Minu lugu...

Hei mõtlesin ka ss siin midagi kirjutada. Kuid kuna olen algaja ss ei soovi väga palju heiti saada. See lugu, mida siin kirjutama hakkan on minu elust, kuid nimed on teised.


Hei minu nimi on Kateriin. Olen 14. Mul on rindadeni ulatuvad hele pruunid veidike lokkis juuksed ja hallid silmad. Olen keskmise kehaehitusega. Ma olen veidike teistsugune, koolis olen ma veidike arg aga väljaspool kooli olen väga vabameelne, naerame sõbrannaga päris palju ja teeme lollusi. Mulle meeldib väga üks poiss. Me suhtleme facebookis aga väljaspool kooli ei suhtle. Vahel kui teda koolis näen ss automaatselt pööran pea ära ja naeratan. Ma ei tea miks ma nii teen, ma ei suuda talle otsa vaadata. Igakord kui Temaga räägin facebookis, siis naeratan nagu totakas. Kuid praeguseks on kõik, loidan et sasn palju head tagasisidet, et saaksin jätkata.

Kavatsed siit edasi lasta või oli see lihtsalt sinu enda tutvustus? Või kirjutadki täiesti endas selle loo?

Eem ikka endast kirjutan. See oli tutvustus minust. Ja kavatsen nagu päevikut kirjutada. Nt mis päeval juhtus, kas ma Teda kohtasin jne... aga Te ei pea seda lugema kuj ei meeldi .

Kui* vabandan kirjavigade pärast. Kirjutasin telefonis seda.

Oeh...

Juba need esimesed sõnad... "siisi" asemel "ss" ja "heit", mis on rohkem släng, pisut profesionaalsem oleks kasutada näiteks sõnu "negatiivne/halb tagasiside" vms...

Ja osa pikkus...

Need olid esimesed halvad märgid minu jaoks.

Ja juba see, et lugu algab sellega, et peategelane räägib endast, eeskätt oma välimusest ning seejärel küllaltki napisõnaliselt oma iseloomust ning oma crushist. Sorry, aga juba kõik see annab alust arvata, et tegemist on tüüpilise love story'ga nagu kõik need FB ja Rate'i järjejutud. Jah, kahte viimasesse portaali sobiks see siin oluliselt paremini.

Järgmiseks tulevad kirjavead.

Hei, minu nimi on Kateriin.

Helepruunid on üks sõna.

Sõna "veidike" kippus seal vahepeal korduma.

Sidesõnade sest, et, aga (selle vastu eksisid kahel korral), kuid, vaid ja siis ette käib koma.

Facebook suure tähega, nagu ka näiteks Twitter, Rate, Instagram jms portaalid.

Sa oled kindlasti raamatuid ja üldse siinseid jutte lugenud, eks? Seal kirjutatakse sõnad ikkagi pikalt välja.
Sinu jutus häiris see "ss" sõna "siis" asemel. On siis nii raske need kaks i-d sinna vahele toksida?

Sasn?
Mõtlesid ikka "saan"?
Nojah, küllap näpukas...

Loe teiste lugusid, mis siin foorumis avaldatud on, ja saad ehk isegi aru, mille poolest need sinu omast erinevad.
Sinu oma sobiks tõesti kusagile Facebook'i või Rate'i, aga siinsed jutud on... juba üks aste kõrgemal tasemel, kui nii võib öelda.

Kuid ma arvan, et nii mõnegi siinse kirjutaja huvi kirjutamise vastu sai alguse nendest samadest portaalidest ning nad on aja jooksul lihtsalt arenenud.

Ja küllap sinagi arened aja jooksul, kuid siin see jutt eriti palju positiivset tagasisidet ei saa, ma kardan.

Hmm.. ma olen lugenud teisi jutte mis siin lehel on. Ja nii mõnigi on halvem kui minu oma. Ja see pole mingi tüüpiline love story. See jutt siin räägib minu enda elust. Kui Teie ei soovi seda lugeda siis las teised loevad.

Koma ei käi sidesõne "et" ette...

Olgu. Ma siis ei jätka seda juttu. Te ju muidugi peate kohe kritiseerima tulema. Nagu ma ka ennem mainisin siis ma olen ALGAJA ja mõtlesin, et teen algust siin lehel ja kuulan teie arvamusi. Näiteks mida ma peaks parandama vms..

Soovitan sul enne uue "osa" postitamist lugeda läbi Takuya Kenzo poolt tehtud keelenõuandla.

Ma ei taha väga uskuda, et selles "jutus" on kõik peale nimede õige. Kui sa oled 14, siis sa ikka peaksid oskama kirjutada kirjavigadeta juttu ning teadma eesti keele põhireegleid (kuhu koma käib jne).
Samuti soovitan sul enne siia postitamist kirjutada jutu osad Wordis valmis . Kindlasti peaksid ka selle üle kontrollima, et poleks väga palju silmatorkavaid vigu.

