2014 :):)

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

25.

Jahitud

Autorid: P.C. + Kristin Cast
Lehekülgi: 390
Tutvustus: „Öö Koja“ sarja närvekõditava viienda osa alguses peavad Zoey ja tema kamp toime tulema ootamatu ohuga, mis võib osutuda saatuslikuks neile kõigile. Neferet kaitseb oma uut võimsat kaaslast Kalonat, kes näeb välja imekaunis ja on lummanud kogu Öö Koja. Ühes möödunud elus peitub võti tema kiiresti laieneva võimu purustamiseks, kuid kas Zoey suudab seal peituvaile tõdedele silma vaadata?
Samal ajal on punased vastmärgitud taas inimlikuks saanud, ent on nad tõesti nii sõbralikud, kui pealtnäha paistab? Mis kuttidesse puutub, siis on Zoeyl võimalus siluda suhted oma ülikuuma endise poisi Erikuga, kuid ta ei suuda lõpetada mõtlemist Starkile, tema käte vahel surnud vibulaskjale, keda Zoey ihkab Nefereti õeluse küüsist päästa. Kas keegi suudab uskuda, milline kurjus end meie seas peidab?
Minu arvamus: Mulle ei meeldi Zoey ja seetõttu on väga raske raamatut lugeda, kui sulle juba peategelane ise ei meeldi. Ta võib ju olla nii vägevate võimetega ja Nyxi poolt õnnistatud, aga nõme on ta sellegi poolest.
Ta näeb igas kuradi poisis/mehes endale väärilist partnerit. Absoluutselt igaühes, kellega ta vähe enam suhelnud on. Ka minule ei meeldiks inimene, kes on ära võrgutanud kooli kõik kõige kenamad poisid. Very Happy

Ausaõna.
Aga kui ma sellele tähelepanu ei pööra, siis on raamat väga hästi ja lihtsalt kirjutatud. Lugesin seda kah ühiskonnale vahele. Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

26.

Kellavärgiga prints

Autor: Cassandra Clare
Lehekülgi: 400
Tutustus: Lightwood, Wayland, Herondale, Penhallow... Nimed, millega Cassandra Clare’i “Surmava arsenali” sarja lugejad on juba tuttavad, ilmuvad selles romaanis jälle nende ette – muutunud on ainult aeg ja koht, kus hargneb teose sündmustik. Nefilimide varasema põlvkonna võitude ja kaotuste tunnistajaks on kuninganna Victoria aegne udune London ning sündmuste keerises tüdruk Tessa.
Saanud teda kasvatanud tädi surma järel Londonis elava venna saadetud laevapileti, sõidab neiu New Yorgist temaga kohtuma, ent ei leia Nate’i eest. Tessa on ihuüksi võõras linnas, teadmata oma sünget sünnisaladust ning oskamata aimata, et teda jahib tema erilise võime pärast okultistlike ringkondade mõjuvõimsaim isik – kurjakuulutav Magister.
Minu arvamus: Mul on nii kahju, et Clare'i raamatud nii palju maksavad. Ma tahaksin nii väga, et need mul riiulis seisaks ja ma neid millal iganes lugeda saaks.
Ma ei väsi kordamast, kui hästi ta kirjutada suudab. Olgem ausad, mõni kirjanik suudab näiteks maja kirjeldada nii igavalt, et sa libistad silmadega lihtsalt üle ja otsid üles järgmise koha, kus keegi rääkima hakkab. Aga Cassandra Clare'i raamatute mul nii ei ole. Kurat, ta suudab isegi akent huvitavalt kirjeldada. Very Happy

Will, Will, Will......... Ma nüüd mõtlen, et kas ta meeldib mulle rohkem, kui Jem, aga ma tean ju vastust juba raamatu algusest saati. Very Happy

Ja mul tegelikult on järgmisest raamatust veel mingi 200 lehekülge lugeda, aga ma olen viimasel ajal jube laisk ega viitsi siia raamatuid lisada.
Aga ma luban, et parandan end! Cool

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

27.

Kellavärgiga prints

Autor: Cassandra Clare
Lehekülgi: 416
Tutvustus: Victoria-aegse Londoni maagiast küllastunud allilma kistuna avastab Tessa Gray, et on hakanud järjest enam kiinduma Jemisse, aga haihtunud pole ka piinav tõmme seletamatult tujuka Willi poole. Midagi näikse Willis siiski pikkamööda muutuvat – müür, mille ta enda ümber on püstitanud, oleks nagu hakanud murenema. Kas Magistri leidmine võimaldaks hämaratest meeleoludest muserdatud noormehel vabaneda piinavatest saladustest ning annaks ühtlasi vastuse Tessa küsimusele, kes ta on ja mis on siin maailmas tema elu eesmärk? Tõeotsingud ähvardavad saada kolmele sõbrale hukatuslikuks: üks nende lähiringist osutub reeturiks ja Tessa ei suuda ikka veel oma tunnetes selgusele jõuda.
Sarja „Põrgu sõdalased” teises raamatus jätkuvad Cassandra Clare’i „Surmava arsenali” sarja varjuküttide varasema põlvkonna seiklused udusel ja vihmasel Inglismaal.
Minu arvamus: Oh jeerum!
Kust võtab Clare kõik need imelised sõnad, mis ta enda raamatutes rida rea järel kirja paneb? Seda on lihtsalt nii nauditav lugeda, et mida lähemale lõpp raamatus tuleb, seda pahasemaks ma muutun, et see üldse tulla julgeb.
Otseloomulikult on mul Tessa otsusest kahju. Aga ühtpidi ma mõistan seda ka. Jem on hea. Will oli halb. Pealegi väärib Jem teatud õnne, kuna ta on siiski suremas. Aga olgem ausad, haletsusarmastus kõlab väga halvasti. Kuid Tessa ju armastas Jemi, kas pole? Willi juuresolekul muidugi oli tal sellele armastusele Jemi vastu raskem keskenduda, kui ilma temata.
Aga ma südames loodan, ja ma tegelikult olen täiesti kindel, et Clare lahendab selle järgmises raamatus nii ilusti ära, kui vähegi võimalik on. Ja selle all ei pea ma silmas Jemi surma, sest ma olen temasse juba piisavalt kiindunud, et seda mitte soovida.
Very Happy

Ma nüüd siis ootan, millal järgmise (ja viimase?!) osa kätte saan raamatukogust. :)

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

28.

