Korter number 52. (14. Osa + 3. Ekstrat; Lõpetatud!)

Nonii.
TERVITUUUUUUUS!!!!
Tagasi olen. Kui kauaks, iseasi.
Mul on teiega jälle midagi jagada.
See ei ole väga ambitsioonikas projekt - nagu mul olema kipuvad - nii et usun, et see jutt leiab isegi oma lõpu. :)
Jaa... samas stiilis, mis Liin number 7. Avastati, et 52=5+2=7. Et alateadlikult olen ma nad veel rohkem sidunud kui alguses plaanis.
Pidavat olema "siivutu", kuid nooh... jah. Üritasin midagi rohkem täiskasvanulikumat. Eks te siis ise arvestage ja avaldage arvamust.
Luv ya all! ^^

KORTER NUMBER 52

1. Osa

3. Rentnik kohustub üürija perekonnale võimaldama oma korteri kasutamise vastavalt viimase vajadusele. Teine magamistuba peab selleks tarbeks jääma puutumatuks.

Iga...

Birgit:

Ronin aeglaselt trepist ülesse, hoides kramplikult silma peal ustel olevatel numbritel, soovimata enda oma mööda lasta. Sees on väike ootusärevus.

See on naeruväärne, et tädi Ruti korter minu äraolekul tühi olla ei või. Ma olen Tallinnas peaaegu et igal nädalavahetusel. Ma praktiliselt elangi siin! Aga isa otsustas, et mis see korter ikka muul ajal läppub, muretseme üürniku.

Ainsaks piisavalt imelikuks sõelale jäänud koerteritahtjaks osutus mingisugune mees, nime järgi isegi keskealine mees. Niisiis, isal pole midagi selle vastu, et ma nädalavahetustel võõraga ühes korteris elan, aga see ei ole okei, et korter vahepeal tuuldub.

Ma pean silmas, et see Urmas. Kes ta õieti on? Me ei tea. Pärast on mingisugune palgamõrtsukas ja lõikab öösel kõri läbi. Või sarivägistaja... Või sarivägistaja JA mõrvar. Või on tal rahaprobleeme ning hommikul ärgates avastan end paljaks röövitud olevat.

Mida vanemaks, seda nõdrameelsemaks.

Ja pealegi. Kes mõistuse juures olev kutt – mees, mees, mees – üüriks korteri teadmisega, et tema juurde võidakse iga kell sisse sadada ja jumal teab, millal lahkuda.

21. sajand. Inimõigused. Hallooo.

No ma pole küll päris kindel kas midagi selles on õigustevastast – isegi kui ta mind ära vägistab, saab ta väita, et asi toimus vastaspoolte vahelisel kokkuleppel ja kõik on OK, sest issi kallis tütar on juba ligi pool aastat 16! Kui ma ka selle kohta käivat seadust õigesti mäletan...

Igastahes.

Ma olen närvis.

Kolmandal korrusel väljub Jüri, tädi Ruti kauaaegne sõber, ning jääb mind silmi kissitades jõllitama.

„Tere, härra Kuslap,“ ütlen viisakalt naeratades ning hakkan temast mööduma, kui ta käe ette sirutab ning oma hambutut naeratust naeratab.

„Tere, väike Birgit!“ ütleb ta tõsiselt. „Tead, ma kardan, et keegi on Rutikese korterisse sisse murdnud, aga ma polnud päris kindel. Käiksid nagu sammud ja see trümm-plämm, aga ma ei kuule ka enam eriti hästi, kas tead...“

Noogutan viisakalt ning pean hetke aru, kas härra Kuslapit olukorraga kurssi viia või mitte, kuid leian, et ei viitsi temaga pikemasse arutellu laskuda. „Eks ma vaatan asja üle, ärge muretsege.“

Vanake pomiseb midagi nina alla, kuid lehvitab ja suundub edasi õue. Ronin tänutundega neljandale korrusele. Enne võtme lukuauku pistmist kuulatan, mis sees sünnib. Vaikne muusika. Urmas on kodus.