Kui sa soovid teha korralikku juttu sellest, siis osa pikkused peaksid olema tunduvalt pikemad. Mõtle kasvõi raamatute peale, seal pole ka ju üks osa ühe lõigu pikkune.

Jään huviga ootama järgmist osa (kuivõrd seda üldse osaks saab nimetada?) ning loodan, et sa võtad antud soovitusi kuulda .

Ma ei taha selle tekstiga sind kuidagi solvata, lihtsalt tahtsin natukene aidata . (Loomulikult võid mulle privaatsõnumi ka saata ja saan võibolla kuidagi aidata.)

1) Ma ei ole öelnud, et see on tüüpiline love story. Lihtsalt mulle jäi selle lühikese lõigukese kohta selline mulje.

Igalühel oma arvamus ja selline oli minu oma.

Pole mõtet solvuda. Kriitikast võid sa sageli palju välja lugeda, sellest omad järeldused teha ning seeläbi need kohad oma jutus ära parandada. Või tead vähemalt, mida edaspidi teisiti teha.

Mina küll ei näe, et kriitikas midagi halba oleks.
Vähemalt keegi on viitsinud su jutu läbi lugeda ning leiab isegi aega seda kommenteerida.
Arvamus on arvamus, positiivne või mitte...
Ja ma niisama uudishimust küsin, et kelle juttu sa enda omast halvemaks pead?
Eino otsekohesus on muidugi alati tore...

2) Mul on kahju sulle öelda, et sidesõna "et" ette käib koma.

Ma arvan, et ei kirjuta siia enam. Kui ma juba esimese 10 minutiga negatiivset tagasisidet sain siis pole mõtet jätkata.

Või mida Teie arvate?

Mina enda arvates kirjutasin küll nii, et see ei oleks väga negatiivne. Muideks negatiivne pole alati halb, see võib just aidata sul enda juttu paremaks teha.

Pooleli ära kindlasti jäta. Algus on alati raske, aga loobuda pole ka ju mõtet .

Nagu ma ka ennist ütlesin jään ma huviga ootama sinu jutu uut osa ning loodan, et sa võtad soovitusi kuulda .

Jah?
Ja nüüd peavad kõik sind lohutama tulema ja paluma, et sa siiski seda juttu siin jätkaksid?
Kui sa kriitika suhtes nii tundlik oled ja see sind solvab, siis ma ei teagi... Nii kergesti haavatavate inimeste jutu suhtes on üsna raske arvamust avaldada, eriti veel siis, kui see kubiseb õigekirjavigadest ning veel palju seda ja teist, millest juba eespool juttu on tehtud.

Pigem võta kriitikat kui märki sellest, et keegi on suvatsenud su jutu läbi lugeda ning sellele ka keskenduda.

Need eelnevad kommentaarid on sulle kindlasti abiks järgmise osa paremini kirjutamisel, kui sa ainult viitsiksid ka need negatiivsed kommentaarid läbi lugeda ning paneksid need ka kõrva taha.

Vabandust, kui ma nüüd su tundeid riivasin või midagi, aga nii see juba kord on, kui soovid, et su jutust asja saaks.

Tegelikult on nii, et nii lühikese lõigu põhjal ei saa isegi midagi suurt öelda. Ainult need õigekirjavead...

Ka mina jään teist osa ootama ning loodetavasti on see märksa pikem ning selle põhjal saab ka juba rohkem öelda.

Ehk jagaksite paar nippi kuidas juttu huvitavamaks muuta jne.

Vead.. Osad väljendid mulle ei meeldind, aga küllap see on maitse asi  ?  SEE POLE NEGATIIVNE TAGASISIDE VAID KRIITIKA! KRIITIKAST TULEB END PARANDADA!

Ma lohutan sind: Ma alustasin ka kunagi. Nüüdseks olen ma kirjutanud.. um.. 4 aastat? Tulge mõistusele, ma olen ikka kohutavalt sandi kirjaoskusega siiani. Ma alustasin Playforias. .. Ainus millele sain eriti palju positiivset tagasisidet oli minu lühijutt, mille kirjutasin ma kooli, kui pidime 1.kl raamatu tegema. See sai ikka palju-palju head vastu. Siiani ma ei tea miks see nii palju sai tagasisedet, aga oh jeh. See on siiani üleval. Kohe pisikesena ei saagi kirjutada ülimalt hästi ja proffesionaalselt nagu seda teevad Cilen, Sulepea, Nastik, DragonFly, Shadowpaw ja need teised. Sest esiteks, enamus siin on vanemad kui Rate ja FB kirjutajad ning nad on ka palju kauem kirjutanud (+ neil on suur fantaasiamaht!!!). Tagasi.. Siis ma hakkasin kirjutama Facebooki "Teismeliste elus", kus minu "karjäär" osutus lühikeseks. Ilmselt selle pärast, et minu juttudes nagu oli kirjeldusi ja polnud sellised präänikud nagu ownerid ise kirjutasid. Igastahes, siis ma kolisin siia. Hakkasin harjutama, kuulasin kriitikat. Ma ei tea, kaua ma siin aktiivne olen olnud, aga hiljuti alles naersin oma vanu lugusi. Ja nii ma siin arenengi. Samas, sa võid uued osad mulle postkasti potsatada, aitan vigu parandada ja saadan enamuse vigadeta tagasi.

