2014

KUUSTEIST
Mõõkade maru. I osa: Teras ja lumi

Autor: George R.R. Martin
Lehekülgi: 595
Kokku: 5584
Sisu: Jätkub George R. R. Martini eepiline sari Jää ja tule laul, mis räägib eri suguvõsade konfliktidest ja heitlustest karmis ja kõledas fantaasiamaailmas, mis on juba üle 8000 aasta lahingutes ja katastroofides kannatanud. Ellujäänud Starki järeltulijad on laiali paisatud. Robb juhib Põhjas mässu, Arya õpib sõjatsoonis ellujäämise kunsti, Sansa vaatab kõrvalt õukonnaintriige, Bran kaldub võlukunsti poole, Jon peab valvet jäävallil ning Daenerys ehitab mujal omaenda impeeriumi. Martin laseb oma tegelastel areneda ja muutuda ning see puudutab ka neid, keda ta on alguses näidanud lurjustena. Tema maailm muutub iga uue osaga üha keerulisemaks, täpsemaks ja ka kõhedamaks ning pakub lugejale üllatavaid pöördeid ja arenguid.
Arvamus: Natuke kahju, et selle raamatu lõpu lugemisega pisut kiireks läks.
Aga Jorah ja Dany suudlesid!!! See oli raudselt parim sündmus raamatus. Ma lugesin selle koha vist umbes tuhat korda üle, sest see oli nii uskumatu. Mul oli terve päeva sellepärast nii hea tuju. Ainult kuradkuradikuradi kahju, et seda sarjas ei näidatud. Nagu MIKS? Dany kohti oleks muidugi võinud natuke rohkem olla. Eriti veel pärast seda.
Catelyn mulle ei meeldi. Ta on nii rumal ja impulsiivne. Ma sain aru, et oma mõtlematusega ta selle sõja üldse algataski (või vähemalt andis Lannisteridele põhjuse rünnata). Ja selle Jamie vabaks laskmine. Kuigi tegelt Jamie ja Brienne suhe mulle päris meeldib.
Punktid: 9/10

SEITSETEIST
1/2 ehk terve

Autor: Kristi Rebane
Lehekülgi: 367
Kokku: 5951
Sisu: Livanne on 17-aastane tüdruk, kelle elu võtab pärast ebaõnnestunud enesetapukatset uue suuna, kui ta hakkab ootamatult nägema kedagi, kes vaatamata levinud arusaamale ei paista läbi ega vaja väljakutsumiseks peegleid, pimendatud tuba ja kuute küünalt. Kuid ennekõike on Liv lihtsalt 17-aastane tüdruk ja Pil tema füüsiline peegelpilt.
Arvamus: Keskpärane raamat. Igati keskpärane. Mitte midagi sellist, mis oleks mind tahtnud seda käest ära viskama ja pead vastu seina taguma panna, aga ka mitte midagi vaimustavat.
See oli hästi kirjutatud. Kui mõni üksik slängsõna ja inglise keelne väljend välja arvata. Mis mind häiris, oli see, et paljud asjad jäid kuidagi poolikuks. Näiteks, mis värk selle Kauriga oli? Narkootikumid ikka, nagu vahe peal poole sõnaga vihjati? Ja kuidas ta sellest vabanes? Või kas ikka vabanes?
Ma tundsin kohati Ashlingiga mingit sarnasust. Ma ei usu ka peaaegu mitte ühtegi komplimenti, mis mulle tehakse, vaid arvan, et inimesed lihtsalt tegelikult naeravad minu üle. Päris põnev on ennast niimoodi raamatulehekülgedel kohata.
Punktid: 5/10

KAHEKSATEIST
Hamlet

Autor: William Shakespeare
Lehekülgi: 221
Kokku: 6172
Sisu: Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, raevunud ja solvunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, kavatsedes taaslavastada oma isa mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial esitab Laertes Hamletile väljakutse. Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda.
Arvamus: Millegipärast hakkasin ma seda kohe alguses kuidagi automaatselt luulevormis, niimoodi väga ilmekalt, lugema, kuid mõne aja pärast taipasin, et tekst on tunduvalt arusaadavam, kui seda nagu tavalist proosateksti lugeda. Nii et ümberharjutamisega läks natuke aega.
Ma ei saaks öelda, et ma seda just väga nautinud oleksin. Muidugi leidsin ma sealt ka palju häid mõtteid, aga ma olin teksti külge kuidagi liiga kramplikult kinnitunud? ja tahtsin kõigest nii paaniliselt aru saada.
Ma olin selle sisuga muidugi ammu juba tuttav. Nii et mingeid üllatusi nagu väga polnud.
Punktid: 7/10

ÜHEKSATEIST
Väljavalitud

Autorid: P. C. + Kristin Cast
Lehekülgi: 288
Kokku: 6460
Sisu: Öö Kojas tegutsevad tumedad jõud ning vastmärgitud vampiiri Zoey Redbirdi seiklused koolis võtavad salapärase pöörde. Sõpradest saavad vaenlased ja, kummaline küll, vihavaenlastest sõbrad. Nõnda algab sarja kaasahaarav kolmas osa, kus Zoey pannakse proovile nagu ei kunagi varem. Tema parim sõber Stevie Rae on ebasurnud ja pingutab, et säilitada endas inimlikkust. Zoeyl pole aimugi, kuidas teda aidata, aga ta teab, et tema ja Stevie Rae avastusi tuleb Öö Kojas varjata kõigi eest, sest usaldada ei saa enam kedagi. Tagatipuks leiab Zoey end ootamatust olukorrast kolme poiss-sõbraga. Kui tuua mängu veel verejanu, võib tagajärjeks olla katastroof. Ja nagu sellest poleks veel küllalt, hakkavad surema vampiirid. Päriselt surema. Ent nagu Zoey sageli avastab: asjad on harva nõnda, kui pealtnäha paistab…
Arvamus: Kuna mul polnud võimalik enne reedet raamatukokku minna, pidin koduse raamatuvaru kallale asuma. Ja kuna ma tundsin Lorenist puudust (haha ), otsustasin selle uuesti läbi lugeda. Mis Lorenisse puutub, siis ma loodan, et kunagi tuleb välja, et ta käitus niimoodi ainult selleks, et Zoeyt kaitsta ja tegelikult ta ikkagi armastas Zoeyt. Kuigi, kui nüüd aus olla, siis Zoey ei ole seda ära teeninud. Mul hakkas Erikust ikka kuradi kahju. Ja ma lihtsalt pean mainima, et nohikust hoor on päris veider kooslus.
Punktid: 8/10