Urmas:

Mu käed toetavad Kristi tagumikku, kui ta mind juukseid sasides kurgu alt suudleb. Sulen silmad ning naudin seda. Kusagil sügaval sisimas ma tean, et peaksime magamistuppa liikuma, kuid mul on selleks liiga mõnus olla.

Mu käed libisevad automaatselt naise topi alla ning ta ohkab rahulolevalt. Avan tema kaela suudeldes rinnahoidjate haagi ning tõmban selle tal koos topiga seljast. Kristi ajab pea kuklasse ning surub end mulle lähemale, tema hellitavad sõrmed kindlameelselt mu püksiluku kallal askeldamas.

Mu erutus kasvab iga hetkega üha enam ning mu enesekontroll haihtub. Hetke pärast on Kristi diivanil pikali ning ma näen tema poolsuletud laugude vahelt üha kasvavat iha. Kohmitsen hetke oma pükste kallal ning peagi on need vaid üks hunnik põrandal.

Silitan ta kuumavaid rindu ning kummardun, et teda suudelda, kui kuulen uksepauku ning kogu lumm kaob.

Vaatame Kristiga üksteisele hetke ehmunult otsa ning ma tõusen ettevaatlikult püsti sellal kui tema maast oma toppi haarab.

Esikust kostub kohmitsemist ning sellal kui ma oma boksereid meeleheitlikult õigetpidi – või pigem ükskõik, mis pidi – jalga tõmmata üritan, ilmub elutoa uksele näost õhetav brünett, kes segaduses olles ringi vaatab ning siis näost üleni punaseks värvub.

Ega minagi parem ole.

Otsustan bokserid lihtsalt niuete ette tõsta.

Meeleheitlik „Ee...“ vallandub mu huulilt, kuid õnneks kaob neiu enne kui ma midagi enamat välja mõelda suudan.

Kristi on end vahepeal püsti ajanud ning tõmbab parasjagu toppi üle pea kui ma tema poole pöördun. Naise palged õhetavad ning ma vaatan maha.

„Amatöör,“ on kõik, mis ta minust mööda trügides öelda suudab.

SILLLLEEEEEEEEEEEEEEEEEEEE!
See "siivutu" oli heaga mõeldud! Ausõna! XD

Ei, tegelikult ma arvan, et sa tead küll, mis ma sellest jutust arvan. Tundub natukene omamoodi ja selline huvitav tükike ning... noh, mis ma öelda ikka oskan, eks see Urmas tundub üsna vahva. Temast tahaks kohe kindlasti rohkem teada saada, urr!

Jah. Aga... ee... mis siis ikka, ikka uut-tuut-tuut. :)
Jahm. UUUUUUT!

Misa sa naerad??
ja Ajaränduri naist lugesin ma ligi aasta tagasi.
Ja kuidas NII ma ei kirjutanud?

Haha.
No palju õnne.

(Ingrid. I believe you. )

niiiii hea :)
ma tahan uut!
ja ma loodan et see urmas on noorem kui mingi 40, nt 21 võiks olla:D

Jumal tänatud, et foorumil vanusepiirang peal on.

Samas.. Nad saavad lugeda ju ikka..

Aah.. las lapsed avastavad maailma.

Väga.. ee.. tore. Jutt. Jah.. Tore. Kobe.

Palun ära tee Urmasest mingit 45-aastast keskeakriisis pervi. Ja isa laseb 16-aastasel võhivõõraga koos elada? Wow..

Tubli.

Foorumil on vanusepiirang?


Igatahes...päris söödav Mul tuli pealkirja vaadates automaatselt meelde "Meister ja Margarita." Seal oli ühes majas korter number 50, kus elas kari müstilisi paharette

Ei oska esialgu arvamust avaldada, aga loeksin kindlasti edasi

Ära kujuta ette, Ines.
22 oli on ja jääb.

