music is the part of my LIFE 6.osa

Peategelane on 10 aastane või sain ma millestki valesti aru?
See osa oli jah ei midagi ütlev...., aga ootaks uut ja paremat

Mulle jäi ka alguses selline mulje, aga:

Olen unustasun mainida, et Chad ja Jason on 13 ning Simon ja Charly on 15. Natuke vanemad meist jah. Ja kui mõelda, kui Chad saab 18 on Vanessa alles 15. Imelik, eks?


Kas Vanessa mitte ei olnud peategelasega ühe vanune?
*peab kasutama matemaatikat oma mõtete(mis on sageli megavaled ja ebaloogilised) kontrollimiseks*
Selle järgi on ta 10 aastane, sest
Tulevik:
18(Chad) - 15 (Vanessa) = 3 (neil on kolm aastat vahet)
Olevik:
13(Chad) - x (Vanessa) = 3 (nende vanusevahe)
13 (Chad) - 3 (vanusevahe) = 10 (Vanessa)

Et, kas sain mina millestki valesti aru või oli see lihtsalt kirjaviga?

Üle pika aja uus osa. Tõepoolest mdea. nagu. Mõtteid pole juttude jaoks. Vabandan. Aga ma üritan (:



Sellest võistlusest on nüüdseks möödas kaks kuud ja mul pole enam sellega kaasnevat masendust või deprekat. Olin Albertaga nüüd tihedas suhtluses. Helistasime vähemalt nädalas korra, aga kui suuri uudiseid rääkida, siis isegi igapäev. Kirja vahetus on ka kerge. Aga peal võistlust me saame nüüd suurepäraselt läbi ja ma elan Alberta karjäärile kaasa. Olen isegi mõnel ta kontserdil käinud. Vipina muidugi.

"Jessica, kus mu kingad on?" hüüdis Charlotte oma voodi juurest.
"Ma tõesti ei tea. Valva oma asju, et nad ära ei põgeneks." Kell oli 7.25 ja me peame 5 minuti pärast söömas olema. Char on alles pesu väel. Okei, põlvikud ka. Viskasin ta pluusi ja seeliku enda voodile ja hakkasin kah kingi otsima. Enda kingi muidugi.
"Jess! Leidsin need väikesed põrgulised!" lausus ta ja toppis need kiirelt jalga. Siis lendas pluus suure kaarega minu voodist. Ta nööpis oma pluusi nii kiiresti, et pooled nööbid läksid mööda. Pööritasin silmi ja astusin ligemale. Ta astus oma seelikusse kärmelt ja hakkas oma juustega tegelema. Nööpisin kiirelt ta nööbid õigesti ja toppisin pluusi seelikusse. Lukk kinni ja riided ongi seljas. Tormasin oma kapi kallale ja võtsin sealt lipsu ning pusisin sellega natuke. Aega läks, aga valmis ta sai. Kuulsin koputust. Kõndisin Charlotte'ist mööda, ukse poole ja avasin selle.

"AL!" tulid kaks kisakõri jooksuga meie poole, kui sööma lõpuks jõudsime.
"Oh, tsau!" hüüdis punapea mu kõrval ja naeratas oma lumivalgete hammastega. Kuidas tal need nii valged on? mõtlesin endamisi ja tõmbasin kellega üle oma hammaste, et veenduda, kas ma ikka jõudsin hommikul hambaharjani. Tundus, et see oli tehtud.
"Issand, miks sa vahepeal meiega ühendust pole võtnud? Me nii igatsesime sind!" kisas Rosie üle söökla. Kortsutasin kergelt kulmu ja Leann vaatas mind põlastusega. Saatsin ta poole viha sädemeid ja pöörasin pilgu Alberta poole.
"Eem, Al, miks sa selle kaltakaga koos oled?" küsis Rosie, nina krimpsutades minu poole vaadates, tüdrukult.
"Sest ka tema on nüüd minu sõbranna. Ja leppige sellega. Ta on väga lahe!" astus ta minu eest välja. Liigutav. See pani mu rahulolevalt muigama.
"Okei, vahetage teie siin oma muljeid. Me lähme vaatame laua omale. Kui te tahate, siis võite meiega liituda, aga ma usun, et teil on vist oma jutte?" vaatasin kõigile kolmele otsa. Nad vahetasid pilke ja ütlesid siis korraga:
"Me oleme omaette." Saatsin neile ühe rõõmsa naeratuse ja astusin julgel sammul ühe laua poole, kus istusid mu kolm maailma. Tegelikult neid istus seal natuke rohkem, aga kolm neist olid mu maailm.

"Preili Pinder, kas teil on huvitav?" küsis mu käest proffessor Hade. No muidugi. Ajalugu on väga paeluv, ütleks selle peale.
"Vabandust, see enam ei kordu," ütlesin alandlikult ja viisin pilgu tekstile, mida ma ammu juba lugema pidin.

Kuulsin koputust. Kõndisin Charlotte'ist mööda, ukse poole ja avasin selle.

"AL!" tulid kaks kisakõri jooksuga meie poole, kui sööma lõpuks jõudsime.

Ei saanud sellest üleminekust aru. Uksele koputati ja ta avas selle, aga siis järsku tulid kisakõrid .sööklas. nende poole. Kes siis ukse taga oli? Selle oleks ka võinud sinna veel kirjutada, sest mõni ehk ei lugenud seda välja ja siis minna sujuvalt üle sööklas toimuvale.

Muud ei midagi vist, aga ootan uut

1. Kohati häiris kirjutamisestiil. Kuigi sain aru, mida tahtsid lausega öelda, ei sobinud minu arust mõned sõnad üldse omavahel kokku.
2. Sündmuseid võiks rohkem olla.
3. Kirjavigu soovitaks enne postituse lisamist kontrollida. Kohati on neid tõesti palju.

Samas ma ootan uut osa, mis loodetavasti ikka tuleb. Jätka, sest harjutamine teeb meistriks! :)