Discovering the Past

Okei, üks sisutühi kommentaar ta küll on, aga ma tahan uut ja kommenteerimine vist aitab, nagu ma aru sain Nii et PALUNPALUN uut! (a)

Oh kas sa, Liina oled uus lugeja või oled sa seda jälginud aga ei viitsi komenteerida?
Aga jah. Mida rohkem komentaare seda kiiremini tuleb uuendus :)

Tegelt loen algusest peale, aga olen laisk lihtsalt
Aga käbekäbe uut

No nüüd on ikka pooleparemad komentaarid jätkake samasvaimus siis postitan ka see nv.

Chapter 11

Järgmisel päeval ma läksin vara välja. Ma juba helistasin Mikey assistendile; ta ütles, et ma tuleksin Stuudio kontorisse New Yorki kella kaheksaks hommikul.

Ma sisenesin suurde ehitusse; Mikey rekordite kompanni on 11 korrusel. Assistent võttis mind vastu vastuvõttu lauas ja käskis mul läbida väikse nõupidamis ruumi.

Ta ütles, et ma siin ootaksin.

"Isa?" mehe hääl tuli väljaspoolt.

Ma vaatasin, kes see oli ja poiss seisis ukse kõrval. Ta oli võib-olla sama vana kui mina või aasta võnem. Ta sisenes ruumi.

Ta oli pikk ja kõhna, kandis mustasi pükse ja musta jakki, ta oli nunnu ja tal olid sirged pruunid juuksed, ta kandis ka prille. Ta T-särk ütles midagi, mis minu tähelepanu võitis.: Mikey Fucking Way.

"Oih, vabandust. Ma arvasin..." ta ütles, kui ta sai aru, et ma pole see isik keda ta otsis.

"Oled sa uus pop laulja Hr. Way kirjutab alla?" ta küsis.

"Err ei..." ma ütlesin oma kulme tõstes. Ta naeratas mulle. Mingil moel ma tundsin end imelikult.

"Hea, ma arvasin, et sa oled Britney tütar või keegi." ta istus mu ette. Ma naeratasin.

"Ma ootan Hr. Wayd"

"Hahahhaa" ma vaatasin teda. Ta naer kõlas tutavalt

"Siis sa leitsid minu."

"Oled sa Michael Way?" ma küsisin uskumatult. Seal pole mignit võimalust, et tema oleks Mikey!

"Jep."

"Sa ei saa olla sa oled liiga noor." ta avas oma silmad veelgi, arusaadavalt.

"Oh kurat. See on liiga hea, et olla tõsi et armas tüdruk otsib mind."

Ma tuntsin end punastamast.

"Sa tahad näha mu isa. Ma olen Michael Way," ta sirutas oma käe minu juhatuseks. "juunior." ta lisas. Me raputasime käsi.

Uks avanes ja jälle mees sisenes, ta nägi välja nagu michael, aga vanem, palju vanem ja ei kandnud prille. Ta juuksed olid väga lühikesed ja tal olid pisut hallikad juuksed.

"Jr? Mida sa siin teed?"

"Michael, isa. Mitte Jr, mäletad?" poiss ütles tüdinenult. Ta ohkas sügavalt. "Sul on külaline." Michael suunas minu peale.

"Aa.." ta pani mind tähele. Tal oli imelik ilme näol. Umbes nagu ta oleks mõtetes. Ma leitsin, et see on naljakas. See oli nagu videos, mis ma nägin, tal ikka oli see Mikeylik asi, mida ma jumaldan.

"Sa ilmselt oled Rose." ta naeratas lahkelt mulle.

"Jah." ma tõusin püsti ja läksin tema juurde. Me sammuti raputasime käsi. Ma ei saandud ja ma naeratasin; isegi, kui ta oli 40 ta oli ikka kena.

"Brianil oli õigus; sa näed väga välja nagu Frankie." ma naeratasin, kõik My Chemi mehed on öelnud seda sama.

"Jr mida sa siin teed?" ta pöördus oma poja poole, nagu järsult tuli tal meelde, et ta on siin.

"Kas ma ei tohi oma isa külastada?" ta ütles süütult.