Annan oma parima, et uus osa enne valmis saada kui asi aegub.

Vanusepiirang mingi 13 vist tavaliselt. Ma pole kindel, kas forumotion'il ka on, sest et ma olin mingi 14 vist kui esimest korda seda kasutasin.

On küll jaa.. Ma klikkisin lihtsalt kus oli: Nõustun.

Tead, ma olen liiga swessusutunud ja ei oska enam kriitikat jagada.
Ja ma ei jagagi.
Ütlen: uut!
Ja ma hakkan KC kombel sind tüütama. Sul on nüüd niipaljutüütavaidfänne, kas pole?

Ohissand.
More stalkers.
Aga loodan, et meeldib. :)
Ise jälle väga rahul pole.

2. Osa

...kohtumine...

Urmas:

Tõmban püksid jalga ning kuulnud uksepauku, hingan pahinal välja. See oli küll ebameeldiv...

Sasin juukseid ning vaatan abitult toas ringi. Arvata võib, et ukse peale ilmunud tüdruku nägu kuulus korteriomaniku võsukesele. Kellega oleks parem asjad ära klaarida, aga... kurat võtku!

Teiste kodudesse ei ronita niimoodi sisse! Veel vähem ei topita oma nina igale poole. Mis tal küll arus oli? Helistada siis ei võinud?

Hingan pahinal ringi ning sunnin end rahulikuks. Asjad tuleb ära klaarida, reeglid paika panna ja... korteti allesjäämine kindlustada.

Lollus!

Ma võin oma korteris teha, mis ma tahan. Just nii!

Marsin läbi esikuse tuppa, mille kasutamine mulle ainsana siin majas keelatud on. Koputan eeskuju näitamiseks kolm korda ning peagi avab brünett ukse.

Tema süütusse ja küsivasse näkku vaadates ei saa ma muudmoodi, kui lausa pean tagasi koperdama. Jumal hoidku, see on alles puhta laps ju! Pole täisealinegi veel...

Guy, you’re in deep shit.

Seepärast bordellid leiutatigi... et kõike räpast oma kodus tegema ei peaks.

Hingan sügavalt sisse.

„See, mis enne juhtus ja sa pealt nägid... See nagu...“ Otsin tüdruku õlga silmitsedes sõnu. Silmanurgast näen, et tema suule kipub üha kõveram muie. „See on asi, mida suured inimesed vahest teevad ja... Mul on kahju, et sa seda nägema pidid. See polnud sinu silmadele...“

Tüdruk turtsatab ning ma vaatan talle kulmu kortsutades otsa. „Mis sa olla võid... 25?“ küsib ta vastust ootamata. „Tead, 16 pole väga palju noorem. Tõeneäoliselt tean ma praegu seksist rohkem kui sina minuvanusena, nii et ära põe.“

Pilgutan silmi ning kujutan ette, kuidas ta oma teismeliku käitumismaneeri tipuks mulle hiiglasliku nätsumulli näkku puhub.

Kui ma aga ei ilmutanud mingisugustki vastamise kavatsust, kortsutas tüdruk kulmu ning toetus väsinult uksepiidale. Ta oli praktiliselt mu nina all.

„Tead, sa võid siin suguühetesse astuda palju tahad. Mind ei koti see nii kaua kuni ma teie kasutatud kondoome kusagilt põrandalt ei leia.“ Oma sõnade südikusele vaatamata tõmbus tüdruk näost roosamaks. „Nii et unustame selle, eksole?“

Noogutan ning peale hetkelist kõhklust saan tagasi oma kindlama maneeri. „Sellegipoolest oleks meil vaja paar asja selgeks teha,“ ütlen karmilt – lapsi peab ju kuidagi kasvatama, kas pole? „Reegel number üks on, et sa annad mulle oma tulekust teada vähemalt päev enne ukse taha ilmumist-“ Vaatan tüdrukut küsivalt, kuna ta ühe sõrme püsti on tõstnud.

