Tegelikkus ei ole muinasjutt

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 32 Asukoht : Tartu

See oli tõesti armas (A) Suudlust tahan. Siukest, hästi armsat suudlust. Very Happy

Ja uut ka siis. Very Happy

Pealkiri: Tegelikkus ei ole muinasjutt 4/9/2008, 20:49

Palin väga:D saite oma tahtmise:D:D

11.

Nende huuled lähenesid üksteisele.
„ Me ei tohiks…“ sosistas poiss veel enne, kui nende suud kokku puutusid.
„ Ma tean,“ vastas tüdruk ja suudles noormeest õrnalt.

Nende käed olid üksteise ümber põimitud ja nende kehasi katsid läbimärjad riided. Nad olid teineteise vastu litsutud ja nad tundsid üksteise soojust.
Mõne hetke pärast eemaldusid nad teineteisest ja istusid purskaevu äärele.

„ Mida ma nüüd teinud olen,“ sõnas neiu endale vaikselt.
„ Keegi ei pea teada saama,“ üritas poiss teda lohutada.
„ Eiei. Ta peab sellest teada saama.“
„ Kui sina talle ei räägi ei saa ta ka teada.“
„ Aga ma räägin.“
„ Sa ei pea.“
„ Muidugi ei pea, aga ma tahan?“
„ Miks?“
„ Kas sa tõesti arvad, et ma suudan veel peale seda, mis praegu juhtus teeselda,et ma olen temaga õnnelik?“
„ Ma arvasin, et sa ei pea teesklema.“
„ Seda arvasin minagi,“ sõnas neiu vaikselt ja vaatas poisile otsa.
„ Vabandust,“ lausus Kristjan.
„ See ei olnud ju sinu süü.“
„ Ma võtaks ka osa vastutusest enda peale arvestades seda, et ka mina seal osalesin.“
„ Okeiokei se oli sinu süü ka. Kas me nüüd palun lõpetaks vaidlemise?“
„ Rõõmuga.“
Poiss võttis tal ühe käega õlgade ümbert kinni.
„ Mulle tundub, et sul on külm.“
„ Se tundub ka mulle nii.“
„ Kas läheme tagasi?“
„ Ilmselt küll. Mul on tunne, et meil Taaviga tuleb üks tõsine jutuajamine.“
„ Edu sulle siis.“
„ Jajah mul läheb seda vaja küll.“
„ Tule ma saadan su nüüd koju.“
„ Sul ei ole vaja ma oskan ise ka minna.“
„ Kui ausalt öelda siis on vaja kuna ma pean Taavi auto sealt ära toimetama.“
„ Nojah. Läheme siis.“
„ Läheme.“

Nad tõusid püsti, kuid noormees ei lasknud veel tüdrukust lahti. Kui nad pargist välja olid saanud vabastas poiss ta oma haardest ning nad jätkasid kõrvuti kõndimist.
Kui nad jõudsid tüdruku maja ette ei kuulnud nad midagi.

„ Pidu on ilmselt läbi,“ sõnas poiss mõtlikult.
„ Tore ongi.“
„ Ma pakun, et ta ootab sind.“
„ Ma loodan küll jah.“
„ Helista, kui sul midagi vaja on…ükskõik mida.“
„ Et sa seda ütlesid võid sa veel hiljem kahetseda.“
„ No okei ainuke tingimus on siis see, et ära mind päris ära ka orjasta oma tahtmistega.“
„ Okei okei. Ma nüüd siis lähen.“
„ Edu.“
„ Aitäh,“ sõnas neiu ning võttis hetkeks poisi käe. Ta hoidis seda paar sekundit ning lasi siis lahti.

Ta kõndis vaikides trepikotta. Kui ta oli juba paar sammu trepist üles kõndinud kuulis ta kuidas auto mootor käivitus ja poiss minema sõitis.

Ta ohkas hetkeks ning liikus siis edasi. Ta jõudis oma ukse juurde ja avas selle. Kui ta oli jalanõud ära võtnud läks ta elutuppa, kus nägi Taavit istumas.

„ Tsau,“ sõnas neiu vaikselt.
„ Tsau,“ vastas noormees naeratades.
„ Anna mulle üks hetk,“ ütles Kristi ning läks siis magamistuppa, et märjad riided välja vahetada.

