Tegelikkus ei ole muinasjutt

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

Mnjaaa.

Pluss see, et ma ei suudaks ühtki last süüa. Very Happy

Liiga tegemisest rääkimata. Very Happy

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 13/9/2008, 23:31

Nunnnnu .

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 13/9/2008, 23:37

btw kui kellegil (peale sille:D) peaks mingeid ideid olema selle jutu kohta siis võib teada anda:D
i'm kind of running out of them:D

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 14/9/2008, 10:48

See oli tõesti hea osa.. Tõsiselt.. I love you

Enivei,mõtle nüüd kiirestu uus osa ja kribama.

See,miks sa selle tydo nimkes just Kristi panid? (a)

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 32 Asukoht : Tartu

Ohh, see oli tõesti kohe vägaväga hea osa. Very Happy

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

*on Mona*
Niisiis. Loore. Very Happy

Mina soovitaksin sul Kristi rasedaks teha ja talle kaksikud kõhtu panna ning nad Kristjaniga mitmekümneks aastaks õnnelikuks teha. :)
Ja siis ja siis ja siis... Very Happy

Või siis.

Et tee nad lõpuni õnnelikuks, ükskõik, kui lühike see lõpp ka pole. Very Happy

Nagu Sille sulle enne ütles - las hüppavad kaljult koos alla. Wink

Diil?

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 14/9/2008, 20:52

noh üks järjekordne nunnu osa siis:D
aga mai taha seda veel ära lõpetada: Dkuigi jh muidu läheb vist vnitamiseks juba aga nh üritan siis teha nii, et see nii ei tunduks:D
a mai tea miks ma just selle nime valisin:D

21.

„ Kuidas sa teadsid, et ma seal olen?“ päris neiu kui nad juba kakaoga olid teki alla pugenud.
„ Kas sa tõesti arvasid, et ma lasen sul üksinda kuhugi minna kui sa oled sellises seisundis?“ lausus noormees.
„ Miks mitte?“ küsis Kristi oma pilgu talle suunates. Poiss oli aga pea ära pööranud ja vaatas vaikides seina.

„ Palun. Ütle mulle tõtt,“ sõnas neiu.
„ Noh…ma nagu…kartsin, et sa võid midagi rumalat teha,“ ütles noormees ning suunas oma vabandava pilgu tüdrukule.
„ Kas sa mõtled…?“ alustas Kristi, kuid ei lõpetand kuna nägi poissi juba noogutamas.
Nüüd sai ta aru miks noormees talle tõtt öelda ei tahtnud.
„ Ta tõesti tähendas mulle palju, aga mitte nii palju, et ma tema pärast oma elu lõpetada tahaks.“
„ Ma kuulsin mis sa surnuaial talle ütlesid.“
„ Ma ei mõelnud seda nii. Ma armastasin teda kui sõpra, aga ta rikkus ka selle ära ju.“
„ Mul tuli lihtsalt meelde meie esimene kohtumine.“
„ Mis sellega?“
„ Noh sa ju suht palusid mul sind ära tappa.“
„ Ah see,“ sõnas neiu ning vaatas eemale. Nad mõlemad vaikisid ja rüüpasid väikeste sõõmude kaupa kuuma jooki.

„ Ma ei teeks seda sulle,“ lausus tüdruk mõne aja pärast vaikselt. Ta libistas ome käe läbi poisi juuste.
„ Ma tean…nüüd,“ sõnas Kristjan ning pani oma tühja tassi põrandale. Ta võttis ka neiu oma ning pani selle oma kruusi kõrvale.
Ta põimis mõlemad oma käed ümber tüdruku ja vaatas ainiti teda.

„ Aitäh,“ sõnas neiu ning surus oma huuled õrnalt vastu poisi omi.
„ Mille eest?“ küsis noormees ning silitas ühe käega Kristi selga.
„ Et olemas oled,“ vastas tüdruk naeratades ning suudles poissi veelkord.
„ Ma arvan, et selle eest pead sa küll mu vanemaid tänama. Ega mu tegemine ju mingi käkitegu polnud,“ sõnas Kristjan lõbusalt ning liigutas neiu endale sülle.
„ Mhmh,“ nõustus tüdruk nüüd jälle tõsiseks muutudes.
„ Vabandust…ma ei tahtnud seda teemat üles tuua,“ sõnas poiss vaadates murelikult Kristit kes oli mõtteisse vajunud.