KAKSKÜMMEND
Minu Kandada

Autor: Ene Timmusk
Lehekülgi: 288
Kokku: 6748
Sisu: Postkastist leitud kogukas ümbrik toob ootamatu elutee muutuse. Meie aeg Rootsis, kuhu olime läinud, et vältida Tomi värbamist Nõukogude armeesse, jääb väga lühikeseks. Uueks koduks saab ühtäkki Kanada, mis kauge ja võõrana on meile varem seostunud vaid lumiste väljade ja kurjade huntidega, kuid tegelikkuses üllatab oma soojuse ja sõbralikkusega.

Maailmapildis peaaegu nähtamatu Kanada peidab endas palju põnevat. Siia sattunud rahvad hoiavad alles oma kombeid ja traditsioone, moodustades kirju mosaiigi indiaanlaste ja inuittide kõrval. Kuidas aga kasvavad üles sisserännanute lapsed? Kellena tunnevad end minu Kanadas sündinud tütred - eestlastena või kanadalastena? Ja mida tähendab meile sattumine euroopalikust monokultuursest Eestist paika, kus täiesti erinevad kultuurid on läbisegi just nagu „Star Trekis”?
Arvamus: Ma armastan Kanadat. See on minu jaoks nagu rahulikum ja..tolerantsem? USA ning muidugi on seal kohutavalt ilus loodus. Eriti varasügisel, kui kõik need puud erinevates värvides õitsema hakkavad. Ja muidugi mäed. Nii, et ma tahan kindlasti kunagi Kanadasse minna. Võib olla isegi elama .
Tegelikult väga kahju, et autor eriti Kanadast endast ei rääkinud. Põhiteema keerles ikka sinna kolinud eestlaste ja jutustaja enda ümber. Ega ma midagi uut peale selle, et kanadalased lisavad lauselõppu eh ja gümnaasiumi õpilased peavad kohustuslikus korras 40 tundi vabatahtlikku tööd tegema, eriti nagu teada ei saanud.
Aga iseenesest oli see raamat ju hästi kirjutatud.
Punktid: 9/10

KAKSKÜMMEND ÜKS
Harry Potter ja tarkade kivi

Autor: J.K. Rowling
Lehekülgi: 264
Kokku: 7012
Sisu: Harry Potter ei ole kunagi olnud lendluudpalli võistkonna täht, ta ei oska loitse, pole kunagi olnud lohe munast koorumise juures ega kandnud nähtamatuks tegevat mantlit. Ta on kogenud üksnes õnnetut elu koos oma hirmsa tädi perekonnaga. Harry elab tillukeses panipaigas trepi all ning üheteistkümne aasta jooksul pole kordagi tähistatud tema sünnipäeva. See kõik aga muutub, kui öökull toob talle mõistatusliku kirja, milles Harryt kutsutakse imelisse paika, Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti KHarry Potter ei ole kunagi olnud lendluudpalli võistkonna täht, ta ei oska loitse, pole kunagi olnud lohe munast koorumise juures ega kandnud nähtamatuks tegevat mantlit. Ta on kogenud üksnes õnnetut elu koos oma hirmsa tädi perekonnaga. Harry elab tillukeses panipaigas trepi all ning üheteistkümne aasta jooksul pole kordagi tähistatud tema sünnipäeva. See kõik aga muutub, kui öökull toob talle mõistatusliku kirja, milles Harryt kutsutakse imelisse paika, Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Kooli, kus Harry leiab endale sõbrad, õpib võlukunsti ja astub vastu oma kõige hirmsamale vaenlasele.
Arvamus: Mida muud ikka haigena teha, kui võta riiulist üks hea lasteraamat ja lihtsalt lõõgastuda. Harry Potteri sarja (esimesed!) raamatud on justkui selleks loodud.
Vahe peal soovisin, et ma poleks seda varem lugenud. Et ma saaksin kogu seda esmakordset võlu ja vaimustust uuesti kogeda. Sest, Harry Potter, olgem ausad, on üks kuradi hämmastav raamat.
Natuke kahtlane tundus see, et õpilased ei tohtinud Keelatud Metsa minna, aga karistust kandma viidi neid just sinna. :O Aga noh, vahet pole. Lihtsalt üks veider uitmõte.
Punktid: 10/10

KAKSKÜMMEND KAKS
Harry Potter ja saladuste kamber

Autor: J.K.Rowling
Lehekülgi: 287
Kokku: 7299
Sisu: Algab Harry Pottery teine õppeaasta Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Koolis. Kui Harry kohvreid pakib, saab ta ühelt kummaliselt olevuselt hoiatuse: tema naasmine Sigatüüka kooli põhjustavat hirmsa õnnetuse. See hoiatus ei vähenda sugugi poisi koolimineku õhinat. Peagi on Harry koolis, kohtab vanu ja uusi Sigatüüka asukaid ning satub sama toredatesse seiklustesse kui esimeselgi aastal. Mõne aja möödudes aga hakkab toimuma midagi kummalist ja seletamatut – keegi või miski hakkab õpilasi kiviks muutma. Kes see küll olla võib ja kuidas õnnestub Harryl oma kahtlustavatele kaasõpilastele tõestada, et see kivistaja tema pole?
Arvamus: Ega üks teiseta jää ja nii ma selle läbi lugesingi. Täpselt sama huvitav nagu eelminegi, ja läks kiiresti.
Mulle Golderoy meeldib. Sellised kõrge enesehinnanguga inimesed on kohutavalt naljakad.
Punktid: 10/10
Lahedad kohad: ''Dobby on kuulnud teie suurusest, härra, kuid teie headusest ei teadnud Dobby midagi...''
Harry, kes oli näost tumepunane, ütles: ''Ükskõik, mida sa mu suurusest kuulnud oled, on see igavene jama.''
*
''Ta näeb välja nii, nagu tahaks, et võtaksid..'' ütles Ron jahmunult.