Kui viitsisid läbi lugeda on tore :)

Vabandan, et me nii "julmalt" sind vastu võtsime.. Okei see polnd' julmalt. Igastahes. Ma võin öelda, et siin sa areneb kiiremini, paremaks kui kuskil FB, watipaadis  või rates.


Huvitamaks:
Kirjeldused annavad paljutki. Nt kui sa kirjutad lause: Ta nimi oli tahvlil -> Ta nimi oli mustal tahvlil> Ta nimi oli puidust raamiga mustal tahvlil jnejne -> Ta nimi oli sügavmustal tahvlil, mille puidust raami kaunistasid armsad mustrid. Jne.

Me ei saa ju anda niisama nippe, kuidas juttu põnevamaks muuta, kui me ei tea millest see jutt rääkima hakkab .

Mõnikord tuleb sul endal ka pähe mingi hea idee, mina näiteks lähen suvel metsa ja kõnnin ringi. Pärast kirjutan arvutisse (on ka erandeid, kus ma ka võtan vihiku kaasa ja teen ajurünnakut).

Jutu kirjutamine tuleb mõnikord iseenesest. Lihtsalt hakkadki suvaliselt kirjutama, see võib alguses tunduda imelik, aga pärast üle vaadates ja kohendades võib sellest suurepärane jutt tulla .

Kui sa tahad, võid endiselt mulle privaatsõnumi saata ja ma usun, et ma saan sind kuidagi ikka aidata.


Ma lisan veel Tarretisele, et kirjeldus ei pea olema alati väga pikk, sest see võib muuta jutu igavaks .

Muidugi võib, nagu meie esta õps ütleb: Pikk jutt, sitt jutt. Aga on ka mõtetu kirjutada ju nii, et. Selga panin püksid ja pluusi. Siis jooksin alla. Sõin võileiva. Jooksin bussipeale jne..

Seda küll, aga ma üritasin öelda, et igal asjal ei pea olema täpne ja pikk kirjeldus, piisab ka nii:
Selga panin püksid ning valge pluusi. Jooksin trepist alla ja kugistasin hiiglasliku juustuvõileiva. Mõne minuti pärast jooksin bussipeatusesse ning silmasin Kadrit.

(Selles näites oli küll liiga kiire sündmuste käik, kuid näiteks ma usun, et sobib .)

Uuh ma siin hakkasin mõtlema nüüd...
Eks ma postitan siia täna veel ühe veidike piema jutu/päeviku ja ootan teie tagasisidet. Nt kas see jutt/päevik kõlbab siia "kõrgema klassi" juttude juurde.

Olgu kavatsen seda juttu siiski jätkata. Loodan, et Te väga pahased Minu peale pole. :)

See juhtus paar nädalat tagasi, kuid mäletan seda siiani väga hästi. Mul oli hakkamas viimane tund koolis. Matemaatika. Viisin oma asjad klassi ning läksime koos klassiõega koridori peale jalutama. Olime just mõõdunud ühest nurgast, kus Tema koos oma klassikaaslastega seisis. Kuni kuulsin piiksu mis andis teada, et mulle oli Facebooki tulnud sõnum. (Telefonis) . Võtsin oma musta telefoni teksade taskust välja ja avasin selle. Facebookis sõnum Temalt. "Leitud sa oledki" naeratasin. Tõstin pead ja nägin, et ta vaatas mind. Pöörasin kiirelt pea ära. Vastasin talle "Ei". Sellepeale vastas ta...

Ma väga vabandan kui see liiga lühike ja igav tuli, kuid ma olen hetkel telefoniga netis kuna ei saa arvutisse. Loodan, et mõistate mind. Igastahes sooviks saada positiivset ja negatiivset tagasisidet.

Inimesed jagavad Sulle kriitikat, mitte negatiivset tagasisidet. Läbi kriitika nad annavad Sulle teada, mis on Su jutus valesti. Nii saad püüelda paremuse poole. Edaspidi võta aega ja kirjuta pikemaid osi. Loe kindlasti jutud mõned korrad läbi ja paranda vead, mis leiad. Ära kunagi võtta kriitikat südamesse, sest läbi selle sa õpidki ja arened. :)

SHadowpaw: Jah ikka :)

Muzii:
Ma usun, et võib ka selle esimese lõigu kohta öelda, et nii kõrgel tasemel kui teised siin on v.a mina, ma olen kehv, sa pole. Kuid kui sa viitsid siis sa ju võid siin edasi kirjutada ja õppida, sest kriitikat andakse sulle tüdimuseni. Kuid kirjuta ikka, siin pole reegleid, et sa ei tohiks!

Edaspidi hakkan kirjutama pikemaid jutte.
Kuid küsimus Teile. Kui pikk peak olema üks ''osa''? Või noh kui palju sõnu peaks olema?