Mikey vaatas teda kahtlustavalt.

"Mul on igav! Ma ei tea kedagi New Yorkis. Millal me tagasi L.A.sse lähme?"

"Mida sa teed mu T-särgiga? See on osa-"

"Ajaloost ma tean.. See näeb lahedam välja minu seljas kui sinu.."

Mikey tegi nägusi.

"Oota mind väljas eksole?"

"Aga..."

"Palun ära ole keeruline praegu."

Michel tegi häält, mis kõlas nagu vihane koer, ma surusin alla oma naeru.

Enne, kui ta lahkus ruumist pöördus ja naeratas minu poole.

"Tsau... Rose"

Ma aint lehvitasin talle nagu 5. aastane.

Mikey istus suure laua peale ja vaatas mind naeratama.

"Mis saan ma sinu heaks teha?"

"No, Hr. Way. Ma proovin leida oma onu."

"Kutsu mind Mikeyks, palun."

"Mikey." ma kordasin.

"Ma ei tea..."

"Jah keegi ei tea, kus ta on aga ma arvasin, et sa saaksin mind ühendada Gerardiga."

"Miks nii?" ta pani käed risti rinnale.

"Ma arvasin, et ehk temal on aimu kus Franki asukoht. Nad oldi sõbrad eks?"

"Olid."

"Aga nad peaksid ikka ühenduses-"

"Ei nad pole üksteist näinud pärast seda kui bänd lahku läks."

"Ah see bänd... sa olid nii äge. Nagu tõsiselt hämmastav."

Ta irvitas. "Jah olime küll."

"Mis juhtus" ma teesklesin nagu ei teaks ma midagi.

"Nad kaklesid. Bänd läks lahku." ta polnud õel või midagi ta isegi naeratas igakord kui vastas, ta lihtsalt ei kavatsend mulle öelda midagi.

"Mul oli tunne, et ta annaks mulle vihje, kus on Frank."

Ta tõstis kulme.

"Ma ei tea, kus mu vend praegu on. Ta oli puhkusel, viimati, kui vasatasin." ta vaatas põrandat.

"Mida?" ma ei suutnud seda uskuda. Ta valetas kindlalt.

Ta vaatas mind tõsiselt ja hingas sügavalt.

"Kuule Rose," ta ütles mu nime rahulikult ja aeglaselt. "Seal on asju mid peab unustama Frankist..."

"Eiii!" ma olin veidike kurb. "Kuidas sa saad unustada Franki nimodi. Mitte teadmast, kas ta on elus või surnud?"

Ta avas oma silmad veelgi nagu ta polnud mõelnud kunagi sellele, et Frank võiks olla surnud.

"Sul on õigus aga see oli nii ammu. Ma sooviks, et teaksin kus ta on, ta oli hea sõber ja ma tõsiselt igatsen teda, aga ma ei usu, et Gerard väga tahaks sellest rääkida."

"Miks nad kaklesid? Nad tundusid nii lähedased." ma ütlesin rahulikult.

"Lähedased, mis sa mõtled selle all?" ta oli äksitselt ülesni närvis. Täpselt nagu Ray. Nad teadsid. Frank ja Gerard olid rohkem kui lihtsalt sõbrad.

"Ma olen näinud videosi, Brian andis neid väga palju. Ma olen kõike näinud." ma rõhutasin sõna kõike.

Ta avas oma silmad jälle aga rahulikult.

"Asjad muutuvad, inimesed muutuvad, elu läheb edasi, meie lähme edasi."

Vaimne nõuanne bändi poolt.

"Agamis juhtus? Palun?" ma hoitsin nüüd oma pisaraid tagasi.

Ta märkas seda ja tuli mu kõrvale pannes end ühele põlvele. Kõrval istmele, kus ma olin.

"Kuula, ma ei saa sind aidata Franki asukohaga, aga mul on miski mida sa tahaksid..." Ta irvitas.

Ta võtsi mu käest kinni ja viis mu teisse tuppa.

"Meil on enamus LAs... aga mul on siin ka mõned asjad."

