Mu elu hirmsam ja parim kogemus! Viimane osa!

Pealkiri: Mu elu hirmsam ja parim kogemus! Viimane osa! 9/8/2009, 21:00

Nii tegin siis uue jutu. aga see ei tule pikk, max 10 osa.
Loodan et meeldib.

Ps. teate mis on jutude juures plusspunkt?
Kunagi ei tea kas see on tõsi või väljamõeldis

See kõik algas kuskil 2 kuud tagasi, kui ma sain teada et mul on rinnavähk. Kahtlustasin et mul on midagi viga aga ei tahtnud ega suutnud seda uskuda. Mul hakkasid tekkima kuskil suve alguses jubedad valud, kukkusin tihti kokku, vererõhk oli tihti laes ja pea valud olid kohutavad. Otsustasin et lähen arsti juurde. Tegin analüüsid ära ja nädala pärast pidin vastuse teada saama. 10. juunil sain vastused kätte, kasvaja. Emale ei rääkinud ma sellest midagi, vähk on meie peres ennegi esinenud, mu isa suri vähki, emal on esinenud rinnavähk, samamoodi vanaemal, mõlemad olid 18 kui nad selle said aga nad said sellest jagu, kuna neil oli see healoomuline, aga halb uudis mulle, mul on pahaloomuline. Nii et mina ei tea kas saan jagu või ei. Ma ei rääkinud ka algul kellelegi teisele, isegi mitte oma poisile Kaupole, kartsin et nad hakkavad mind haletsema ja seda ma kohe kindlasti ei taha. Läks kuskil kuu mööda, olin vapralt sellele vastu seisnud, üks päev aga läksime emaga tülli ja järsku ma kukkusin kokku ja siis sai ema sellest teada. Ema nuttis päevi kuni lõpuks end kokku võttis ja mind arsti juurde uuesti viis. Arst kirjutas mulle mingid suured sinised tabletid, mida ma pean söögiga koos võtma – 3 korda päevas. 29. juunil läksin oma kõige kallima tüdrukuga tülli ja otsustasin ta oma elust kustutada, kui raske see ka olema ei saa ja see on ka talle endale parem et ta mu unustaks, siis saaksin rahus minna. Vokast lahkusin ma juba 2. juulil – Esku õe juurde. Hakkasin jälle Maarjaga väga hästi läbi saama ja koos pidudel käima. Seal aga kohtasin ma teda – Rened. Hakkasime tasapisi semmima ja siis sain teada et tal on tüdruk, see tegi natuke haiget kuna Rene oli mulle juba väga meeldima hakanud aga ütlesin ka et samuti on mul poiss. Teadsin et minu tunded Kaupo vastu pole enam samad ja helistasin emale ja ütlesin et lähme Rutti, ta oli nõus, aga ma ei öelnud talle tõelist põhjust. Ütlesin ka seda Renele. Jõudsime järgmisel päeval Rutti ja korraldasin juba esimesel õhtul peo, tahtsin sellest koormast kiiremas korras lahti saada. Pidu pidi toimuma Kaupo juures Päinas.

Saabus õhtu ja ma hakkasin Päina poole liikuma, Mario tuli mulle järgi. Kohale jõudes, olid juba kõik seal. Istusime kõik elutoas, jõime, jutustasime, naersime, isegi tantsisime. Üks hetk kadus Kaupo ära, tükk aega teda näha polnud, otsustasin teda siis otsima minna, et ükskord sellega lõpparve teha. Tuhlasin mööda maja ringi ja otsisin Kaupot, teadsin maja väga hästi. Leidsin ta oma toast, aga see vaatepilt mulle ei meeldinud, ta oli Liisiga, sõnaotseses mõttes voodis. Sel hetkel ma ei olnud kurb, armukadedus ei möllanud ega midagi, vaid ma olin tulivihane. Tormasin nende poole, Liis oli Kaupol peal, haarasin Liisilt juustest ja virutasin talle täis jõuga vastu hambaid, Liis kukkus tagurpidi saltoga voodist maha ja hakkas pillima, isegi üks hammas kukkus välja (okei, see polnud mul plaanis), Kaupo tormas kohe tema juurde.
„Kaua sa mind petnud oled ah? Raudselt terve see aeg, sest eelmised korrad oled sa ka mind temaga petnud, aga tead uudist, ega minagi korralik pole olnud, kõik maailma mehed on PALJU paremad kui sina krants, it’s over between us, for good!!!“ karjusin Kaupole, poiss põrnitses mind vihaselt, pöörasin otsa ringi ja tormasin toast välja. Jõudsin elutuppa, ma olin jumala vihane, järsku sammus Kaupo samuti elutuppa ja kukkus karjuma mu peale.
„Kuidas sa said teda lüüa, mis õigusega?“ käratas Kaupo mulle.
„Selle õigusega et juhuslikult olin ma sellel hetkel veel su tüdruk ja see lits su armuke, mul oli TÄIELIK ÕIGUS!“ sõimasime üksteist päris kaua, teised kes siin toas veel olid, vaatasid kõik meid ehmunute nägudega.
„Hei kuulge, Helen ! Kaupo ! Rahu nüüd!“ hõikas Oliver vahele.
„Jää vait!“ käratasime mõlemad talle.
„Sina!!! Sa oled kõige värdjam inimene maamunal, kuidas sa said mulle nii teha? Juba f**kin kolmandat korda, sa oleks võinud mind maha jätta ja siis nussida seda Liisi palju tahes! Aga eiii, sa ei suutnud seda, sa oled kusik, argpüks, aga mulle aitab sellest, sa oled litsmees ja jääd selleks, Ma vihkan sind!“ karjusin talle otse näkku ja peale seda tuli hoop tema poolt mulle vastu nägemist, lendasin pikali ja lõin oma pea millegi terava vastu ära, siis kadus pilt eest.

