Before The Storm ! Viimane osa !

oh, mulle nii meeldis see koht, kus see joe seal voodis rääkis, kui ta ei teadnud, et helen ta kõrval on .
siiii siiiis , helen võiks joega lõpuks juba paari minna no , oleks aeg , haha
siiis ssee meeldis ka , see restorani kohviku koht vms ,
ja lõpp oli mega , hihihi , Very Happy ruttu uut , tekitad himu uut nõuda
niiii meeldis ja UUT !


lase aga edasi !

Aitäh Jannu ! , sa oled mu nr 1 fänn

et siis 28. detsembri teine osa.

Eelmises :
„This!“ ja virutasin täis jõuga Zacile rusikaga piki nägemist.

Järg:
„äääuuuu… what was that for?“ ulus poiss ja hõõrus oma põske.
„That’s for my sister!“ sisisesin talle ja lõin uuesti.
„That’s for hitting her!“ vastasin ja lõin veel ühekorra ja sellega ta lendas pikali.
„That was just warning, THAT STAY THE HELL AWAY FROM ME AND MY SISTER UNDERSTAND, OR ELSE!!“ karjusin talle vihaselt ja liikusin autosse, Anni tuli mulle järgi. Istusime autosse ja sõitsime minema.

„Ta on täielik värdjas, ta lõi mu õde ja keegi ei jama minu õega!!!“ ütlesin Annile vihaselt. Ma tean kui ma koju jõuan siis hakkan ma lihtsalt nutma.
„Ma viin su koju, näe siin on mu number, helista mulle homme kui tahad, võime välja minna ja lõbutseda!“ naeratasin tüdrukule ja ulatasin tüdrukule oma telefoni, seal oli mu number, Anni andis ka oma numbri mulle, ta ütles mulle kus ta elab, viisin ta koju ära ja ise läksin samuti.

Parkisin auto garaaži ära ja lihtsalt karjusin täiesti kõrist, sellepeale tulid Joe ja Nick välja ja jooksid minu poole, just sellel hetkel murdusin ja hakkasin nutma. Joe haaras mu kaissu.
„Helen, tss, don’t cry, please don’t cry!“ lohutas Joe mind, tagusin täiest jõust kätega maad, Joe haaras mul kätest ja kallistas mind tugevalt.
„Nick can you go see Katu and make sure she’s okay, please!“ ütlesin nuttes poisile, Nick kuuletus ja lausa jooksis tuppa. Jäime Joega kahekesi, panin tähele et mu käed on verised, kurat ka Joe märkas seda, üritasin püsti tõusta aga kukkusin istuli tagasi. Joe võttis mu sülle ja viis tuppa. Ta viis mu ühis vannituppa, poiss pani mu õrnalt maha, samal ajal hoides mul ümbert kinni, kui ta ei hoiaks, kukkuks ma lihtsalt maha. Pesin käed ära ja panin plaastrid peale, kuna mul olid päris tugevad haavad, peale seda võttis Joe mind uuesti sülle. Enda tuppa ma ei läinud, kuna Nick oli Katu juures. Läksime Joe tuppa, poiss asetas mu vaikselt voodile pikali ning tuli ise kõrvale ja võttis mu kaissu.

„Why did you hit Zac?“ küsis poiss mõneajapärast. Ah kus sa seda tead? Shocked
„How do you know that?“ ei mõistnud ma. Joe naeris.
„It’s all over the news, you, Zac and Corbin!“ vastas poiss naerdes.
„You hit him pretty hard, he lay down for at least half an hour, before he finally rose up and went back to the room.“ lisas ta veel, ikka veel naerdes, ka mina hakkasin naerma sellepeale. Rääkisime veel paljudest asjadest, sain ka teada et Corbin mängib alati esimesel kohtumisel paipoissi, pärast näeb ta tõelist olemust. Käisime ka pärast veel söömas, ka Katu tundis end paremini, peale söömist hakkasime Kuum Pirukas 3 osa vaatama, jõhker kus me seal naersime.
Hiljem mängisime veel kaarte, teised oli juba magama läinud.

Järsku tuli Joel meelde et nad tegid meile midagi, aga ma ei tea mida. Läksime siis muusika tuppa, Nick ja Joe võtsid mõlemad kitarrid kätte.

[Joe]
They come and go but they don't know
That you are my beautiful
I try to come closer to you
But they all say we won't make it through

[Koos]
But I'll be there forever
You will see that it's better
All our hopes and our dreams will come true
I will not disappoint you
I will be right there for you 'til the end
The end of time
Please be mine

[Nick]
I'm in and out of love with you
Trying to find if it's really true
oh na na na na
How can I prove my love
If they all think I'm not good enough

[Koos]
But I'll be there forever
You will see that it's better
All our hopes and our dreams will come true
I will not disappoint you
I will be right there for you 'til the end
The end of time
Please be mine

I can't stop the rain from falling
Can't stop my heart from calling you
It's calling you
I can't stop the rain from falling
Can't stop my heart from calling you
It's calling you
I can't stop the rain
I can't stop the rain from falling
Can't stop my heart from calling you
It's calling you

[Koos]
But I'll be there forever
[Nick]
You will see that it's better
All our hopes and our dreams will come true
[Joe]
I will not disappoint you
I will be right there for you 'til the end
[Koos]
The end of time
Please be mine

Laulsid poisid meile, see oli nii armas. Thank Devil et see ruum helikindel on, peale seda läksime ülesse. Olime minu toas pikali, hea seegi et mu voodi suur ja lai on. Rääkisime juttu kuni viimaks magama jäime. Ka poisid jäid meie juurde, mina Joe kaisus ja Katu Nicki.

aaah ma ei saa , niii hea !
joe on liiiiiiiiiiiiiiiiga armas seal , aah , pliiiiiis las helen ja joe lähvad kokku juba , ma niii oootan seda imelist aeg , haha
aga edasi !

Varsti, varsti, vahepeal on veel paar takistust

Edasiii ! Kiiresti. Super hea jutt on.

29. detsember

Ärkasin hommikul kõige varem üles, tõusin vaikselt püsti ning läksin pesema. Kui ära sain pestud, panin riidesse, tegin end korda ja läksin alla.
Köögis oli ainult Kevin.
„Morning Kev! Where are the others?“ küsisin poisilt ning tegin talle põsemusi ja istusin samuti laua taha. Tegin endale paar võileiba ja kohvi.
„they went to see granny and there coming back the day after tomorrow.“ Vastas Kevin mulle. Poiss tõusis püsti ja liikus elutoa poole, läksin talle järgi.
„So were by ourselves?“ küsisin veel. Poiss noogutas. Kev pani teleka käima. Sealt tulid uudised !
„Milline skandaal toimub noorte vahel? Heleni, Zaci ja Corbini! Kas me saame teada mis täpselt see põhjus oli, miks noored omavahel niimoodi raksu läksid? Elame ja näeme!“ seletas üks naine seal, purskasime Keviniga naerma sellepeale.
„Ignorance rulz!“ ütlesin poisile.
„Exactly!“ nõustus ka tema minuga, meiega liitus Katu.
„Hommikust tšikk! Poisid magavad?“ hõikasin tüdrukule.
„Jep, kus teised on?“ küsis ta ringi vaadates, ta vist mõtles ema-isa ja Frankiet.
„Nad on poiste vanaema juures ja tulevad ülehomme tagasi ehk siis kolmapäeval!“ vastasin talle, Kevin vaatas meid nagu lolle, kord mind siis Katut.
„Selge ja mis teie siin teete?“ lisas ta veel, vaadates mulle ja Kevinile otsa.
„Uudiseid vaatama ja naerame, tead Kevin vaatab meid praegu nagu idioote!“ ütlesin Katule naerdes, ka tüdruk kukkus itsitama.
„Hei, speak english please!“ mossas Kev, sellepeale hakkasime hullemini naerma.
„Okei, okei, sorri!“ laususin talle. Ka Katu istus lõpuks toolile.
„So, what did you talk about?“ küsis ta meilt. Vaatasime Katuga üksteisele otsa.
„Nothing special!“ tegin poisile inglisilmi. Kev muigas mulle vastu. naeratasin.
„Tead ma võiks vanem olla, ma sebiks ise ta ära!“ ütles tüdruk naerdes. Ohoh? Vaatasin talle suurte silmadega otsa.
„Kevin? Nojah, mis ajast siis?“ imestasin.
„Hei, I’m still here!“ laulis poiss ja vehkis kätega.
„Zip it, we’re talking!“ naeris Katu Kevinile. Poiss turtsus sellepeale ja ütles et läheb ajab Joe ja Nicki ülesse.
„no juba mingi esimest päevast peale, mulle meeldib ka Nick aga raudselt Kevin ei vaataks mind, kuna ma olen liiiiiiga noor!“ torises tüdruk. itsitasin sellepeale.
„Ohjah, siin majas valitseb katastroof, sulle meeldib Kevin ja Nick, Nickile sina, Kevinile ja Joele mina ning mulle Joe!“ seletasin tüdrukule.
„Sa meeldid Kevinile?“ imestas tüdruk.
„emm, nojah ma arvan, ega ma ka kindel pole, no me suudlesime, õigemini tema mind ja mul ei olnud selle vastu ka midagi!“ vastasin talle, Katu kratsis kukalt.
„Millal see veel juhtus?“ tegi tüdruk suuri silmi, need olid tõesti suured Very Happy
„Eem, sind siis siin veel ei olnud, see oli vist 22. detsembri hommikul.“ Tuletasin meelde, ega ma päris kindel pole selles.
„Aa, okei, lähme äkki tšekkame kus teised on?“ küsis tüdruk, olin nõus ja läksimegi. Liikusime vaikselt üles, terve teine korrus oli täiesti hiirvaikne. Hiilisime minu tuppa ja nii oligi, kõik kolm poissi vedelesid minu voodis. Alustades Joest, Kevin keskel ja Nick. Kõigil silmad kinni, seisime täpselt voodi ette, tahtsin just Katule midagi ütlema hakata kui poisid silmad lahti tegid ning kõik koos meid voodisse tõmbasid. Poisid hakkasid täiega meid kõdistama, kiljusime nii kus suutsime.
Lõpuks vedelesime voodi, Joe, mina, Kevin keskel, Katu ja Nick.
„So what will we do next?“ küsis Kevin, pöörasime kõik näoga Kevini poole.
„Teach us your language!“ tuli järsku Nick ideele. Vaatasime Katuga üksteisele otsa ja raputasime automaatselt pead.
„No!“ lisasime ka siis. Poistel tuli mossu nägu ette.
„Why not!“ hakkas Nick kräunuma.
„Beacause, then we can’t talk between us, in private anymore!“ mossitas Katu.
„Agree!“ nõustusin tüdrukuga.
„plizz!!!“ nurusid kolm poissi koos.
„Mis arvad Katu, kas õpetaks?“ küsisin tüdrukult.
„Tegelt võiks küll ju!“ pakkus tüdruk välja.
„Okei, will do it!“ ütlesime Katuga koos. Poisid kallistasid meid, vaatasin poistele kavalalt otsa. Ka Katule.
„But later, I wanna do something else at the moment!“ hõikasin ja ronisin voodist püsti, poisid jäid mossama voodile.
„Aga Katu sina võid õpetada!“ hõikasin veel järgi ja koperdasin trepist alla, otse muusika tuppa. Istusin laua taha, võtsin sahtlist oma sõnade vihiku ja hakkasin kritseldama sellele. Natuke aega mässasin siis sain valmis, võtsin kitarri ja proovisin viisi, kui see ka valmis sai, proovisin laulda.

Varsti ilmusid poisid ja Katu muusikatuppa.
„You pihv, mis teed?“ hõikas Joe mulle.
„Katu!!!“ Vaatasin Katu poole.
„I thought them a little bit!“ vaatas tüdruk mulle nagu väike kutsikas otsa, pööritasin silmi selle peale ja naeratasin.
„I’ve got it!“ hõikas järsku Nick, vaatasime talle kõik otsa.
„Mille ta kätte sai?“ küsis tüdruk mult.
„I don’t know!“ Kehitasin õlgu. Nick naeris.
„I know a headline to my song!“ seletas Nick.
„aaaa….“ Naersime nüüd ka meie neljakesi.
„What’s about?“ küsis Kevin. Tundub et Nick sellist küsimust ei oodanud.
„It’s about me!“ vastas poiss vaikselt.
„Can you sing it, to us?“ palus Katu. Nick ohkas.
„I think!“ lausus poiss, poiss võttis kitarri, istus toolile ja hakkas tinistama.

Got the news today
But they said I had to stay
A little bit longer and I'd be fine
When I thought it'd all be done
When I thought it'd all been said
A little bit longer and I'll be fine.

But you don't know what you got 'til it's gone
And you don't know what it's like to feel so low
And every time you smile or laugh you glow
You don't even know, know, know.
You don't even know.

All this time moves by
Still no reason why
a little bit longer and I'll be fine.
Wait in' on a cure
But none of them are sure
A little bit longer and I'll be fine

Refrään…

And you don't know what you got 'til it's gone.
Don't know what it's like to feel so low, yeah!
And every time you smile or laugh you glow,
You dont even know! Yeah! woah!

So I'll wait 'til kingdom come.
All the highs and lows are gone.
A little bit longer and I'll be fine.
I'll be...fine.