Ta nägi, et Annat pole seal. Niisiis vahetas ta kiiresti riided ja läks siis tagasi.

„ Ma lootsingi, et sa siin oled,“ sõnas tüdruk.
„ Miks siis?“ küsis poiss naeratades.
„ Me peame rääkima,“ lausus Kristi tõsiselt ning nägi kuidas poisi ilme koheselt muutus.

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 4/9/2008, 20:57

EDASIIIIIIIIIIIIIIIIIIII !

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

Deeeem.

Ma TAHAN, et Kristi ja Kristjan kokku jääksid, aga ma EI TAHA, et Taavi süda murtaks. :/ Very Happy

Kuid ootan sellegipoolest uut! Very Happy

Pealkiri: Tegelikkus ei ole muinasjutt 5/9/2008, 14:37

mwhahaa:D

12.

„ Mis siis on?“ küsis poiss ning üritas säilitada rõõmust nägu kuigi ta tundis, et se millest tüdruk rääkida tahtis ei ole rõõmus.
„ Ma ei taha sulle valetada…“ alustas üdruk ettevaatlikult. Ta oli nüüd liikunud Taavi kõrvale diivanile istuma.
„ Siis ära tee seda,“ sõnas noormees vaikselt.
„ Seda ma üritangi.“
„ No räägi siis.“
„ Ma armastan sind, aga nagu parim sõber või õde. Ma ei taha sulle haiget teha, aga kui me kokku jääks teeks se sulle hiljem veel rohkem haiget. Ma tahan lõpetada selle misiganes meil on.“
„ Aga me ju alles eile…“
„ Ma tean… aga asjad on eilsest saadik palju muutunud Taavi. Ma arvasin, et ma suudan olla see, kes sina tahaks, aga ei… see teeks haiget nii sulle kui mulle.“
„ Sa jätadki mu maha?“
„ Jah.“
„ Miks? Kas ma tegin midagi? Kas sa leidsid kellegi minust parema?“
„ Sa ei teinud midagi…se oli minu süü. Ma poleks pidanud sellega alustamagi. Aga ma tegin seda. Ja mul on väga kahju kui ma sulle haiget tegin.“
„ Kas sul on keegi teine?“ küsis poiss sisistades.
„ Peaaegu,“ tunnistas tüdruk vaikselt.
„ Mida tähendab PEAAEGU? KES TA ON?“ küsis noormees häält tõstes.
„ Ma tõesti leidsin inimese keda ma armastan. Nagu sõpra ja nagu kedagi enamat.“
„ KES TA ON?“ küsis Taavi nüüd juba karjudes.
„ Sa ei tunne teda.“
„ KES TA ON?“
„ Kas se on tõesti oluline?“ vastas tüdruk püüdes rahulikuks jääda.
„ KES TA ON?“ karjus poiss nüüd juba väga vihaselt.
„ Kristjan,“ tunnistas neiu ja hammustas õrnalt oma alumist huult.
„ MA LÖÖN SELLE SITAROTI MAHA!“ vihastas poiss ja tõusis diivanilt püsti.
„ Eieieieiei. Asi ei ole temas,“ sõnas Kristi, tõusis püsti ning pani oma käed noormehe õlgadele, et teda maha rahustada.
„ MA LÖÖN TA MAHA!“ sõnas Taavi neiut täielikult ignoreerides.
„ Sa ei tee talle midagi,“ üritas tüdruk kindlalt öelda, kuid ta hääles oli väga tugevalt tunda ka meeleheidet.
Poiss tormas esikusse, et jalanõusi jalga panna. Tüdruk jooksis talle järgi ja seisis ukse ette.
„ Tema ei ole milleski süüdi,“ sõnas neiu, kes oli nüüd juba pisarate äärel.
„ Sina hoia sellest eemale se pole sinu asi!“ lõugas noormees talle.
„ Se ainult minu asi ongi!“ karjus tüdruk talle vihasena vastu.
„ Hoia eemale!“ hoiatas poiss.