Ta avas ukse ja ma hakkasin hingeldama sellest vaatepildist. Kuldne rekord rippus seinal ja pilt viiest kutist üksteisest kinni hoides, nad nutsid. Ma vaatasin hämmastunult teisi asju, seal oli kitarre ja bass. Seal on ka trummi pulgad ja kostüüm nagu Gerard kasutas Black Parade kontserdil.

Aga üks kitarr püüdis mu tähele panu ja Mikey märkas.

"See oli tema oma."

Ma vaatasin teda huviga.

Kitarr oli valge.

"Ta kasutas seda kui me mängisime Madison Square Gardenis."

"Tõesti?"

Ta irvitas, "Jah me rokkisime nii kõvasti sell õhtul, üks parimatest. Üks parimatest."

Ma katsusin seda õrnalt oma sõrmedega.

"Kas sa mängid mingit instrumenti?"

"Ma proovin mängida kitarri... aga ma olen suht koba selles." ma ütlesin pisult häbelikult.

"See pole võimalik. Sa oled Iero.. sa ei saa olla koba muusikas. Sul on see veres laps."

Ma naeratasin kurvalt. Pärast seda, kui sain teada, et Frank mu isa on harjutasin ma veelgi rohkem kitarri... aga õppimine oma pead ei aitand palju.

"Sa võid selle saada."

"MIDA!???"

"Kitarri, sa võid selle saada."

"Oled sa kindel!??" ma hakkasin väheke hüppama kohapeal. Ta naeris. "Tänan, tänan!!!!!!" ma ütlesin plaksutades.

"Mõned asjad ei muutu kunagi." ta raputas pead ja naeratas.

"Ma arvan, kui tal oleks poeg või tütar aga tal pole nii et..." ta võttis kitarri seinalt maa. "Sa oled ta lähedasem sugulane." ta vaatas mind minutiks.

"Võta."

Ma peaegu nutsin, kui ta ütles seda ja koheselt võtsin selle ta käest ära.

"Aitäh."

Pärast paar korda üritades leida Gerardi asukohta, kuid asjatult. Ma lahkusin koos kallistusega hea vana Mikey poolt.

Ma läksin lifti poole, kitarr selja peal.

"Hei..."

Hääl tuli seljatagant. Ma pöörasin ja leitsin Jr-i.

Positage oma arvamusi!!

Väga-väga-väga hea

Kui Hea Kui Hea Kui Heaa!! (Y)

Mulle endiselt väga-väga meeldib ja ma pean ütlema, et ma ei jõua uut osa ära oodata :)

WÄÄÄÄ !
Ja sa ütlesid mulle alles täna, et sul nii hea osa üleval on ?!
Ebaaaaauuus !
Prrh, sul veab, et homme kooli pole.
UUUUUT !

Ma lugesin jutu uuesti üle ja märkasin väga palju vigu. Vabandan. Ma kirjutasin seda suht õhtul unisena, et TEILE head meelt teha ja ma tõesti ei viitsi neid vigu parandada. Kui tuleb veel paar uut komentaari nende poolt, kes pole veel kommind siis luban, et tuleb uuendus täna . Kui ei siis homme.

lugesin kõik ned neli lehte läbi ja supahhh palju meeeldib !

Ma kahtlen, et NV viitsin uuendada nii et uuendan praegu... MUIDUGI.. kui te juhuslikult palju ei komenteeri. Te ju teate seda saladust!

Chapter 12

"Jr?"
"Michael," ta keerutas silmi.
"Vabandust, Michael."
"Nii et ta andis sulle kitarri..." ta ütles suunates näpuga kitarri poole, mis oli mu selja peal. Me mõlemad sisenesime lifti.
"See on Franki." ütlesin uhkelt.
"Äge. Tead ma mängin bassi."
"Tõesti?"
"Jah ema ütles mulle, ta mängis bassi kah." ta pruunid silmad olid täis põnevust.
Ma naeratasin talle. Alicia, mäletasin ta nime videotest, ta oli ühes. Tema ja Mikey nägid nii idealsed koos. "Kas ta ikka mängib?"
Ta nägu läks süngeks.
"Ta suri kahe aasta eest," ta vaatas põrandat.
"Tunnen kaasa."
"Ma arvan, et see on okei."
Ma ei tea, miks ma panin oma pea talle õlale, ta naeratas mulle.