KAKSKÜMMEND KOLM
Mobla

Autor: Stephen King
Lehekülgi: 405
Kokku: 7704
Sisu: Mis juhtub ühel 1. oktoobri pärastlõunal, mis saab hiljem tuntuks Impulsi nime all? Läbi kõigi mobiilioperaatorite võrkude saadetud signaal muudab selle saajad… ebainimlikeks, metsikuteks, mõrvarlikeks ja mõtlematuteks. On see terroriakt? Liiale läinud kübertemp?
Sellel pole enam tähtsust, vähemalt mitte nende jaoks, kellel õnnestus tehnoloogia rünnakust kõrvale jääda. Nende jaoks on tähtis see, kuidas juhtunu tulemustega toime tulla ja katastroof üle elada. Õige pea koguneb kamp n-ö „normaalseid inimesi“, nagu nad end nimetavad, Gaiteni akadeemiasse, kus kooli direktor ja üks väheseid alles jäänud õpilasi paljastavad nende ees hämmastava ja õõvastava pildi kuupaistest valgustatud jalgpalliväljakul. On selge, et põgenemisteed pole. Ainus võimalus on vooluga kaasa minna.
MOBLA on üks Stephen Kingi vapustavamaid teoseid, kus õudusjuttude absoluutne kuningas suudab tekitada lugejas äärmiselt reaalsena tunduvat ja lummavalt endasse haaravat põnevust.
Arvamus: Viimati raamatukogus käies jäi mulle silma riiul, kus olid Stephen Kingi teosed ja siis ma mõtlesin, kuidas on võimalik, et ma pole sellelt kuulsalt autorilt veel ühtegi raamatut lugenud. Seejärel haaras mind tahtmine kõik seal olevad raamatud kaasa haarata, sest neil kõigil tundus olevat ülipõnev sisu, pluss nii palju kui ma nende sisse piilusin, olid need ka väga hästi kirjutatud. Lõpuks suutsin end siiski sundida ainult ühe kaasa võtma, sest ma polnud siis veel päris kindel, kui hästi see autor mulle istub.
Istus väga hästi. Raamat sai suhteliselt kiiresti hoo sisse ja kui see algne mürgel ära oli lõppenud, läks ka väga põnevaks. Lõpus oli paar kohta nii pingelised, et ma pidin end tagasi hoidma, et järgmistele lehekülgedele mitte piiluda. Kohe kahju oli, kui see läbi sai. Seda tunnet pole ammu olnud.
Ma lootsin alguses, et Alice ja Clay vahel hakkab midagi arenema, sest mulle tundus, et selles suunas oli kuidagi mingeid vihjeid tehtud.
Aga kurat küll, ma vihkan lahtise lõpuga raamatuid!
Punktid: 10/10
Lahedad kohad: Ta oli seda naeratust väga vähe näinud, sest see, mida nad olid koos läbi elanud, polnud ju kuigi naljakas.

Sama lugu, MyMystery. Leidsin ka selle autori raamatud ja mõtlesin, et kuidas võib see võimalik olla, et ma ei ole mitte ainumatki tema raamatut lugenud. Igatahes laenutasin ka ühe.

Jaa
Ta on suurepärane kirjanik, eks? Mis raamatu sa laenutasid?

KAKSKÜMMEND NELI
Vabastatud

Autorid: P.C ja Kristin Cast
Lehekülgi: 366
Kokku: 8070
Sisu: Kui sõbrad sind vihkavad, on elu nõme. Küsige või Zoey Redbirdilt, kellest on saanud lausa nõmeduse asjatundja. Kõigest nädalaga on tal õnnestunud kaotada kõik kolm poiss-sõpra, jääda ilma kokkuhoidvast sõpradekambast, kes teda usaldas ja toetas, ning muutuda tõrjutuks. Rääkides sõpradest: ainsad kaks, kes Zoeyle alles on jäänud, on ebasurnud Stevie Rae või Märgist ilma jäänud Aphrodite. Pealegi on Neferet kuulutanud inimestele sõja, ning Zoey teab väga hästi, et see on vale. Ent kas keegi võtab teda kuulda?
Arvamus: Ma ei tea, kas mulle ainult tundus, või see kirjutamisstiil oli tõesti natuke paremaks läinud. Slänge polnud enam nii palju ja neid ''ägedaid'' kommentaare ka mitte. Ainult mind kohutavalt ajab närvi see, et igas kuradi raamatus korrutatakse asju, mida kõik juba ammu teavad, sada korda üle. Vabandust, aga nii lühike mälu mul nüüd ka pole.
Sisu on samuti põnevamaks muutunud. Ma nuhkisin kusagilt välja ühe meeldiva uudise. Kohe väga meeldiva. Nüüd on teada, et üks mu hirmudest ei saa teoks.
Ma loodan, et Erik ei nõustu enam Zoeyga paar olema. Sest niikuinii petaks Zoey teda millalgi. Niikuinii petaks. Ma võin selle eest pea anda. Nii et kõige parem variant oleks, kui nad lihtsalt sõpradeks jääksid. Erik lihtsalt ei ole väärt jälle haiget saama.
Aga ma hoian Starkile ja Zoeyle pöialt.
Punktid: 10/10