Varjumaa

Autor: Alyson Noël
Lehekülgi: 368
Tutvustus: Ever ja Damen on veetnud koos lugematul hulgal eelmisi elusid ning saanud võitu maailma süngeimatest vaenlastest, et igavesti koos olla. Aga just siis, kui nende kauaoodatud saatus viimaks käeulatusse jõuab, tabab Damenit võimas needus, mis võib kõik hävitada. Nüüd võib ainult üks käepuudutus või õrn suudlus tuua kohemaid kaasa surma ja pagendada Dameni Varjumaale. Püüdes meeleheitlikult Damenit needuse küüsist päästa, süüvib Ever võlukunsti ning abi saabub ootamatust allikast – Jude’i-nimeliselt surfarilt.
Kuigi Ever ja Jude on alles äsja kohtunud, tundub poiss kummaliselt tuttav. Ever on küll lubanud Damenile surmatunnini truu olla, kuid teda köidab ka Jude – võlukunstioskuste ja salapärase minevikuga populaarne rohesilmne poiss. Ever on alati uskunud, et Damen on tema hingesugulane ja ainus tõeline armastus ning seda usub ta endiselt. Aga kui Damen tõmbub eemale, et neid päästa, saavad Ever ja Jude üha lähedasemaks ning see paneb Everi armastuse Dameni vastu proovile...
Minu arvamus: Ma küll täpselt ei mäleta, aga ma arvan, et selle Surematute sarja esimene raamat meeldis mulle. Igavesti oli vist selle nimi. Aga eks see paraku kipugi vahel nii olema, et esimene raamat on suurepärane ning see, mis seal edasi tuleb, ei kõlba suurt kuhugi. Nii siis ka sellega.
Mulle ei meeldi Ever. Väga raske on lugeda raamatut, kui sulle juba peategelane ise ei meeldi. Ta on niii tüütu. Vahepeale suutsin ma temaga juba pooleldi leppida, aga siis, kui ta pidi lõpus Haveni ja Dameni vahel nö valima, siis ta halas seal, et ta on tema parim sõbranna ning ta ei suuda lasta tal surra.
Tõsiselt või? Et siis tõesti oli halb lasta enda sõbra hing Suvemaale ning teha ta seevasu surematuks, et ta hing siis surres Varjumaale läheks? Tõeline teene, kallis Ever!
Üleüldse tundub mulle see ma-olen-surematu värk nii kahtlane. Mida on toredat selles, kui sa ead 600 aastat juttu ja vaatad, kuidas sulle kallid inimesed surevad, ise päevagi vananemate? Pealegi on see juba nii kulunud teema, aga ega ma pole raamatu väljaandmisaastat ka vaadanud. Ses suhtes, et eesti keelde suvatsetakse raamatuid nii 10 aastat hiljem tõlkida ju.
Damen oli ka kahtlane ja tema ka mulle ei meeldinud. Mind vihastas see meie-saatus-ei-olegi-päris-saatus. ?!?!?!?!?!?! Miks sa siis varem sellest kogu aeg jahusid?
Ainus, kes mulle päriselt ka meeldis oli Roman. Kurb, aga tõsi.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

29.

Läänerindel muutuseta

Autor: Erich Maria Remarque
Lehekülgi: 208
Tutvustus: „Läänerindel muutuseta” on kindlasti üks ajaloo kuulsamaid sõjavastaseid romaane. See on ühe „tundmatu sõduri” jutustus Flandria kaevikutest Esimese maailmasõja päevilt, milles kajastuvad sõjaaja koledused, elu tule all, lõputu ootamine kaevikutes ja võõrdumine kodustest. Kuigi sõdurite mällu talletuvad ka mõned eredamad sündmused, ei ole selles loos siiski heroismi ega seiklusvaimu, vaid ainult sügav reedetuse ja kibestumuse tunne, mis varjutab iga sõja läbi teinud põlvkonna elu.
Minu arvamus: Ma pidin selle kooli jaoks läbi lugema. Nagu näha, olen ma haledalt hiljaks jäänud, nii paar kuud, aga pole hullu. Vähemalt sain ma hea lugemiselamuse. Ja kurva.
Kui me koolis sellest raamatust rääkisime, vastasid enamus poistest, et neile ei meeldinud see raamat. Et see oli igav ja nad ei viitsinud seda väga lugeda, mistõttu nad suurt väga ka ei mäleta. Muidugi, kuna ma suur kaasarääkija ei ole, ja kuna ma seda raamatut eriti palju lugeda polnud jõudnud, ei osanud ma midagi öelda ega ka mõelda.
Aga see meeldis mulle nii väga, vaatamata sellele, et see mul venis ja et see rääkis sõjast. See oli kurb raamat, aga ma leian, et see pole õige sõna, millega seda raamatu kirjeldada. Ja ma võin vahel tõeliselt sõnakehv olla, seega ma ei teagi, mida öelda.
Kui Kat suri, ma peaaegu valasin pisara. Peaaegu.
Ja mõnes kohas, täpsemalt kahes, ma isegi naersin. No tõepoolest naersin, kuigi see võib-olla väga ei sobinud. Aga mis parata, mul on vähemalt hea meel, et keegi mu toas sel ajal ei viibinud. Very Happy

Nii hästi ja nii tõsisesel teemal kirjutatud raamat, et ma ei oskagi midagi väga öelda, peale selle, et see oli suurepäraselt kirjutatud. Hea, kui vahel on kohustuslikus kirjanduses ka midagi, mida tõepoolest saab heaks klassikaks pidada.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

30.

Enne kui ma suren

Autor: Jenny Downham
Lehekülgi: 304
Tutvustus: Kuueteistaastane Tessa Scott põeb juba neljandat aastat rasket haigust ja teab, et tal on jäänud elada vaid mõned kuud. Tal on nimekiri asjadest, mida ta kindlasti teha tahab. Näiteks soovib ta saada kuulsaks, rikkuda kõiki reegleid ning… olla kordki elus tõeliselt armunud. Nimekirja järgimine toob kaasa üksjagu äpardusi, aga tänu uutele kogemustele tunneb ta end elusamana kui kunagi varem.

„Enne kui ma suren“ on ainulaadne ja erakordne, imetlusväärse siirusega kirjutatud lugu tüdrukust, kelles pulbitseb soov elada – olla, minna, teha, kogeda… võttes igast päevast viimast.
Minu arvamus: Ma olen seda varem lugenud, aga seisis raamatukogu riiulis nii kenasti, et ma lihtsalt ei saanud seda mitte võtta. Very Happy

Lugesin kusagilt, et seda raamatut võrreldakse John Greeni omaga. No jah, ega ma nagu ei oskagi öelda midagi, et seda väidet kummutada, sest teemad on ju samad. Ma lihtsalt leian, et Greeni raamatus oli nö tegevust rohkem. Nii et need tõesti on ühel ja samal teemal kirjutatud, aga see teema on nii kurb, et see ei ole halb, kui neid kaht raamatut võrreldakse.
Mulle mõistagi meeldis see raamat. Väga.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

31.