Kui tüdruk selle peale ei liikunud krabad Taavi ta õlgadest tugevasti kinni ja tõstis ta kõrvale. Tänu sellele sai ta ukse avatud. Tüdruk aga läks uke vahele, et poiss ei saaks ust ta nina ees kinni lüüa. Ta teadis, et poiss ei jäta teda sinna koridori.

„ Ma ei kavatsegi sellest eemale hoida,“ sõnas neiu karmilt ja seisis kangekaelselt paigal.
„ Hoia ennast sellest eemale,“ hoiatas poiss veelkord.
„ Ei,“ vastas Kristi ja üritas rahulikuks jääda.

Noormees vihastas ning lükkas neiu jõuga tagasi oma esikusse. Ta lükkas tüdrukut elutoa poole ning jättis järgi kui nad kohale jõudsid. Kui ta nägi, et tüdruk kavatseb tal veel tee peal ees seista lõi ta teda rusikaga kõhtu.
Jättes Kristi sinna maha ja kägarasse tormas Taavi minema.

Kristjan oli kohe neiu esimene mõte kuigi ta tõmbles valu käes. Ta ajas ennast diivani abiga püsti ja komberdas magamistuppa. Ta otsis kotist kiiresti telefoni ja leidis sealt noormehe numbri. Sealt kostus kutsumise hääl, mis tüdrukut sel hetkel väga närvi ajas.
Võta vastu, võta vastu, võta vastu mõtles neiu. Peale kolme kutsungit vastaski poiss telefonile
„ Kristjan?“

„ Kas sa oled kodus?“

„ Okei tore…tule sealt kiiresti ära. Võta auto ja mõned tähtsamad asjad ning tule siis siia. Taavi lahkus just ja ma arvan, et ta tahab sind maha lüüa.“

„ Võibolla sest ta karjus mulle sada korda, et „ Ma löön ta maha“ ?“

„ Tee kiiresti… ma kardan.“

„ Aitäh.“

„ Mina sind ka.“
Tüdruk lõpetas naeratades kõne. Alles mõni hetk hiljem jõudis talle kohale, et tal on ju valus. Tüdruk hoidis ühe käega kõhust kinni ja ülejäänud jäsemetega surus ta asju kotti.
Ta sai pakitud just ajaks kui kuulis, et auto ta maja ette pööras. Neiu läks nii kiiresti kui suutis alla ning istus siis autosse Kristjani kõrvale.
„ Kuhu?“ küsis nootmees.
„ Preagu ükskõik, aga siit võimalikult kaugele,“ sõnas Kristi hetkel kui masina mootor käivitus.

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

The Great Escape. Very Happy

Ahhh.
Meeeldis. (Y)
Aga Taavi reageeris üle. Very Happy

Ja sul oli õigus - enam mul polegi tast kahju. .D
Oma tüdrukule... no okei, eksile, kõhtu lüüa... On pervert ja mühakas ja värki. Õhhhh.
Aga uut. Very Happy

As usual.

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 5/9/2008, 16:14

Edasiii .

Mingi idioot on see Taavi no . :S

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 32 Asukoht : Tartu

Ahhh mis jobu see Taavi on. Mingi...eluaegsele sõbrale ja oma eksile lööb rusikaga kõhtu? On värd..

Aga hästi hea jutt muidu. Very Happy

Uut tahan ka. Very Happy

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 31

Taavi on tõesti värdjas Very Happy

Aga uut paluuun, nii hea Razz

Tolstoi meets Gaiman Postituste arv : 1847 Age : 29

hästihea:D

Pealkiri: Tegelikkus ei ole muinasjutt 5/9/2008, 20:45

nh nüüd siis uus osa:D nagu woow... ma juba vahepeal isegi mõtlesin, et miks ma küll sellise peakirja panin:D:D

13.