Pealkiri: Re: Mu elu hirmsam ja parim kogemus! Viimane osa! 9/8/2009, 23:54

Uus osa !

Ärkasin sellepeale et ma mingit rõvedat, vastikut haisu enda nina ees tundsin. Tegin silmad lahti ja nägin Mariot ja Mirkkot enda juures kükitamas. Vaatasin neist mööda ja mul läksid silmad suureks, Kaupo vedeles üleni verisena maas, Liis tema juures, tormasin tema poole, tõukasin Liisi minema ja istusin Kaupo kõrvale, kõigepealt katsusin pulssi, olemas! Siis helistasin kiirabisse.
„Mis juhtus?“ küsisin teistelt.
„Me andsime talle õppetunni, ta võib küll mu parim sõber olla aga MITTE KEEGI EI PUUTU SIND!!!“ ütles Mario vihasena. See on Kaupole paras aga samas ka mitte, fakk küll pean ma nii fakkin kaastundlik olema. Kiirabi jõudis 15 minuti pärast, mina aga olin selleks ajaks juba läinud.

Kõndisin mööda maanteed Rutti poole, tõmbasin käega läbi juuste ja tundsin midagi kergelt paksu ja kleepuvat, vaatasin oma kätt aga ma ei näinud õieti kuna pime oli. Võtsin telefoni taskust ja näitasin valgust, see oli veri, ehmatasin ära ja jooksin kiiresti jõe poole, võtsin riided seljast, jättes end ujukate peale ja hüppasin sillalt vette.
Ligunesin vees kuskil pool tundi, siis ronisin välja, toppisin riidesse ja kohe hakkas mul soojem. Kõndisin edasi, kuni jõudsin suvilate juurde. Need 2 suvilat kuulusid kunagi Trakside perekonnale ehk siis Mirkko ja Mario perekonnale ja kus me ka Kaupoga esimest korda kohtusime, see oli Mario sünnipäeval, 4 aastat tagasi. Palju mälestusi tuleb sellega meelde. Nii häid kui halbu. Miks see kõik nii pidi lõppema? Kaupo on haiglas – mul põsk paistes – Liisil moll paistes – fuck küll.
Pisarad langevad, ei suuda ma nii, tahan vaid sind…
Hakkas mul telefon helisema.
„Ja… sau… okei… vahet ei ole!“ ja lõpetasin kõne, see oli Mario, ta ütles et Kaupol on käe-, jala- ja ninaluumurd, 3 ribi puru ja tugev peapõrutus, siis tahtis Mario teada kus ma olen. Aga ma ei öelnud, siis ta ütles et ta teab? Kuidas?
Siis kuulsin auto häält, kergitasin end natuke ja nägin musta Hummerit, Mario. Autost tulid välja Mario, Mirkko ja LIIS?? Kõndisin nende poole.
„Mida see lits siin teeb?“ käratasin neile poolel teel.
„Hei, ma ei ole mingi lits!“ kilkas eit vahele.
„Sina ole parem vait, või tahad kõikidest hammastest ilma jääda? Mh? Tahad ve?“
„Liis ära hakka temaga jamama, sa ei tunne teda“ hoiatas Mirkko teda.
„Sa parem kuula Mirkkot, kui elada tahad!“ sisisesin talle. Liis hakkas naerma.
„Mina sind küll ei karda!“ ülbas eit vastu. Big mistake bitch.
„Helen, ära…“ Mario ei saanud lausetki lõpetada kui ma juba Liisile molli virutasin. Eit astus sammu tagasi ja lõi vastu mind, siis lõin jalaga talle pikivahtimist, Liis lendas maha. Läksin talle ristirästi peale ja lõin uuesti, siis veel korra ja veel, kuni Mario ja Mirkko lõpuks mu ära tõmbasid enne seda andsin talle veel tugeva löögi jalaga ribidesse aga selleks ajaks oli Liis juba oimetu.
„Mille kuradi pärast sa seda veel tegema pidid?“ turtsus Mirkko.
„See vitt oli väärt seda!“ sisisesin ja sülitasin Liisile peale.
„Oh sind küll!“ raputas Mario pead, naeratasid talle korraks.
„Aam, mis me sellega teeme nüüd?“ küsis Mirkko. Kehitasin õlgu.
„Mina ei tea, visake kuhugi, mul jumala pohhui!“ vastasin ükskõikselt.
„Ma arvan et viime ta haiglasse, ta on hullemas seisus kui me Kaupo tagusime kahepeale“ üritas Mario nalja teha, aga feiliz haledalt.
„Olgu ! Viige ! Ma jään siia.“ Lõin käega ja läksin terrassile tagasi istuma.
„Me tuleme sulle veel järgi!“ hõikas Mirkko veel. Ma ei vastanud. Nägin kuidas nad Liisi autosse lohistasid ja minema sõitsid.