Nick lõpetas laulmise ning nii minul, Katul ja temal oli pisar silmis. Plaksutasime kõik neljakesi, see oli nagu tõsiselt hea.
„It was really good!“ ütlesin poisile ja pühkisin pisara silmist.
„Andesta!“ ütles Katu ja jooksis toast minema.
„What did she say?“ küsis Nick.
„She said: Sorry!“ vastasin talle ja jäin mõttesse.
„Why?“ ei mõistnud Kevin, kehitasin õlgu.
„I’m going to see if she’s okay!“ ütlesin poistele ja liikusin Katut otsima.

Leidsin ta maja eest kiigelt.
„Hei, on sinuga kõik korras?“ küsisin Katult.
„On, mul läks lihtsalt see laul tugevalt hinge, ma tahaks teda kuidagi aidata!“ vastas tüdruk, istusin tema kõrval olevale kiigele.
„Usu Katu me kõik tahaksime!“ laususin talle.
„Ma tean aga see… see on lihtsalt nagu nii ebaaus et see temaga just juhtus!“ ütles tüdruk peaaegu vihaselt. Tõusin kiigelt ja kallistasin teda.
„Me saame aidata Nicki sellega et toetame-ja aitame teda kuidas saame!“ ütlesin tüdrukule, Katu noogutas, istusin ka oma kiigele tagasi.
„Nii nüüd teeme nii nagu Vokas tegime, teeme nii suure hoo kui suudame ja siis hüppame maha, oled nõus?“ seletasin tüdrukule, Katu noogutas. Hakkasime järjest suuremat hoogu tegema, kuni olime peaaegu poole võllini.
„1, 2, 3!“ hõikasin ja hüppasime, mina tegin tagurpidi salto ja Katu ederpidi salto ja maandusime ilusti jalgadele. Lõime Katuga high-five’i.
„We still got it!“ hõikasin naerdes tüdrukule.
„Exactly!“ liitus minuga Katu, uksejuures nägime poisse seismas, suud ammuli, purskasime Katuga naerma. Poisid tulid ligemale.
„How did you do that?“ imestasid poisid.
„It’s easy, you want to see something else?“ küsisin poistelt, nad noogutasid.
„Teeme „šeiki“!“ ütlesin plikale, Katu noogutas. Läksime üksteisest eemale, siis jooksime täiekiirusega üksteisele vastu, tõstsin parema jala üles, Katu vasaku, tõukasime end õhku, lõin vasaku jala ette, Katu parema ja tegime mõlemad tagurpidi salto. Poisid plaksutasid meile.
„Wou, that was awesome, it’s about the same when you do it on the wall right?“ arutas Joe - Nicki ja Keviniga, siis vaatas meile otsa.
„Almost, but it’s a little bit harder!“ vastas Katu talle, poisid olid hullult vaimustuses. Itsitasime Katuga seal.
„You can do it on concert!“ hõikas Nick, ka Kevin noogutas innukalt kaasa.
„How? Katu is in school!“ ütlesin poistele.
„No!“ vastasime automaatselt koos.
„I don’t think so, it’s our thing!“ vastas Katu, nõustusin temaga.
„But your coming to my graduating right?“ tuli tüdrukul idee.
„Keep it going!“ innustas Nick Katut.
„Then i can come with you, of course if it’s okei with you!“ seletas Katu oma varianti. Tundub et poisid jäid mõttesse.
„Not a bad idea!“ hõikas Nick järsku. Nii jäigi Katu tuleb juuni kuust meiega tuurile. siis tärkas mul midagi.
„Hei guys, how long will be the next concert distance?“ küsisin poistelt.
„About a month!“ vastas Kevin. Hmm, siis on väga hea!
„Katu kuule siis me saame Päina jaanipäevale minna ju!“ ütlesin tüdrukule.
„Yea your right!“ liitus ka minuga tüdruk.
„What? What did you say?“ ei saanud Nick aru, ups nad ei mõista ju seda keelt, oeh kuidas ma nüüd seletan neile seda?
„emm, that’s like dancing, disco, drinking, party, competition, sports and that kind of stuff, it’s a tradition in Estonia!“ selgitasin poistele, poisid olid igatahes vaimustuses.

Läksime poiste ja Katuga tuppa tagasi ning meie Katu ja Keviniga hakkasime süüa tegema. Kui söödud saime, läksime telekat vaatama, minu tuppa, kuna mul on hiigelsuur LG telekas seal. Otsustasime mingit filmi vaadata, ühendasin läpaka telekaga, otsisin netist mingit filmi, lõpuks jõudsime otsusele ET vaatame õudukat ehk siis Boogeyman esimest osa, hiljem pidime teist osa vaatama, kustutasime tuled ära, kardinad ette, nüüd oli tuba pime, sättisime end paika. Nick, Katu, Kevin, mina ja Joe, siukeses järjekorras olime.

Viimaks kui filmid vaadatud saime, tegime veel paar võileiba endale ja hiljem jäime viiekesi jälle minu tuppa magama.
Head ööd !

Hah, valmis sain lõpuks uue osa , aega läks aga loodan et sai asja !

30. detsember

Ärkasin hommikul telefoni helina peale, helistajaks oli Paul.
„Morning…really? What time I should be there? … okey, I’ll be there… great, having fun and stuff… bye!“ ning lõpetasin kõne, vou see on küll ootamatu, Disney raadio kutsus mind saatesse, kella kaheks pean seal olema. Teised veel magasid, tšekkasin kella see näitas poolt 12 lõunal, kobisin üles ja läksin pesema.

Peale pesemist panin riidesse ja läksin alla. Mõtlesin et teen vahvleid, võtsin vajalikud asjad välja, segasin taigna kokku, panin pliidi sisse ning hakkasin tegema. Selleaja jooksul kedagi veel üleval polnud.

Kella ühe ajal olid vahvlid valmis, ning ikka kedagi üleval polnud. Helistasin Robbile ja küsisin kas ta mulle poole kaheks siia saaks tulla, õnneks ta jäi nõusse. Võtsin endale kooki, panin moosi peale, valasin piima veel klaasi ja läksin telekat vaatama. Telekast midagi erilist ei tulnud, Mc Popist tuli Jb laul, When you Look Me In The Eyes! Panin kõvemaks ja laulsin kaasa.

Lõpuks sai kell nii palju et pidin hakkama liikuma, Rob oli juba kohale jõudnud, ka tema sõi ühe vahvli ja kiitis mind. Teistele kirjutasin kirja kus ja kuidas mind kätte saada. Just sel hetkel kui kirja lauapeale panin, tuli Katu trepist alla.
„Hei, kus lähete?“ küsis tüdruk.
„Mind kutsuti Disney Raadiosse ning ma peangi minema!“ vastasin tüdrukule.
„Ma tulen ka!“ hõikas tüdruk, kui olin papud jalga saanud.
„Tavai tee kiiresti siis!“ hõikasin tüdrukule järgi, kuna ta juba kihutas üles tuppa. Kohe oli ka tagasi. Lisasin kirjale veel et Katu on minuga. Liikusime välja, istusime limusse ja sõit algas. 20 minuti pärast jõudsime ka kohale. Läksin otse admistraatori juurde, sealt juhatati meid stuudiosse A, mees just rääkis midagi seal, nii kui ta mind nägi ütles et nüüd kuulame natuke muusikat ning siis ta on tagasi ühe erilise inimesega. Mees tuli välja ja kallistas mind. Eesruumis oli veel üks mees, Dj Charlie.
„Hei I’m Jake, you made it, thank you so much for coming, I’m so sorry that I called so late, anyway were going on live about five minuts, so are you ready?“ rääkis Jake, noogutasin ning Rob jäi klaasi taha, meie Katuga läksime sisse. Panime kõrvaklapid pähe ja Jake alustas.
J: „Hey, I’m back and with me is someone to, welcome Helen!“
M: „Hey everybody!“
J: “ So what you been doing lately?“
M: „Emm, nothing much, I had just recently issued my first album, getting used to my new life and just hanging in!“
J: „great, so tell us something about yourself!“
M: „I’m 18 years old, born in 1991. 26 may, I’ve singing almost my whole life. My full name is Helen Jessica Howald, I gotted my name by my mother, Jessica Howald, emm I don’t know to say more!“
J: „Who’s the girl, who is with you here?“
M: „That’s my best friend and sister to me! We like to almost everything together! She’s really important to me!“
J: „Cool, well you know that were at live right?“
M: „Right!“
J: „So the listeners can call us and talk to you! So call 324-457-838 and ask yourself something!“ Charlie näitas paberit seal oli kirjas Anastassia.
M: „Emm yea call!“ ja juba tuligi esimene kõne.
A: „Omg em I really talking to Helen!“ kiljus tüdruk päris kõvasti.
M: „Yes that’s me, what’s your name?“
A: „My name is Anastassia, I’m 13 years old and I’m from Ottawa, my question is that, are you coming to here to?“
M: „Well I don’t know exaxtly, I have to look for it!“
A: „Okei, bye, take care!“
M: „Bye!“ sealt tuli veel kõnesi juurde.

J: „So what really happend between you and Corbin?“
M: „nothing happend, we were not going out, were just… how do say? Hanging out or something!“
J: „Okei, let’s call Zac and Corbin here!“ MIDA??? Tõusin automaatselt püsti, samuti Katu, poisid tulid sisse. Viha tõusis mul kiiresti. Poisid istusid.
J: „Hey guys, like i see, girls don’t like this so much that your here, but let’s try to be friendly with eachother!“ ahh, ma tahaks pigem nad ära tappa, istusime ka.
J: „so guys, what happend between you three?“ Panin tähele et Zaci nina on sidemetes ja silm sinine. Hah paras talle.
M: „Zac hit my sister and it’s not okay with me! Men can’t never hit a girl, i thought you were normal guys, but I guess I was wrong.“
C: „Helen we are really sorry, what Zac did was wrong!“
M: „Ya think! You hit a 15 years old girl, Zac what is wrong with you?“
Z: „I don’t what got into me, i never meant it, I’m sorry Katu!“
M: „It doesn’t excuse what you did to her!“ ütlesin vihaselt poisile.
„Helen, let’s go, please!“ sosistas tüdruk mulle kõrva. Noogutasin.
M: „were leaving, Jake it was awesome but we are not staying here!“ ütlesin Jakele ja tõusime Katuga püsti ja hakkasime uksepoole minema kui Zac Katu käest haaras, lõin uuesti Zaci.
„I told you, don’t ever touch Katu again!“ käratasin Zacile ja lahkusime.

Robby viis meid koju, ise läks ta samuti. Astusime toauksest sisse, teised istusid teleka ees, panin käekotti kapipeale ja läksin teiste juurde.
„Hei, how’d it go?“ küsis Nick naeratades, kui saime maha istutud, aga kohe kui ta meie nägusid nägi, ka temal nägu muutus.
„What happend?“ küsis Joe. Raputasin ohates pead.
„I hit Zac, again!“ ütlesin poistele, poistel silmad kerkisid kohe.
„why?“ ei mõistnud nad. Katu pigistas mu kätt. Aii…
„Because, when we were in Disney Radio, Zac and Corbin also came…“ hakkasin poistele seletama. Nick ütles sellepeale kui ta oleks ise seal olnud, oleks ta Zaci lihtsalt maha löönud.
„so what should we do next?“ küsis Kevin.
„Let’s go to 4D maybe?“ pakkusin välja, seal pole ammu käinud.
„Let’s go!“ nõustusid ka teised minuga, tegime end korda ja läksime, Robbit me kutsunud vaid läksime minu autoga, meie Joega istusime ees ja teised taga.

Jõudsime kohale, panime kapuutsid pähe ainult Katu ei pannud, ostsime piletid ja hakkasime saali minema kui nägin tuttavaid kogusid uksest sisse tulemas. Togisin Katut, see kortsutas nina.
„Mida?“ küsis ta siis, suunasin nende inimeste poole.
„Kuule kas see su õde ei ole ve?“ küsisin tüdrukult, Katu jõllitas ringi. Arghh, pööritasin silmi ja tõmbasin Katu kaasa endaga, ma imestan seda kõigerohkem et ühtegi fänni siiamaani pole näha olnud, võib-olla ka sellepärast et poistel kapuutsid peas on? Jõudsime tüdrukute juurde, koputasin ühele neist õlale, plikad pistsid kiljuma, ongi Jaanika, Anni ja veel kaks tüdrukut!
„Tsauuu… mis te siis teete?“ küsisin plikadelt ja kallistasin neid.
„Tsau… kuule mõtlesime lõbutsema tulla.“ Vastas Anni. Ka poisid tulid meie juurde. Plikadel läksid silmad suureks.
„Jannu kuule kus sa Annit tead?“ küsisin Katu õelt.
„Me elame koos, mina, Anni, ta õde Annetta ja Gerda!“ vastas Jannu.
„vou äge, te elate siis ühes majas?“ küsis ka Katu, tüdrukud noogutasid.
„Ja sina Helen kus sa Annit tead?“ küsis Jannu. Hakkasime Anniga naerma.
„Teinekord räägime!“ itsitasin tüdrukule.
„Helen, we gotta go!“ ütles Joe vahele. Ahjaa ma unustasin üldse ära miks me siia tulime, kutsusime plikad kaasa ning hõivasime saalis üheksa kohta ära. Meile anti ka prillid ja öeldi et turvavööd peale, kästud, tehtud ning jäime ootame. Viimaks tuli mulle ette kosmose pilt.