Me jõudsime esimesele korrusele ja lifti uksed avanesid. Ma olin valmis ütlema head aega, kui ta krabas mu käe ja tiris mind enda lähedale. Ma tundsin kuidas mu käsi põles tema katsumisest.
"Kuula," ta silmad prillide taga tõusid "Ma tean, kus mu onu on."
Ma avasin oma silmad veelgi. Ta taipas, et ta tegi mu käele veits haiget ja korrastas, siis oma prille.
"Kuidas...?"
"Ma kuulasin.." ta irvitas. "Ma olen tõsine inimene ja ma ei saa midagi teha." me jalutasime suurest ehitusest välja.
"Aga Mikey.. su isa, ta ütles mulle..."
"Mu isa ei anna sulle midagi. Aga, kui sa tahad ma võin sind aidata su onu leidmises." ta vaevu teadis mind ja tahab aidata?
"Miks?" ma küsisin kahtlustavalt, käsi risti pannes.
"Ma ei tea," ta kehitas õlgu. "Tundub, et sul on vaja ja mul pole midagi paremat teha." ta sirutas käsi ja haigutas.
"Sa siis tahad abi või ei?"
"Sa ei tea mind. Ma võin olla sarimõrvar!" Ta naeris ja korrastas oma prille jälle.
"Ma siis võtan riski." Me mõlemad naerataisme üksteisele ja mul oli imelik tunne kõhus.
"Kus ta on?" ma ütlesin sosinal.
"New Yorkis." ta ütles nii, et irve oli näos.
"Ei või olla." ta oli kogu see aeg nii lähedal. Ma olin põnevust täis. "Kas me saaksime minna ja kohe teda näha?"
"Ta pole kodus praegu."
"Kodu." ma mõtlesin korraks. "See siis tähendab, et ta elab siin?"
"Jah. Tal on koomiksite kompanii," ma hakkaisn jälle kahtlustama.
"Ma pole tast kunagi midagi kuulnud. Ma loen väga palju koomikseid ja ma pole kunagi..."
"Kas sa pole kunagi lugenud Arthut Lee koomikseid?"
"Jah muidugi."
"Gerard ARTHUR Way LEE" ta ütles seda võidukalt.
"Oh kurat, ta on nutikas." ta noogutas ja irvitas.
"Kas sulle maitseb kohvi?" ta ütles äkitselt ja vaatas oma jalanõusi.
"Jah, miks?"
"Tahad?" kas ta kutsub mind välja?
"Err," ma mõtlesin korraks.
"Ole nüüd ma pole sarimõrvar." ta vaatas väheke piinlikult. "See oled sina." ma mõlemad naersime "Me võime seal seda rääkida."
"Olgu." ma naeratasin. Ma naeratan liiga palju talle, ta hakkab mõtlema, et ma flirdin. Kas see oleks paha? Lõpeta!
"Ma võin sulle rohkem rääkida Frankist ja Gerardist."
"Kui palju sa tead?"
"Ma olen tõsine inimene," ta pilgutas mulle.

Minutid hiljem me olime ta autos ja läksime Starbucksi.
"Äge auto."
"See pole minu, mu isa rentis." ta silmad jälgisid teed.
"Mu auto on LA-s. Onu Gee andis selle mulle kui sünnipäeva kingitusena. Ma just sain 17."
"Äge"
Üle jäänu sõit oli vaikne. Ma proovisin jälle organiseerida oma ideesi peas.Ma mõtlesin, et äkki Mikey oli õigus Gerardi ja Franki kohta, et nad ei suhelnud hiljem enam üldse ja tema nägemine võib olla aja raiskamine. Teisest küljest, ma saan vähemalt veeta väheke aega selle kuttiga. Ta tundub tore ja ta on nunnu ja.... Lõpeta Rose.
"Me oleme kohal,"Michaeli hääl võttis mind mu mõttetest ära.

Kommi palun saate küpsise vastu!