„ Ta sai siis ilmselt vihaseks?“ küsis Kristjan neiult.
„ Vägagi,“ vastas tüdruk
„ Mida ta tegi?“
„ Karjus.“
„ Kas sa tõesti arvad, et ta tuli mind maha lööma?“
„ Jah. Ma olen selles kindel.“
„ Miks?“
„ Ta andis üsna edukalt märku, et ta on kõigeks võimeline.“
„ Ega..ega ta sulle midagi teinud ometigi?“
„ Se pole praegu oluline.“
„ KRISTI! Se on oluline.“
„ Ei ole. Peaasi, et ta sinuni ei jõudnud.“
„ Mida ta tegi sulle.“
„ Vahet pole.“
„ Mis ta tegi sulle?“ küsis poiss nõudvalt
Tüdruk teadis, et tal pole mõtet sel hetkel kangakaelne olla ning paljastas oma kohu mis oli nüüd punase ja lilla vahepealset tooni.
„ Nüüd aitab. Me läheme haiglasse!“
„ Eii. Se pole midagi hullu…lihtsalt väike sinikas ju.“
„ VÄIKE? Mine sa tea mida ta sulle seal sees korraldas.“
„ Me ei saa minna. Nad hakkavad pärima.“
„ Vahet pole,“ lausus noormees ning pööras kiiresti suuna haigla poole.
„ Palun ärme lähe.“
„ Aga mõtle kui se on midagi tõsist.“
„ Ei ole ma tunnen ennast täiesti hästi.“
„ Palun… me läheme ainult korraks. Ma pean veenduma, et tal sulle midagi rohkem tõsist ei teinud.“
„ Okei. Aga luba, et sa ei räägi seal kellegile kuidas se juhtus. Ma ei taha talle jamasi.“
„ Kas sa sellest ei hooligi, et ta sind lõi?“
„ Ma tegin ju talle haiget.“
„ See ei anna talle õigust sind peksta.“
„ Ma tean. Ma lihtsalt hoian temast mõnda aega eemale. Aga ma ei taha, et ta veel vihasemaks saaks. Niiet palun…“
„ Okei okei ma ei ütle kellegile.“
„Aitäh.“
Nad sõitsid haigla poole ning olid juba peaaegu sinna jõudmas kuni järsku nägi poiss kuidas suur veoauto nende poole kihutas. Ta proovis teha kõike mis võimalik, kuid tal ei õnnestunud kokkupõrget.
Auto sõitis neile täpselt otse otsa ja liigutas nende sõiduki taga olevate autode otsa.
„ Kristjan, kas sinuga on kõik korras?“ küsis neiu nõrgalt.
Kuid poiss ei vastanud talle ja jäi samasse asendisse. Ta pea toetas vastu õhkpatja ja käed olid liikumatult kõrval.
Tüdruk leidis endast jõudu autost välja ronimiseks. Ta otsis vahe ning lonkas teisele poole autot.
Ta tegi ka poisi poolse ukse lahti. Tüdruk avas ta turvavöö ning üritas noormeest sealt välja vedada.
„ Kas keegi appi ei tahaks tulla!?“ karjus tüdruk meeleheitlikult.
Ta nägi kuidas mõned mehed ennast nüüd autodest välja ajasid ning talle appi tulid. Nad tõstsid Kristjani autost välja ja asetasid ta teele maha.
„ Kas keegi kiirabi kutsus juba?“ küsis neiu paaniliset. Ta nägi kuidas mõned naised noogutasid kes olid ennast nüüd autodest välja ajanud.

Tüdruk istus poisi kõrvale maha ja pisarad jooksid üle ta põskede. Ta oli unustanud kogu füüsilise valu ning keskendus nüüd ainult Kristjanile.

Kui ma ka tema kaotas siis ma ei taha enam eldada leidis ta ennast mõtlevalt.
Ta kuulis kuidas inimesed nende ümber sumisesid ning lootis kuulda ka kiirabi sireene, kuid neid ta ei kuulnud. Veel.

„ Kristjan?“
„ Kriiiiistjaaaan!“ üritas tüdruk teda äratada. Tal ei õnnestunud se just väga hästi kuna poisi seisundi juures ei muutunud midagi.
Ta üritas teda ka raputada ja ükskõik mida teha. Kui veri välja arvata siis tundus nagu poiss magaks.
Ta lamas seal nii rahulikult ja see tegi tüdruku veel kurvemaks. Ta ei tahtunud seda näha. Ta soovis, et ka tema saaks nii rahulikult lamada. Selle asemel istus tema seal kõrval. Tal oli valus… nii ta kehal kui hingel.