Peale seda läksime veel kohvikusse üheksakesi, rääkisime inglis keeles, et poisid ka midagi aru saaksid. Jutustasime siis Anniga meie kohtumise loo ära. Saime ka teada et Jaanika on siin juba 3 kuud elanud. Otsustasime et tüdrukud jäävad täna meie juurde ööseks, kuna vanemaid ka kodus pole siis on kõik korras.

Tagasi koju jõudsime alles 9 õhtuks, kuna me ennem kohvikus sõime siis ei hakanud enam siis tegema. Istusime kõik teleka ette ja hakkasime mingit filmi vaatama, poisid tegid ka popkorni.

Peale filmi paigutasime kõik kuhugi tubadesse ära ja üles jäid ainult mina ja Joe. Mina möllasin toas ja vaatasin mingit loomasaadet, kuni Katu alla tuli.
„Hei tšikk kuule jääme neljakesi meie tuppa, sina, mina, Nick ja Joe!“ ütles ta.
„Minugi poolest, ma veel nagunii magama ei tule!“ vastasin talle ja tüdruk kadus jälle. Mul oli ka sõnadevihik käes ning kritseldasin sinna midagi.

I gotta say what’s on my mind
Something about us
Doesn’t seem right, these days
Life keeps getting in the way
Whenever we try, somehow the plan
is always rearranged
It's so hard to say
But I've gotta do what's best for me
You'll be ok..

Laulsin vaikselt, Joe tuli minu juurde ja vahtis vihikut.
„Working on a new song?“ küsis poiss mult.
„Something like that!“ vastasin poisile.

Varsti läksime ka magama, mahutasime ka end Nicki ja Katu kõrval, Joe võttis mu kaissu. Mina aga mõtlesin natuke seda laulu veel, siis jäin ka magama.

Head ööd !


Tüdrukutest siis nii palju:
Jannu - Suht koguaeg heas tujus, kui keegi solvab või nii, siis suudab võib-olla ainult mingi sekundi solvunud olla. Ajab ebaloogilist juttu suht suust välja, mis ajab kohati teisi naerma. Naerutab teisi. Kaifib muusikat koguaeg. Hoiab sõpru. Meeldib alati kõikide muresid kuulata ja üritab aidata kuidas saab. Koperdab palju, uimanekana. Välimusest keskmist kasvu, mingi 169 cm pikk. Kehaehituselt sale. Õlgadest natuke pikemad juuksed. Helepruunid ja hästi heledad mõned salgud on sees. Hoiab üldiselt juukseid lahti. Meigib end ka. Käib hästi mugavalt riides. Kontsad ja kleidid värgid pole tema teema. Madalad jalatsid, mugavad teksad või mingisugused püksid, t-särk, dressikas. Selline joujou värk.

Gerda – Ta on sõbralik ja võib ka ülbe olla. Usaldusväärne, abivalmis vahel isegi liiga palju. Suitsu teeb ka siis kui mõni pidu on… muidu ei tee. Tal on mustad õlgadeni juuksed, 170 cm pikk. Ta pole paks ega ka kondikubu… selline keskmine.

Annu - Välimus pikad juuksed, üle poole selja ja suht blondid, nats pruuni, tundub nagu ta oleks juukseid värvinud kuigi tegelikult kunagi pole, silmad on tumehallid, ta on pruuni nahaga mitte neeger, aga jah, päikest võtab ta pidevalt ja talvel on ta üldjuhul natuke valgem, muidu pole. Ta pole mingi peenike piitsavars, ikka normaalsuuruses, pikkus on umbes 165cm. Iseloom on tal naljakas, kuigi ta endaarust ei tee tihti üldse nalja, aga jah… sõprade juuresolekul muutub ta kinda greiziks, et jah, muidu on ta hooliv, hoolib teistest, nende muredest ning loomadest, väga! Ta on sõbralik, tore ja abivalmis, aitab kui vaja või vähemalt püüab, tark ka Very Happy alguses võib ta olla kuskil uues seltskonnas häbelik.

Anni – Siuke pisike tüdruk, pruunid juuksed, suured ilusad sinised silmad, lõbus, energiline, hästi sõbralik ja värki. Laulda ta oskab, ojaa… Fun tšikk…
Siukesed plikad siis on nad.

wuhuu, ma armastaaaaaaaaaan seda jutttttu! : ))
see osa oli eriti hea, eriti see zaci ja corbini osa,hihiih
edasiedasi , jejje

Aitähhh , Jannuu !!!! (L)

31. detsember

Ärkasin hommikul ülesse, kedagi toas polnud. Tõusin voodist ja läksin otse pessu. Pesust tulles, otsisin kapist riided välja, must teksaseelik, topp ja lohva pusa, ning läksin tagasi vannituppa riideid vahetama. Peale seda läksin uksest välja, ukse ees aga seisis väike karp, kükitasin korra maha ja võtsin karbi maast ülesse. Tegin selle lahti, seal oli kiri ja kaelakee, lugesin kõigepealt kirja läbi.

Helen, läksime Nickiga Londonisse, tuleme õhtul tagasi, kaelakee tähistab seda kui tähtis sa mulle oled, minul on kaelakee sinu nimega, palun pane see kaela, õhtul ootab sind ka üllatus.

Armastusega Katult & Nickilt :*

Oh sind kallikest küll, võtsin kaelakee kätte ning sinna peale oli graveeritud Katrin, panin selle kaela. Karbi viskasin enda tuppa, ise läksin alla.
Köögis olid kõik, Joe, Kevin ja plikad.
„Hommikust tšiikad! Morning guys!“ hõikasin neile.
„Hommikust!“ vastasin tüdrukud.
„Morning Helen!“ vastasid ka poisid. Istusin laua taha, hakkasin ka endale võileibu tegema, kohvi juba auras mul nina ees, mm mõnus. Kevin rääkis Jaanikaga juttu, Joe luges lehte ja teised rääkisid niisama omavahel. Ühesõnaga kõik tegelesid millegagi.
„Helen, you know, I was thinking!“ alustas Joe, pannes lehte käest.
„About what?“ küsisin siis. Joe mõtles hetke.
„I was thinking that maybe we can do a duett!“ küsis poiss vaikselt.
„Sure, why not!“ vastasin naeratades, ka Joe naeratas.
„I currently have something in progress, but when I get ready, I’ll show it to you!“ seletas poiss, noogutasin.
„Okei, let me know!“ ütlesin poisile ja pöörasin nüüd plikade poole.
„Tüdrukud kuulete ve? lähme šoppama!“ pakkusin neile välja.
„Ikka, mina olen nõus, mis sa õeke arvad?“ ütles Anni ja pöördus Annu poole, juhtumisi on nad õed, ma unustasin ennem mainida, Annu on 16. a ja Anni 18. a.
„mina ei viitsi, ma jään siia!“ ütles Gerda. Okei, kahtlane, mulle Gerda eriti ei meeldi, ta on kuidagi kahtlane. Aga jahm.
„Minuga poolest võib minna!“ nõustus ka Annu ja ka Jannu jäi nõusse. Autoga me ei läinud, vaid otsustasime jalutada, hiljem lubasime poisid järgi kutsuda.

Kõndisime mööda tänavaid kesklinna poole, meist sõitis palju autosi mööda aga üks jäi mulle kahtlaselt silma, kuna ta sõitis aeglaselt, aga ma ei pööranud erilist tähelepanu selle. Mõneajapärast sõitis JÄLLE see auto meist mööda, hakkasin vaikselt kartma juba, kolmas kord tuli ta jälle, seekord aga suure kiirusega järsk pidurdus meie juures, neli meest tormasid välja, kõigil lapid käes, ma ei jõudnud reageeridagi, kui mul pilt ees läks.

Ärkasin kuskil toas, diivanipeal kui täpsem olla, kedagi ma toas ei näinud. Varsti läks uks lahti ja sealt astus sisse… ANDREW? Shocked taganesin automaatselt kaugemale temast, see mees… see mees on…
„Andrew!“ ütlesin vaikselt, Andrew tuli mulle ligemale, ta jõudis minu juurde ning ma tundsin ta hingamist.
„oi Essu Sa mäletad mind?“ küsis mees naeratades.
„Ära iial enam kutsu mind nii ja kuidas ma ei saa mitte sind mäletada, peale selle mida sa tegid mulle!“ sisisesin talle.
„Vabandust sellepärast, muide see teine bitch on ka siin, kelle pärast ma vangis istusin ja ta poiss ka!“ irvitas Andrew. Eiiii…
„Kes? Kellepärast sa sinna vangi läksid, sellepärast et sa mu ära vägistasid, MINU PÄRAST, keegi teine siia ei puutu!“ karjusin talle, Andrew lõi mind.
„Sa ära karju mu peale!“ käratas ta mulle ja tõmbas mu püsti, kuna kukkusin löögi tagajärjel. Ta suudles mind vägisi. Punnisin nii kuidas suutsin.
„See oli Katrin, kellepärast ma vangi läksin! Sa tahad kindlasti oma kallist õde näha, no eks sa tule ja vaata!“ Irvitas Andrew, Katu kuidas tema? ta tugevdas oma haaret ja tõmbas mu toast välja. Koperdasin talle järgi, kuni jõudsime ühe toani. Andrew lükkas mu tuppa sisse, Katu ja Nick vedelesid veristena maas, jooksin nendeni ja langesin põlvili. Puhkesin nutma.
„Katu, Nick!“ ütlesin vaikselt. Andrew ainult naeris mul seljataga.
„Mida sa tegid neile?“ karjusin mehele.
„See poiss jäi ette, püüdis Katut kaitsta, aga tüdruk sai mille teenis!“ irvitas Andrew. Mingit elumärki pole, nad ei reageeri, ei te ei tohi mind jätta.
„Sa oled elajas! Kuidas sa said nii teha?“ küsisin Andrewlt nuttes, üritasin Katut ja Nicki äratada, nad isegi ei liigutanud. Andrew tõmbas mu järjekordselt püsti.
„Lase mind lahti!“ karjusin talle, mees ei teinud teist nägugi ja vedas mu sealt välja. Ta tassis mu ühte tuppa ja tõukas mind nii et ma ninali lendasin. Annu, Anni ja Jannu olid siin toas. Tüdrukud jooksid kohe minu juurde. Tõusin püsti ja istusime voodile. Mõne minut hiljem tassiti Nick ja Katu siia, ise lahkuti. Olime kuukesi toas, tõstsime plikadega nad voodisse ja üritasime äratada, saime viimaks Katu teadvusele, kohe kui Katu meid nägi, kallistas ja kohe hakkas nutma kui Nicki nägi. Püüdsime nüüd poissi teadvusele tuua. Pointless, mingit elumärki pole, katsusin pulssi : õnneks hingab. Jannu aitas Katul enam-vähem end puhtaks teha, olime kuuekesi voodi peal, Katu üritas ikka Nicki äratada. Tõusin järsku püsti ja läksin ukse juurde.
„Andrew!! Andrew!!“ karjusin uksejuures. Uks läks lahti ja seal tuli sisse… Matthew! Andrew vend! Mul tulid pisarad jälle.
„Matthew, mida te teete meiega?“ küsisin poisilt.
„Essu, mul on kahju, ma… ma ei tahtnud et nii läheks, Andrew ütles et ta tahab ainult sinuga rääkida, ma ei teadnud et ta midagi sellist võiks teha, Essu, Katu, Jannu andestage mulle!“ ütles Matt kurvalt ja lahkus.
„Appi ma ei suuda seda uskuda, Matt oli mulle kui venna eest!“ ütlesin tüdrukutele. „mul on nii kahju!“ lisasin veel.
„Helen see pole sinu süü!“ laususid plikad koos ja tulid mind kallistama.
„Ma vannun et me saame siit välja!“ ütlesin tüdrukutele.
„Helen ma tean et see pole küll minu asi aga mis juhtus sinu ja selle mehe vahel?“ küsis Anni vaikselt, ohkasin, ma ei uskunud et pean kellelegi sellest veel rääkima.
„Olgu ma räägin…“ tüdrukud kogunesid minu ümber.
„See oli umbes kolm aastat tagasi, ma olin siis tollel ajal ainult 15 aastane, Andrew, Matt ja Blake tulid elama siia, ma olin siis 8 klassis, Blake ja Matt on kaksikud, nemad tulid meie klassi ja Andrew 10 klassi. Me hakkasime nendega suhtlema, Jannu ja Katu te teate seda! Katu sa ise käisid veel Mattiga. Ja mina käisin sel ajal Andrewga, me olime juba aasta koos olnud, aga siis ta pettis mind ühel päeval ja ma jätsin ta maha, aga sellega Andrew aga ei leppinud ja hakkas mind terroriseerima ning ühel õhtul kui ma kirikus olin, jah siis ma veel uskusin, siis ta tuli ka sinna ja ta… vägistas mu!“ lõpetasin rääkimise ja puhkesin nutma, tüdrukud kallistasid mind.
Järsku läks ukse lahti, Matt, Andrew ja… Blake, tulid sisse Shocked
„Nii haarake see poiss ning tüdrukud, Katu jääb siia, ülejäänud saate minema siit!“ kasutas Andrew ning nad viisid nad välja. Uks jällegi sulgus.
„Andrew!!!“ karjusin uuesti. Uks läks jällegi lahti. Blake tuli sisse.
„Essu, ära muretse, me viime poisi ja tüdrukud ära siit, nemad pääsesid, Essu ma luban et päästan su oma venna käest!“ ütles Blake, kallistasin teda tugevalt.
„Luba mulle! Luba et sa päästad meid siit!“ palusin poissi.
„Luban!“ lubas Blake ja tegi mulle veel põsemusi ning lahkus jälle.
„appi mind ajab juba närvi et nad mind Essuks kutsuvad, ma mäletan veel kui Blake mind esimest korda nii kutsuma hakkas!“ isegi naeratasin.
„Katu ära muretse, ma tean et Blake ja Matt päästavad meid siis, ma lihtsalt tean!“ kindlustasin endale seda mõtet, ma loodan!