„Tegelikult on mul olemas võtmed, nii et ma istun sulle korterisse, mitte ukse taha.“

„Okei. Korterisse,“ ütlen ärritunult. „Selge?!“ Kurat, kas ma tõesti nähvasin? Pärast hakkab nutma ka veel... seda vaja. Nutvad lapsed on veel hullemad kui nutvad naised.

„Jesus christ...“ pomiseb tüdruk silmi pööritades. „Mine teine kord lihtsalt magamistuppa ja asi ants.“

„Teine reegel – ei kasuta minu katuse all vihjeid s-tähega sõnale!“

Ta vahib mind väga imeliku näoga...

„Elame, näeme.“ Ta ulatab oma käe, „Brigit olen.“

„Urmas.“

Birgit:

Raputan mehe kätt ning ei saa lahti sellest imelikust tundest nagu ma ahistaks teda. Seks on sõna nagu iga teine ja tema käitub minuga nagu 3aastasega. Miks ma siis end ahistajana tunnen?

Äkki see on mingi pöördfunktsioon või pöörduvõrdeline seos või midagi, kus kõik on pea peal ja ma leian varsti hoopis iseennast Urmaselt asju varastamas, teda vägistamas ja tapmas. Jumal, palun, ei. Siin olemine teeb mind juba paranoiliseks.

Urmas läheb omi asju ajama ning langen tänutundega taas voodile. Kaisa MSNi aken on juba tükk aega vilkunud ja häälitsenud.

Kaisa. says:
Auuu?!
AUUUUUUUU!
Where are uuuuu???
Birx. says:
Sorry. Selle kutiga rääkisin. Tundis ilget piinlikkust. Ei suutnud s-sõna välja öelda ja kohtles mind nagu 3aastast. Tõsiselt creepy.
Kaisa. says:
Haha. xD No edu sulle temaga. Aga said parema ülevaate temast? On ta kena?
Birx. says:
Ta on vana. Mingi üle 20. Ma ei suuda neid adekvaatselt hinnata.
Kaisa. says:
Nojah. Edu siis teile. Praeguse prognoosi järgi hakkate te käed-jalad koos elama...
Birx. says:
Ära sa räägi...

Mõne hetke pärast koputati jälle, kuid tüdruk ei viitsinud tõusta. Birgit lubas mehel sisse tulla ning too pistis vaid pool oma näost ukseprakku. „Söök on valmis. Seljanka. Oled sööma oodatud.“

Nägu kadus.

Birx. says:
Ta tegi mulle suppi ka...

Ingrid ei oska muud teha-öelda, kui naerda.
UUT tahaksin.
Muide, Birgit on ikka pääääris julge, ma mainisin sulle seda juba?

lõpp oli sitaks hea, jumala kõveras :)
igastahes, tahan rutturuttu uut osa:D
aga tahaks teada kuivana see urmas siis täpselt on.

Birx. says:
Ta tegi mulle suppi ka...

Hahaaaa..

UUUUT!!!! Ma hakkan sind koolis piinama. Ja kuidas veel.

Käro, nädalavahetus on.
(Tänane ei näind ka eriti piinamise moodi välja. )

Aga vahva kui meeldis! :)

Ma tean. Aga on ju veel esmaspäev ja.. Ma kohe tsekkan tunniplaani ka. Ma tulen sulle klassi järele ja raaaiiiisk..

Ää ähvarda. Me ju teame, et ei juhtu midagi. Ühiseid tunde ka enam pole. Ja eelmine aasta estas sa ainult võtsid mu kätest kinni ja käskisid uut MGd kirjutada.
*not scared* (A)
Ei tea, kas seda on eriti mõistlik mainida muidugi..

See oli eelmine aasta. Sajaks keset Seljama tundi sisse ja kärataks, et ma tahan uut osa.