„Olgu tule nüüd, me viime su koju, sa oled suht palju täna üle elanud, sul on vaja puhata!“ ütles Mario sõbralikult, kui olid tagasi tulnud ja Liisi haiglasse viinud. Istusime autosse ja sõit algas. Rutis olime põhimõtteliselt kohe, kuna me olime ainult mingi paar kilti eemal, kallistasin vendasid ja läksin tuppa.
„Mis sinuga juhtus? Kus sa olid? Kas sa oled joonud? Jne“ hakkasid küsimused lendama minu poole.
„Ema, palun, ma ei viitsi täna sinuga rääkida, ma olen väga väsinud ja ma tahan magada, head ööd!“ laususin talle ja läksin oma tuppa, keerasin ukse lukku ja vahetasin riided tudikate vastu, läksin pikali ning heitsin magama.

Head ööd !

Järgmisel päeval helistas mulle Kaupo ja tahtis kokku saada. Olin nõus, aga ainult Mario juures olekul. Mario tuli mulle siis järgi ja läksime Päina. Kaupo ootas meid juba bussijaamas, ka Mirkko oli seal.
„No millest sa rääkida tahtsid?“ küsisin otse kui autost välja tulin.
„Eilsest!“ vastas Kaupo lühidalt.
„No ma kuulan“ jälgisin kuidas ta oma karkudega kakles. Itsitasin sellepeale.
„Mul on nii kahju, sellest mis eile juhtus, ma ei uskunud eal et ma sind löön, sa ei tea kuidas ma kahetsen.“ Hakkas Kaupo ajama.
„Tsiisas Kaupo, sa ise tead ka kui hale sa praegu oled ve? ära hakka mulle ajama et sul on kahju bla-bla. Ma oleks nii või teisiti su maha eile jätnud, kusjuures seda ma siia üldse tegema tulingi, mul on teine poiss olemas, kes on palju parem kui sina, isegi voodis!“ teatasin talle tähtsalt. Kaupo vaatas sellepeale maha.
„Minu pakkumine on selline, me jääme sõpradeks või üldse midagi, valik on sinu!“ rääkisin poisile oma pakkumisest, Mario ja Mirkko seisid mul seljataga nagu turvamehed. Kaupo ohkas.
„Ega mul muud üle ei jää, ma olen sõprusega nõus!“ nõustus Kaupo ja naeratas. Liikusin tema poole ja kallistasin teda, ma ei tea miks ma seda tegin aga tegin.
„Olgu ma pean nüüd minema, me tulime emaga ainult siia kaheks päevaks nii et tsau,“ seletasin. „Mario viskad mind Rutti tagasi?“ küsisin talt.
„Ikke.“ Istusime autosse ja sõitsime Rutti, Kaupo jäi sinna ja Mirkko tuli meiega.

„Olgu eks võtame veel ühendust ja siis teeme peo!“ ütles Mario mulle kui Rutti jõudsime. Noogutasin.
„Ikka, olgu ma pean nüüd minema.“ Ütlesin aga siis tulin mõttele.
„Traksu kuule kas sa mind ja mu ema Põltsu ei taha visata?“ nurusin Mariot.
„Emm, ikke võib jah. Mirkko tuled meiega?“ küsis Mario oma vennalt.
„Mis mul muud üle jääb, mina ei viitsi jala tagasi Päina minna.“ Torises poiss.
„Olgu oodake natuke ja siis lähme eks!“ poisid noogutasid. Jooksin tuppa ja rääkisin emale et Mario viskab meid Põltsu ära et siis ta jõuab õigel ajal bussile ka. Ema jooksis kohe oma tuppa ja hakkas pakkima, järgisin teda.

„Okei, nüüd võib minna!“ hõikasin poistele kui emaga toast välja tulime.
„Mina istun ette!!“ hõikasin ja jooksin kiiresti autosse kõrvalistmele.
„Heiiii, that’s my seat!“ vingus Mirkko, näitasin keelt talle. Ta näitas vastu, siis istusid mu emaga auto tagaistmele, Mirkko minu taha ja ema Mario taha.
„Helen sa tuled ka Voka?“ küsis ema. Raputasin pead.
„Eih, ma jään Esku, tahan Pundi rahvaga olla.“ Vastasin emale.
„Kes need veel on?“ küsis Mario vahele kui auto käima pani.
„Rene, Andres, Maarja ja Üll, nad on mu kallikesed“ vastasin Mariole ja panin turvavöö endale peale. Mario tagurdas välja ja sõitsime Põltsu.