Varsti tehti jälle uks lahti ja Matt ja Blake tulid sealt söögiga sisse.
„Sööge!“ ütles Matt vaid. Kahtlesime algul aga mõlemad kinnitasid et see pole mürgitatud, loodan et ka nii on, poisid jäid meiega nii kauaks, kuni sõime.

„Matt, Blake!“ alustasin.
„Mis on?“ küsisid poisid koos, itsitasin sellepeale natuke, nad ütlesid päris paljusid asju koos, pidevalt.
„Te ei luba meile ju haiget teha eks?“ küsisin vaikselt, Blake ohkas.
„Helen, me ei saa lubada midagi, aga meil on plaan kuidas teid siit minema saada, ning hetkeliselt seisul me anname kõik et teid kaitsta!“ ütles Blake.
„Ja Katu kui ma oleks teadnud, et Andrew sulle midagi sellist teeb, oleks ma selle peatanud!“ ütles Matthew kurvalt. Katu kallistas Matti.
„Proovige puhata!“ ütlesid poisid koos enne kui nad veel ära hakkasid minema ja nad võtsid kandiku kaasa, kus söök oli olnud.

„Mis sa arvad, kas nad aitavad meid?“ küsisin tüdrukult.
„Ma usun küll, nemad on alati head poisid olnud, ma ei saa aru üldse miks nad siin on? aga ma loodan et heal tahtel!“ vastas tüdruk, naeratasin talle ning kallistasin teda. Võtsime ka poiste nõu kuulda ja üritasime magama jääda, pika peale meil see ka õnneks õnnestus.
Head ööd!

<3333333333333333333
seee oli üks erihäid osi, wuhuuu!!! : )

Aitääh :)

See on siis lühike osa
loodan et meeldib

1. Jaanuar
2009

Ärkasin hommikul raputuse peale.
„Helen, ärka nüüd, Andrew tahab sind näha!“ öeldi mulle, tegin silmad lahti ja nägin Blake silme ees, Katu magas kõrval, tõusin püsti ja läksin Blake järel Andrew juurde.
Istusin diivanile, Andrew minu kõrvale, Blake lahkus.
„Kena hommik või mis?“ irvitas poiss ning jõllas mind.
„Oleks kui sind poleks!“ sisisesin talle, Andrew lõi mind jälle ja veel ühekorra.
„Ära ülbitse minuga mõrd!“ käratas poiss mulle.
„Andrew mida sa tahad minust?“ küsisin talt ohates.
„Sind ja ainult sind!“ vastas ta, ning hakkas mind suudlema, pöörasin pea.
„Andrew, palun ei!“ palusin poissi, Andrew ei kuulanud mind vaid suudles mind edasi, ta hakkas mult, pluusit seljast tõmbama, karjusin muudkui Ei ja Ei aga Andrew selles ei hoolinud. Järsku ta lõpetas.
„Essu, pole mõtet karjuda, siin majas oleme ainult sina, mina, Katu ja mu vennad aga mu vennad sind kaitsma ei tule, nii et sa andud mulle uuesti kas hea või halvaga!“ irvitas Andrew ning ta hakkas tugevamini mind suudlema, ta rebis mul pluusi katki ning hakkas pükse jalast tõmbama. Kiljusin nii kõvasti kui suutsin, järsku läks uks pauguga lahti ja Blake tormas sisse koos Mattiga ja Katuga, Blake tõmbas Andrew mult pealt ära ning lõi teda nii et poiss pikali lendas, kohe tõusis ta ka püsti.
„Vennas mida sa teed?“ käratas Andrew Blakele.
„Ma ei saa lasta sul talle jälle haiget teha, hoia eemale temast!“ karjus Blake vastu, Andrew hakkas täiega naerma.
„Oi kas mu kullakallis vend on ikka Essust sisse võetud ve?“ iroonitses Andrew. Okei, nüüd olin mina šokis, vaatasin neid mõlemaid kordamööda, Matt hoidis Katult käest kinni, nemad seisid uksejuures.
„See ei puutu asjasse, tule Helen!“ ütles Blake ja ulatas mulle käe, järsku võttis Andrew seljatagant püstoli välja ja sihtis sellega Blake.
„Eiii!“ karjusin ja jooksin Blakele ette, teadsin et Andrew mind tappa ei suuda.
„Tule eest Helen!“ käratas Andrew mulle.
„Ei, kui sa tahad kedagi tulistada siis ainult mind ja ma tean et sa ei suuda seda teha, Andrew kallike, ma tean sind liiga hästi!“ naersin ta üle.
„Kindel? Musike inimesed muutuvad!“ ütles Andrew, ehmatasin ära, Andrew vaatas mind õelalt, järgmine hetk ta tulistas mind, tundsin rinnus valu ja vajusin maha, kuulsin veel paar lasku siis läks pilt mustaks ja kaotasin teadvuse.

22. märts

Ärkasin üles kuskil valges toas, haigla ! Kõrval nägin Katut magamas, liigutasin kergelt kätt, Katu võpatas sellepeale ning kohe ka tormas välja ja tuli tagasi arstiga. Arst hakkas kohe mind uurima, viimaks ta lahkus. Jäime kahekesi.
„Jumal tänatud et sa ärkasid, kartsin et kaotan ka sinu!“ ütles Katu mulle ja kallistas mind, mis mõttes ka minu?
„Mis mõttes ka minu?“ küsisin Katult, tüdruk hakkas nutma.
„Peale seda kui Andrew sind tulistas, sihtis ta uuesti Blake, Matt jooksis vahele ja sai kuuli… südamesse, ning peale seda Blake tappis Andrew. Blake sattus vangi, 3 kuuks, õnneks nii vähe kuna see oli enesekaitse!“ jutustas Katu.
„Mul on nii kahju Matti pärast!“ ütlesin tüdrukule ja kallistasin teda.
„oot kolmeks kuuks? Kaua ma siin olnud olen siis?“ ei mõistnud ma.
„Praegu on 22 märts! Sa olid peaaegu kolm kuud koomas!“ vastas tüdruk.
„kas tõesti nii kaua?“ küsisin üle, Katu noogutas.
„Kuidas Nickil on?“ küsisin järgmise küsimuse.
„Nickil on kõik korras, ta sai õnneks õigel ajal haiglasse! Nad on hetkel ooteruumis! Keegi veel ei tea et sa ärkvel oled!“ ütles tüdruk.
„Hea et tagasi oled!“ ütles tüdruk, isegi naeratades.
„Ega sa nüüd nii kiiresti ka must lahti ei saa!“ ütlesin naerdes.
„Ei tahtnudki saada!“ naeris õeke vastu ja kallistas uuesti.
„a vaata ma ütlesin sulle et mul oli sulle too õhtu veel üllatus eks“ alustas Katu.
„emm, jah!“ tuli nüüd mulle meelde.
„Voot, ning see üllatus on see et ma ei pea 9-ndat klassi koolis ära lõpetama, vaid koduõppega!“ naeratas tüdruk, läksin ka särama.
„Päriselt? See on ju fantastiline!“ ütlesin kallikesele.
„Jap, õps hakkab mulle meilile töid saatma, ainult eksamite ajaks pean sinna minema!“ naeratas tüdruk vastu. Võimas!
„aga kas sa poisid saaksid siia kutsuda?“ küsisin tüdrukult, Katu noogutas ja läks palatist välja. Sain natuke aega üksi olla kui kolm poissi sisse tormasid.
„It’s so good that you are okay, I was so worried!“ hakkasid poisid kordamööda seletama ning kallistasid mind. Muigasin.
„you aren’t gonna get ridded me, that easily!“ naersin poistele.
„No, no, no, your forbitten to leave us, ever!“ ütles Joe tõsiselt aga kohe naeratas.
„Okey, I won’t!“ naeratasin vastu.
„Promise?“ küsisid vennad ühekoos.
„Promise!“ lubasin neile.

„So how long I have to stay here?“ küsisin arstilt mõned tunnid hiljem.
„When ever you want, your healty! Your strong girl, the bullet we tooked out, so you should be okay!“ naeratas naisarst mulle, tore! Peksin poisid välja, Katu andis mulle riided mis ma olin tal kodust palunud tuua. Panin need selga ja läksime Katuga palatist välja. Kui kui ooteruumi jõudsin haaras Joe mu sülle.
„Put me down, now!“ kamandasin poissi. Poiss raputas pead.
„Mh, I have my own feet, to walk on!“ torisesin poisile. Viimaks pani mu maha.
„I just wanted to help!“ vabandas poiss.
„Yea I know!“ vastasin poisile ja kallistasin teda.
Haiglast välja saades, hakati mind kohe küsimustega pommitama, paparatside poolt aga keeldusin vastamast. Big Rob juba ootas meid, kallistasin ka teda. Sõit algas koju. Paulile, Denisele ja Frankiele me ei öelnud veel midagi, tahtsin üllatuse teha. Hetkel neid aga kodus pole, nad on ikka veel reisil, pidid tulema kolme päeva pärast tagasi. Nad isegi lükkasid selle edasi, aga õnneks poisid veensid neid lõpuks sinna minema, ja ka alles selle kuu algusel. Mh.

Tagasi koju jõudes, läksin otse oma tuppa ja lausa hüppasin voodisse, Katu oli minu toast välja kolinud, Nicki vastas tuppa. Kevin oli ka ema pinninud et kas Jannu võib ka meile kolida, aga Jannu ise ütles et talle meeldib tüdrukutega koos elada ning peale selle, nad ei ela siit üldse kaugel.
Varsti koputati mulle toauksele ja Kevin pistis pea sisse.
„Helen, people want’s to see you!“ ütles Kevin vaid, ronisin ka siis alla, seal seisid Jannu, Anni, Annu ja Gerda. Kallistasin neid, Anni ütles et nad kartsid et ma ei tule enam välja koomast, laususin ka neile seda mida poistele ja Katule.
„ega te nii kiiresti ka nüüd must lahti ei saa!“ tüdrukud vaid naersid.

Plikad jäid mõneks ajaks meile, tegime filmi õhtu. Sättisime üheksakesi kõik minu tuppa teleka ette ja hakkasime „Dumb and Dumber“ vaatama. Naersime nagu hullud seal, tellisime ka pitsat. Sõime, jõime ja naersime. Pärast vaatasime veel netist paroodiaid, ühendasin jälle arvuti telekaga. Viimaks läksid teised koju, jäime vaid mina, Joe, Katu, Kevin ja Nick.
Otsustasime et jääme jälle kõik minu tuppa magama, hiljem veel laulsime, tegime ka uue laulu ning Nick laulis jälle oma jõehobu laulu, saime jälle naerda.

Rääkisin ka teistele, et tahame Joega duetti teha, ka teistele see mõte meeldis. Sain ka poistelt teada et neil on varsti Live Chat. Rääkisime ka tuurist ja igasugustest asjadest veel. Sain ka teada et selle aja jooksul kui mina koomas olin, hakkasid Katu ja Nick käima. Õnnitlesin neid. Nad on nunnud koos.
„and when are you making your relationship serious?“ küsis Kevin minult ja Joelt. Ei osanud kumbki sellele vastata.
„First we’ll start dating and then will see, what will happen next!“ vastas siis Joe talle, nõustusin sellega.
„What about you Kevin?“ küsisin ka poisilt siis.
„What about me?“ ei saanud poiss poindile pihta. Turtsusin.
„you and Jannu, when do you get serious?“ Kevin ainult punastas ja naeratas sellepeale. Huilgasime neljakesi selle peale.
Varsti sai kell nii palju et hakkasime magama sättima, uni hakkas peale tikkuda.
„It’s good to have you back!“ ütles Joe mulle, ka teised nõustusid sellega.
„It’s good to be back!“ vastasin vaid ja peale seda jäime magama.

Head ööd !

Minu nimi on ka Lee, man...mitte pärisnimi loomulikult xD, lemmikbändist inspireerituna mõtesin oma fake-nime välja xD

Awww....

Et siis piiikkkk oossaaaa !!!!

23. märts

Ärkasin hommikul sellepeale et Nick mulle käega piki vahtimist lõi.
„aia!“ oigasin enda ette, Nick aga ei teinud teist nägugi. Turtsatasin sellepale, pssh, nojah siis, tõusin üles ja läksin pesema.

