Kätlini lugu

Okei, nii. Üritan siis ka järjejuttu kirjutada, ei tea kui hästi see välja tuleb. Esimene osa pole suurem asi, kuid luban - edaspidi on põnevam! Palun avaldage arvamust

Varsti ongi käes päev, kui Kätlin kolib Ameerikasse. Täpsemalt oma venna, tema naise ning lapse juurde. Tema vanemad jäävad siia, kuna neil on siin firma. Kätlin on oodanud seda juba tervelt aasta, ning ongi saabumas päev, mil täitub tema unistus.

Avasin aeglaselt oma silmad kui kuulsin tuttavalt heli oma kõrva ääres. Heli kuulus mu äratuskellale, mis hakkas iga hommik kell kaheksa helisema. Kuid siiski, täna oli viimane päev, kui ta helises.

Tõusin kiirelt istukile, kuna mul oli vaid paar tundi, et oma asjad pakkida. Tirisin voodi alt välja kaks tumeroosat kohvrit ning asetasin need voodile. Pakkisin kohvrisse kõik oma riided, ehted. Mul polnud vaja eriti palju asju kaasa võtta, kuid viimasena panin siiski kohvrisse oma Jonas Brothersi plakatid.

Suunasin pilgu oma äratuskellale, kell näitas täpselt kümmet. Tõmbasin kohvritel lukud kinni ning vedasin need seina äärde. Olin vaid välja jätnud riided, mis ma selga pean panema.

Seadsin sammud vannituppa, et minna pesema. Seejärel kammisin oma pikad brünetid juuksed ja seadsin need hobusesabasse. Näole kandsin õrna puudrikihi, tõesti õrna, ripsmed värvisin ripsmetuššiga ning huuled heleroosa huuleläikega.

Läksin tagasi magamistuppa, kus olid mu riided. Vahetasin pidzaama helesiniste teksade, musta topi ning roosa jaki vastu. Jalga panin mustad kingad. Ja lõpuks valmis ma olingi.

Mul oli aega veel tund ja pool, kuna kell oli saamas üksteist. Viimase asjana otsustasin veel käia ruttu söömas.

'' Hea et sa alla jõudsid, ma olekski sind just sööma kutsunud. '' sõnas ema mind nähes, ''näe, sinu lemmikud, pannkoogid maasikamoosiga.'' ''Aitäh, ''vastasin talle ning hakkasin isuga sööma. Need olid tõesti head.

'' Oled sa kindel, et sa tahad minna Ameerikasse?'' küsis ema murelikult. Jah, just murelikult, samas oli ta minu üle ka õnnelik. Murelik oli ta sellepärast, et ta teadis et ta ei näe mind nüüd kaua-kaua aega. '' Jah, ma olen kindel. Ma olen seda niikaua oodanud. '' vastasin ema küsimusele, '' ja aitäh, pannkoogid olid tõesti maitsvad. ''

Jutustasime veel emaga kaua, kuni märkasin et kell on kohe pool üks. '' Me peame minema hakkama, ma jään muidu lennukist maha. '' ütlesin emale. '' Jah, kohe lähme. Isa toob su kohvrid ka kohe alla '' vastas ema.

Ootasin kuni isa mu kohvritega alla tuli ning siis kõndisime kõik koos auto poole. Istusin tagumisele istmele ja sõit võiski alata.

Umbes 15 minuti pärast jõudsime lennujaama. Mul oli täpselt 15 minutit veel aega.'' Ole siis ikka tubli eks, su vend tuleb sulle lennujaama vastu ka. '' lausus ema ning kallistas mind. ''Jah, jah, ''vastasin napisõnaliselt. '' Helista, kui sinna jõuad. ''ütles isa. Kallistasin ka teda,'' ma hakkan teid igatsema. ''ütlesin emale ja isale. ''Meie sind ka kullake. ''

Lõpuks oligi aeg minna lennukisse, '' ma siis lähen, ma kindlasti helistan, siis räägime, eks. '' ütlesin oma vanematele. Mõlemad noogutasid. '' Tsau siis.'' olid viimased sõnad mida nad minult praegu kuulsid.

PEALKIRJA LÕPUS EI KÄI PUNKT.


Natuke liiga tüüpiline on see teise riiki kolimine.
Ja kuidagi liiga roosa-Jonas Brothersine lugu tõotab tulla.
Aga ootan siiski järgmist siis saan rohkem öelda.

kümme minutit tgsi lugesin seda reidist ;dd
eksss loeb , ei oska midagi eriti öelda .

Murtagh kirjutas:

Ega jah, tundub selline tüüpiline ratekas tulevat.
Mulle niikuinii JB ei meeldi, aganoh, nii kaua võin lugeda, kuni mõttetuks läheb.

Btw, see, et a'la KOMMENTEERIGE, on veidike... pealesuruv. Inimesed kommenteerivad siis, kui tahavad, sa võid lihtsalt kirjutada, lõppu, et ootan kommentaare ja värke. Mitte suurelt ja punaselt.

ma mõtlesin selle all pigem, et avaldage arvamusi jms.

Sry et nii, aga kui ma alustasin lugemist algas asi teise riiki kolimisega väga tavaline asi:) ja seega ma enam edasi ei lugenud.
Sorry, sorry, sorry vb isegi loen kunagi lõpuni kui teine osa ka valmib:)
Kuigi ma pole kindel kas loen siis ikkagi jätka.
Ja siis veel selliseid jutte kus teise riiki kolitakse on metsikult nohjah ma ka kirjutan vahel nii ja ikka veel, aga endale ei tundu, a et see on ju suht igav juba, aga ikkagi noh jätka :)

Okei ma lugesin siiski läbi :)
Aga paar asja ütleks veel. See, et ta kuskile Ameerikasse läheb siis suht kõik olid nagu ah tsau siis mine jah. Ma lähen kuskile kuuks ajaks ära siis ma olen ka kurb, et nii kauaks ära lähen kuigi ma seda ootasin jne nii et rohkem emotsioone. See oligi nagu ainus emotsioon minuarust seal jutus, et ema küsis murelikult:)
Aga ma tahan teist osa :) ma ikkagi loen siis teise osa ka läbi kui see tulema peaks:)

Tee edasi! Kuigi ma pole, selline hull Jonase fänn, loeksin ma ikka, sest suht huvitav oli:)