KAKSKÜMMEND VIIS
Misery

Autor: Stephen King
Lehekülgi: 276
Kokku: 8346
Sisu: «Misery» on lugu kirjanik Paul Sheldonist, kellega juhtub lumetormi ajal raske autoõnnetus. Sheldoni päästab endine haiglaõde Annie Wilkes, tema «fänn number üks», kes viib ta kõrvalisse majja paranema. Sheldon on saanud kuulsaks 19. sajandisse paigutatud romantiliste romaanide aadlidaam Misery Chastainist.
Annie ootab innuga uue Misery-raamatu ilmumist. Kui ta on selle läbi lugenud ja avastanud, et Misery lõpus sureb, haarab teda tohutu raev ning ta otsustab, et Paul jääb tema juurde seniks, kuni Misery on ellu äratatud, «Ergutamiseks» on tal mitmesuguseid võtteid: süstlad ja sünnipäevatort.
Arvamus: Panin inglise keelse raamatu kaanepildi, kuna mulle meeldis see lause seal. Võttis jutu lühidalt ja tabavalt kokku.
Igatahes, jah, nagu näha jätkan Kingi lainel. See raamat ei jäänud teisest mitte kuidagi maha. Kingi kirjeldused on lihtsalt nii suurepärased, et tekitavad selged kujutluspildid. Ja muidugi see pinge ja põnevuse kruvimine oli ka nii super, et mul hakkas süda vahe peal reaalselt pekslema.. Elasin Paulile lihtsalt nii kohutavalt kaasa. Mul on siiralt siiralt hea meel, et kõik lõpuks hästi läks. Või, noh, nii hästi kui minna sai.
Misery raamat võiks päriselt ka olemas olla. Mina oleksin kindel lugeja.
Punktid: 10/10

Seega, soovitaksid tema raamatuid? :)

Kindlasti

KAKSKÜMMEND KUUS
Kõik on mõeldav

Autor: Stephen King
Lehekülgi: 462
Kokku: 8808
Sisu: Käesolev kogumik, mis näitab Kingi annet selle täies hiilguses, sisaldab 14 erinevat lühilugu -- žanr, mida King näib kõige paremini valdavat. Alates sissejuhatusest ja süngelt lummavast avaloost «Lahkamispalat nr 4» kuni «Õnneraha» viimaste lehekülgedeni viib Kingi vaieldamatult meisterlik keelekasutus lugejat paratamatult judinaid tekitavale tundele, et King on tõesti ühenduses tumedate jõududega.
Raamatusse on koondatud Kingi parimad lood läbi aegade, kaasa arvatud O. Henry auhinna võitnud «Kuulisõit», mis avaldati algselt e-raamatuna, kartuses sellest kujunevat tavaraamatute kirstunaela. Esimest korda paberile jõudnud lugu räägib Alan Parkerist, kes asub pöidlaküüdi abil teele oma sureva ema juurde -- paraku viib see reisimismeetod teda kaugemale, kui ta oleks iial osanud arvata.
Ei saa öelda, et Kingi raamat sobiks öökapiraamatuna rahulikku und tooma, kuid samas on see kaasakiskuv ja põnev lektüür, mis imeb endasse kõik need, kes tüdinud rahulikest ja rutiinsetest olukirjeldustest või läägevõitu armastusromaanidest.
Arvamus: Millegipärast läks selle lugemine kuidagi vaevaliselt. Ei tahtnud seda vahe peal üldse kätte võtta. Mitte selle pärast, et see oleks kuidagi igav ja halb olnud. Ei. Mul oli sellel hetkel lihtsalt mingi suur äkkmasendus ning need lood olid natuke liiga sünged ja poleks seetõttu mu tujule hästi mõjunud.
Tegelikult mind ülllatas, et King on nii palju inspiratsiooni saanud teiste kirjanike juttudest ja ka oma elust. Aga noh, kuskilt peavad need ideed tulema, või mis? Huvitav oli ka see, et paljude novellide tegelased olid kirjanikud.
Üks mu lemmikumaid jutte oli ''L.T. Lemmikloomateooria''. Selle algus oli kuidagi nii lõbus ja naljakas ja muretu. Meenutas millegipärast natuke romantilist komöödiat.
Mulle meeldis veel ''Kuulisõit''. Selle neelasin ma ühe hetkega alla. Ning see oli vist ainus jutt, mille lugemise ajal mul süda pekslema hakkas.
Eraldi tooksin veel välja ''Õnneraha''. See oli kuidagi nii armas ja liigutav jutt. Sobis lõppu ideaalselt.
Punktid: 9/10