„ Sa ei saa mind ju selle eest igavesti kaitsta,“ lausus neiu tuimalt ning pööras oma pilgu tagasi noormehele.
„ Ma võiksin proovida.“
„ Võiksid,“ sõnas tüdruk muigega ning suudles siis taaskord poissi.
„ Eks ma siis pean su vanemaid tänama,“ lausus tüdruk ning surus oma keha vastu noormehe oma.
„ Praegu on mul küll tunne, et hoopis mina peaks sinu vanemaid tänama,“ ütles poiss muigega ning võttis neiu oma kaissu.

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

Tõesti armassss. :)
Meeldis!
Uuuut!
Armsust!
Romantikat!
Aaahhhh!
*melts* Very Happy

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 14/9/2008, 21:33

Nunnnnu .

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 15/9/2008, 11:52

Teli veab:D ma olen haige ja mul tuli mõte niiet jh:D

22.

„ Head esimest koolipäeva,“ sõnas noormees nng suudles neiut. Tüdruk astus autost välja ning ohkas vaikselt.
„ Sulle kaa,“ lausus ta lõpuks ja lehvitas talle. Poiss käivitas mootori ning sõitis ära.
Neiu vaatas talle veel pikalt järgi, kuid pöördus siis kooli poole.

Ta manas näole naeratuse ning liitus inimestega kes kooli poole liikusid. Muidugi leidis ta sealt päris mitu tuttavat ning hakkas nendega vestlema.
Tüdruk jõudis saali ning liitus oma klassi inimestega kes teda rõõmsalt tervitasid.
„ Viimane aasta,“ sõnas neiu vaikselt mille peale mõned ta kaaslastest nukralt pomisesid.

Nad istusid seal saalis koos kõigi endast nooremate inimestega ja kuulasid direktorit kes oma igaaastast ergutuskõne teha üritad.
Nagu ikka ei tulnud see tal just eriti hästi välja ja kogu kool istus seal tuimade nägudega.

Lõpuks sai se läbi ja nad suundusid oma uude klassiruumi kus nened õpetaja juba ootas.
Nad said teada uute õpetajate nimed ja muidugi ka tunniplaani mis nagu ikka tundus halb.
Õnneks oli lootus lähiajal uus saada.
Ta sai koha mis oli täpselt sobiv. Akna ääres ja peaaegu taga. Pinginaabriks oli tal nagu ikka Anna kes oli kohutavalt heas tujus.

„ Võib arvata, et teil Margusega on kõik korras?“ küsis neiu muigega.
„ Ja kuidas veel. Ta on niiiii lahe ja ilus ja lahke ja sõbralik ja me saame nagu veel paremini läbi kui enne,“ rääkis Anna kiiresti.
Tüduk vaid naeratas selle peale ning vaatas siis klassijuhatajat kes ikka veel midagi plärises.

„ Aga teil Krissuga ikka on kõik korras?“ päris tüdruk murelikult.
„ Jah. Muidugi,“ vastas neiu napilt ega pööranud pilku oma kaaslasele.
„ Sa lihtsalt tundud kuidagi…nukker.“
„ Noh jah…eks mul on raske.“
„ Taavi pärast?“
„ Ei temast olen ma üle.“
„ Mis sul siis on?“
„ Noh sa ju tead, et ta lõi mind onju.“
„ Jah?“
„ Noh sellega tekitas ta kuidagi selle, et ma ei saa lapsi.“
„ Issand,“ sõnas Anna natuke liiga valjusti. Või noh täpselt nii valjusti, et kogu klassi tähelepanu saada.

„ Preilid! Ma sooviks vaikust,“ sõnas klassijuhataja kurjalt ning jätkas siis oma jutuga.