Rubiinpunane

Autor: Kerstin Gier
Lehekülgi: 312
Tutvustus: 16-aastane Gwendolyn teab, et mõnel tema suguvõsast on iseäralikud võimed, kuid ta elab teadmises, et imepärase geeni kandja on kaunis nõbu Charlotte, mitte tema. Gwendolyn tunneb end aeg-ajalt siiski kuidagi iseäralikult ning satub ühel päeval ootamatult 18. sajandi alguse Londonisse. Selgub, et just Gwendolyn on perekonna kõige salapärasem liige ja pärinud ajaränduri geeni. Miks oli ema tema sünnikuupäeva varjanud? Kas Gwendolyni ema üldse oli tema pärisema? Mis juhtus ajamasinaga? Gwendolyn ja Gideon – poiss, kes on pärinud ajaränduri geeni isaliini pidi ja kes on Gwendolyni arvates paras ennasttäis ninatark– , seiklevad ajas koos ja püüavad neile ja veel paljudele muudele küsimustele vastuseid leida ning välja selgitada, keda nad minevikus ja olevikus usaldada võivad.
Minu arvamus: Hea, kuid jube tavaline raamat. Muidugi mulle meeldib selliseid lugeda, seda ma ju salata ei saa, aga mõnikord kisub see tüüpilisus ka igavaks. Ma nagu ei teagi, mida selle raamatu kohta öelda, sest tegelikult see ei olnud ju halvasti kirjutatud. Vastupidi. Raamat lausa lendas käes. Aga miski jäi puudu.
Mulle meeldis raamatu juures see, et Gwendolyn suutis juba algusest peale vaime näha. Hea, et see veel üks avastamata võime polnud.
Kui uus osa peaks kunagi eesti keeles ilmuma, mis juhtub kindlasti aasta-kahe-kolme pärast, siis ma vast loen ikka läbi. Wink

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

32.

Mässaja

Autor: Veronica Roth
Lehekülgi: 386
Tutvustus: Ma olen teinud halba. Ma ei saa seda tagasi võtta, see on osa minust.

Tris pääses julmast rünnakust tema lapsepõlvekodu ja perekonna vastu. Aga ta on maksnud kohutavat hinda. Leinast ja süümepiinadest räsituna käitub ta veelgi meeletumalt, üritades leppida oma uue tulevikuga. Kui Tris tahab aga jälile saada tõele oma maailma kohta, peab ta olema tugevam kui eales varem, sest teda ees ootavad valikud on veel raskemad, ohverdused veel rängemad.

Võitlus ellujäämise nimel lagunenud maailmas… Tõde on tema ainus lootus
Minu arvamus: Lugesin seda juba tegelikult kaks-kolm nädalat tagasi, aga olin taas piisavalt laisk siia üles panemiseks. Nagu ikka see aasta.
Ma olen üpris palju arvustusi selle raamatu kohta lugenud, kus mainitakse Nelja ja Trisi pidevaid tülisid ja Trisi enesesüüdistusi Willile tehtu tõttu. Et neile ei meeldinud need. Aga mind see ei häirinud. Ses suhtes, et kuidas olekski saanud neil kahel olla suurepärane suhe ja kuidas poleks Tris end mitte süüdistada saanud? See oli loomulik asjade käik, mis mulle meeldis.
Raamatu lõpu suhtes olid mul juba tükk aega kahtlused. Mul on need endiselt ja ma olen enam-vähem täiesti kindel, et need saavad viimases raamatus tõeks.
Ah, ja ma lugesin kusagil uudist seoses Trisiga viimases raamatus ja ma ei suuda end ära kiruda. MIKS, lollpea mina? Kuidas ma saan nüüd rahulikult viimase osa (kui see kunagi eesti keeles ilmub) kätte võtta ja lugeda, kui ma tean, mis kurat juhtub?!?!?!?!
Muidu oli hea. Ma viimasel ajal leian, et eesti keelde tõlgitakse igast pahna ja hea kirjandus jääb tõlkimata. Arvan, et pean jälle mõne inglise keelse raamatu kätte võtma ja taas seda rasket lugemis-tõlgimise vaeva nägema hakkama.
Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

33.

Kaksteist II raamat

Autor: Justin Cronin
Lehekülgi: 408
Tutvustus: Cronini “Teekonnast” ja “Kaheteistkümne” I osast tuntud kangelaste seiklused jätkuvad ning välja ilmuvad mitmed esimestes osades esinenud tegelaskujud. Me satume uutesse ümbruskondadesse ja saame teada, et sugugi mitte kõik inimesed ei võitle inimeste poolel. Kangelased teevad läbi mitmesuguseid muutusi, kusjuures mitte üksnes sisemisi – “igavene tütarlaps” Amy asub näiteks naiseks saamise teele. Raamatu kulminatsiooniosas kohtuvad peaaegu kõik varasemast tuntud tegelased, et halastamatus lõpuheitluses arveid klaarida. Tõelised inimesed on kõhklematult valmis ennast ohverdama, et teistele saaks osaks vabadus ja väärikus, viiruskite abimehed aga näitavad üles kirjeldamatut alatust ja julmust.
Justin Cronin demonstreerib, et tema leidlikkus üha uute keskkondade, arengute ja suhete mängutoomisel on sisuliselt ammendamatu. Ja ehkki suurem osa tekkinud küsimusi saab raamatu lõpuks vastuse ja enamik otsi tõmmatakse kokku, jäävad nii mõnedki neist lahtiseks ja me ei tea kindlalt öelda, mida tulevik toob …
Minu arvamus: Ma ei saanud alguses jälle vedama. Muudkui venis ja venis ja venis ja venis... Õudne lausa. Aga siis käis jälle mingi hetk väike klõps ja oligi jälle nii huvitav, et oli raske käest panna. Kuigi pean ütlema, et eelmised osad olid võrreldes selle raamatuga palju paremad. Autor on muidugi suurepärast tööd teinud kõige selle kirjutamisega, nii et ma ei hakka neid aeglaseid alguseid talle isegi ette heitma. Võib-olla olen mina lihtsalt imelik.
Nii et meeldis. Väga. Kuigi ma ei tea, kas Amy sai siis lõpuks surma või mis värk oli? Ja Alicia? Ei tea kas on veel osasid?!?!?!

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

34.