Mulle kohutavalt meeldib endiselt :)


Ja küpsise vastu poleks mul midagi

OI kui suuur kommmm...
Kahjuks pole mul nii suurt küpsist vastu anda :3 *annab sulle ime tillukese vavu nähtava küpsise vastu*
Usu mind.. See täidab kõhtu jube hästi

Minu kommi sa ei saa Küpsise võtan ikka Ja uut osa tahan ka! Nii nõudlik ja kade olengi

Awwii.. nunnu osa oli ^^
uuut ! =)

OOh, oooh, ohhh!
Äge, äge, ägee !
Issand, ära pane tähele, ma mingi imelik. :)
Aga mulle väga meeldis.
UUT !

Ma siiski otsustasin lisada see nv. Kuigi mul on külaline. Aga need kommentaarid olid lihtsalt liiga head, et ma tahtsin lisada.

Chapter 13

"Mu isa kaitseb teda, ta teeb seda alati," ta ütles seda samal ajal, kui võtis lonksu espressost
"Kaitseb Gerardi?" ta noogutas "Mille eest?"
"Franki. Ma arvan, et Frank on ikka raske teema mu onu Gee jaoks."
"Tõesti?" ma mõtlesin korraks.
"Miks nad kaklesid?"
Ta irvitas. "Sa oled videosi näind eks?"
Ma noogutasin. "Sa ei usu seda 'me oleme ainult sõbrad' jama?" ma irvitasin ja liigutasin oma pead negatiivse vastusena.
"Kas sul pole mingeid teooriaid?"
"Kas sa tahad kuulda?"
"Lase."
"Frank ja Gerard käisid, nagu paar. Jamia tuli tagasi ja Franki pöördus tema poole; või midagi sellist."
"Sul on päris õige suund." Lõpuks sai mingeid vastuseid.
"Frank lubas Gerardile, et nad on koos ka publikus ja värki. Aga seda ei juhtund kunagi.."
"Nii et nad siis päriselt käisid?" ma teadsin!!
"Muidugi.Ema sõnul nad olid ideaalsed üksteise jaoks, aga nad olid liiga uhked või liiga lollid, et seda aksepteerida." Ta jõi kohvi ja naeratas, "Issand kuidas ma armastan kohvi."
Ma ainult noogutasin ja jõin väheke. Ta on kohvi hull nagu ta isa.
"Ema ütles mulle palju asju, mida mu isa ei tea ja mina tean," ta pilgutas jälle.
"Ja ma leitsin mõned asjad ka ise üles."
"Nagu mida?"
"Nagu see fakt, et Frank kirjutas jõulukaarte mu onu Geele."
Aadress
"Igal jõuludel me saime ühe kaardi Frankilt ja teise Gerardilt. Aga Gerard ei võtnud neid kunagi vastu. Nii, et ema hoidis need endale."
"Issand jumal. Ma saaksin sealt aadressi."
"Enam mitte. Ta lõpetas nende saatmise nagu 5 aastat tagasi."
"Mis ta viimane aadress oli?"
"Berlin."
"Mida?"
Ta lihtsalt noogutas.
"Seal on rohkem. Ma olin väga väike, aga ma pisut mäletan teda."
"Kuidas?"
"Ta tuli ükskord majja. Ma elasime kunagi New Yorkis ja onu Gerard hängis meiega palju. Ma ei mäleta hästi, aga mu ema ütles seda."

Till till.
"Ma tulen," Alicia läks elutuppa ja avas ukse.
See oli vihmane päev. Terve päev oli vihma sadanud.
"Issand jumal!!!!" ta karjus põnevusest.
"Tsau, Ali."
"Tule sisse, sa saad märjaks."
"Ma juba olen märg." ta hoidis oma käte vahel väikest meest, kes seisis ta ukse juures.
"Frank, mida sa siin teed?"
"Ma tahaks rääkida Mikeyga." Ta ulatas talle rätiku, et ta saaks end kuivatada.
"Muidugi."
"Jr!" väike poiss tuli joostes.
"Issand, kas see on Jr?"
"Jah. Kallis, kutsu oma isa." Väike poiss kadus ja sekund hiljem: "Kuidas sul läheb? Nii palju aega on möödas."
Frank ainult noogutas ja kuivatas end edasi. Alicia uuris teda huviga, seal oli midagi teistsugust ta silmades, Alice mõtles, teistsugune, mida tema mäletas. Midagi oli puudu.
"Appi!!" Mikey karjus, kui nägi Franki.
"Fuck. Mida sa siin teed!!?!" ta kallistas Franki.
"Mikey... ma ei saa... hingata.."
"Oih, vabandust," Alicia itsitas, Frank ainult naerstas. See oligi kõik. Seal polnud mingit sära, mingit rõõmu, mingit mänguhimulist särat Franki silmis.
"Kuidas Jamial läheb?" Ta küsis järsult hoides Alicia puusadest kinni. Selle küsimuse peale vaatas Frank maha.
"Me lahutasime."
"Aww tunnen kaasa, Frank."
"Kõik on korras. See oli õige tegu."