Mõne aja pärast kuulis ta neid. Ta tundis ennast väga nõrgana, kuid siiski ei liigutanud ennast sealt eemale.
Inimesed üritasid aru saada mis neli viga oli, kuid õnneks või kahjuks ei teadnud ta seda isegi.
Just sel hetkel, kui ta kuulis kuidas kiirabi hakkas nende ümber sehkeldama kukkus neiu Kristjani peale kokku.

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

MISASJA????????????????????????
SA TAPSID KRISTJANI ÄRA??????????????????????????????
IDU OLED VÄÄ???????????????????????????????????????????????????
MIS HEA PÄRAST????????????????????????????????
AHHHH???????????????!!!!!!!!!!!!!!!
Kõik oli nii hea ju. See sinine kõht välja arvata. :/

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 5/9/2008, 20:49

Omg.

Kurb .

Aga edasii :)

Juubilar Postituste arv : 171 Age : 30

Kas ma olen pime või mis mul viga on, et mina siin surma ei näinud? Very Happy

Aga noh, kes teab. Vääga hea.

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 6/9/2008, 00:42

Oo.. Ma lugesin kõik läbi-vääga hea (Y)
Mulle meeldib..

Pealkiri: Tegelikkus ei ole muinasjutt 6/9/2008, 23:05

nh suht mõttetu osa vist aga nh jh:D:D

14.

Tüdruk avas nõrgalt silmad. Ta mõistis, et ta ei ole enam seal kus ta ene oli. Neiule see ei meeldinud. Olugi, et ta oli nüüd haiglavoodis ja tal ei olnud enam valus. Õigemini ei tundnud ta hetkel midagi.
Talle ei meeldinud see sest ta ei olnud enam Kristjani juures. Ja see oli koht kus ta hetkel kõige rohkem olla soovis.
Neiu vaatas oma palatis ringi. Anna oli juba ta voodi juurde jõudnud, kuid Kristi pilk oli naelutatud poisile kes istus seina ääres.

„ Mine ära!“ lausus tüdruk vihaselt võttes kokku kõik oma jõuvarud.
„ Ei,“ vastas noormees ega liigutanud ennast.
„ Kasi välja,“ sõnas neiu nüüd juba vaiksemalt.
„ Ei,“ lausus poiss külmalt.
„ Se, et me siin oleme on sinu süü niiet kao ära,“ rääkis Kristi nõrgalt.
„ Häh. Ei tea küll kuidas. Sina jätsid ju minu maha.“
„ Kui sa poleks mind löönud…“ jõudis tüdruk öelda enne kui Anna kriiskav hääl ta katkestas.

„ Midaaaa?!“ karjus tüdruk.
„ Ta lõi sind?“ küsis ta siis rahulikult Kristi käest.
Neiu noogutas nõrgalt ning sulges oma silmad.
„ Nüüd aitab,“ sõnas Anna vihaselt ja peaaegu peksis Taavi palatist välja.
„ Ja ära tagasi tule,“ sõnas ta veel ning kõndis siis tagasi tüdruku voodi juurde.
„ Kristjan?“
„ Ta on veel teadvuseta aga see on ka ainuke asi mis tal viga on peale mõningate haavade ja ühe murru.“

Kristi naeratas ning lõdvestus. Nüüd kui ta teadis, et poisiga pole midagi hullu võis ta endale seda lubada.
Kui just tüdruk polnud talle valetanud. „Aga miks ta peaks?“ küsis neiu endalt mõttes ning sealt tuli koha ka vastus, „et ma puhkaks.“
Hoolimata sellest ei suutnud ta rohkem ennast üleval hoida ja jäi magama.

Kui tüdruk mõne aja pärast jälle ärkas ei näinud ta oma palatis kedagi. Ja parem oligi sest tal ei olnud just lobisemise tuju.
Ta tundis ennast nüüd juba palju paremini. Muidugi ei saanud ta seda juhust kasutamata jätta. Ta oli üksi, ta oli ärkvel ja tal oli jõudu.