Anne Franki päevik
Tagakoda

Autorid: Otto Frank ja Mirjam Pressler
Lehekülgi: 340
Tutvustus: Anne Frank oli täiesti tavaline tüdruk, kes sündis 1929. aastal Frankfurdis. Kui Saksamaal tuli võimule Hitler, evakueerus Frankide pere Hollandisse. Saksamaa okupeeris Hollandi 1940. aastal ning Anne Franki võrdlemisi muretu lapsepõlv sai läbi ja pere oli sunnitud surmahirmus peituma. Anne Frank pidas päevikut 1942. aasta 12. juunist 1944. aasta 1. augustini. Päevik ilmus raamatuna 1947. aastal ning praeguseks on see tõlgitud vähemalt 60 keelde ja on üks maailma tuntumaid päevikuid. “Anne Franki päevik” on liigutav kirjeldus ühest mõtlemapanevast ajastust, ajaloorataste vahele sattunud tavalise perekonna kroonika. Ning lugu katkenud lapsepõlvest.
Minu arvamus: Ma laenutasin selle raamatu 29. märtsil. Ja ma lõpetasin selle paar päeva enne 29. juulit. Uskumatu, kui kaua ma mõnda raamatut lugeda võin...
Aga see ei tähenda, et raamat mulle meeldinud ei oleks. Algus muidugi vist ei meeldinudki, sest just seetõttu see raamat mul venima hakkaski, kuid mingi hetk, ehk siis nii paar nädalat tagasi hakkasin ma seda rohkem lugema. Ma olen enam kui kindel, et see oli hetkel, mil Peter rohkem mängu tuli. Very Happy

Jaaaah, ma olen nii ettearvatav.
Igatahes oli see ka väga kurb raamat. Võin ausalt väita, et ma pole suur ajaloo fänn ja ajaloos õpin ka vaid tunniks ära, mistõttu mulle sealt suurt midagi meelde ei jäägi, aga raamatud, kuhu on põimunud ajalugu, eriti just sõjaajalugu, kõidavad mind kuidagi eriti. No jah, peamiselt need raamatud, mis ei ole raskelt kirjutatud. Ses suhtes, et ega ma mõnd ajaloolist raamatut küll kätte ei võtaks, et just nimelt tolle ja tolle sündmuse kohta midagi teada saada. Kindlasti mitte.
Ma ei teagi nüüd, mida öelda peale selle, et ma nautisin seda raamatut väga. Anne päeviku lõpp tekitas minus suurt kurbust, sest see põhimõtteliselt lõppes poole lause pealt. Kui ta enda nö viimase sissekande tegi, polnud tal aimugi, mis juhtuma hakkab.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

35.

Ime

Autor: R. J Palacio
Lehekülgi: 328
Tutvustus: August (Auggie) Pullman sündis moondunud näoga, mistõttu ta ei ole seni tavakoolis käinud. Nüüd läheb ta Beecheri erakooli viiendasse klassi ja kui teie olete kunagi koolis uus laps olnud, siis teate, kui raske see võib olla. Auggie on lihtsalt üks tavaline poiss, kellel on ebatavaline nägu. Aga kas ta suudab oma uusi klassikaaslasi veenda, et välimusele vaatamata on ta täpselt samasugune nagu nemad?
Minu arvamus: Armas, kuid kurb raamat. Soetasin selle endale tegelikult juba üpris tükk aega tagasi, kuid no jah... ma nö ei raatsinud seda lugeda. Very Happy

Ma arvan, et mu lemmik tegelane oli Via. Ja ma ei saa seejuures ütlemata jätta, kui lahe hüüdnimi see on. Ses suhtes, et ma kasutasin ka enda jutus nime Olivia e siis lühendina Liv, aga ega ma Via peale küll ei tulnud. Very Happy

Ta oli lihtsalt vapper, olles oma vanemate jaoks alati teine. See on ju raske, kui alati arvestatakse ennekõike sinu vennaga, mitte sinuga. Et tema soovid on alati esikohal. Ja vapper oli ta just seetõttu, et ta seda mõistis ja sellega leppis.
Ja olgem ausad, ma tõesti ei suutnud endale kuidagi Auggie nägu ette kujutada. Mingi hetk nagu midagi tekkis, aga siis mainis seal rippuvaid silmi ja et need on rohkem allpool kui vaja ja... Jah.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

36.

2014 :):) - Page 2 9781595141750_p0_v4_s260x420

Vampire academy: Frostbite

Autor: Richelle Mead
Lehekülgi: 336
Tutvustus: Rose loves Dimitri, Dimitri might love Tasha, and Mason would die to be with Rose…
It’s winter break at St. Vladimir’s, but Rose is feeling anything but festive. A massive Strigoi attack has put the school on high alert, and now the Academy’s crawling with Guardians—including Rose’s hard-hitting mother, Janine Hathaway. And if handto- hand combat with her mom wasn’t bad enough, Rose’s tutor Dimitri has his eye on someone else, her friend Mason’s got a huge crush on her, and Rose keeps getting stuck in Lissa’s head while she’s making out with her boyfriend, Christian! The Strigoi are closing in, and the Academy’s not taking any risks.... This year, St. Vlad’s annual holiday ski trip is mandatory.

But the glittering winter landscape and the posh Idaho resort only create the illusion of safety. When three friends run away in an offensive move against the deadly Strigoi, Rose must join forces with Christian to rescue them. But heroism rarely comes without a price…
Minu arvamus: See raamat tuletas mulle jälle meelde, kui väga ma VA'd armastan. Ostsin selle raamatu endale tegelikult juba ürpis tükk aega tagasi, arvatavasti eelnevate jõulude ajal kinkekaardi eest, aga nagu ikka, armastan ma inglise keelseid raamatuid osta vaid selle pärast, et need mulle nii väga meeldivad. Pealegi mulle VÄGA meeldib raamatuid vaadata. Lugeda ka, muidugi, aga vaadata ka. Nad on ju toredad, kas pole?
Siinkohal pean muidugi kurvastusega teatama, et Ersen suutis kõige täiega eesti keelsed raamatud nii kujunduse kui ka selle kuradima poolitamisega minu jaoks ära rikkuda, mistõttu ma olen enam kui kindel, et ei osta neid endale kunagi. (Kui nad juhuslikult kunagi nii 5 eurot ei maksa?! Very Happy

)
PS: Mul on neljanda osa mõlemad osad kodus riiulis. Embarassed

Agaaaaaa... Dimitri, Dimitri, Dimitri. Miks mulle tundub, et ma olen ka varem niiviisi kirjutanud?
Peale esimese osa filmi vaatamist sain ma tõttöelda šoki. Ausõna. See oli lihtsalt niiii halb, et mul on lausa kahju kohe. Dimitri osatäitja oli küll tegelikult enam-vähem selline nagu ma endale ettegi kujutasin, kuid Rose jäi kuidagi liiga lapselikuks. Ja tal ei olnud üldse suurepärased juuksed!
Very Happy

Aga see raamat, küll teine osa, tuletas mulle jälle meelde seda, kui väga ma neid raamatuid armastan. Armastan Rose'i, Dimitrit, Adriani, kõiki. Eriti Dimitrit, muidugi. Ta on lihtsalt suurepärane ja ma leian, et 7 aastane vanusevahe tõepoolest ei loe üldse. Muidugi oleks see selles kontekstis väga ebasobiv, aga päris elu on see tõesti vaid 7 aastat.

Ma nüüd pean endale teised kõik osad ka ostma ja need teised veel ka, mis räägivad Sydneyst?! Eks? Vist küll.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

37.