"Nad lahutasid????!!!!!!!"
Kõik inimesed, kes kohvi jõid vaatasid mind.
"Yeah," Michael ütles tasase häälega, ümberringi vaadates ja naeratas teistele inimestele.
"Millal?"
"Las ma mõtlen...." ta hakkas kalkuleerima oma sõrmedel.
"Nad abiellusid, kui bänd läks laiali aastal 2008. Ta tuli majja, kui ma olin kolmene. mis tähendab umbes.. ma ei tea... 2010?"
"Nad ei jäänd kokku."
"Kas sa ei peaks seda teadma...?" ta tõstis kulmu. "Ta oli su tädi..."
"Errr. Ma..." mõtle, mõtle...
"Pole vahet; tahad kuulata teist osa jutust?"
"Muidugi." Peaegu jäin vahele.

"Miks sa siis siin oled?... AII!" löök kõhtu pani teda selga sirutama. "Mida?!!!"
"Ära ole ebaviisakas!"
Frank ainult naeratas.
"Kõik on korras. Mul oleks tegelikult Gerardi vaja näha. Kas sa äkki saaksid mulle ta aadressi anda või midagi?" Mikey mõtles selle üle.
"Gerard...?"
Ta polnud loll. Frank andis lahutuse ja otsib Gerardi?
Aga Alicia segas selle rumala vastuse, mis Mikey talle andis, et Gerardi varjata.
"Ta jõuab siia iga sekund!" Paar vahetas oma vahel imelike pilke.
"Tõesti? See on nii äge.."
"Sa võid teda siin oodata." enne, kui ta suutis lõpetada avanes uks.
"Tere, Gerard," ta ütles aeglaselt.
Gerard jäätus, ta teadis seda häält.
Ta pöördus aeglaselt ja vaatas Franki. See hetk, kui nende silmad kohtusid, nad hoitsid seda sidet sekundiks.
"Kuidas sul läinud on?" Frank oli närvis.
Gerard seisis vaikselt.
"Ma arvan, et Jr tahab sinuga mängida, Mikey." Alicia krabas enda abikaasa käe ja tõmbas teda.
"Ma pole teda kuulnud."
"Mina OLEN," ta avas oma silmad talle.
"Ah jaa," lõpuks aru saades. "Ma tulen, Jr."
Nad lahkusid elutoast ja läksid kööki. Aga seisid ukse taga vaikselt.

"Mida kuradit sa siin teed?"
"Ma tahan sinuga rääkida."
"Meil pole millestgi rääkida."
"Ma igatsesin sind...... Ma igatsesin sind, Gerard."
Vaikus.
"Kurat. Me olime sõbrad peaegu 8 aastat, mäleta vähemalt seda."
Atsih. Mikey aevastas. "Kurat."
"Mikey..." ta ütles sosinal.
"Vabandust.."
"Ma tean et sa oled seal!" Gerard karjus "Lähme keldrisse."
Mikey ja Alicia kuulsid samme alla minemas.
"Sa segasid kõik ära." Ta lõi Mikeyle vastu pead.
"Vabandust." ta andis väikse musi oma abikaasale. Ta nägi nii süütu välja.