„Olgu tsau, hellame ja värki veel eks!“ ütlesin emale enne bussile minekut.
„Jahm, vaata et siis lollusi ei tee ja ära unusta, kolmandal lähed Saksamaale, nii et sul on veel 2 päeva aega.“ naeris ema mulle. Noogutasin. Ema läks bussi, läksin Mario auto juurde tagasi. Poisid tegid suitsu, hakkasin ka ise tegema.
„Mario viska mind veel Esku ka ära siis oled vaba.“ Ütlesin poisile nagu teenrile.
„Mis ma su mingi sohver ve?“ küsis Mario naerdes vastu.
„Umbes jah!“ ja kustutasin suitsu.
„Olgu istu peale, ma viskan ära su siis!“ ütles ta, tegin nii nagu öeldi.
„Mis nüüd siis tegema hakkad?“ küsis Mirkko seljatagant.
„Kuule ma ei teagi eks seda näeb!“ ütlesin poisile.

„Okei, eks suhtleb, ma nüüd lippan!“ ütlesin vendadele, võtsin oma koti, kallistasin neid veel ja jooksin trepikotta. Koputasin uksele ja Maarja tuligi.
„Tsau!“ kallistasin tüdrukut ja astusin sisse.
„Sau sulle ka, aga dvjj nüüd liiguta, poisid on kohe siis, so move!“ utsitas tüdruk mind tagant. Viskasin koti Maarja tuppa nurka ja hakkasin sättima kibekiirelt. Varsti olin valmis ja poisid olid juba rolleritega maja ees. Jooksime alla ja hüppasin Rene rollerile, Maarja läks Andresele, kuna Renel teist kiivrit pole siis sõitsin ilma kiivrita, samuti Maarja.

Jõudsime Maja juurde, Üll istus pingi peal, tulin rolleri pealt maha ja läksin Ülli kallistama. Kallistasin nüüd ka Andrest ja Rened.
„No mis teeme siis?“ küsisin teistelt.
„Enelin tuleb ka kohe siia!“ ütles Üll, ahhh, see mimmu, ta on Ülli tütar.
„Okei siis!“ ütlesin ükskõikselt.
„Lähme sisse siis.“ Hõikas Üll ja läksimegi.
Sisse jõudes nägin lauapeal juba alkoholi - viina, õllet ja Kreizi Maasikat, mm… nämm. Istusime igaüks kuhugi, Üll pani muusika ja ulatas igaühele õlle. Avasin selle ja hakkasin vaikselt limpsima seda. Enelin jõudis siia.

„Uh, ma pean pausi tegema mul on nii palav!“ vabandasin kuna tundsin kuidas pilt eest kaob. Mul oli juba mitu korda tunne et pilt läheb eest. Pidu käis meil täies hoos, olime juba viina peale läinud. Liikusin välja. Istusin rohu peal, mõnus jahe. Uks läks lahti ja sealt tuli Maarja välja.
„No kuidas sul nagu enesetunne on?“ küsis Maarja.
„Been better!“ vastasin tüdrukule.
„Kuule mis sul on? Ma olen pidevalt tähele pannud et sa tuigud ja silmad on naljakad, ega sa midagi ei võta?“ küsis tüdruk murelikult. Ta mõtles narkot.
„Eih, ära seda küll arva, mul ei ole midagi viga, ma lihtsalt… mul ei tohi lihtsalt liiga palav hakata, mul võib siis pilt eest minna, aga muidu on kõik ok!“ seletasin tüdrukule, lootsin et ta jääb sellega rahule. Aga ei!
„C’mmon Helen, ma ju näen et sul ei ole kõik korras!“ ei jätnud Maarja oma jonni. Deem, kurat ma ei taha talle rääkida, ma ei vaja mingit haletsemist.
„Minuga on kõik korras!“ käratasin talle. Maarja võpatas. Tundsin kuidas karjumise peale mul pea tuikuma hakkas, tõusin korra püsti, kohe aga kukkusin rohu peale tagasi. Appi, ma ei suuda enam. Maarja tormas minu poole.
„Helen, okei nüüd sa räägid mulle mis sul on? ja ära isegi hakka ajama et sul ei ole midagi viga, sest ma ei usu sind!“ lausus ta tõsiselt, ohkasin.
„Ole valmis halvimaks!“ hoiatasin teda, otsustasin talle ära rääkida.
„Sul on õigus, minuga ei ole kõik korras, mul on vähk!“