KAKSKÜMMEND SEITSE
Äravahetatud

Autor: Amanda Hocking
Lehekülgi: 304
Kokku: 9112
Sisu: Amanda Hocking on kirjanduse sensatsioon ‒ tema romaanid on müünud miljoneid koopiaid üle kogu maailma. Ja just „Äravahetatud” on raamat, millest see fenomen alguse sai.
Kui Wendy Everly oli kuuene, püüdis ema teda tappa, kuna arvas, et Wendy on koletis. Üksteist aastat hiljem avastas Wendy, et emal võis tõepoolest õigus olla. Ta ei olnudki inimene, kelleks oli end kogu elu pidanud – ja kõike seda ainult Finn Holmes’i pärast.
Wendyle tundub, et Finn on mõistatuslik mees, kes teda pidevalt jälgib. Iga kohtumine jätab Wendyle sügava mulje ... kuigi see on arvatavasti rohkem, kui ta eales tunnistab, seotud tema meeletu iluga. Ei lähe kaua, kui mees tõe paljastab ‒ Wendy vahetati sündimisel ära ja Finn tuli teda koju viima.
Nüüd on Wendy teel maagilisse maailma, mille eksisteerimisest tal isegi aimu ei olnud. Maailma, mis on samaaegselt nii hirmutav kui ilus. Maailma, kus ta peab vana elu maha jätma, et avastada, kelleks oli määratud tegelikult saama.
Arvamus: Millegipärast haaras mind tahtmine mingit noorteromaani lugeda. Ning see raamat vastas selles suhtes täielikult minu ootustele: sisu oli üldjoones selline nagu igal teisel noorteromaanil, tegelased täpselt sama stereotüüpsed, ainult mängus olev müütiline olend oli teine.   Ainult asi, mida ma ette näha ei osanud oli see, et peategelane mulle vastu hakkab. Juba esimestel lehekülgedel. Mismõttes ta otse külalistele välja näitab, et talle nende kingitused ei meeldi? Kuue aastasel peaks nagu piisavalt mõistust peas olema, et vähemalt hea nägugi ette teha. Ja see šokolaadikoogi üle vingumine ka. Nagu tõsiselt või? Issand jumal, ära söö siis, kui ei maitse! Ning see, et Matt pidi kõik kogu aeg üksi ära tegema. Samal ajal, kui Wendy lihtsalt käru hoidis? Pluss veel see, et Matt ja Maggie pidid Wendy pärast nii palju kolima. Kõige tipuks ta pidevalt kiitis oma välimust. Eneseimetlejad pole mulle kunagi meeldinud. Lihtsalt, kurat, nii närvi ajas mind see plika.
Need Trillid mulle ka absoluutselt ei meeldinud. Mismõttes nad röövivad inimestelt lapse ära ja vahetavad mingi oma jõmpsika vastu? Selleks, et neilt lihtsalt raha röövida. Vabandust, aga see oli ilmselgelt mingi lampi otsitud põhjus. Kahju, et autor natukenegi fantaasiat kasutada ei osanud ja midagi paremat välja ei mõelnud.
Lisaks need kuradi vead. Neid oli nii palju ja absoluutselt iga kuradi sorti. Lugemise rütm läks pidevalt käest ära. Mismõttes ''kuni vali signaal mind võpatas''?
Aga noh. Sain, mis tahtsin. Nii, et kohe pikakas ajaks piisab.
Punktid: 4/10

KAKSKÜMMEND KAHEKSA
Vampiiride akadeemia. Vaimuväe kütkes. 2.osa

Autor: Richelle Mead
Lehekülgi: 208
Kokku: 9320
Sisu: Ta on surmaga võidu jooksnud sellest õnnetusest saadik, mis sidus ta igaveseks kokku oma parima sõbra Lissaga, keda ta on tõotanud kaitsta, tulgu mis tuleb.
Ent Rose võib küll põgeneda, aga Dimitri saab ta niikuinii kätte.
Ilmselt tüdis Dimitri ootamast. Ta haaras mind õlast ja tõmbas enda poole, punastes silmades sähvimas võidukas pilk. Selles kitsas ruumis ei olnud tal tõenäoliselt rohkem vajagi, et mind tappa. Seekord oli tal kõik, mida ta tahtis.
Arvamus: Kuidagi nukker oli seda raamatut vaadata. Võrreldes sellega, milline see olla oleks võinud, nägi see nii niru välja. Lihtsalt selline tunne, nagu libiseks käest ära. Aga okei. Ma olen tegelikult selle üle juba varem ka vingunud. Ja midagi muud ma ka sinna parata ei saa. Las olla siis nii.
Alguses kahetsesin, et polnud viienda osa esimest raamatut laenutanud, kuna seekord ei mäletanud ma täpselt, kus see pooleli jäi ja algusest läks seetõttu natuke kaduma. Aga peagi sain ilusti joone peale. See raamat oli lihtsalt niivõrd hea, et ma lugesin selle ühe päevaga läbi ja püstitasin sellega ka vist oma rekordi(?).
Tegelikult mulle ausalt öeldes ei meeldi, et Rose ja Adrian koos on. Sest selge see, et see hästi ei lõppe. Nad oleksid võinud lihtsalt sõbrad olla ja kõik. Ma võin ju küll Adriani armastada, aga fakt on see, et ainus ja õige kaaslane Rose jaoks on Dimitri. Punkt. Mead rikkus sellega, et ta Rose ja Adriani kokku pani kõik ära.
Punktid: 10/10

KAKSKÜMMEND ÜHEKSA
Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika

Autor: Indrek Hargla
Lehekülgi: 470
Kokku: 9790
Sisu: Tallinn, AD 1432. Apteeker Melchiori mõrvamõistatuste sarja viienda osa sündmused keerlevad dominiiklaste kloostrist leitud salapärase kroonika ümber. See avastatakse siis, kui Püha ihu gild korraldab Tallinnas esimest korda teiste hansalinnade eeskujul Corpus Christi päeval näitemängu Kristuse kannatusloost. Kroonika järgi on templirüütlid kunagi Tallinnas käinud ja pühendanud ühe linlase oma saladustesse. Kroonika leidmisele järgnevad mõrvad, ning jäljed näivad viivat Püha ihu gildi, kuhu kuulub ka apteeker Melchior. Ja kummalisel kombel võib olla kõigi saladuste võti kohutava sünnitraumaga tütarlaps Carstine, kes on maailma eest varjule tõmbunud ja elab unustuses Püha Johannese seegis. Romaani teine tegevusliin jälgib Melchiori poja seiklusi Lübeckis, kus ta jahib
Arvamus: See oli tunduvalt parem kui esimene osa. Raamat oli põnev peaaegu esimesest leheküljest kuni lõpuni välja. Ainult mu entusiasm kadus hetkel, kui ilmus välja Melchior. Ta oli kuidagi nii õnnetuks ja väetiks jäänud. Seda oli kuidagi nii kurb lugeda. Kuid õnneks see paranes ning kui ta mõrvu lahendama hakkas, tuli tema õige loomus taas välja.
Ja kogu see mõrvalugu iseenesest. Vau. Lihtsalt vau. Ma kahtlustasin kahte-kolme tegelast, aga ikkagi suutis autor mind üllatada. Pluss need põhjendused olid ka nii loogilised ja kõik küsimused said vastuse. Suurepärane.
Ma ei teagi, kas noorema Melchiori mängutoomine mulle meeldis või mitte. Muidugi üheltpoolt oli tema seiklusi ka põnev lugeda ja mul tekkis tahtmine temast rohkem lugeda. Aga fakt on see, et mu süda kuulub vanemale Melchiorile.
Peaks vist need vahepealsed osad ka läbi lugema.
Punktid: 10/10