Enderi mäng

Autor: Orson Scott Card
Lehekülgi: 352
Tutvustus: Maa on hädaohus. Tulnukad ründavad ja inimkonna võib päästa vaid militaarne geenius. Kes? Ender Wiggin – intelligentne ja andekas poiss, kelle lapsepõlv saab läbi, kui ta saadetakse kosmosesse Lahingukooli. Koolis täidavad päevi simuleeritud sõjamängud ja poiss tõestab peagi, et on võitmatu. Kus lõpeb aga mäng ja algab tõeline sõda? Kas Ender on valmis päriselt tapma ja hävitama?
Minu arvamus: Nägin seda raamatut raamatukogu lasteosakonnas täega suvalises kohas lihtsalt lamamas (mitte seismas) ja võtsin, kuna teadsin kaant selle filmi järgi.
Ma olin alguses tegelikult väga skeptiline selle raamatu suhtes. Ses suhtes, et see on täielik ulmekas ja viimasel ajal ei lähe mulle sellised täiesti ulmekad ja fantaasiakad üldse peale, sest neis lihtsalt peab ka armastust olema. Selles osas on minuga juba aasta aega midagi lahti olnud. Aga üllatuslikult selgus, et mulle väga meeldis see raamat. Enamuse ajas oli mul Enderist lihtsalt tohutult kahju ja mul oli võimatu teda alguses 6 aastasena ette kujutada ja hiljem samuti. Üldse oli kõiki raske nende õige vanuse järgi ette kujutada, mistõttu ma arvan, et see on suurepärane raamat, mis räägib ülitarkadest lastest.
Vaatasin filmi muidugi ka ära ja leidsin väga hea saidi, kust vaatada, kuna seal on pildi kvaliteet lihtsalt suurepärane.
Mulle muidugi meeldis kogu selle filmi suurejoonelisus ja see mõnus taustaks käiv pala, kui pilt üle maa ja nende kooli jooksis ja... Aga. Muidugi, aga. Kui ma poleks raamatut varem lugenud, oleks mulle väga palju asju selgusetukse jäänud. Kõik toimus nii kiiresti, Ender ei vananenudki ju. Ja tema vend ega õde ei kirjutanud neid artikkleid ja kõik käis nii siuh ja säuh ja läbi!
Aga ma pean ütlema, et raamatu lugemine täitis need filmi tühjad kohad. Seepärast ei ütle ma ka, et film mulle ei meeldinud. VA oli ikkagi hullem. Seal ei aidanud isegi raamatu lugemine. Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

38.

Õnneteraapia

Autor: Matthew Quick
Lehekülgi: 280
Tutvustus: Haarav romaan viib meid Pati maailma ja näitab seda läbi peategelase vildaka, ent armsa vaatenurga. Patil on teooria: tema elu on film, mille on lavastanud Jumal. Kui Pat täidab eesmärgi ehk saavutab füüsilise tippvormi ja emotsionaalse stabiilsuse, garanteerib Jumal õnneliku lõpu – Pati võõraks jäänud abikaasa Nikki tuleb tagasi. Raamatu „Õnneteraapia“ põhjal on valminud samanimeline film, kus mängisid Bradley Cooper ja Jennifer Lawrence, kellest viimane pälvis ka Oscari parima naispeaosa eest.
Minu arvamus: Ma proovisin sellest raamatust tehtud filmi vaadata, mida ma tegelikult juba ka varem olin soovinud vaadata, aga ma ei jõudnud kaugemale, kui vaid 15 minuti juurde. Siis ma lugesin youtube'ist traileri all olevaid kommentaare selle filmi ja raamatu kohta ning olgem ausad, ma sain ikka paraja üllatuse osaliseks. Inimestele meeldib see raamat ja film.
Okei, maitse üle ju ei vaielda ja eks selles võib-olla tõepoolest oli mingi võlu ja mingi point ka lõpuks, aga... Terve raamat keerles enamuse ajast Nikki ülistamise ümber ja mul sai sellest väga kiiresti kõrini. Pati ja Tiffani nö armulugu oli ka väga veider ja see üksteise järel jooksmine ja HAAAAAAAAAAAAAA EAGLES!!!!! oli idiootsuse tipp. Ameerika jalgpall on ka päris idiootne asi. Ausõna. Mulle meeldib ikka õige jalgpall ja Thomas Müller.
Väga tobe raamat.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

39.

Alkeemik

Autor: Paulo Coelho
Lehekülgi: 179
Tutvustus: Brasiilia kirjaniku Paulo Coelho sümbolistlik muinasjutt, mis räägib inimese suurimast tarkusest - oma südame kuulamisest ja eneseleidmisest.
Kui Andaluusia karjuspoiss näeb ühel ööl unes kauget varandust Egiptuse püramiidide juures, mõistab ta peagi, et saatus kutsub teda. Ta lahkub Hispaaniast, kohtab teel teisi rändajaid ning leiab lõpuks oma õpetaja - Alkeemiku.
Minu arvamus: Väga hea raamat. Tõepoolest. Leidsin selle raamatu raamatukogust täiesti juhuslikult, kuigi ei võtnud seda nii juhuslikult. Ma arvan, et keegi teinegi on siin seda raamatut lugenud ja seetõttu ma ka teadsin seda.
Igatahes mulle meeldis selles raamatus kõige enam see Oma Lugu. Et inimesed unistavad, kuid ei vii iial enda unistusi täide. See tuletas mulle meelde seda, kuidas ma tahaksin peale keskkooli aastaks Inglismaale minna, aga nagu ikka, kardan ma, et kui aeg kätte jõuab, ei tee ma seda. Kuid olgem ausad, ma kogun selle jaoks juba raha, seega mine sa tea. Very Happy

Pealegi oli see täielikukt igasuguseid tsitaate täis raamat ja väga mõtlemapanev.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

40.

Kellavärgiga printsess

Autor: Cassandra Clare
Lehekülgi: 464
Tutvustus: Tessa Gray peaks olema õnnelik – eks ole ju kõik pruudid õnnelikud. Ent ajal kui neiu valmistub pulmadeks, hakkab Londoni Instituudi varjuküttide ümber silmus koomale tõmbuma. Lagedale ilmuv uus deemon on vere ja salasidemete kaudu ühendatud Mortmainiga – mehega, kes on loonud varjuküttide hävitamiseks armee halastamatutest kellavärgikoletistest. Mortmainil on oma plaani teostamiseks vaja veel ainult Tessat. Ning Jem ja Will, noormehed, kellel on ühepalju õigust Tessa südamele, teevad kõik, et teda päästa.
Selle raamatuga jõuab lõpule “Põrgu sõdalased” – peadpööritavalt põnev triloogia täis hädaohtusid ja reetmist, saladusi ja võluväge. “Kellavärgiga printsessi” traagiline lugu toimub 19. sajandi keskel Põhja-Inglismaal hämaras Yorgi Instituudis ja järellugu toob lugeja 21. sajandisse. Kas Tessa Gray võimed ja kaitsev kellavärgiingel suudavad kuratliku armee elustamist takistada?
Minu arvamus: Clare kirjutab lihtsalt nii hästi. Ainus asi, mis raamatu puhul tõesti häiris ja mis pole mitte kellegi teise süü, kui eestis raamatu kokku klopsinud inimeste süü, on see, et paljud sõnad olid juba valest käänatud. Mul pole praegu üht kindlat näidet, kuid ma mäletan täpselt, kui vihale see mind ajas.
Lõpp oli häiriv. Muidugi, alati ei saa ni lihtsaid lõppe nagu happy ending või siis kurb lõpp. Jah, mulle oleks isegi see viimane meeldinud. Aga see raamat ei lõppenud ei kurvalt ega õnnelikult. Vähemalt mitte minu jaoks.
Aga mulle siiski meeldis see raamat väga ja ma ei saa üle sellest, kuidas see naine suudab ikka kirjutada. Nagu ma olen öelnud, suudab ta ka kõige igavamat tegevust või eset huvitavalt kirjutada.