Peale pesu panin riidesse ja läksin alla, kella vaadates näitas see pool 8 HOMMIKUL? :O appi nii vähe alles ve? jube, mõtlesin kõigele selle mis juhtus siis kui Andrew mind röövida lasi. Blake on minust sisse võetud? Kus ta on üldse? Oh jah, liikusin muusikatuppa. Võtsin sahtlist taaskord sõnadevihiku ja hakkasin midagi kritseldama, mul olid jälle uued mõtted, mis puudutab Andrew, Matt ja Blake. Nikerdasin natuke aega siis proovisin viisi teha. Sain viimaks ka selle valmis, siis proovisin laulda.

It's funny when you find yourself
Looking from the outside
I'm standing here but all I want
Is to be over there
Why did I let myself believe
Miracles could happen
Cause now I have to pretend
That I don't really care

I thought you were my fairytale
A dream when I'm not sleeping
A wish upon a star
That’s coming true
But everybody else could tell
That I confused my feelings with the truth
When there was me and you

I swore I knew the melody
That I heard you singing
And when you smiled
You made me feel
Like I could sing along
But then you went and changed the words
Now my heart is empty
I'm only left with used-to-bee’s
Once upon a song

Now I know your not a fairytale
And dreams were meant for sleeping
And wishes on a star
Just don't come true
Cause now even I tell
That I confused my feelings with the truth
Cause I liked the view
When there was me and you

I can't believe that
I could be so blind
It's like you were floating
While I was falling
And I didn't mind

Cause I liked the view
Thought you felt it too
When there was me and you

Lõpetasin laulmise ja panin kitarri käest ning olin enda üle uhke. Kell hakkas 8 saama juba, liikusin kööki tagasi, mõtlesin et teen hommikusöögi valmis. Võtsin sügavast friikad välja, panin pliidi tööle, võtsin külmikust veel pihvid ja hakkasin küpsetama.
Poole 9 ajal läksin teisi ajama. Rahvas üleval, läksin alla tagasi. Üheksaks oli söök valmis ja rahvas all. Hakkasime sööma.

Peale söömist läksin telekat vaatame, viimane pidi nõud pesema, see osutus Joeks.
Istusime teistega teleka ees.
„So why are you up so early?” küsis Nick.
„Tzii, I don’t know, maybe you slap me in the face!” iroonitsesin vastu.
„Ups, really? I’m sorry!“ vabandas poiss.
„It’s okay, at least i had the time to make a new song!“ naersin vastu, kõik vaatasid mulle karbid lahti otsa, purskasin naerma.
„Again?“ imestas Joe. Noogutasin innukalt.
„Deem, where do you get so many ideas?“ küsis Kevin.
„My life! My life is the biggest inspiration!“ vastasin neile, poisid muigasid. Vaatasin neile totakalt otsa.
„What?“ küsisid vennad koos.
„Nothing!“ naersin nende üle.
„So what we do next?“ küsis Nick.
„I’m gonna see P.Diddy, I wanna talk about my new album!“ ütlesin teistele, nad olin nõus, Katu tahtis minuga tulla. Helistasin Robile aga tema järgi tulla ei saanud, läksime siis minu autoga.

Teepeal sinna helistasin Diddyle ja ta ütles et ta on juba stuudios. Varsti jõudsime ka meie sinna. Parkisin auto ära ja läksime üles.
Stuudio tuppa jõudes, pidin ma peaaegu šoki saama, Justin ja T.I. on siin.
„Hey, what’s up?“ küsisin naerdes.
„Nothing much, were just talking about them new song, they wanna do a duett together!“ vastas Diddy mulle, poisid naeratasid meile.
Deem, T.I. on kena, mul on siiamaani kuulsus crush temasse, ahh ta kuum…
„Hey, it’s a pleasure to meet you, Helen!“ ütles T.I. mulle.
„Trust me, the pleasure is all mine, omj your T.I. for crying out loud!“ naersin vastu. Ka T.I. naeratas. Kuradi kahju et ta 28 on my bad!
„And you too Justin!“ vaatasin nüüd Justini poole. Mees lehvas mulle.
„So what you wanna talk about!“ küsis Diddy mult. Ma ei pannud tähelegi mida Diddy just küsis, ma lihtsalt ei saanud silmi Cliffordilt, mees vaid naeratas. Lõpuks Katu lõi mulle puuka ja tõi mu maapeale tagasi. Pljäät kus ma nüüd punastasin, mees vaid naeratas vastu.
„Eem, yeah, I wanna talk you about my new album, i have about 16 songs, I think?“ laususin mehele, poisid tegid suured silmi pähe. Vaatasin neid totakalt.
„What?“ naersin nende üle, nad olid nii naljakate nägudega, lahe!
„But your first album just came out, about three months ago!“ ütles Justin.
„I know, but i have like so many I ideas and stuff, I just want to do people hear me!“ vastasin neile.
„Well I don’t mind, you wanna start now?“ küsis Diddy mult, noogutasin.
„Okay!“ oli mees nõus, küsisin talt kitarri ja läksin heliruumi. Lubasin Diddyl kohe lindistada, kuna olen neid juba harjutanud. Vahepeal tegin ka pausi ja rääkisin meestega juttu, siis läks jälle edasi.

Kui sain kõik 16 laulu lauldud, tulin tagasi teiste juurde, rääkisime plaadist kuni järsku T.I. pakkus välja et ma võiks nendega koos laulu teha, mul pidi süda seisma jääma. Nendega koos laulda, wou millega ma selle au välja teenisin.
„Are you serious?“ küsisin üle. Mehed noogutasid.
„Okei then, let’s do it!“ naeratasin neile vastu. Meil läks kuskil pool- kuni tund aega et sõnu teha, poistele meeldis, samuti mulle. Proovisime paar korda, viimaks tuli hästi välja ja hakkasime sisse lindistama. Poisid tegid minust laulu, kuna nad ütlesid et mina olen nende nii öelda suur inspiratsioon.

[T.I.]
You are
Individual, never typical
Everything you do, you do your own way
Letting down your hair, made me stop and stare
Very first time, I saw your face
Way you smile, you got style
And it shows, you've got it goin on
How you walk, way you talk
Ya gotta know your everything I want

[Koos]
Refrään…
Never met girl like you, so amazing
Every little thing you do gets me every time
Never met a girl like you, you drive me crazy
Your the only one I think about day and night
Never met a girl like you
This is for you

[Mina]
Way I like to play, flirt and run away
Everything I do, so unique
Silly way I dance, you can’t hold me back
Using my attitude, to be who I wanna be
I’m the girl, who flipped your world
Eight O’clock, I’m knocking on your door
Woke you up, made you wear pjs to breakfast

[Koos]
Refrään…

[Justin]
The way you keep it chill with looks that kill
It's a vibe that's all your own
Way you hear your song and sing along
Silly ring tones on your cell phone
How you like to laugh every chance
And the way you say my name
Your unusual, original
In every single way

[Koos]
Refrään…
Never met a girl like you
Never met a girl like you, no
You drive me crazy
How you walk, the way you talk
You gotta know your everything I want

[T.I. ja Justin]
You drive me crazy , baby

Lõpetasime laulmise ja purskasime naerma, see laul oli tegelikult nii naljakas, õigemini kuidas T.I. ja Justin seda laulsid. Läksime tagasi Diddy juurde, ka tema naeris. Ei no see laul omas mõnusalt.
„That was awesome!“ hõikas Justin ja lõime high five, samuti T.I.-ga, rääkisime veel Diddyga plaadist ning ta ütles et paneb selle laulu samuti plaadile. Ta ütles veel et see aeg kui meie poistega laulsime, lasi Katu end Kevinil koju viia. Jäime poistega sinna kuni õhtuni, tegime ka õlled peale tööd, läksin nendega ka klubisse. Tantsisime, jõime „normaalpiires“, helistasin ka Kevinile ja ütlesin et ta mu auto koju viiks, et tulen ise taksoga, Kevin aga ütles et tuleb mulle ise järgi, mina vaid helistagu. Olime poistega VIP-ruumis, seal oli ka palju teisigi, Paris, Vanessa, Joel, Franklin, Nicole, Jessica, Melody jpt.

Läksime neljakesi veel stuudiosse tagasi istuma, ostsime alkoholi ka kaasa, panime muusika käima ja pidu läks edasi, olime kõik üpris purjakil.
„You know Helen, your deem awesome girl and hot too!“ ütles T.I. mulle.
„Shut up, only hottie are you guys, especially you!“ ütlesin naerdes vastu, viimased kaks sõna aga vaiksemalt, tundub et T.I. kuulis, kuna nägin kuidas ta muigas, naeratasin. Varsti vajus Diddy diivanile magama, jäime nüüd kolmekesi. Justin tegi Jell-O šhotte ja tal tulid need paganama hästi välja, mõnusalt mõrud. Mõne hetke pärast kadus Justin ära ja tundub et Clifford kasutas võimalust ja lähenes mulle, ta piiras mu täiesti, mul oli nii palav, Deem ta on ülikuum, poiss vaatas mulle otse silma, jälgisin ta suud ja silmi kordamööda, hammustasin huulde, poiss tuli näoga järjest lähemale, tundsin ta hingamist, sulgesin silmad ning järgmine hetk tundsin tema huuli omadel. Ta suudles mind, põimisin käed ümber tema kaela ja tema oma käed ümber minu piha, ahh ma sulasin. Suudlus oli piiikkkk ja mõnus!
„Khm…“ köhatas järsku keegi, eemaldusime üksteisest natuke, seal seisis Justin, oma armsa muigega, naeratasin talle vastu. Justin tegi jälle Jell-O šhotte, ulatas meilegi pitsid ja jõime koostöö terviseks. Palusin Justinit et ta mulle natuke „Cry Me A River“ laulaks, poiss oli nõus.

Ya werö mine san
Ya were mi earth
But ya didn't knjou all ways I laved ya, noooooo
Sou ya took a chänce
And mäde othier pläns
But I bet ya didn't think that they
would come crashing down, noooooo

Mine muffii, kus ma naersin, aga annan andeks, sa pole kaine Justin! Laulsin kaasa temaga, pöörasime laulu rohkem komöödiaks. Samuti ka T.I. laulis.

Ya don't häve to sau, what you did,
I already know, I found out from him
Now there's just no chance,
for ya and me, there'll never be
And don't it make you sad about it

Peale laulmist naersime nagu hullud, nägin et kell hakkab juba 4 hommikul saama, wou nii palju juba, ah savi, vajun täna siin ära, nagunii laupäev ja pealegi Denise ja Paul tulevad alles homme.

Lasime kolmekesi hommikuni välja, viimaks vajusime ka diivanitele ära, mina jäin T.I. kõrvale, poisid andsid valida kas Justini või T.I. kõrvale.
Head ööd! I mean head hommikust!

aga siis uus osa ja tänasega ka viimane !

24. märts

Uuesti ärkasin kella 1 ajal ülesse, minul oli mega jube peavalu.
„Kamoon, get up, the Jonas are coming here!“ hõikas Diddy meile ja käis närviliselt ringi. Läksin sealsesse vetsu , õnneks oli seal peegel, thank god et võtsin kammi ja meigi asjad kaasa, tegin end korda ja läksin tagasi teiste juurde.
Diddy andis mulle peavalu tabletti, tänasin teda. Istusin diivanile tagasi, Justinil oli mõnus padjanägu. Varsti jõudsid ka poisid ja Katu siia, kohe pistsid kisama.
„Where were you all night? We were so worried! Have you been drinking? You at least shouldn’t call us!“ kobisesid poisid kordamööda. Ohkasin.
„I was here! I told you not to worry, I’m a big girl, you know! Yes I’ve been drinking, so please don’t yell, I have a terrible headache, please, I’m sorry okay!“ karjusin neile vastu, aga kohe ka kahetsen, peavalu andis mõnusalt tunda.
„Deem, you can be annoying!“ torisesin pahaselt.
„Sorry, but we were very worried indeed!“ vabandas Kevin. Mõmisesin ainult neile vastu ja viskasin diivanile pikali, T.I. istus diivani ääres, panin pea ta kintsu peale. Vaatasime Cliffiga korra üksteisele otsa ja purskasime naerma, teised vaatasid meile imelikult otsa.
„What got in to you?“ küsis Justin.
„Nothing, just remember’d last night!“ vastas T.I. , ka Justin hakkas naerma.
„Oh jah, joodiku elu on raske!“ ütlesin, nüüd purskas Katu naerma.
„What did you say?“ küsis T.I. mulle otsa vaadates.
„That drunk life is hard!“ tõlkisin neile.
„Agree!“ liitusid minuga ka Clifford ja Justin.
Diddy tegi mu plaadi valmis ja lubas pärast korda ajada, ta näitas mulle plaati, seal oli minu pilt ja kirjas „You never met a girl like me!“ pöörasin plaadi ümber ja kaane peal oli laulude pealkirjad.

1. When there was me and you
2. I can’t help myself
3. I gotta go my own way
4. You never met a girl like me
5. If you aren’t here
6. I’m with you
7. No air
8. Daddy, I miss you
9. Mama
10. Natural world
11. Superstar
12. Best Friends
13. Getting louder!
14. Explosion
15. Real Life
16. Fire!
17. Fake it!
Siukesed laulud siis, andsin plaadi tagasi Diddyle. Hakkasime teistega koju minema, enne kallistasin Justinit ja T.I.
„I had a great time!“ sosistasin poisile kõrva ja pistsin talle kirja pihku, seal oli mu number, lisasin veel et hoiame ühendust!