KOLMKÜMMEND
Tuba

Autor: Emma Donoghue
Lehekülgi: 319
Kokku: 10 109
Sisu: Kujuta ette, et kogu su elu on möödunud väikeses kambrikeses, millel ei ole ühtegi akent. Vaid killuke taevast headel päevadel. Emma Donoghue kirjeldab veenvalt ja usutavalt ses lukkude taha suletud maailmas elava viieaastase Jacki tillukest elu, mis romaani käigus omandab täiesti uue ilme. „Tuba” on raamat, mis jääb hinge külge kinni. Kätlin Kaldmaa tõlkija ja luuletaja Rea mainekaid auhindu pälvinud „Tuba” on Emma Donoghue seitsmes ja seni kõige enam kõneainet pakkunud romaan. 2010. aasta kevadel oli selle pärast kihevil kogu kirjastusmaailm: raamatu avaldamisõiguse eest pakuti üha suuremaid ja suuremaid numbreid. Ärevus sai veelgi suurema hoo sisse siis, kui kaks nädalat enne raamatu jõudmist kauplustesse selgus, et romaan on märgitud Man Bookeri kirjandusauhinna lõppnimekirjas. 1969. aastal Dublinis sündinud Emma Donoghue on kirjutanud romaane ajaloost ja tänapäevast, hulganisti novelle, kirjandusloolisi teoseid, näidendeid ning tekste nii raadio kui televisiooni jaoks. Ta elab elukaaslase, poja ja tütrega Kanadas. Donoghue teoseid on tõlgitud rohkem kui 40 keelde.
Arvamus: Olen seda raamatut ka varem raamatukogus vaadanud, aga ei ole julgenud laenata. Ma isegi ei tea, miks. Aga seekord ei suutnud ma midagi paremat leida.
See oli hea. Tegelikult lausa väga hea. Idee oli uus ja põnev. Ning sellest oli osatud väga hästi kirjutada. Leidsin palju uusi, häid mõtteid. Mind ei häirinud isegi see, et jutt oli läbi viieaastase lapse silmade jutustatud.
Vahe peal sain ma Jacki peale päris vihaseks. Ta oli kohati kuidagi nii omakasupüüdlik ja isekas. Aga ma sain temast ka aru. Tema jaoks oli Toas hea ja turvaline, ta ei osanudki midagi enamat tahta. Autor oli Jacki kokkupuudet välismaailmaga väga hästi kirjeldanud. Mina ei tulnud näiteks selle pealegi, et ta ei oska treppidest käia.
Igatahes, väga hea töö. Kindlasti kõik neid auhindu väärt.
Punktid: 10/10

KOLMKÜMMEND ÜKS
Nõidade avastus

Autor: Deborah Harkness
Lehekülgi: 808
Kokku: 10 917
Sisu: "Maailm, kus elavad nõiad, deemonid ja vampiirid.
Käsikiri, milles peitub nende kõigi mineviku saladus ja ühtlasi ka nende tuleviku võti.
Diana ja Matthew – keelatud armulugu selle kõige südames.　
See algab puuduse ja ihalusega.　
See algab vere ja hirmuga.　
See algab nõidade avastusega. 　
„Intelligentne ja omalaadne teos, mis osutub kahtlemata vastupandamatuks kõigile „Videviku“ saaga austajatele.“ THE SUNDAY TIMES
„Värsketele romaanikirjanikele soovitatakse kirjutada teemal, mida nad kõige paremini tunnevad. Professor Deborah Harkness ongi koondanud raamatu tegevuse akadeemilise maailma ümber. Keelatud iha pulbitsev katel ja kõik muud koostisosad, et lugejale tagada romantikat fantaasiaga ühendav saaga.“ DAILY MAIL　
„Loominguline lisa üleloomulikuga tegelevate teoste maailma... Ajaloolase Harknessi mahlases ja ebamaises armuloos on põnevalt palju loitse, suudlusi ja lahinguid, mida kõike kirjeldatakse lummava ning lehti keerama ahvatleva elegantsiga.“ MARIE CLAIRE
„Põnev seiklus maagiat tulvil akadeemilises maailmas.“ GUARDIAN"
Arvamus: Kui ma seda raamatukogus lehitsesin, tundus see ülipõnev ja ma tahtsin kiiresti kodu jõuda, et seda kohe lugema hakata. Aga mu vaimustus kadus juba pärast esimesi lehekülgi. See oli kuidagi nii igav. Sest ausalt öeldes pole teadus eriti minu teema. Kui Matthew välja ilmus, läks asi natuke paremaks. Ja vahe peal hakkas see mulle isegi väga meeldima.
Matthew ja Diana suhe arenes sellise paksu raamatu kohta liiga kiiresti. Võttis kogu selle esimese suudluse elevuse ja ootusärevuse ära.
Tegelikult neid lehekülgi oli natuke liiga palju. Ma oleksin eelistanud seda mitmes osas lugeda. Kus need raamatu-poolitajad nüüd on??
Huvitaval kombel tekkis mul raamatu lõpus tunne, et sellele oleks järge vaja. Kõik jäi kuidagi poolikuks. Ma ei viitsi praegu kontrollida, kas mu oletus vastab tõele või tüdines autor lihtsalt kirjutamisest ära. Aga järge loeksin ma küll hea meelega.
Punktid: 6/10