Tüdruk ajas ennast voodist püsti. Tal läks mõni hetk enne kui suutis tasakaalu leida. Neiu astus paar sammu hoides ennast seina najal püsti.
Ta vedas ennast ukse juurde ja avas selle. Nagu ikka haiglates sehkeldas seal palju inimesi, kuid õnneks ei pannud keegi teda tähele.
Liikunud mõned meetrid eemale nägi tüdruk kuidas Anna teda vihase näoga vaatab.
„ Mida sa püsti teed?“
„ Mis sa ise arvad?“
„ Marss tagasi.“
„ Ei. Sa kas aitad mind sinna või pead mu vägisi tagasi vedama.“
Ta teadis, et oli esitanud tüdrukule kaks varianti mida ta teha ei tahtnud, kuid ta oli üsna kindel, et ta valib esimese.
Ja tal oli õigus.
Tüdruk tuli ta kõrvale, et Kristi saaks temast kinni hoida ja hakkas aeglaselt poisis palati poole liikuma.

Peale mõningast pingutust jõudsid nad sinna. Poiss lamas liikumatult haiglavoodil. Ta pea oli ühest kohast plaasterdatud ning ta ülejäänud keha oli tekiga kaetud.
Tüdruk läks tema kõrvale ja istus voodi äärele. Anna oli sealt kiiresti lahkunud. Neiu vedas ühe käega läbi poisi juuste ja õrnalt üle ta põse.

„ Ärka üles,“ sosistas Kristi vaikselt ta kõrva kuigi teadis, et noormees teda ei kuule. Tüdruk vaatas teda naeratades. Nüüd kui ta seal oli oli palju parem. Ta unustas kogu valu ja mõtles ainult poisile.

Neiu silitas poisi juukseid ning nägi siis kuidas noormehe suu naeratuseks kõverdus. Ta avas aeglaselt silmad ja nägi Kristit kelle pilk oli poisile kinnitunud.
Kristjan avas suu, et rääkima hakata, kuid neiu katkestas ta surudes ühe sõrme õrnalt ta huultele.

Tüdruk suudles teda õrnalt ning naeratas siis. Ta ajas ennast poisi voodilt püsti. Ja kõndis ukseni.
Neiu vaatas veel hetkeks tagasi ja naeratas poisile kelle pilgust võis välja lugeda rahulolu.
Ta avas uke. Muidugi oli Anna kohe seal, et teda aidata.
„ Ta ärkas,“ lausus Kristi õnnelikult ning komberdas siis oma palatisse tagasi.

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

Aaaaahhhh!
Niiiii hea! (:
Ootan uut! ;D

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 7/9/2008, 09:51

Edasiiiii . I love you

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 32 Asukoht : Tartu

Issand jumal, ma pidin südamerabanduse saama juba. Very Happy

Aga tubli, et sa ta ikka ellu jätsid. Very Happy

Väga hea jutt on (Y) Very Happy

UUT!!!

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 7/9/2008, 12:21

so romantic or whatever..
Enivei,mul tuli jälle pisar silma I love you

uuut.

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 31

Ma olin ka nagu, appiiiii, ära tapsid ta??? Very Happy

Aga uuuuut I love you

Tolstoi meets Gaiman Postituste arv : 1847 Age : 29

nii nunnuu (a) Very Happy

Pealkiri: Tegelikkus ei ole muinasjutt 7/9/2008, 18:45

Nh uus siis:)
Ja aitäh kõigile kes loevad ja kommenteerima vaevuvad:)

15.