„ Ja Kristjan teab?“ küsis neiu sosistades.
„ Muidugi.“
„ Ja?“
„ Ta on väga…mõistev.“
„ Aga?“
„ Ma ei taha, et ka tema minu pärast kannatama peaks.“
„ Sa kavatsed ta maha jätta?“
„ Võibolla,“ sõnas neiu nukralt ning vaatas siis Annale otsa.
„ Ta armastab sind?“
„ Ma arvan küll.“
„ Siis ei nõustu ta sellega.“
„ Ma ei jäta talle muud võimalust,“ lausus tüdruk ning tõusis püsti.

Õpetaja oli oma jutu lõpetanud ning neil oli lubatud lahkuda. Neiu pakkis oma asjad kokku ning kõndis sõnagi ütlemata klassist välja.
Ta teadis, et Anna jäi sinna talle järele vaatama, kuid teda ei huvitanud. Enam ei kavatsenud ta oma meelt muuta.

„ Tuleb raske õhtu,“ sõnas ta endale vaikselt ning astus kooli uksest välja.
Rahulikult hakkas ta kodu poole kõndima lootuses, et poissi veel seal pole.

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 15/9/2008, 15:51

Kuraat,sa kavatsed nad lahku ajada?
Crazy idea! Evil or Very Mad

SA EI TOHI SEDA TEHA!
Said aru?(A)
Uut.(:

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 31

Midaaaaaaaaaaa???? Ei tohii!!! Evil or Very Mad

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 32 Asukoht : Tartu

SA EI AJA NEID LAHKU!!!!
Or I will hunt you down and kill you!! Evil or Very Mad

Vot.

UUUUUTTTTTTTTT!!!!!!!!!! Twisted Evil

Tolstoi meets Gaiman Postituste arv : 1847 Age : 29

ma olen see ainus, kes draamasid armastab ?

eriti tore oleks, kui ta Kristjanile veel ei ütleks kaa, et see selle lapsevärgipärast on niisama keriks talle pähe mõtte, et ta ei armasta teda (Y)

vot kus siis alles nalja saaks XD

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 15/9/2008, 20:12

Miks sa nii tegid ?

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 16/9/2008, 01:08

Nh uus osa siis:) Very Happy

23.

Nagu arvatagi oli ei olnud Kristjanit veel kodus kui neiu sinna jõudis. Tüdruk võttis oma telefoni ning istus diivanlie.
Ta märkas, et tal on kaks sõnumit. Esimene oli väga lihtne ja konkreetne. Seal seisis: „ Palun ära tee seda. Sa veel kahetsed seda hiljem siis ju,“ ja muidugi oli see Annalt.

Tüdruk otsustas, et ta ei vasta sellele ning võttis järgmise sõnumi. Teade oli lühike, kuid selle peale tõusis neiu püsti ning läks magamistuppa.
Ta vahetas kiiresti riided ning vaatas siis kella.
„ Kohe kohe peaks jõudma,“ sõnas ta vaikselt ning juba kuulis ta kuidas võti lukuauku sisenes.

Tüdruk liikus kiiresti esikusse ning ootas kuni poiss ukse avas.
„ Tsau,“ sõnas noormees muigega ning astus sisse.
„ Tsau,“ lausus Kristi kahtlevalt.
„ Oled valmis?“
„ Milleks?“
„ Noh ma mõtlesin, et võiks kooli alguse puhul kuhugi piknikule minna.“
„ Sel juhul oota üks hetk ma võtan mõne teki.“
„ Mul on kõik juba olemas.“
„ Noh eks me siis võime minna,“ ütles neiu ning pani jalanõud jalga. Nad lahkusid korterist ning tüdruk lukustas selle kerge ohkega.

Ideaalne, ma saan ta maha jätta piknikul millega ta on vist palju vaeva näinud mõtles ta irooniliselt, kuid manas näole naeratuse ning järgnes noormehele autosse.
Nad sõitsid mõnda aega ega öelnud sõnagi. Lõpuks peatas poiss mootori ningavas turvavöö.

Ta astus autost välja ja liikus pagasniku juurde. Ta hakkas sealt endale asju kätte kuhjama.
Tüdruk oli selle ajaga välja roninud ning vaatas ringi. Ta ei näinud seal ühtki vihjet ülerahvastatusele ning see oli hea.

