangutas meenutustehõlmas pead ja saatis sõbranna külalistetuppa, kus too ööbima pidi.

"Helen! Oled sa üldse mõelnud selle peale, et järgmine nädal hakkab kool?" hüüatas Annabel äkitselt. Tüdrukud vahetasid üllatunult pilgu, tõusid siis kiirelt tugitoolidelt ning jooksid majast välja. Nad kiirustasid trammi peale ja väljusid Viru keskuse juures, teades, et see on üks parimaid kohti, kust vihikuid osta.
"Täiesti uskumatu, et me peame juba kooli minema," pomises Helen rahulolematult, võttes ühe põrsaga vihiku kätte. "See on täitsa nummi," sõnas Annabel, vaadates naeratades vihikut, "ja ma täitsa ootan kooli. Ma tunnen mõnes mõttes sellest sagimisest täiega puudust." Helen vaid mühatas rahulolematult ja näitas oma oste müüjale. "Nojah, aga ma ikkagist tahan, et suvi veel kestaks," lausus ta lõpuks, talumata enam seda vaikust. Annabel turtsatas ning manas näole salapärase muige. "Ja sa tahad väita, et ei tunne poiste vilistamisest ülde puudust?"
"Jah."
"Vaata mulle otsa ja korda seda."
Helen tõstis pilgu. "No okei, võib-olla natukene tunnen. Aga ainult natukene!"
"Okei, sellest piisab."
Naerdes lahkusid tüdrukud poest suundudes pankoogi kohvikusse.

Hea :) Edasi

Heaheahea!!!!!
Oootttaaannn uuuttt! :)

Ojaa.
Aga käbarad tööle siis!
Mis istud siin foorumis.

*hakkas naerma*
Ei kommentaari. ^^

A tglt ma siis vist juurdun siia tooli ja ootan uut osa.

Türile sünnale?
Kelle sünnale?

(Tean, et OT )

Perenime vaja.
Ma tean Veskimäed, siis ma tean Kurvitsat.
Kindlasti tean mõnda veel, kui mõtlema hakkan.

Kristiina minust aasta noorem, aga Karoliina käib õega ühes klassis.

Ooooooh , see jutt.
Sul oli vihikus vist veel edasi kirjutatud, kui me autos sõitsime ?
Igastahes, Krissu nõuab uut osa.

Selle sõnastikku või said sa vahepeal veel ühe uue raamatu juba ?

Las ma arvan..
see on sul juba läbiloetud ?

Usun, ma hakkan ka seda nautima, kui ma selle sellel nädalal või isegi nädalavahetusel saan.

telli siis

aga yldiselt - t2htsamad asjad ennem
MILLAL UUS OSA TULEEEB !?!?!?!?!?!?!?!?!?!?!?!?!?!!?!?!?!