Jõudsime poiste ja Katuga koju, nii kui uksest sisse saime, hakkasid poisid jälle tänitama. Kas sa ei tea et T.I. kasutab narkotsi ja ta on ohtlik mees, Justin naistemees ja mida iganes veel.
„Shut up okay, just leave me alone, I can take care of myself, Tziizaz I’m not a child anymore, JUST LEAVE ME ALONE!“ käratasin neile ja läksin oma tuppa, lukustasin ukse, vahetasin riide ja läksin magama.

Ärkasin õhtul uuesti üles, poole 8 ajal kui täpsem olla. Läksin pesema.
Peale pesemist panin puhtad riided ja läksin arvutisse, pole ammu käinud. Oi juudas kus oli mul reidis kirju, ka msnis hakkasid kohe inimesed muga suhtlema, põhiline teema oli see rööv, tüdinesin ära ja läksin msnist välja, üldse arvutist, panin muusikakeskuse käima ja viskasin pikali.
Kuulsin uksekella, järgmine hetk tuli suur kisa alt, läksin alla. Seal nägin kuidas Joe ja Kevin karjuvad T.I. peale. Arghh…
„What’s your problem?“ käratasin Joele ja Kevinile ning lükkasin T.I. välja, ise läksin kaasa, istusime pingile.
„I’m sorry about that Clifford!“ vabandasin poisi ees, okei mehe ees.
„It’s not you fault!“ vastas ta mulle, naeratasin.
„You wanna get something to eat?“ küsisin mehelt.
„Sure, let’s go!“ ütles ta, läksime tema autoga. Võtsime suuna restorani, õnneks oli mul normaalsed riided.
Sõitsime Itaalia restorani, teepeal rääkisime eilsest, ka sellest suudlusest, vabandasin et olin täis. T.I. aga ütles et tema ei kahetse vaid lausa meeldis, punastasin, viimaks jõudsime kohale.
Läksime sisse, küsisime laua kahele ja istusime sinna, tellisime söögid ära ja jäime ootama, seni rääkisime juttu.
„So are you single?“ küsis mees mult, noogutasin.
„Yep, you?“ küsisin vastu, mees vastas samaga, vaba!
„Do you wanna… hmm… like be together?“ küsis mees, oot kas ta küsis just mind endale tüdrukuks? Heh, naeratasin.
„Cliff, we can have fun and go out, but not a relationship, because I know this will be a big scandal!“ seletasin talle, õnneks ta mõistis mind, meile toodi söögid ära, tänasime ja hakkasime sööma.

Kui restoranist tulema saime, viis ta mu koju. Liikusin kiiresti omatuppa aga ikkagi nähti mind, kuna Joe tuli just ülevalt alla ja vedas mu samuti alla.
„Were sorry, are you mad at us?“ lausus Joe.
„Ya think! Why did you do such thing?“ küsisin neilt, Katu vist oli oma toas.
„We were just worried!“ ütles Nick kurvalt. Ohkasin.
„It’s no need to, me and T.I. are just friends! Guys trust me on this, please, I don’t wanna quarrel with you, cammon!!“ rääkisin neile ja läksin enda tuppa magama!

Käikanni...
JUSTIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIN (L) .

Eijjah, kirjuta edasi. :')

et siis ma ei jõudnud vigu vaadata et kas saaksite mind sellega aidata ja kontrollida ka seda kas seal leidub mõndasi ? tänud ette .
ja siis uus osa !

25. märts

Hommikul üles ärgates, tegin tavalised toimetused ja läksin alla. All olid poisid ja Katu. Istusin laua taha ja hakkasin võileibu endale tegema, võtsin ka kohvi. Poistega ma ei rääkinud, vaid Katu hakkas muga rääkima.
„Nii nüüd räägid mis sinu ja selle mehe vahel toimub?“ appi ma plahvatan varsti.
„Midagi ei toimu, me oleme lihtsalt sõbrad ja kõik! Äkki lõpetaks selle ülekuulamise juba?“ käratasin talle, poisid ehmusid sellepeale.
„Sorri ära nüüd pahanda!“ vabandas tüdruk.
„Jajah, mida iganes!“ vastasin talle tüdinedes, panin sööginõud ära ja läksin teleka tuppa. Poisid vaatasid meid imelikult.

Istusin teleka ees ja vaatasin Disneyst midagi kuni märkasin teleka peal lehte. Tõusin püsti ja haarasin, nii kui pealehte nägin, kukkus mul suu lahti.
„Helen's new boyfriend is gangster T. I. ?“ kirja all on suur pilt, kus me kallistame.
„What the fuck? It’s not fair!“ kisasin sellepeale, sellepeale tormasid poisid ja Katu minu juurde, nii kui nad lehte mu käes nägid, muigasid.
„Ou that, I told you so! You and T. I. can’t be just friends!“ uhkustas Joe. Arghh.
„Yea sure, rub it in my face!“ ütlesid pettunult.
„I didn’t mean…“ hakkas Joe vabandama aga katkestasin ta.
„Whatever, I’m out!“ tüdinesin ära ja läksin oma tuppa. Viskasin voodile pikali, mul tulid pisarad, põhimõtteliselt ma nutsin. AH MA EI SUUDA ENAM OLLA SIIN, MA PEAN MINEMA SAAMA SIIT! Koliks ära? Ostaks maja või korteri? Aga tuur? Mis sellega saab? Oeh või ostaks lihtsalt tagavaraks, igajuhuks, kunagi ei tea mis juhtuda võib!

Vedelesin oma toas kui uksele koputust kuulsin, ohkasin. Läksin uksele, tegin selle lahti ja sealt hüppas mulle Frankie sülle ning kallistas mind hästi tugevalt, samamoodi mina, pühkisin pisarad ära.
„I miss you so much!“ ütles väikemees mulle.
„I miss you too!“ vastasin poisile. Viimaks lasi Frankie minust lahti, ka Paul ja Denise seisid ukse peal, kallistasin neidki. Lasin nad tupppa, istusime kolmekesi voodipeal. Frankie lahkus mu toas.
„We heard you had a fight with boys!“ alustas Paul, hakkab pihta.
„That’s right!“ ütlesin, ma ei kavatsenuki seda varjama hakata.
„Why?“ küsis Denise.
„Because, they stick their nose where it doesn’t belong and what’s none of their business!“ vastasin pahaselt.
„Well it’s probably because they care about you!“ ütles Paul, nagu ma ise ei teaks seda, see veel puuduks kui nemad ka oma nina minu asjadesses topiks. Okei ma olen õel aga see on minu elu!
„I know, but it’s still my life, I don’t wanna report them everything I do!“ ütlesin torisedes, Denise naeratas. Kus nali oli ?
„But you don’t have to, I understand that you have your own private life, just don’t fight with them anymore, please!“ palus Denise mult.
„Okai I’ll try!“ ning kallistasin uuesti neid, peale seda nad lahkusid mu toast.
Jäin natukeseks veel oma tuppa, peaks selle korteri asja ikkagi ära tegema, peaks Pauliga rääkima! Nii tegingi, liikusin alla. Köögis olid kõik.
„Emm dad, can I talk to you about something?“ küsisin vaikselt, nii imelik on talle isa öelda.
„Sure!“ oli mees nõus ja läksime elutuppa, istusime mõlemad diivanile.
„So what did you wanna talk about?“ küsis Paul, ma kartsin talle seda rääkida.
„Do you know if there’s some free apartmens available?“ küsisin talt otse, mees kohkus, seda küsimust ta vist ei osanud oodata.
„You wanna move out?“ küsis ta vastu.
„Maybe, I wanna buy…“ ma ei saanud lauset lõpetadagi, kui kolm poissi elutuppa jooksid ja mu nina ette põlvili langesid.
„No, no, no, no, you can’t go, we won’t let you, Helen you promised you'd never leave us, you have to stay with us…“ hõikasid nad kolmekesi kordamööda.
„Guys, relax, let me finish, I wanna buy just in case my own apartment, and no, I’m not moving out!“ ütlesin neile naerdes, ma ei suutnud neile tõtt rääkida, nad olid niigi kurvade nägudega. Poistel nägu muutus rõõmsamaks kohe ja kallistasid mind kõik. Oeh, see saab raske olema.
„Okei, I’ll look for it and then let you know!“ ütles Paul ja läks kööki tagasi.
„Helen, but why you wanna buy an apartment?“ küsis Kevin kulmi kergitasin.
„Because if sometimes I get bored of you, I get to go there!“ vastasin neile, poisid mühatasid sellepeale, naersin, on ikka tegelased.
„You get bored on us?“ imestas Nick.
„More like tired of you!“ kiusasin neid, nüüd tegid nad mulle mossu nägusid.
„Buy the way, Joe remember that you wanted to do a duett with me, right? Well you still wanna do it?“ küsisin Joelt teisele teemale minne, Joe noogutas innukalt.
Nii tegimegi, läksime muusika tuppa, võtsin jälle sealt samast sahtlist oma sõnade vihiku ja näitasin Joele seda. Joe luges seda ja proovis ümiseda viisi, kuna seda mul veel polnud, lõpuks hakkas Kevin Joe ümisemisele viisi proovima.
„Why this song?“ küsis Joe mult.
„Because it’s a lot, like us!“ vastasin poisile.
Lõpuks oli viis käes ja Joel enam-vähem sõnad selged, proovisime laulda, Kevin ja Nick alustasid eelmängu. Kohe ka Joe alustas laulmist.

[Joe]
Why can't only things be like they were
It’s not the same when I now look and speak to her
I may be changed but so have she
It’s like we're prisoners and we just can’t get free
I see her eyes the same old eyes
But then she breaks me down and makes our feelings die
I got a life on my own
I have to be on my own sometimes
I have to stand on my own two feet’s
and I know I treat her good

[Koos]
But why do we always fight
I can’t look at you
I can’t be with you tonight
and I know that this ain't right
because I love you so but I have to go alone

[Mina]
Why can't only I for one just be
It’s not the same when I now look and speak to him
I may be changed but so have he
It’s like we've locked us up and thrown away the key
I see your smile the same old smile
But then he takes me down and make our feelings die
I got a life on my own
I have to be on my own sometimes
I have to stand on my own two feet’s cause I know I treat him good

[Koos]
But why do we always fight
I can’t look at you
I can’t be with you tonight
and I know that this ain't right
because I love you so but I have to go alone

Lõpetasime laulmise ja ohkasime mõlemad Joega.
„Why do we always fight?“ küsis Joe mult.
„I don’t know, but I don’t wanna fight with you guys, I love you too much!“ laususin kurvalt, Kevin kallistas mind.
„We don’t wanna fight with you either!“ ütles ta mulle veel.
„Promise we don’t fight anymore?“ lausus Nick, võtsime kõik neljakesi üksteiselt käest kinni ja moodustasime nagu ringi.
„Promise!“ ütlesime kõik koos ja tegime grupikalli.
„So this song is your duett?“ küsis Kevin.
„I liked, a lot, and yea, I think it should be our duett song, what ya think?“ vastas Joe ja vaatas mulle nüüd otsa, nõustusin temaga, nii jäigi.
Unustasin teile öelda et Katu läks lõuna ajal Londonisse, ta pidi 2 nädalaks kooli minema, eksamitele ja tagasi tulema tuuri ajaks ehk siis 19 maiks.
Rohkem me enam poistega tõesti nendega ei kakelnud, T.I.-ga ja Justiniga suhtlesin ikka edasi, seletasime ka pressile et me ei ole koos T.I.-ga, vaid lihtsalt sõbrad. Hakkasime Joega käima, andsin meile võimaluse. Tüdrukud käivad meie juures tihti, aga Gerda on minu jaoks ikkagi kuidagi kahtlane inimene. Peale selle veel, saime ka Mai kuu tuuriajad teada. Oleme palju veel proovidel käinud, ka poistel tuleb uus plaat välja ja hetkel rohkem polegi lisada, järgmises osa saate teada mitme päeva seiklused ma teile ette rääkisin head aega !

Uus osa, midagi leiutasin kokku, luban et järgmine on pikem :)
Loodan et meeldib :)

14. mai

Täna on siis Live Chati päev, õigemini poistel on. Pool tundi oli veel aega Live’ile, arvutil pandi kaamera paika, toolid laua juurde, isegi mingi tahvel toodi siia, aga milleks seda vaja on, ma ei tea! Frankie on hullult elevil, kuna vennad lubasid tal ka vahepeal kaamera ees möllata.