Umbes 20 minutit hiljem, kui nad keldrisse läksid. Alicia hakkas hulluks minema. Kõndis koguaeg ümber köögi laua, küsis endalt, millest nad räägivad. Ta juba kujutas ette, et Frank ja Gerard on jälle koos. Nad võiksid kõik New Yorkis elada. Jr-l oleks 2 onu ja kõik oleks ideaalne. Kes teab, äkki bänd läheb jälle kokku. Ta oli kindel, et Bobil ja Rayl pole selle vastu midagi.

"Ei!" Üks ainus sõna purustas ta unistused. Ta tundis ära Gerardi vihase hääle.
"Palun." Franki paluv hääl kostus samuti.
"Välja. Ma tahan sind välja oma elust."
Sekundid hiljem Frank tuli üles. Ta peaaegu jooksis.
Alicia läks tema juurde.
"On kõik korras?"
Ta ainult naeratas kurvalt ja noogutas.
"Tsau Mikey."
Ta läks tema juurde ja kallistas teda.
"Tsau Jr. Ta on armas poiss, sa peaksid õnnelik olema, et sul on laps." ta silmad täitusid pisaratega.
"Frank..."
"Kõik on korras." ta puhastas end varrukaga.Alicia hakkas küsima, et ta jääks ja jooks kohvi või midagi.
"tsau."
ja sekundiga ta kadus vihma kätte.

"See oli viimane kord, kui mu ema ja isa nägid teda."
"Issand."
Rumal Gerard, arvates, et ta suudab Franki vältida niimoodi. Ma tundsin kaasa oma isale. Ta oli teinud ühe vea ja Gerard karistas teda kogu eluks. Ma olen kindel, et tal oli ikka tema vastu tundeid, aga oli selleks liiga uhke, nagu Alicia ütles, seda üles tunnistada.
"Nii, et ta üritas," Mul oli väheke kurjus kuulda oma hääles.
"Üritas mida?
"Parandada asju Gerardiga!"
"Jah, ei saanud kunagi teada millest nad keldris rääkisid."
"Noh, Gerard teab."
"Jah," Ta jõi oma kohvi lõpuni.
"Ma tahaksin ka Franki leida. Nii et tema ja Gee saaksid rääkida ja asjad ära klaarida, see on nagu see rist, mida Onu Gee kannab."

Pärast veel paar vaikset minutit ta küsis ega ma neid postkaarte ei taha näha. Loomulikult tahtsin ma neid näha,aga oli juba hilja ja ma pidin tagasi koju minema.
Kuidagi ta veenis mind, et ma võin tema majast oma vanaemale helistada.

"Ma arvan, et mul on tõestust, et ma pole sarimõrvar."
Ma naeratasin. "Aga mis sinu isast saab?"
"Tema ei saa teada. Ta tuleb täna hilja ja me saame lõunat süüa minu juures."
"Sa mõtled hotellis, ma arvasin, et sa jääd siia paariks päevaks?"
"Jah, aga meil on maja, kui me New Yorki tuleme."
"Aa," Nõme rokkstaari poeg.


Asjad lähevad siin muide väga põnevaks. Seda ma võin ette öelda. Nii et kui väga huvitab siis hakkake aga kommentaare laduma!!!

Mhh, sa oled nii nõme..
Väljapressija selline!

Ei, aga mul on Frankist kahju.
Gerard on selline värdjas.
Aga...
Uut ! :)

Üliheaaaa Uut!

Ongi.. väljapressija suke
Aga jutt on huvitav ja uut tahaks!!

Jah see ma olen kuna ma edastan kõik komentaarid ju sellele autorile. Ja ma usun et tema ise juba tahab paljude ideesi ja mõtteid teada.

MCR fänn pole, aga jutt on päris loetav, kuigi mõne koha peal jään lolli näoga mõtlema. Vbl asi selles, et ma olen vääääsiiiiinuuuud.
Aga ei, hea. (Y)
Huvitav, väga huvitav..

Äkki saan aidata?
Mis kohad need muidu olid?

Oeh.
Ma lugesin need kõik korraga praegu ära. Enam ei ole eriti meeles...
Tglt oli asi selles, et need bändiliikmed, onja. Ma ei tea nende nimesid peast ja siis nagu on raske orienteeruda. Et okei, see Mingi Michael oli enne seotud selle ja sellega ja nüüd teeb sellepärast seda vms. loodan, et said aru.