Tuul hiilis puude vahelt ning pani lehed liikuma ning mõned isegi langema.
Neiu tundis tuttavat lõhna ning talle jõudis kohale, et nad on mere ääres. Seal oli mets ja seal oli meri. Mida veel tahta saakski. Aga tema sai. Ta tahtis, et kõik oleks korras ja ta saaks seda kõike nautida ta tahtis, et ta ei peaks tegema mida ta kavatseb, kuid kõige rohkem tahtis ta olla õnnelik. See aga tähendas Kristjanit.
Tüdruk ohkas ning pööras pilgu poisile.

„ Kas ma saan sind aidata?“ küsis neiu ning manas näole armastava naeratuse. Õnneks ei olnud seda raske teha arvestades seda, et ta vaatas ju kena poissi kes talle piknikut korraldas.
„ Ei sina seisa seal ja vaata ringi või midagi. Mul on kõik kontrolli all,“ sõnas poiss hetk enne kui enamus asju ta käest maha kukkusid.
Tüdruk kergitas kulmu ning vaatas muigega noormest.

„ Ma vist parem siiski aitan,“ ütles ta ning hakkas maast asju korjama.
„ Sa oled ingel,“ lausus poiss ning kuhjas endale uue posu asju kätte.
„ Kahjuks mitte,“ sõnas neiu vaikselt iseendale ning tõusis siis püsti.

Lõpuks olid nad valmis auto juurest lahkuma.Noormees juhtis ta mööda väikest teerada rannale kus liiv ja vesi päikese käes sillerdasid.
Tüdruk vaatas kõike seda ning oma imestuseks ei märganud ta ühtki inimest. „ Noh eks siis oleme ainult mina ja tema,“ ütled ta endale mõttes ning astus liivale mis tema raskuse all vajus.

Poiss juhtis ta kohta mis oli kõigest sellest natuke rohkem eraldatud. Nagu omaette väike liivarand mis on ümbritsetud muust maastikust mis on kõrgem ja seega vähendab ka tuult.
Nad panid teki sinna maha ning Kristjan võttis välja veinipudeli ning klaasid.
„ Noh esimese koolipäeva terviseks siis,“ sõnas ta ning ulatas neiule ühe klaasi.
„ Jah,“ lausus tüdruk ning võttis ühe sõõmu.

„ Kristjan?“ sõnas ta siis. Selle peale vaatas noormees talle küsivalt otsa.
„ Me peame rääkima,“ lausus ta ning vaatas poisi nägu mis nüüd vägagi tõsine oli.

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

Ahhh.
Loore.
Ma.
Tulen.
Tallinnasse.
Ja.
Löön.
Su.
Isiklikult.
Maha.
ÕÕÕÕHHHH!

Aga nad ikkagi otsustavad, et armastavad üksteist ja kui muud mitte, siis uputavad end õnnelikud olles ära, eksole? :)
Aeh.
Sa lihtsalt EI TOHIIII teha nii! Sad

Aga uut.

Tolstoi meets Gaiman Postituste arv : 1847 Age : 29

hehee
njomh, järgmist osa sis xd (yy)

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 31

Ongiiii! *sillega nõus ja põrnitseb pahaselt ekraani*

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

JAHHH!

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 16/9/2008, 15:46

Heh:D
nii tore, et te tahate mind maha lüüa:D

24.

„ Millest?“ päris noormees kahtlevalt ning vaatas tüdrukut.
„ Ma tahan lahku minna,“ sõnas neiu ning pööras pilgu merele.Ta ei tahtnud näha poisi nägu ja veel vähem tahtis ta, et poiss näeks teda.
„ Räägid sa tõsiselt?“ küsis Kristjan kelle hääles oli tunda hämmastust.
„ Kas sulle tõesti tundub, et ma teen nalja?“ vastas tüdruk hetkel kui paar pisarat üle ta põskede langesid.
„ Ei. Aga…“
„ Aga mis? Ma tahan lahku minna kas sellest on tõesti nii raske aru saada?“ küsis neiu ning üritas seda teha vihase häälega.
„ Kas sa palun vähemalt vaataksid mulle otsa hetkel kui sa mu maha jätad,“ sõnas poiss.