KOLMKÜMMEND KAKS
Valguse kuma

Autor: Jennifer Donnelly
Lehekülgi: 286
Kokku: 11 203
Sisu: 12. juulil 1906.a tõmmati Big Moose’i järvest välja Grace Browni nimelise noore naise laip. Tegemist näis olevat õnnetusega ja keegi kohalikest ei osanud arvata, et õige pea on nad segatud sensatsioonilisse mõrvaprotsessi. Eelmisel sajandivahetusel asetleidnud mõrvalool põhinev romaan on ühtlasi kahe noore neiu täiskasvanuks saamise lugu. 17-aastast Mattiet, kelle kätte on sattunud hukkunud Grace’i kirjad, valdavad vastuolulised tunded perekondlike...
Arvamus: Selle raamatu võtsin täielikult sisetunde ajel. Lihtsalt hakkas raamatukogu riiulil silma ja paistis täiesti loetav olevat.
Esimesed kolm lehekülge läksid vaevaliselt, millegipärast olid mu mõtted pidevalt mujal ja ma pidin need mitu korda üle lugema. Aga edasi läks väga kiiresti ja kergelt. Ma lausa neelasin seda. See oli nii kohutavalt põnev ja hästi kirjutatud. Olin justkui selle külge kleebitud.
Alguses tundus mulle millegipärast kogu aeg, et Mattie on tumedanahaline. Aga tema ja Royal ei sobinud absoluutselt kokku. Nagu tõsiselt. Nii erinevate iseloomudega paari pole ma enne näinud. Võiks arvata, et Mattie sugune terane, suure lugemisega tüdruk hindab pigem sisemist kui välimist ilus, aga võta näpust. Kuid samas, on päris keeruline vastu panna kui mingi piltilus poiss külge lööb.
Ma võin nüüd erakordselt juhmina kõlada, aga mulle tundus küll see pealkiri väga lamp olevat.
Punktid: 10/10

KOLMKÜMMEND KOLM
Kellavärgiga ingel

Autor: Cassandra Clare
Lehekülgi: 400
Kokku: 11 603
Sisu: Lightwood, Wayland, Herondale, Penhallow... Nimed, millega Cassandra Clare’i “Surmava arsenali” sarja lugejad on juba tuttavad, ilmuvad selles romaanis jälle nende ette – muutunud on ainult aeg ja koht, kus hargneb teose sündmustik. Nefilimide varasema põlvkonna võitude ja kaotuste tunnistajaks on kuninganna Victoria aegne udune London ning sündmuste keerises tüdruk Tessa. Saanud teda kasvatanud tädi surma järel Londonis elava venna saadetud laevapileti, sõidab neiu New Yorgist temaga kohtuma, ent ei leia Nate’i eest. Tessa on ihuüksi võõras linnas, teadmata oma sünget sünnisaladust ning oskamata aimata, et teda jahib tema erilise võime pärast okultistlike ringkondade mõjuvõimsaim isik – kurjakuulutav Magister.
Arvamus: Alguses arvasin, et seda sarja ma üldse lugema ei hakkagi, aga  see sai siin foorumis nii palju positiivset tagasisidet ja  midagi etemat ma ka ei leidnud. Nii ma siis selle laenutasingi.
Ma ütleks, et see oli eelmisest sarjast parem. Tunduvalt parem. Ainult kahjuks olid umbes 85% sündmustest täiesti ettearvatavad.
Ja tegelased olid ikka väga sarnased eelmise sarjaga. Näiteks Will ja Jace. Absoluutselt nagu kaks tilka vett, kui välimus kõrvale jätta. Või ehk oli Will pisut ülbem. Sarnased olid ka Jem ja Simon. Ainult et Jem meeldib mulle nii umbes 100 korda rohkem. Ka Isabelle ja Jessamine vahel oli mingi sarnasus. Samuti Clary ja Tessa. Mõlemad käisid mulle vahe peal väga pinda.
Kõige rohkem ajas mind närvi see, et siin hakkas jälle tekkima mingi kuradi armukolmnurk. Nagu tõsiselt. See on peaaegu igas pagana noorteromaanis. Võiks nagu vahe peal midagi uut ka välja mõelda.
Punktid: 8/10

KOLMKÜMMEND NELI
Kellavärgiga prints

Autor: Cassandra Clare
Lehekülgi: 416
Kokku: 12 019
Sisu: Victoria-aegse Londoni maagiast küllastunud allilma kistuna avastab Tessa Gray, et on hakanud järjest enam kiinduma Jemisse, aga haihtunud pole ka piinav tõmme seletamatult tujuka Willi poole. Midagi näikse Willis siiski pikkamööda muutuvat – müür, mille ta enda ümber on püstitanud, oleks nagu hakanud murenema. Kas Magistri leidmine võimaldaks hämaratest meeleoludest muserdatud noormehel vabaneda piinavatest saladustest ning annaks ühtlasi vastuse Tessa küsimusele, kes ta on ja mis on siin maailmas tema elu eesmärk? Tõeotsingud ähvardavad saada kolmele sõbrale hukatuslikuks: üks nende lähiringist osutub reeturiks ja Tessa ei suuda ikka veel oma tunnetes selgusele jõuda. Sarja „Põrgu sõdalased” teises raamatus jätkuvad Cassandra Clare’i „Surmava arsenali” sarja varjuküttide varasema põlvkonna seiklused udusel ja vihmasel Inglismaal.
Arvamus: Seegi raamat oli päris hea ja loetav, kuid kahjuks enamik sündmusi oli jällegi täiesti ettearvatavad. See võttis seda pinget ja ootusärevust kõvasti vähemaks.
Mulle meeldib Jem ja Tessa isegi rohkem kui Tessa ja Will. Ilmselt on asi selles, et Will on minu jaoks täpselt nagu Jace koopia. Või tegelikult sarnaneb ta väga sellise tüüpilise noorteromaani meestegelasega (pisut ülbe, kõrge enesehinnanguga, sarkastiline jne). Ning päris tore vaheldus oleks kui naispeategelane vahelduseks mõne natuke teistsuguse poisi välja valiks. Kuid raamatu lõpus tundus Jem kuidagi liiga entusiastlik ja pealetükkiv olevat. Ilmselt oli seda vaja selleks, et Tessa ja Willi suhe veel keerulisemaks ajada.
Punktid: 8/10