Pealkiri: Re: Mu elu hirmsam ja parim kogemus! Viimane osa! 10/8/2009, 18:13

3. osa

„Sul on õigus, minuga ei ole kõik korras, mul on vähk!“ ütlesin pead alla pöörates.
„Kui täpsem olla siis rinnavähk!“ Maarja ei vastanud, nägin kuidas tüdrukul pisarad tulid. Ka mul endal tulid pisarad.
„Maarja-“ alustasin kui ta mulle käratas.
„Jää vait, miks sa mulle ei rääkinud? Arvasin et olen sulle kallis“ ütles tüdruk ja puhkes nutma, fuck küll, nüüd ta vihkab mind elulõpuni.
„Maarja, anna mulle andeks, saa minust ka aru, ma ei tahtnud et minusse sellepärast suhtumist muudetakse, ma kartsin et te hakkate mind haletsema!“ ütlesin ise ka nutma hakates. Üll tuli välja.
„C’mmon ma olen su sõbranna, seda ei juhtuks elu sees, sa tead seda ju.“ Kinnitas tüdruk mulle, võib-olla on tal õigus ja ma tõesti oleks pidanud varem rääkima.
„Sa rääkisid talle?“ küsis Üll, noogutasin, tema teadis seda.
„Anna andeks mulle“ laususin tüdrukule. Maarja kallistas mind.
„Nüüd lähme sisse tagasi, unustame selle tänaseks ja paneme möllu edasi, vähemalt üritame.“ ütles Üll tõsiselt aga kohe ka naeratas. Maarja noogutas.
„Jahm, täpselt, vähemalt üritame!“ kallistasin teda uuesti ja läksime sisse.

Aga õhtu ei läinud nii nagu plaanisime, mul hakkas pidevalt väga paha ja oleks isegi kokku kukkunud kui Maarja kinni mind poleks püüdnud. Panin tähele et Rene vaatab mind väga imelikult, tegin talle happy smile. Poiss raputas pead. Ohkasin. Ta hakkab midagi aru saama. siis tuli ta minu poole.
„Ma tahan sinuga kohe rääkida.“ Sosistas ta mulle kõrva aga kurjalt. Ta haaras mult käest ja läksime välja. Rene istus pingi peale, mina seisin.
„Nii nüüd sa räägid mulle tõtt, mis sinuga toimub ja palun ära isegi tule ütlema et sinuga on kõik korras, Maarja teab seda, ma nägin ta näost ära!“ ütles Renzu tõsiselt. Ohkasin, Rene jätkas: „mul on sulle kolm küsimust! Esimene - Miks sa pidevalt tuigerdad? Teine – Miks sa koguaeg akna juures istud? Kolmas – Miks Maarja sind koguaeg poputab? Ja palun vasta mulle ausalt.“ Kuulsin murduvat häält selles poisis. Ohkasin. Ulatasin talle käed ja tõmbasin ta vaikselt püsti.
„Rene, ma räägin sulle, aga enne pead sa lubama et sa ei muuda oma suhtumist minusse, olgu kui tahes raske see, luba mulle!“ palusin teda otse silma vaadates.
„Luban!!“
„Mul on pahaloomuline rinnavähk. Üll ja Maarja teavad!“ ütlesin vaikselt.
„Ma…“ hakkas ta ütlema aga jäi vait.
„Rene-“ ta peatas mu.
„Kaua sa tead juba seda?“ küsis ta.
„Poolteist kuud“ Rene kallistas mind tugevalt.
„Mul on nii kahju“ sosistasin talle kõrva. Eemaldusime natuke üksteisest, võtsin tal kätest kinni, nägin poisil pisarat silmas. Pühkisin selle ära.
„Kuidas sa sellega niimoodi üksi toime oled tulnud?“ ei saanud ta aru.
„Rene, ma olen Lainemäe, me saame sellega hakkama omapead.“ Ütlesin naeratades. Ka Rene natuke naeratas.
„Egolaks!“ naeris poiss mu üle.
„Sinusse!“ näitasin talle keelt, Rene suudles mind. Panin käed ümber ta kaela.
„Olgu lähme nüüd sisse tagasi.“ Ütles ta mulle.

Viimaks läks pidu nii alla, ma lihtsalt ei suutnud enam seal olla, ma olin ikka jumala täis ka, tuikusin päris korralikult.
„Ma lähen välja!“ ütlesin teistele ja läksin. Kõndisin maja juurest kaugemale, siis kuulsin et keegi mind karjub. Pöörasin ümber ja nägin Enelini, mida see Mimmu tahab? Jäin siis seisma.
„Essu, sa ei lähe kuhugi, sa oled jumala täis, ma ei luba sul minna, pärast viib Rene su ära, aga praegu tuled sa minuga tagasi!“ öeldi mulle.
„Enelin, ma lähen, ma olen kõigi tuju jumala perse keeranud, ma ei taha enam siis olla, saa palun minust ka aru.“ Ütlesin talle. Ennu raputas pead.
„Ma tean mis siin toimub, ma vähemalt arvan, aga ma ei lase sul minna“
„Enelin palun-“ ta katkestas mind.
„Ei, sa tuled minuga tagasi ja kõik!“ ütles ta tõsiselt ja haaras mult käest.
„Ei ma ei tule ma lähen koju, ma ei taha rohkem kellegi õhtut ära rikkuda!“ siis nägin et Maarja meist mööda kõndis.
„Maarja kus lähed?“ hõikasin talle järgi.
„Koju, kõik masevad, mul pole vaja seda!“ karjus ta meile kõndides edasi.
„Nojah siis.“ Ütles Ennu ükskõikselt.
„Mulle ei meeldigi ta!“ lisas ta veel, asiis nagu.
„Olgu lähme tagasi!“ andsin lõpuks alla. Kõndisime tagasi. Varsti hakkasime liikuma, aga ma ei läinud koju, vaid läksime Renega Andrese juurde.