Selle peale vallandusid veel paar pisarat tüdruku silmadest. Ta ei vaevunud neid kuivatama kuna teadis, et noormees oleks nii või teisiti aru saanud.
Aeglaselt pööras ta oma pea poisi poole. Ta nägi ühte pisarat poisi põsel. Veel kunagi polnud ta poissi nutmas näinud. Samas kui ise oli ta seda viimasel ajal liiga palju teinud. Ta oleks tahtnud minna tema juurde ning teda kallistada. Ta oleks tahtnud öelda, et kõik saab korda ning pisara ta põselt kuivatada, kuid ta teadis, et ta peab selle lõpule viima.
„ Nii on kõigile parem,“ korrutas ta endale mõttes, kuid ei suutnud seda ise kuidagi uskuma jääda.

„ Miks sa seda teed?“ küsis noormees vaikselt. Ta vaatas kuidas neiu juuksed tuule käes lendlevad ning kuidas ee järjest rohkem sassi lähevad. Ta oleks tahtnud olla tüdruku juures ning kuivatada ta pisarad. Öelda, et kõik saab korda, kuid ta mõistis, et tüdruk seda hetkel ei soovi.

„ Ma ei armasta sind,“ sõnas neiu vaikselt ega julgenud enam pilku poisilt keerata.
„ Sa ju tead, et mulle ei meeldi valetamine,“ lausus noormees.
Kriti vaikis. Enam ei teadnud ta mida teha. Talle jõudis kohale, et ta ei suuda panna poissi arvama, et ta ei armasta teda. Lõpuks jõudis ta otsusele rääkida poisile tõtt.

„ Ma ei taha, et sa minu pärast kannataks,“ sõnas neiu.
„ Siis ära tee seda.“
„ See on kõigile parem.“
„ See ei muuda ju midagi.“
„ Lõpuks sa unustad mu ja saad normaalse elu.“
„ Ma ei taha normaalset elu kui see pole sinuga.“
„ Hiljem sa enam nii ei arva.“
„ Ja kui arvan?“
„ Siis selleks ajaks olen mina juba läinud.“
„ Ja siis oleme me mõlemad õnnetud.“
„ Vähemalt olen ma sulle siis võimaluse andnud.“
„ Ma ei taha seda võimalust,“ sõnas noormees ning nihutas ennas tüdrukule lähemale. Ta võttis neiul ümbert kinni ning kuivatas pisarad ta põselt.

„ Ma ei taha kedagi teist ja me saame sellest üle. Kui me väga lapsi tahame siis võib ka lapsendada.“
„ See ei ole sama ju.“
„ Ma tean, aga vähemalt oleme me koos,“ lausus Kristjan vaikselt. Ta suudles neiut õrnalt ning libistas käe läbi ta juuste.

„ Ma armastan sind,“ sõnas tüdruk naeratades ning kuivatas pisara poisi põselt.
„ Mina sind kaa, aga luba, et sa enam mind maha ei jäta.“
„ Luban,“ sõnas neiu ning suudles noormeest veelkord.

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

Oeh.
*hakkab hingama* Very Happy

MEEEEELDIIIIB!!! (:
Uuut kah, mõistagi. Wink

„ Ma ei armasta sind,“ sõnas neiu vaikselt ega julgenud enam pilku poisilt keerata.
„ Sa ju tead, et mull ei meeldi valetamine,“ lausus noormees.

Haha.^^ :d

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 16/9/2008, 16:30

Loore,sa saad peksa mu käest. ;D
MA OLEKS ŠOKI SAANUD. voot.
Sa ei tohi niimoodi teha. -.-
Aga tubli tüdruk,sa ei ajanud neid lahku,rahunesin maha. Very Happy

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 31

Hingamine normaliseerus Very Happy

Huh, heaaa!

Tolstoi meets Gaiman Postituste arv : 1847 Age : 29

phäh.

» Muinasjutt (?)