Aeg Live minna. Nüüd sain pihta milleks see tahvel, hetkel oli see kaamera ees ning nüüd poisid lükkasid selle eest ja ulgusid, naersin seal kõrval. Poisid hakkasid jutustama, et oi kui heameel neil siin olla on, kui elevil nad on jne.
Kurat, avastasin et olen valel pool, Frankie, Denise ja Paul on paremal poole, ainuke viis kuidas sinna saada, on minna läbi kaarema, nii et mina ka peale jään aga seda ma ei taha. Otsustasin et lähen nelja käpukil poiste seljatagant. Hakkasin käpukile ja roomasin vaikselt toolide tagant, teised kes seal olid vaatasid mind imelikult. Järsku pöörasid kolm poissi oma pead minu poole, ehmatasin niimoodi et lendasin selili, nüüd naersin seal maas, ka poisid ja teised inimesed kes siin on, purskasid naerma.
„Helen, what are you doing, down there?“ küsis Joe itsitades.
„Emm, nothing, just resting!“ vastasin neile ja sirutasin end ning sulgesin silmad. Poisid pöörasid näod tagasi ekraani poole.
„Helen… people want to know, who are you?“ ütles Kevin.
„I’m a human, who is just taking a break!“ hõikasin talle, ikka maas vedeledes.
„They want to see you!“ lisas Nick, ohkasin ja tõusin püsti, istusin Kevini ja Joe vahele. Nägin ise ennast arvutist ja kõrval olevaid lauseid ja küsimusi jookmas. Üks küsimus oli selline: Helen, kas sulle meeldivad tüdrukud?
„Meaning?“ poisid hakkasid naerma, vaatasin neid imelikult.
Siis küsiti uuesti: kas ma olen lesbi? Purskasin ise ka naerma.
„Definitely not!“ vastasin, siis nägin uuesti. Helen kui sa oleksid lesbi siis ma abielluks sinuga! Itsitasin sellepeale.
„Thanks for the compliment!“ Natuke aega olin veel, siis läksin teiste juurde tagasi. Joe mängis vahepeal lolli, saime jälle naerda, siis küsiti veel päris ägedaid küsimusi, lõpuks poisid laulsid S.O.S.i, peale seda läksime koju. Live Chat kestis kuskil tund aega.

Viimaks koju jõudes, hakkas kell juba 10pm saama, ma ei viitsinud enam midagi teha ka, seega otsustasin oma tuppa minna, Joe tuli minuga. Rääkisime veel juttu, Joe laulis mulle, viimaks jäime ka magama.

Teisipäev ehk 19. mai tuli kiiresti, eelmised päevad tegime palju proove, ka Katu tuli tagasi. Denise tegi ka meile tuuri jaoks pehmed padjad. Minul oli kirjas Essu, Joel : Dj Danger, Nickil : Mr. President, Kevinil : Kev2, Katul : Sunshine ja Frankiel : Bonus Jonas. Nunnud.
Varsti oligi aeg liikuma hakkata, tegime veel viimased toimetused ja läksime limusse. Jõhker kus on poistel asju kaasas, meil Katuga oli ainult mõlemal käekott ja spordikott, poistel on vähemalt 4-5 kotti, jube. Panime asjad autosse ja istusime ise järgi. Sõitsime lennujaama ja sõit algas Peruusse, sihtmärk Lima.

Uuus osa, lõpuks!!!
aga hoiatan see on igav
Hope you like it !

19.mai järg...

Peale mitmetunnist sõitu, jõudsime ka kohale. Esimese asjana kirjutasime end hotelli sisse, Paul, Denise, Kevin ja Frankie ühes toas ning mina, Joe, Nick ja Katu teises toas. Sättisime end paika ja läksime sööma, kõigepealt hotelli restorani ja hiljem kontserdimajja.

Saali jõudes oli kõik viimase peal, hiigelsuur ekraan oli lava üleval ja siis igal pool veel pisikesi kaameraid, poisid lausa tormasid lavale. Poisid hakkasid pille ja lavakorda tegema, kõik juhtmed ikka korralikult oleks jne. Natukese aja pärast jõudis soojendusesineja siia, Demi Lovato, kallistasime teda. Alguses hakkasid poisid proovi tegema, pärast meie. Kontsert pidi hakkama kell 19.00, nii et meil on aega veel natuke alla 2 tunni. Alguses läheb Demi, ajab rahva turri, nagu Joe ütles. Siis laulan mina oma laule ja peale seda poisid, samuti on Katu meiega laval.

Varsti oligi aeg lavale minekuks. Saal oli juba paksult rahvast täis, meie olime hetkel stilisti juures, väga lahedad rõivad saime, vähemalt mina olin õnnelik, tundub et ka teised. Demi läks lavale ja meie lava alla, seisin Joe kaisus ja laulsime papsiga hääli lahti, isegi Katu ning tal tuli see paganama hästi välja.

Demi lõpetas, ta tuli alla ja soovis mulle edu, naeratasin talle. Joe suudles mind veel, astusin ühe plaadi peale ning see hakkas üles sõitma, nii kui üles jõudsin, tuli rahva poolt hullem kisa. Algul jutustasin natuke siis hakkasin laulma…
Esimesena laulsin „When there was me and you“ , teine „Superstar“ , kolmas „Getting Louded“ , neljas „Fire“ , viiendana „Best Friends“, nüüd tuli ka Katu lavale ja laulis seda koos minuga. Kuuenda laulu ajal tulid poisid lavale, hakkasime laulma „You Just Don’t Know It!“ Laulsime Joega ka oma duetti, „Why Do We Always Fight?“… „Live To Party“ ajal, tegime Katuga ka „šheiki“ , rahvas huilgas ja vilistas. Pärast läksime meie Katuga lavalt ära ja poisid hakkasid oma laule laulma, meie seisime lava kõrval, tantsime, keksisime ja laulsime kaasa. Poisid rääkisid vahepeal, samuti kutsusid nad 2 tüdrukut lavale, said kalli ja lahkusid lavalt.

Poisid alustasid jälle…
„Katu! Helen! Can you come here?“ hõikas Nick meile. Läksime nende juurde, Joe hoidis minult ümbert kinni ja Nick Katult.
„This is for you girls, for being there for us!“ ütles Kevin ja muusika hakkas mängima.

[Nick]
I can see it in your eyes
Tell me what's on your mind
Don't keep it all inside
I am here for you
(I am here for you)
Did somebody bring you down
Turn your smile into a frown
I'll help you work it out
When the answer's hard to find
I will give you peace of mind

Refrään…
When you need a friend to call
I'll be right there beside you
To shelter you and guide you
On this you can rely
When your tear drops start to fall
I will be there to dry them
Before you can cry them
On the darkest night
I will be the light
I will be the light
Do do do do do do

[Joe]
You can share your secrets here
There's no need to be afraid
My love will never change
It's unconditional
(it's unconditional)
Knock the door to your heart
Knocked down and torn apart
I'll help you make a start
And build it up again
Help you shine a light within

Refrään…

[Nick]
Everybody's searching for somebody to believe in
Everybody needs someone to care
A shoulder you can cry on
[Joe]
A love you can rely on
Reach out and touch me if you can
Just take my hand

Refrään…

2x…
No wind
No rain
No storm is ever going to stand in my way
No load is too great
Hold on
I'll be there to carry the weight

Poisid lõpetasid laulmise, kallistasin Joed tugevalt, samuti Katu Nicki.
„I love you!“ sosistas poiss mulle kõrva.
„I love you too!“ vastasin ning Joe suudles mind… terve suure rahva karja ees, rahvas ahhetas, mõned isegi karjusid solvavaid sõnu.
Peale seda kutsusime ka Demi lavale, kummardusime rahvale, tänasime ja soovisime head õhtut! Rahvas plaksutas, vilistas ja suurt kisa tuli nende poolt. Lahkusime lavalt. Paul, Denise ja Frankie tulid meile vastu ja kallisatasid meid. Pärast oli veel fännidega pildistamine, autogrammi jagamine ja niisama chit-chattimine.

Viimaks läksime hotelli tagasi, enne käisime veel restoranis söömas, kuna hotelli söökla oli kinni. Võtsime restos kohad ära ja jäime kelnerit ootama.
„So what did you think about the concert?“ küsis Paul meilt.
„I love it, if I could, then I would do it all day long!“ vastasin naerdes, ka poisid liitusid minuga.
„Good!“ rõõmustas paps, naeratasin, viimaks tuli kelner, andsime tellimused ära ja jäime ootama. Tellisime ka pudeli šampust, õigemini nemad tellisid, mina seda ei joo.
„Can I order a beer?“ küsisin teistelt. Issand kui suured silmad nad pähe tegid.
„If you want!“ naeratas Denise, tänasin.

Lõpuks toodi ka söögid ära, tõstsime klaasid kõrgele ja lõime kokku, peale seda hakkasime sööma, ka Demi oli meiega.

Kell hakkas juba 11 öösel saama, kui alles hotelli tagasi jõudsime, läksime kõik oma tuppa magama. Meie Joega magame ühes voodis, Nick ja Katu teises.
„Good night!“ alustas Nick.
„Head ööd!!“ hõikas Katu.
„Good night!“ lisas Joe.
„Head ööd!“ ütlesin viimasena ja suudlesin Joed. Poiss naeratas mulle. Jäin tükiks ajaks Joele otsa vaatama, ka poiss vaatas mind, ta tegi mulle laubapeale musi ja jäime magama.

20-24. mai

Järgmistel päevadel andsime veel kontserte Tšiilis, Santiagos, sama päeva õhtul sõitsime juba edasi Argentiinasse, et seal anda kontsert Buenos Aireses. 22. mai jäi meil vabaks, see andis aega meil rahulikult olla ja õigeks ajaks Brasiiliasse jõuda. Seal andsime kontserdeid lausa kaks, esimene Sao Paolos ja teine Rio De Janeiro.

25. mai

Hommikul ärkasin 9 ajal ülesse, Joe veel magas, olime öö veetnud Praia IPanema hotellis. Tõusin üles ja läksin pesema. Peale pesemist panin riidesse ja tegin kohvi endale, ning liikusin sellega rõdule. Deem… kui ilus vaade, rannale, ookeanile, auts… voot see on võrratu.
Üldse see kogu tuba meil Joega on võrratult ilus. Ahjaa ma unustasin mainida, mina olen Joega ühes toas, Katu on Nickiga ühes toas, Kevin on Frankiega ühes toas, ning paps-mamps jagavad samuti tuba.
Istusin juba pikemat aja rõdul, kui kuulsin liikumist toas ning järgmine hetk tehti mulle põse peale musi ja istuti kõrvale, Joe.
„Hommikust!“ laususin poisile. Joe saab juba enam-vähem eesti keelest aru, ta on palju edusamme teinud, samuti Nick ja Kevin.
„Morning!“ vastas ta mulle.
„Joe, mis sa arvad, kui me läheks puhkuse ajaks Eestisse?“ küsisin poisilt. Joe kehitas õlgu.
„Not a bad idea, räägib teistega ka?“ küsis ta vastu, kuna ta mõndasi sõnasid veel päris hästi ei oska, siis ta räägib eesti- ja inglis keelt koos. Noogutasin. Pakkusin välja et räägib hommikusöögi ajal.
„Katu tead, ma mõtlesin et võiks Eestisse minna kuuks ajaks, mil meil esinemisi pole.“ Rääkisin tüdrukule, kui olime teistega söömas.
„Päris hea mõte ju!“ oli Katu elevil, kuna Kevin ja Nick said samuti midagi aru, siis nad jäid ka nemad nõusse, rääkisime ka sellest Denisele, Paulile, Demile ja Frankiele, nad polnud vastu. Nii siis algab varsti sõit Eestisse, ka Demi tuleb meiega.
Pakkisime asjad ning varsti algaski sõit Eestisse, ööbima jääme minu majja, hea on et see maja Vokas veel mul alles on, plaanisin ka Jannelt auto küsida.

Tallinnasse jõudsime kuskil kuueks õhtul, teised tahtsid veel linna peal käija, mina aga võtsin suuna Janne juurde. Janne elab Lasnamäel, nendes uutes majades, mis Sisekaitse akadeemia lähedal on. Jõudsin maja juurde ja helistasin Jannele et olen maja ees. Kohe tuli ta ka alla ja tegi ukse lahti, kallistasin teda tugevalt.
„Hei Janne!“ laususin talle. Janne lehvas mulle. Liikusime tuppa, tervitasin ka ta poissi Markot. Jäin natukeseks ajaks siia.
„Kuidas sul läinud üldse on?“ küsis Janne mult, kui kohvi jõime temaga köögis.
„Ei ole kurta, täitsa hästi isegi!“ vastasin naeratades. Nüüd tuli ka Marko kööki.
„Kuidas teil endal?“ küsisin vastu. Need naeratasid. Vaatasin neile totakalt otsa.
„Me abiellume!“ teatas Janne järsku, ah? , mul vajus suu lahti, appi kui hea uudis.
„Palju õnne!“ soovisin neile ja kallistasin mõlemat, kui keegi teada tahab, siis Janne on 25 aastane ja Marko on 28 aastane.
„Ma nägin sind telekas!“ ütles Marko nii muuseas. Noogutasin.
„Teil oli seal vahepeal päris suur skandaal!“ lisas Janne veel.
„Jap, oli küll!“ rääkisin veel nendega, kuni helistas Joe mulle ja ütles et võime minema hakata. Küsisin Jannelt auto veel ja hakkasin liikuma, auto lubasin tagastada, kuu aja pärast.

Jõudsin kesklinna tagasi, saime teistega kokku ja hakkasime liikuma Voka.
Joe tuli minuga, teised läksid limoga.
Voka jõudsime kuskil peale 8 õhtul. Andsin teistele toas kätte, Frankie sai Keviniga toa, Joe tuli minu tuppa, Nick läks Katu vanasse tuppa, Demi sai omale üksiktoa. Denise ja Paulile andsin ema vanatoa, algul nad puiklesid küll vastu aga ütlesin et kui keegi teine peale ema siin magab siis olete need teie! Nad tänasid mind selle eest.