Istusime köögis jutustasime, naersime ja siis järsku Rene küsis:
„Kas ütled talle ka?“
„Ütled mida?“ vaatas Andres naerdes mulle otsa. Ohkasin ja ütlesin.
„Nalja teed eks?“ küsis poiss ikka veel naerdes. Jäime Renega tõsiseks. Järsku paugupealt Andrese nagu muutus kurvaks ja tõsiseks.
„Kaua sa tead seda?“ küsis Andres. Vastasin sama mis Renele.
„Aga sa pead lubama et ei muuda oma suhtumist minusse!“ palusin teda.
„Ma luban, milleks siis sõbrad on!“ Lubas Andres, kallistasin teda. Pärast käisime kõik netis veel, Ennu oli meile kolmele 10p pannud, peale seda panime muusika mängima ja läksime magama, meie Renega liikusime taha tuppa, Andres jäi elutuppa.

Head ööd !

Järgmisel päeval olin terve päev ainult Andrese, Rene, Ennu ja Ülliga, Maarjast ei tea ma midagi. Jäin õhtul jälle Andrese juurde, sain täna ka Rene venna Janisega tuttavaks, jumala vinge tüüp, ah tropp ka, tema pärast hakkasin jälle Laua viina jooma, uh vastik. 3-nda õhtul kella 5 ajal, viis mind Janis Tallinna ja sealt laeva peale. Pidin veel enne laevale minekut Renele helistama aga kahjuks unustasin ja see aeg kui ma laeval jõudsin, ei saanud ma enam levi et hellata.

Istusin kõige ülemisel tekil ja nautisin vaadet, kuulsin kuidas keegi mu kõrvale istus aga ei teinud sellest välja.
„Hei, you alone here?“ küsiti mult, pöörasin selle poisi poole.
„Yes, I’m-“ ma ei saanud lauset lõpetatagi kui üks väga ilus tüdruk ütles:
„No, she’s with us, so beat it!“ poiss tõusis ja lahkus.
„No I’m not!“ vaidlesin vastu.
„Trust me, it’s better be with us then with him!“ ütles poiss.
„Why?” ei saanud ma aru.
“Because, that man is a pervert!” seletas tüdruk.
„Thanks, by the way, I’m Helen!“ tutvustasin end.
„I’m Adriana and this is my brother Blake, we’re twins!“ tutvustas tüdruk.
„Cool! So you want to get something to eat?“ küsisin neilt. Nad jäid nõusse.

Istusin oma toas ja olin netis, kirjutasin just Renele, millega ma seni kaua tegelenud olen, siis rääkisin veel msnis Kairiga juttu. Adriana rääkis mulle et täna õhtul on siinses klubis või baaris pidu, kell 10 õhtul pidi hakkama.
Kui kell pool 10 õhtul hakkas saama, tuli Adriana mulle ukse taha, lasin ta sisse.
„“Blake läks ees ära, me saame taga klubis kokku!“ kukkus tüdruk vuristama, Eesti keeles? :O misasja? Ta on ju USA-st ?
„Adriana, slow down, sa räägid eesti keelt?“
„Karta laseb ju, me oleme Blakega pool eestlased, õigemini ema oli aga siis nuh nad said isaga surma ja nuh tal jäi maja Eestisse, ja siis me otsustasime et miks mitte tulla Eestisse jne…“ vuristas plika edasi, Deem temaga on raske sammu pidada, natuke aega seedisin mida ta just ütles.
„Aga miks te kohe muga eesti keeles siis ei rääkinud?“
„Kuna me arvasime et sina ei oska, aga siis kui ma nägin et sa kellelegi Andresele sõnumi saatsid, siis teadsin et oled eestlane.“ Vuristas ta jälle, issand kui raske on temaga ikka sammu pidada, uh jube.
„Aga mis sa siis täna selga paned?“ küsis ta.
„Ma mõtlesin pükste ja mingi pusa peale!“ vastasin. Adriana turtsus sellepeale.
„C’mmon beib, sa teed nalja ve? Mis sa lähed turu peale ve? Sa pead ikka šheksikas välja nägema nagu mina!“ tõesti Adriana nägin väga ilus välja, see kollakas kleit, valged saapad, pikad tumepruunid lokis juuksed, pruunid silmad, ma pole üle pika aja nii ilusat tüdrukut näinud. Tüdruk mässas midagi mu kohvriga.
„Näed sa paned need!“ näitas Adriana mulle ühte teksaseelikut, punast topi ja musti saapaid, jäin pikapeale nõusse ning panin need selga ja jalga. Varsti oli ka aeg minema hakata. Võtsime kotid, keerasin ukse lukku ja läksimegi.
Baaris nägime juba leti taga Blake istumas. Tervitasime teda ja lasime endale ka ühed viski pitsid valada, ennem jõime kajutis Martiinit. Siis aga läksime tantsima, algul tantsisime kahekesi Adrianaga, Blake tantsis mingi blondiiniga, pärast aga kutsusid meid kaks kobedikku tantsima, Troy ja Lucas.