Mul on mingi kriis, kuna ma ei suutnud siiagi midagi tarka kirjutada.

Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

41.

Deemonite suvi: Lubadus

Autorid: Kristy ja Tabita Lee Spencer
Lehekülgi: 419
Tutvustus: Õnnelike päevade mälestustest tulvil mahajäetud rantšo, kõhedust tekitavate lindude parv, mis selle kohal keerleb, ja kaks õde – erinevad nagu öö ja päev. Ja veel – armastus, mis peab jääma vastuarmastuseta.
Niisugused on märksõnad, mille autor on valinud raamatu motoks. On suvi ning 17-aastased Dawna ja Indie pöörduvad koos emaga tagasi Whistling Wingi – lapsepõlve mängumaadele, mis on tulvil mälestusi armastatud vanaemast. Kuid Whistling Wing pole enam endine. Mitte kõik ei mängi lahtiste kaartidega ja sõpru on vaenlastest üha raskem eristada. Inimestes tekitab hirmu iga päevaga kasvav suurte mustade lindude parv.
Kaheteistkümnendal tunnil taipavad Indie ja Dawna, milliseid uskumatuna tunduvaid ohvreid tuleb tuua, et varitsevat ohtu peatada. Põnevus, müstika ja armastus – need võiks olla selle romaani märksõnad
Minu arvamus: Issand jumal küll, ma lugesin seda mingi üle kuu aja ju! Aga no olgem ausad, ma lihtsalt EI SUUDA ühikas lugeda. Ma ei tea, mis asi see on, aga ma lihtsalt ei suuda ega oska. -.-

Aga no kuna ma lugesin seda raamatut mingi sada aastat, siis ma nüüd ei teagi, mida täpselt öelda. Ma mäletan tegelikult väga selgelt, kuidas mulle see raamat suurt ei meeldinud, aga midagi täpsemat ma küll öelda ei oska. Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

42.

Lõppmäng

Autor: Becca Fitzpatrick
Lehekülgi: 400
Tutvustus: Nora on kindlam kui kunagi varem, et armastab Patchi. Langenud ingel või mitte – tema on see õige. Kuid just nüüd peavad noored koondama jõud viimase ohtliku katsumuse läbimiseks, kus naasevad vanad vaenlased, uusi tuleb juurde ning sõbra reeturlikkus seab ohtu rahu, mille poole Patch ja Nora nii väga püüdlevad. Kerkib valus küsimus: kelle poolt on Patch ja kelle poolt Nora? Ja kas nüüd on teel takistus, mida isegi armastus ei võida?
Minu arvamus: Raamatute lugemine on minu jaoks raskeks muutnud, kui ma kodus ei ole. Tõepoolest. On vaja end tõsiselt sundida, et midagi kätte võtta ja tõsiselt sundida ka selleks, et ma keskenduda suudaksin. Ma ei tea, mis värk on, kuigi kodus ma lihtsalt vabast tahtest võtan raamatu kätte ja loen ja loen ja loen ja siis ma pean enadle meelde tulemata, et okei, aitab praeguseks. Naissss
Mind ajab lihtsalt tohtult vihale see, kui aeglaselt raamatuid eesti keelde tõlgitakse. Ses suhtes, et esimese raamatu tõlkimisest on ju mingi 4 või 5 aastat juba möödas ja minu lugemises täpselt sama palju ja siis neist vahepealsetest ei mäleta ma suurt midagi ja siis ma lugesingi seda raamatut nagu ma ei tea, mida. Ma nagu tõepoolest ei mäletanud mitte midagi enam! Ma lihtsalt ei saa aru, et kui kirjastus, sa juba alustad raamatu tõlkimisega ja sellel on ka kõik järgnevad osad väljas, kas ei võiks siis vähe kiiremini sellega lõpule jõuda? Okei, kuna tegemist on Tänapäeva kirjastusega, siis tegelikult tulen lausa õnne tänada, et nad üldse lõpetasid selle, sest suhtes, et kui ma küsisin, kas Marie Lu "Legendile" ilmub lähiajal uus osa, siis vastati, et ei, seda pole üldse kavas edasi tõlkida. Nagu waaaaaaatttt??!?!?!?!!?!? Mida kuradit te siis üldse alustasite?
Lõppmängu kohta veel nii palju, et kuigi ma suurt midagi eelnevatest osadest ei mäletanud, siis raamat läks sellegipoolest kiiresti (kui ma kodus olin) ja oli üpris nauditav. Mulle muidugi ei meeldinud, et Nora nii tähtsale kohale tõusis ja kõik siis teda tappa tahtsid ja see, et Patchiga vahepeal nii juhtus aga no happy ending on mulle ju alati meeldinud! Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

43.

2014 :):) - Page 2 Lab%C3%BCrindijooksja

Labürindijooksja

Autor: James Dashner
Lehekülgi: 384
Tutvustus: 16-aastane Thomas ärkab liftis. Ta ei mäleta muud, kui vaid oma eesnime. Lifti uste avanemisel avastab Thomas end suurel kiviseintega ümbritsetud väljakul teiste noormeeste seas.
Just nagu Thomas, ei mäleta ka välujad (nii nad ennast kutsuvad), miks või kuidas nad sinna sattusid. Kõik, mida nad teavad, on see, et igal hommikul avanevad neid ümbritseva labürindi kivist uksed. Ja igal ööl need sulguvad. Pimeduse saabudes ei taha keegi labürinti lõksu jääda.
Minu arvamus: Ma olin alustanu raamatu lugemist ammu enne seda, kui ma käisin filmi kinos vaatamas, kuid viga on selles, et ma polnud seda siis lõpuni veel lugenud. Ja olgem ausad, filmi oli siiski ikka väga palju muudetud. Nagu tõesõna. Hea et tegelaste nimed väemalt samad olid... Very Happy

Tegin kunagi kord selle vea ka Surmava Arsenali esimese raamatuga, kui vaatasin filmi enne, kui lugesin raamatut ning hiljem maksis see korralikult kätte, kuid seekord ma väga sest ei hoolinud. Ses suhtes jah, filmi ja raamatu vahe oli suur, kuid ma teadsin raamatut filmile eelistada. Ses suhtes, et kõik, mis on raamatu on õige, ning kõik, mis filmis oli teisiti, oli siis nö vale. Very Happy

Suht loogiline. Ja seetõttu oskasin ma seda raamatut ka nautida. Juhuu!
Ma nüüd lausa põlen ootusärevusest, et teist osa lugeda, kuid tean, et see lähiajal ei juhtu. Noember viskab enda juba peale ja nädalane vaheaeg ka kohe läbi... Kurb, kurat.
Väärt raamat sellegipoolest!