„ Kas keegi nüüd palun ütleks mulle mis mul viga on, et ma veel välja ei saa,“ sõnas neiu vihaselt arstidele, kes ta voodi ümber seisid.
Nad vahetasid omavahel paar põgusat pilku ning lõpuks tegi üks neist suu lahti.
„ Me pole veel päris kindlad ja peame veel teste tegema,“ sõnas ta.
„ Aga?“ küsis tüdruk lootes, et talle midagi ka öeldakse.
„ Me oleme üsna kindlad, et te ei saa enam lapsi saada.“
„ Issand kui tore,“ lausus neiu irooniliselt.
„ Ja las ma arvan selle tekitas löök kõhtu?“ küsis ta siis.
„ Ömm… jah,“ vastas arst, kes oli nüüd silmnähtavalt segaduses.
Kristi viskas ennast tagasi pikali ja vaatas tühja pilguga lage. Ta kuulis kuidas arstid ta palatist väljusid ning mõne aja pärast kuidas uks jälle avanes.
„ Kas sa palun kutsuksid Taavi, et ma saaks ta peale karjuda ja siis ta ära tappa?“ küsis neiu Kristjanilt.
„ Ma soovin, et saaksin seda ise teha,“ vastas poiss ja istus tüdruku voodile.
„ Millal sa välja saad?“ küsis Kristi ennast koomale tõmmates.
„ Arvatavasti homme. Ise?“
„ Ma ei tea aga mitte veel.“
„ Miks siis?“
„ Tundub, et sul oli õigus.“
„ Milles?“
„ Noh selles, et se ei pruugi ainult sinikas olla.“
„ Oota mida???“
„ Ei midagi hullu ma lihtsalt ei saa kunagi lapsi,“ ütles tüdruk üritades tagasi hoida pisarate voolu.
„ Selle tõpra peaks tõesti maha lööma,“ sõnas poiss ja nihutas ennast Kristile veel lähemale.
Ta võttis tüdrukul ümbert kinni ja silitas õrnalt ta pead. Neiul jooksis üks pisar üle põse.
„ Ja mina veel lootsin endale kunagi normaalse elu saada. Kui naiivne minust,“ sõnas ta.
„ Sa ju ikkgist saad seda kui tahad,“ üritas poiss teda lohutada.
„ Ei tea küll kuidas. See ei ole asi mis ajaga muutub.“
„ Se ei peagi muutuma.“
„ Mulle meeldivad lapsed.“
„ Saab ka lapsendada.“
„ See pole ju sama.“
„ Ma tean, et ei ole, aga se on lihtsalt üks võimalus.“
„ On. Aga noh tegelikult vaehet pole niikuinii keegi minusugus ebardiga lapsi ei taha.“
„ Mina tahan,“ sosistas poiss talle kõrva.
Selle peale vaatas tüdruk talle kergitatud kulmudega otsa. Noormees kasutas hetke ära ning suudles neiut õrnalt.
Peale seda naeratasid nad mõlemad ning Kristi toetas oma pea poisi õlale.
„ Kas sa oled kindel, et sa tema vastu mingit süüdistust või midagi esitada ei taha?“ küsis noormees vaikselt.
„ Jah.“
„ Miks?“
„ See teeks asjad ainult hullemaks ju.“
„ Nojah võibolla tõesti,“ sõnas poiss mõtlikult ning nihverdas siis ennast mugavamalt istuma.
Nad istusid seal veel kaua ega öelnud midagi. Imelikul kombel ei oodanud nad ka, et teine midagi ütleks.

Ühel hetkel avanes uks ja sisse tormasid Kristi vanemad.
„ Me just saime teada. Kuidas sul läheb? Mis juhtus? Kes se on?“ hakkas ta ema suust küsimustevool tulema.
„ Heelp,“ sosistas neiu vaikselt poisile.
Noormees muigas ning ajas siis ennast püsti.
„ Ma jätan teid nüüd omavahele“ sõnas poiss naeratades ja astus siis uksest välja jättes tüdruku oma vadistavate vanemate seltsi.

Ta kõndis tagasi oma palatisse ja istus ohates voodile.
„ Ma tulin vabandust paluma,“ kostus hääl poisi selja tagant.
„ Ma tean. Aga seljuhul miks oled sa siin?“
„ Ta ei kuula mind ju.“
„ Ja ei peakski.“
„ Aga…“
„ Kas sa tead mida sa sellega talle tegid?“
„ Ei.“
„ Sinu pärast ei saa ta kunagi lapsi.“
Selle peale jäi Taavi vait. Ta teadis, et siin enam ainult vabandused ei aita.
„ Mul on väga kahju ja ma lähen nüüd ja üritan teist mõlemast elu lõpuni eemale hoida.“
„ Parem oleks.“
Kristjan jälgis kuidas poiss ta palatist välja kõndis.
„ Tõesti parem oleks kui ta seda teeks,“ sõnas ta endale vaikselt ning heitis ennast siis voodile pikali.

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 7/9/2008, 18:53

Paluks uut (a)
Miks sa nii tegid,et Kristi ei saagi enam lapsi? :'(
Jälle nutma Very Happy

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 7/9/2008, 18:53

uut.

» Muinasjutt (?)