Adriana on tumepruunide juustega, pruunide silmadega, hästi tõmmu tüdruk.
Blake on mustade juustega, pruunide silmadega, tõmmu poiss. Adriana kaksikvend.
Troy on blondide juustega, siniste silmadega, hele nahk, eight-packiga ilueedi.
Lucas on helepruunide juustega, pruunide silmadega, hele nahk, üliilus poiss.

Lõpuks maandusime kolmekesi minu kajutisse, mina, Adriana ja Blake, otsustasime mängima hakata stripipokkerit, Blake’s idea. Meie riideid te juba teate, mis meil seljas on ja Blakel on mustad teksad, valge särk ja roosa lips, nunnu (A).
Alustasime siis, jagasin igaühele 3 kaarti, ülejäänud panin meie keskele, võtsin oma kaardid kätte.
„Läbi!“ karjus juba Adriana ja eemaldas ühe saapa, siis kõlas uksele koputus, jooksin avama. Ukse taga olid need kaks kobedikku kellega tantsisime, Troy ja Lucas, lasin nad sisse ja nad liitusid mänguga.
„Guys, how did you know, witch cabin I was staying?“ küsisin poistelt.
„Adriana told us!“ vastas Troy, noogutasin. Alustasime siis, jagasin jälle igaühele 3 kaarti ja ülejäänud panin meie keskele. Nii mis mul siis on, Poiss, 8 ja Kunn, nii 14, okei võtame ühe juurde, minul tuli 7 - 21 !
„21!“ karjusin ja lõin kaardid maha.
„21!“ Karjus Troy ja lõi samuti kaardid maha. Nii Blake võttis kaardi.
„25!“ ütles ta ja lõi kaardid maha ja eemaldas ühe kingadest. Nii Blake tegi kaardid, vaatasin oma kaarte ja sain kokku…

Oleme mõlemad Adrianaga pesupeal, Blake ja Troy on bokserite peal, ainult Lucasel on särk veel seljas. Troy teeb kaardid, võtan kaardid kätte, 8, 6 ja 6 – 20, ei tea kas riskin või ei. 30% 100-st, oeh, okei võtame kaardi, 10, mineee…
„30, over!“ ütlesin pettunult ja eemaldasin rinnakad ja peitsin käega rinnad ära, poisid ahhetasid, näitasin keelt neile. Adriana viskas mulle voodi pealt padja, tõmbasin põlved krõnksu ja panin padja vahele, tänasin tüdrukut ja hakkasin kaarte segama. Jagasin kõigile kaardid ära. Nii Poiss, 10 ja Emand, 15 siis jah, okei võtame ühe juurde. 6, yeešhh Very Happy

„21 – in your face boys!“ naersin teistele. Siis kriiskas Troy 21 ja siis Adriana. Nii kas Blake või Lucas, kui Blake kaotab, peab ta viimase eseme eemaldama ja on kaotanud, nii Lucas võttis kaard juurde ja kohe läks nägu naerule.
„21“ hõikas ta ja lõi kaardid maha, vaene Blake. Poiss tõusis püsti ja eemaldas bokserid, purskasime naerma ja peitsin näo padja sisse kohe. Blake tahtis üles tagasi boksereid tõmmata aga keelasime.
„Sa pead jooksma terve 8 korruse koridori läbi“ naeris Adriana, Blake ahhetas, Lucas ja Troy vahetasid pilke. Tõlkisime ka neile. Nad naersid ka. Blake mossitas aga siis haaras mult padja ja pistis punuma. Panime riided selja ja jooksime uksele. Naersime nagu hullud, Blake lidus kaks korda edasi-tagas mööda koridori, üks mutike oleks rabanduse seal saanud, see oli nii naljakas, siis lidus ta tuppa tagasi ja pani riided selga ning pidu läks edasi. Võtsin baarikapist Scotchi välja, see on viski ja valasin pitsidesse. Jõime kõik põhjani, jõhkrad näod olid meil kõigil ees. Viimaks läksid Troy ja Lucas ära, jäime jälle kolmekesi. Nad jäid ööseks siia, viskasime voodile pikali ja mina varsti magasin juba.