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

44.

2014 :):) - Page 2 Langenud-inglite-linn-surmav-arsenal-iv

LANGENUD INGLITE LINN. SURMAV ARSENAL. IV RAAMAT

Autor: Cassandra Clare
Lehkülgi: 360
Tutvustus: Clary on jälle New Yorgis ja elu on ilus: tüdruk harjutab, et saada varjukütiks, ta ema Jocelyn valmistub abielluma ning Clary tohib viimaks ometi nimetada Jace’i oma kallimaks. Aga igal asjal on hind. Kogunema hakkavad sünged pilved. Möödanik ei vaju unustusehõlma, vaid annab endast taas märku, äratades Jocelynis kohutavaid mälestusi ja sundides Claryt kahtlema, kas polnud ingel Razielilt soovitu äkki saatuslikult ohtlik. Kui Jace hakkab temast mingil seletamatul põhjusel eemalduma, peab Clary tõdema, et ta on ise vallandanud sündmuste ahela, mille lõpul võib kaotada kõik, mida armastab. Isegi Jace’i.
Minu arvamus: Oh isver küll. Ma kõlan nüüd üpris totralt, aga seda raamatut kätte võttes tundsin ma otsekui oleksin koju jõudnud. Iroonia seisneb muidugi selles, et ma lugesingi seda kogus mitte ühikas... Very Happy

Aga tõepoolest. See sama tunne, mis on alati HP'd lugedes. Ja see ju juba ütleb nii mõndagi.
Clary ja Jace on lihtsalt nii suurepärane paar, et võtab isegi kadedaks. Muidugi, olgem ausad, ma pole kunagi suhtes olnud ja arvatavasti ei juhtu seda veel mitmeid aastaid ja kardetavasti jään ma vanatüdrukuks, aga siiski. Nad on niiiiii vahvad. Ausõna noh.
Mul on midugi hiiglama kahju, et need raamatut kõik mingi üle 20 euri maksavad, sest kui nad oleksid odavamad, siis seisaks nad kõik mul juba rõõmsalt raamaturiiulis. Very Happy

Jaaaaa, ühed kuradima head raamatut on need! Very Happy

(Sõnaosav nagu alati)
Like a Star @ heaven

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

45.

Valelikud võrgutajad

Autor: Sara Shepard
Lehekülgi: 272
Tutvustus: Igaühel on midagi varjata – eriti keskkoolitüdrukutel Spenceril, Arial, Emilyl ja Hannal. Spencer himustab õe poissi. Aria unistab oma inglise keele õpetajast. Emily armub uude kooliõesse. Ja Hanna kasutab ilu nimel üsna inetuid võtteid.
Aga sellest ajast saadik, kui nende sõbranna Alison jäljetult kadus, varjavad nad kõik veelgi suuremat saladust. Kust ma tean? Ikka tänu sellele, et ma tean kõike selle kohta, kui halvad tüdrukud nad olid enne ja kui üleannetud on praegu. Ja teate mis? Ma räägin kõik ära
Minu arvamus: On ilmselgest vaheeeaeeeeeeeeeeeeeg! Mis on kohe läbi... Peab masendunult tõdema, et ei taha väga tagasi ühika kobida ja kooli minna, aga kui nüüd aus olla, siis ei ole nii suurt vastumeelsust, kui eelmises koolis käies, aga ma ju ei taha kodust jälle ära minna, sest siin on nii lihtne ja hea ja mõnus ja kodune ja ma võin terve päeva enda tudukatega ringi lasta, ilma, et keegi mind imelikult vaataks või midagi ütleks.
Jah, mõtted on mul head.
Aga raamatu juurde minnes, siis ma olen hakanud vaatama selle sarja osasid! Ühikas, otseloomulikult. (Tõdeb üllatunult, et inimesed seal lähevad peale kooli tuttu! Ja tõdeb üllatunult, et ta ise nagu ei suuda seda!!!) Igatahes olen ma juba paar osa läbi vaadanud ja ajaviiteks päris hea. Ezra ja Aria muidugi viimasepeal! Raamat oli selline mittemidagi ütlev, kuid samas poole kohaga huvitav ja lihtsalt kirja pandud lugu. Või siis tegelikult osa loost. Palju neid raamatuid üldse on?! Very Happy

Ostsin kunagi ka inglise keelse esimese osa, aga ei hakanud seda lugema ja enam ka ei viitsi üldse, sest aega on, aga ma olen laisk, ega tee selle ajaga midagi kasulikku. (November tuleb, oh god)
Igatahes jah, olen nädalaga kolm raamatut läbi lugenud, mis on nagu vuhuuu, sest ma lugesin kahe KUUGA kaks raamatut!!! On ju ilmselge, et kodus ma suudan lugeda ja ühikas mitte, kas pole?

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

46.

KADUNUD HINGEDE LINN. Surmav arsenal. Viies raamat

Autor: Cassandra Clare
Lehekülgi: 456
Tutvustus: "Surmava arsenali" viies raamat, “Kadunud hingede linn” võtab neljandalt jutujärje üle seal, kus Jace’i enda võimusesse haaranud ülideemon Lilith on hävitatud. Või ei ole siiski? Noormeest seiravad endiselt ohud, mis kaasnesid surnute seast naasmisega, ning suutmata sellega leppida, seab Clary surmaohtu ka enda.
Kas kohutavaid salaplaane sepitsevasse Jonathan Morgensterni ehk Sebastianisse, nagu ta end nüüd nimetab, on jäänud kübetki inimlikkust? Kuidas raiuda läbi eelmise raamatu lõpul Valentine’i lihase ja kasupoja vahel loodud sidet? Millised intriigid põimuvad vampiiriklannis? Kuidas sekkub sündmustesse kurikaval haldjakuninganna? Mida tehakse “Põrgu sõdalaste” sarjas mainitud libahuntide ühingus Praetor Lupus? Ja lõpuks: kas meie armunud paaride kohal on taevas pilvitu?
Lugeja viiakse tegelaste kannul Veneetsiasse, Prahasse ja Pariisi ning lastakse tal koos nendega osa saada nende kaunite linnade iseäralikust atmosfäärist. Ent veel sellegi raamatu lõpul ei ole kõik küsimused vastust leidnud.
Minu arvamus: Oh jah. Mis asi see Cassandra Clare on, et ta sedasi kirjutada suudab? Mis kuradi asi ta on, et tal üldse sellised mõttes peas ringi keerlevad?
Ma tahaks siin terved maad ja ilmad kokku heietada, aga eks ma ole tuntud enda suurepärase sõnaosavuse poolest, kui jõuab kätte kriitika aeg. Eksole.
Ainus, mida ma öelda tahan on see, et ma loodan peagi kuuenda osa kätte saada raamatukogust, sest no andke andeks, kes jouab endale osta KUUTE raamatut, mis kõik maksavad üle kahekümne euro ning viimane küündib juba peaaegu 30 euro juurde?!?! No mitte mina, igatahes. Seega jah.
Ja vaatamata kõigele on Sebastian nagu täiega hott ja ma ei taha et ta ära sureks.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