Olime rahvaga kõik all, Denise tegi süüa, teised olid elutoas, mina olin rõdul ja nuuksusin. Tuletasin vanu aegu meelde, mis me emaga läbi elasime ja tegime.
Ema on juba 9 kuud surnud olnud, ma ei taha siiani uskuda et mul pole teda, homme on mu sünnipäev, saan 19. aastaseks, ei tea kas teistel on meeles?
Istusin tükk aega rõdul, vahepeal laulsin vaikselt, ema laulu mis ma tegin temast. Viimaks kutsus Joe mu tuppa sööma.

Istusime üheksakesi laua taga ja sõime spagette pastaga, õigemini teised sõid, minul isu polnud, vabandasin end välja, haarasin külmikust veel ühe Originaali ja läksin oma tuppa. Sättisin end teki alla ning jõin rahulikult õlut ja tuletasin jälle vanu aegu.

Varsti tuli ka Joe ülesse, ta tervitas mind, võttis riided seljast nii et ta ainult bokserite peale jäi, roosad ka veel pealekauba, nunnud. Ta tuli minu kõrvale ja võttis mu kaissu, õlle oli ma juba ära joonud.
„Are you okay?“ küsis poiss murelikult, nähes mu nutetud silmi.
„jah, minuga on kõik korras, I just reminded old memories about mom,“ vastasin poisile, „and that made me cry!“ naeratasin talle.
„Okey, let’s fall a sleep.“ Ütles poiss, ta suudles veel korra mind ja jäime magama.

26. mai
Minu sünnipäev !

Ärkasin ülesse, Joed kõrval polnud. Läksin pessu.
Hiljem panin riidesse, musta teksaseeliku, valge õlapaeltega topi ja rohelise pusa, täna on veel mu sünnipäev ka aga erilist peotuju pole. Liikusin alla, seal ka kedagi polnud, imelik. Mõtlesin et lähen käin poes, läksin autoga.

Jõudsin poe ette, seal oli palju vanu tuttavaid, nad soovisid õnne, tänasin ja läksin poodi. Ostsin vajalikud asjad ja sõitsin koju tagasi.
Katu oli kodus, see peksis mind kohe välja tagasi, ise tuli kaasa. Läksime Katuga toila spaasse. Istusin jälle autosse ja sõit algas, aga see ei ole siit kaugel, kuskil 5 kildi kaugusel. Terve päeva veetsime seal, tagasi jõudsime Voka kuskil 5 õhtul. Majja sisse astudes oli mõnusad söögilõhnad, mõtlesin et Denise küpsetab, aga ei kus sa sellega, kolm poissi hoopiski, Joe, Kevin ja Nick. Nad tervitasid mind ja läksin suurde tuppa, Frankie oli seal, istusin tema kõrvale, poiss puges mulle kaissu. Vaatasime telekast mingit multikat, Famous Five, mingi siukene multikas. Kuulsin uksekella ja ka seda kuidas Nick karjus: „Mina avan!“ Ukse taga oli Annu, Anni ja Jannu, kallistasin kõiki ning tüdrukud soovisid mulle õnne.
„Ja kuidas mu kallikestel ka elu läheb?“ küsis Jannu meilt.
„Enam paremaks minna ei saa!“ vastas Nick. Tüdrukud vaatasid imestusega teda.
„Sa oskad eesti keelt?“ küsis Jannu. Kolm poissi noogutasid.
„Nad ei oska nii hästi kui meie aga nuh nad õpivad, ja neil siiamaani on pagana hästi välja tulnud!“ seletasin plikadele. Denise hõikas sööma meid, koperdasime kõik kööki, istusime laua taha ja hakkasime sööma.

Peale söömist istusin elutoas, üksi! Teised kadusid kuskile ära. Mõne aja pärast tulid teised tuppa, kõik midagi seljataga, oijummel hakkab pihta.
„Palju õnne sünnipäevaks!“ hõikasid nad kõik koos terve karjaga. Ah? Isegi Frankie, Demi, Paul ja Denise, hõikasid eesti keeles, avv… nunnu. Tänasin neid ja võtsin kingitused vastu, mulle meeldis kõige rohkem Joe kingitus, mu ema pilt, ära raamitud ja nii. Kallistasin neid, istusime kõik elutoas ja vaatasime telekat. Sealt tuli mingi komöödia, oli Joe kaisus, Frankie omakorda veel minu kaisus. Denise ja Paul oli mu ema toas, pikutamas.
„Essu, kas sa paned veel suure möllu ka maha? Ma mõtlen teiste tuttavatega?“ küsis Katu.
„Ma arvan küll, et siis nädalavahetusel vast, aga ma mingi hullu läbu ei pane!“
„Hey let’s go out!“ hõikas Jannu järsku. Jäime nõusse, ütlesime emale-isale et mitte niipea meid koju oodata.

Istusime karjaga kõik staadionil, Jannu, Annu, Anni, Joe, mina, Frankie, Katu, Kevin ja Nick. Pakkusin teistele et mängime siskat, õpetasime ka poisse mängima, ainult Frankie ei mänginud, tema istus Annu eemal. Jõhker kus sai kino, Joe lõi pulga õhku ja see kukkus täpselt Kevinile vastu pead. Nick ja Katu käisid kämbla, kui nad pulgale järgi jooksid. Joe sai pulgaga veel Annilt munadesse, jne. Viimaks lihtsalt naersime kõht kõveras maas.

Peale mängu käisime poes ja ostsime siidrit ja õlut, algul Joe küll kägises mu kallal aga andis lõpuks alla, minu sünnipäev ikka. Istusime poe taga, ehk Farteka ja rääkisime juttu. Väljas olime kuskil kuni kolmeni öösel. Pärast läksime koju ja magama. Anni, Annu ja Jannu jäid ka meie juurde, nad said teise külaliste toa, Jannu oli nõus Demiga tuba jagama.

Head ööd !

Uuus osa !!! , samas ka viimane tänasega, kuna lähen ujuma !

27-28. mai

Kolmapäeval ja neljapäeval möödusid samamoodi õuesolemisega, ööseni. Käisime neil päevil mereääres ja igal pool veel. Meid ajasid ka fännid taga, aga saime jooksu, staadionil pelasime jalkat, saime ka angaarist reketid, mängisime ka seda. Kevin sai minult mõnusa lataka palliga vastu pead. See oli muidugi kogemata. (A) Helistasin ka Kaupole et ta mu sünnipäevale tuleks, ta oli nõus!

29-31. mai

Reedel 29. mai ärkasin 9 ajal juba ülesse kuna tahtsin linna minna ja otsustasin plikadega minna, kaasa võtsin Demi, Jannu, Anni ja Annu, Katu ei tulnud. Linnast ostsime maiustusi, limonaade, alkoholi ja kõike muud.
Kodus olime tagasi umbes lõunaks, poisid ja Katu koristasid maja. Denise, Frankie ja Pauli saatsime nädalavahetuseks toila spaasse. Kaupo helistas mulle ja ütles et ta on maja ees, jooksin välja, pistsin kiljuma, Trax ja Rene olid ka siin. Jooksin neid kallistama.
„Tsauu… tziizaz kus ma teid igatsesin,“ ütlesin neile, poisid naeratasid. Kutsusin nad tuppa ja tegin teistega tuttavaks, ka Katu kallistas neid, kuna tema teab samuti neid.
Mõtlesin et pean ainult nendega kes siin praegu on, ma ei taha kedagi rohkem siia ehk siis Anni, Demi, Annu, Joe, Jannu, Katu, Kaupo, Rene, Trax, Kevin ja Nick.

Pidu hakkas pihta õhtu kaheksast. Panime veel viimased asjad paika, muusika mängima ja pidu algas. Esimesena kulistasin õlle alla, Kevin, Nick, Joe ja Demi ei tahtnud alguses üldse alkoholi, aga viimaks võtsid.

Istusime mina, Jannu, Anni, Rene, Kaupo ja Trax minu toas ja mängime Stripipotikat ning joome. Teeme paaris mängu, mina olen Kaupoga paaris, Anni Jannuga ja Trax Renega.
Meil on Kaupoga kõik riided seljas, Traxil ja Renel on mõlemal ülakeha paljas. Deem, kena eight-pack. Anni ja Jannu on rinnakate väel. Uus mäng, poisid kaotasid, püksid jalast. Järgmine mäng, meie kaotasime, võtsin topi seljast, Kaupo särgi. Uus mäng. Anni ja Jannu kaotasid, seelikud jalast. Uus mäng, meie kaotasime, püksid ja seelik jalast. Nüüd on põhimõtteliselt viik, kõik on aluspesus. Viimane mäng, otsustav. Hullem pinge on, meil on kaks kaarti käes, Traxil ja Renel on 4 kaarti käes, Annil ja Jannul 3 kaarti. Hetkel on Anni kord on käia, poistele, ta käib trumbi kunni ehk ärtu kunni, annan risti kunni juurde. Korjavad üles, wuhuuu… nii meie käime plikadele. Meil on risti kuus käes, väike pläss neile, panen kaardi maha. Anni tapis selle trumbi 7-ga, kaardid lähevad maha. Nii meie võitsime. Nüüd on otsustav hetk. Plikadel on 2 kaarti käes, poistel 6 kaarti. Plikad käivad poti emanda. Poisid tapavad selle ärtu ässaga. Kaardid maas. Kurat mis plikadel käes on? Poisid käivad risti 8, plikad muigavad. Panevad kaardi maha ja see on risti 9. purskame kõik naerma.
„Alla ikka ei käiks!“ kilkas Anni. Poisid ohkasid.
„Kas me peame?“ küsis Trax üle, noogutasime. Poisid lugesid kolmeni ja võtsid bokserid ära, peitsime plikadega silmad ära ja naersime edasi. Poisid panid bokserid jalga tagasi. Panime end riide tagasi ja liikusime teiste juurde alla tagasi. Terve tee alla naersime muudkui poiste üle. Võtsin lauapealt Bacardi pudeli, kapist klaasi ja valasin pool klaasi viskit täis, ülejäänud pool- panin Cocat peale. Deem, liiga kange tegin, väike hapunägu, aga pole hullu. Teised purskasid naerma. Punastasin natuke. Panin mingi hea laulu ja tõmbasin Joe tantsima.
Ka teised tantsisid.
Liikusin üles et topi ära vahetada kuna Joe aja mulle joogi peale. Vahetasin valge topi, musta särgi vastu ning liikusin alla tagasi. Alla jõudes kõik tantsisid ja jõid, ning naersid. Hakkasin Joed otsima, küsisin ka teistelt kas keegi teab kus ta on. Keegi näinud pole. Käisin kõik toad läbi, no pole. Imelik, äkki on õues? Liikusin siis välisukse poole, tegin lahti ja vaatasin ringi, silm peatus pingil, seal olid Katu ja Joe, nad suudlesid. Mul tulid pisarad silma, jooksin tuppa tagasi ja lõin pauguga välisukse kinni ning jooksin üles oma tuppa. Langesin voodile ja puhkesin nutma. Mulle tuldi uksele koputama. Ma ei teinud sellest välja. Ma ei suuda seda uskuda, et Katrin ja Joe. Ükskõik kes, aga tema just.
„Helen, can I come in?“ küsis Kevin ukse tagant. Tõusin üles ja läksin uksele.
„Tule!“ ütlesin poisile ust lahti tehes, Kevin istus voodile.
„Mis juhtus?“ küsis poiss mult. Hakkasin sellepeale rohkem nutma, Kevin kallistas mind.
„Joe… ja Katu… they… kissed,“ vastasin talle nuttes, poiss kallistas mind tugevamini.
„Ma… ma ei oleks iial uskunud tema… temast seda, I never believed that she could do that to me, she’s like… a sister to me… I don’t know what to do!“ ütlesin poisile.
„Võib-olla it was a accident?“ pakkus poiss, raputasin pead. Jälle käis koputus, Katu tuli sisse.
„Kao välja siit,“ sisisesin talle. „kuidas sa said mulle nii teha?“ ütlesin nuttes, Joe tuli samuti tuppa. „How can you do this to me?“ ma ei kannatanud siin enam olla, tõusin püsti ja läksin alla, nemad jäid sinna. Võtsin esimese kätte juhtuva pudeli ja tegin sellele põhja, nutsin ikka veel. Kaupo tuli minu juurde. Langesin talle kaela, poiss kallistas mind tugevalt.
„Helen, rahu ära nuta, näe joo!“ andis poiss mulle klaasi. Tegin sellele põhja peale, mul on plaanis end täna täiesti kasti juua, et seda valu välja saada. Võtsin Bacardi pudeli ja läksin diivanile istuma, Kaupo istus kõrvale. Panin pea tema õlale.
„Kaupo kuidas nad said mulle nii teha?“ nuuksusin poisi õlal ja võtsin jälle lonksu.
„Ma ei tea, Helen, ma ei tea! Kui ma saan kuidagi su tuju parandada siis anna teada!“ naeratas poiss mulle, võtsin veel ühe lonksu. Aiii raisk see oli kibe. Nägin Katut ja Joed alla tulemas.
„Suudle mind!“ ütlesin ruttu poisile, poiss tegi nii nagu ütlesin. Ta suudles mind, ahh ma igatsesin ta suudlusi. Nautisin mõnuga seda, keegi ei takistanud ka meid. Lõpetasime suudluse, Joe vaatas meid jumala tigeda näoga, naeratasin Kaupole. Järsku hakkas mul täiega paha ja järgmine hetk, ei mäleta ma enam midagi, ainuke et karjuti „Helen!“