KOLMKÜMMEND VIIS
Jane Eyre

Autor: Charlotte Brontë
Lehekülgi: 537
Kokku: 12 556
Sisu: Raamat räägib vaeselapse Jane Eyre'i eluteest: tema süngest lapsepõlvest jõuka tädi majas, kurnavaist õppeaastaist vaestekoolis, teenistusest koduõpetajana rikkas perekonnas ning tema raskelt saavutatud õnnest.
„Jane Eyre“ pole meie jaoks ammu enam uus teos. See on lugu vaeslaps Jane’ist, kes saadeti vaestekooli ja kes läks sealt edasi ise oma õnne otsima... Kuid miks see inglise kirjaniku Charlotte Brontë 19. sajandil kirjutatud teos ikka veel kirgi kütab ja miks sellest üha uusi filme ja näidendeid tehakse? Sest Jane tõstatab sajandeid inimeste meeli erutanud teemad: mehe ja naise vastandlik kokkukuuluvus, naiste võrdõiguslikkus, laste kasvatamise dilemmad, religioonis peituv tõde, eneseteadlikkus, ja muidugi armastuse võimalikkus ja olemus. Jane Eyre’i lugu puudutab nii mõistust kui ka südant.
Arvamus: Kuna paaris eelmises raamatus mainiti ''Jane Eyre'' tuli mul ka kange tahtmine seda uuesti lugeda. Viimati tegin seda vist vähemalt kolm aastat tagasi. Või neli. Igatahes ammu. Aga oma üllatuseks mäletasin seda raamatut väga hästi, kõik sündmused tulid tuttavad ette ja mulle meenus, mis juhtuma hakkab. Kusjuures nüüd mõistsin ma seda raamatut tunduvalt rohkem. Sain Janest paremini aru, miks ta seda tegi ja niimoodi käitus ja nii edasi. Ühesõnaga võib öelda, et nautisin seda raamatut natuke rohkem.
Natuke aega enne seda, kui ma seda raamatut lugema hakkasin, tuli 50 Shades of Grey trailer välja ja kuna ma olen seda ikka väga mitu korda vaadanud, meenutas Mr. Rochester mulle alguses Christian Greyd. Ma ei tea isegi, miks. Natuke veider.
Igatahes mulle tohutult tohutult meeldis, et Mr. Rochester ja Jane kumbki ei olnud mingid erilised ilusad ja kaugeltki mitte täiuslikud. Sest põhimõtteliselt absoluutselt igas tänapäeva raamatus on nii mees- kui naispeategelane nii kenad ja seksikad ja ''ebajumalad''. See hakkab ikka üksjagu ära tüütama küll. Tekib nagu tunne, et iseloom, inimese hingeelu ja tema mõtted pole pooltki nii tähtsad kui täiuslik välimus.
Natuke piinlik, et mul selle raamatu lugemisega nii häbiväärselt kaua läks.
Punktid: 9/10

KOLMKÜMMEND KUUS
Vesi mäletab

Autor: Emmi Itäranta
Lehekülgi: 213
Kokku: 12 769
Sisu: Emmi Itäranta esikromaan „Teemestarin kirja” tekitas 2012. aastal Soomes suurt elevust. Debütant võitis kõigepealt kirjastuse Teos suure ulmeromaanivõistluse, seejärel Kalevi Jäntti noore kirjaniku auhinna ning 2013. aastal ka Nuori Aleksis auhinna. Romaani tõlkeõigused on müüdud juba 12 riiki, ingliskeelse teose annab välja HarperCollins, ostes kohe ka kahe järgmise raamatu tõlkeõigused. Soome ajakirjandus on nimetanud seda oluliseks rahvusvaheliseks läbimurdeks. Kirjastus Koolibri avaldab Soome kirjaniku Emmi Itäranta esikromaani „Vesi mäletab” Kadri Jaanitsa tundlikus tõlkes. „Vesi mäletab” on usutav ja hirmuäratav tulevikukirjeldus, kus maailma kõige suurem defitsiit on puhas vesi. Maailmas valitseb diktatuur, mille peamine ülesanne on vett jaopärast jagada. Mõned endisaegsed tehnikasaavutused on säilinud suurtes jäätmeaukudes. Need, ning peategelase Noria suguvõsas säilinud teemeistri päevikud, on ainus side eelmise maailmaga. Noria saab noore tüdrukuna teemeistriks.
Arvamus: See oli üle pika aja esimene raamat, mille ma endale ise ostsin. Või õigemini mu vanemad ostsid. Ja ostetud raamatute hindamisel olen ma natuke karmim. Sest nende peale on ju ikkagi päris palju raha kulutatud. (Miks peavad raamatud nii kallid olema???)
Olgugi, et see oli väga hästi kirjutatud, sisaldas palju häid mõtteid, jäi see sisu poolest kuidagi vaeseks. Selles suhtes, et see kulges kuidagi liiiga rahulikult. Aga noh võib olla ma olen lihtsalt action raamatutega harjunud. Haha.
Muidu oli täiesti väärt lugemine. Igatahes hea vaheldus nendele kulunud teemadega ühesugustele noorteromaanidele. Ainult mulle oleks meeldinud, kui oleks öeldud nende veelähkrite täpne suurus (kui palju nad mahutasid). Sest vahepeal tundusid nad kirjelduse järgi väga suured olevat, teine kord jällegi väga väikesed.
Punktid: 8/10