47.

Viies Laine

Autor: Rick Yancey
Lehekülgi: 436
Tutvustus: Käes on Viienda Laine koidik ja Cassie põgeneb mahajäetud kiirteel olevuste eest, kes näevad küll välja nagu inimesed, kuid käivad Maal ringi ja tapavad kõik, kes neile ette jäävad. Nad on pillutanud laiali maakera viimasedki ellujäänud. Cassie on veendunud, et ellujäämiseks tuleb olla üksinda – kuni kohtab Evan Walkerit. Salapärane Evan võib olla Cassie ainus lootus päästa vend, või koguni iseennast. Kuid Cassie peab valima usaldamise ja kahtlustamise, trotsimise ja alistumise, elu ja surma vahel. Kas anda alla või võidelda edasi.
Minu arvamus: Ma mäletan, et tellisin selle raamatu kunagi kriso.ee kaudu koos Delriumiga, millest viimane tuli kiirest ära, kuid seda raamatut ei tulnud ega tulnud. Viimaks, mil see laos oli, oli mul sellest suhteliselt suva juba ja sinnapaika ta jäigi. Mingi aeg siis aga Rahva Raamatust uusi raamatuid vaadates nägin raamatut, millel oli kahtlaselt tuttav autor ja pealkiri. Kaan oli kuidagi juba jõle ainult. Natuke aega läks mööda enne, kui mõistsin, et see on selle sama inglise keelse raamatu jube eesti keelne variant.
Mis viib omakorda teemani, et no andestust, aga kuidas saab ühest väga ilusast kaanest kõrvale vaadata ja midagi SELLIST teha? Ma tõesõna oleks eesti keelse, ehk selle ostnud, ma nagu tegelt ka armastasin seda raamatut enne, kui ma seda päriselt inglise keeles katsunudki olin poes, aga siis seda nähes... No, thanks. Miks te teete nii, inimesed? Miks?
Aga noh, raamatut ei hinnata kaante järgi (mida me paratamatult ikkagi teeme) ja noooooo... uhhhuuhhhuuu. See oli ju nagu mega hea raamat, mida ma muidugi teadsin ennegi. Lihtsalt see oli veelgi parem. Ma ei arvanud enam ammu, et sellised ulmekad suudavad mind enam nii palju köita. Nagu tõepoolest köita. Et lihtsalt mitte ei meeldi ja oh, norm raamat, vaid nagu tõepoolest, väga väga mega palju köita. Nii et mul oli raske eemale tulla, vaatamata sellele, et mõnest kohast oli keeruline aru saada.
Nagu ma aru olen saanud on sellele ka järg, mida otseloomulikult pole eesti keeles ja mida ma inglise keeles ka lugema ei hakka, sest ei taha enda vigase inglise keele pärast elamust rikkuma hakata.
Aga nagu tõepoolest, lihtsalt nii huvitav raamat.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

48.

Võti

Autorid: SARA BERGMARK-ELFGREN, MATS STRANDBERG
Lehekülgi: 664
Tutvustus: Engelsforsis on lõpp lähedal. Gümnaasiumi võimlas toimunud tragöödiast on möödunud vaevalt kuu, aga Väljavalitud ei saa mahti hinge tõmmata. Peagi lendab nende maailm taas uppi. Küsimused saavad vastuse. Saladused paljastatakse. Truudus pannakse proovile. Aeg hakkab otsa saama ja Väljavalitud saavad olla kindlad vaid ühes – kõik muutub.
Minu arvamus: No seda raamatut andis ikka lugeda. Vähe sellest, et seal pea 700 lehte oli, kogu tekst oli ka nii kokku surutud, et uhhuuhhuuu Very Happy

Alguses olin ma pidevalt segaduses. Ma nagu reaalselt ei mäletanud teisest raamatust mitte midagi, ainult suur auk oli selle kohapeal. Esimesest raamatust ma muidugi mäletasin, mis ongi kõige imelikum. Very Happy

Aga nagu ikka pikkade raamatutega, muutuvad need ühel hetkel nii koduseks, et kui viimaks lõpetad, hakkad igatsema nii häid kui halbu tegelasi. Nagu HP ja VA ja kõik teised toredad raamatukesed.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

49.

2014 :):) - Page 2 Imetegija-%C3%B5epoeg

Imetegija õepoeg

Autor: C. S Lewis
Lehekülgi: 180
Tutvustus: Narnia...maa, kus elavad kõnelevad loomad... kus nõid ootab õiget hetke... kus kõik on alles ees.
Onu Andrew saadab kaks last, Polly ja Digory, võlusõrmuste abil Maailmade Vahelisse Metsa, kust saab edasi minna teistesse maailmadesse. Nad äratavad igavesest unest kurja Nõia Jadise, kelle soov on leida uus maailm, mida valitseda. Et lahti saada kurjast Nõiast, üritavad nad viia ta tagasi sinna, kust ta pärit on… ja satuvad maailma, mida veel ei ole. Lõvi Aslan loob nende silme all maa, selle jõed ja järved, mäed ja metsad, loomad ja linnud. Selle maa nimeks saab Narnia. Ja Narnias on kõik võimalik.
Minu arvamus: Kõige imelikum selle asja juures ongi see, et ma polnud veel iial varem ühtki Narnia raamatut lugenud. Nagu tõsiselt. Kuidas saab selline asi võimalik olla?!
Kuna mu arvuti aku saab kohe tühjaks, siis teen lühidalt. Raamat oli hea, lühike, Maailm Metsade Vahel tundus igati laheda kohana ning ootan põnevusega järgmiste osade lugemist. Lõpp tõi kohe naeratuse näole, kui need tuttavad elemendid filmist kohe silme ette tulid: kapp ja see latern Very Happy

» 2014
» 2014
» 2014
» 2014