Pealkiri: Re: Mu elu hirmsam ja parim kogemus! Viimane osa! 11/8/2009, 06:13

4. osa
Ja ma olen natuke ahne ka, enne uut osa ei pane, kui vähemalt 5 kommentaari on olemas Razz

aga ma arvan et nuh nagunii keegi ei loe !
04.08.09

Ärkasin kuskil poole 1 ajal, Adriana oli juba üleval, Blake veel magas.
„Hommikust!“ ütlesin tüdrukule haigutades ja hõõrusin silmi.
„Hommikust, kuule ma lähen käin enda kajutis ära, käin pesemas, vahetan riided ja siis tulen tagasi ja lähme sööma eks?“ ütles tüdruk, noogutasin, suundusin ise ka pesema, võtsin samuti teised riided kaasa.

Peale pesemist, panin beežika seeliku, helesinise topi ja peale panin sellele valge pusa. Edasi lülitasin läpaka sisse. Midagi huvitavat seal ei olnud. Rääkisin natuke aega Kairiga, rääkisin mis tegin eile, kellega olin jne. Varsti tuli Adriana tagasi, ta pakkus et võiks nüüd sööma minna, olin nõus.
„Aga ennem peame Blake üles ajama!“ ütlesin tüdrukule.
„Õige!“ äratasime poisi pika peale üles ja läksime sööma.

Õhtul 8 ajal jõudsime Rostocki, jätsin Blake, Adriana, Troy ja Lucasega hüvasti ning suundusin välja.

Vaatasin ringi ja nägin et Izzy lehvitas mulle ogaralt ja pistis juba minu poole punuma, sain just koti maha kui Izzy mu juba õhku tõstis. Nägin ta seljataga ka Jayd ja Chrisi, Izzy pani mind maha ja jooksin nendeni.
„Ciaaooo Esssooooo!“ hõikas Jay mulle ja kallistas mind, ikka korralikult.
„Hey Chris!“ tervitasin teda ja kallistasin samuti.
„Let’s Go!“ hõikas Izzy kui kotiga meieni jõudis.
„Where?“ küsisin neilt.
„To home of course!“ vastas Chris. Noogutasin ja liikusime limosse. Jay viskas mu koti pagassi ja Izzy tegi mulle ukse lahti. Ronisin sisse ja kohe poisid järgi.
Võtsin läpaka välja ja panin selle laadima.
„So how you been?“ küsis Chris.
„I’ve been better!“ vastasin talle ja toksisin arffi parooli. Natuke pean ootama. Jay istus minu vastas, Chris paremal mind ja Izzy vasakul.
„But how’s it going with Richie?“ küsis Chris uue küssa.
„How it should be? It’s over between us, you know that!“ Chris muigas.
„So you don’t mind, that Richie and Cayce are coming to?“ küsis Izzy.
„Coming where?“ ei jõudnud mulle kohale.
„We are going to Magdeburg to pick them up!“ vastas Jay.
„No, No, I don’t mind!“ vastasin ja andsin läpaka Jayle ning istusin ise limo lõppu.
„Yea right Essu, you’re not okay with that right? Tell us the truth!“ iroonitses Izzi, pööritasin silmi sellepeale ja võtsin Jaylt läpi tagasi.
„I just make some room, for them!“ vabandasin end.
„C’mmon Helen, limousine is a large and broad, you really think we believe you?“
„I’m totally fine with it, beside, I have a boy in Estonia, who I really like, like I mean really Like him!“ ütlesin tähtsalt.
„Who? Tell us!“ tundis kohe Izzy huvi, oeh, tüüpiline.
„Emm, just one boy, you don’t know him!“
„What’s his name?“ küsis Jay, appi nagu paparatzid.
„Rene!“ rohkem poisid ei küsinud, vaid rääkisid omavahel midagi saksa keeles.

Rääkisime Kairiga msnis Richiest ja siis ta küsis mult kuidas Richie oli, ma hammustasin sellepeale huult.
„Why did you just bite your lips?“ küsis Chris imelikult.
„No reason!“ naeratasin neile.
„Richie!!“ huilgasid poisid, näitasin keelt neile.
„Guys, my friend from Estonia says Hey!“ ütlesin poistele edasi, nagu Kairi mulle.
„Who is that?“ turtsus Jay vastu, pssh, ta pole nagu asi eks.
„She’s a friend of mine and your old fan!“ vastasin siis ja vaatasin Chrisile otsa.
„Why old?“ küsis Chris.
„Because your not a band anymore Chris, you know!“ daa nagu.
„Can you show us her?“ küsis Izzy. Noogutasin ja otsisin pildid välja.
„Come sit next to me, I’ll show you her picture!“ ütlesin ja kohe olidki poisid mu kõrval. Näitasin neile Kairit reidist, Chris kergitas kulmi ja muigas. Izzy vaatas keel suust väljas, nagu kiimas mees, mine muffi kus ma naersin.
„She’s beautiful!“ kommenteeris Jay, noogutasin.
„I agree!“ nõustusin temaga.

„Helen, were in Magdeburg, about 15 minutes!“ ütles Izzy mulle. Omg, ma ei taha teda näha, ära palun mind ainult kallista, palluunnn…
„Are you okay?“ küsis Chris mult, nähes mu ehmunud nägu, noogutasin.
„I’m fine, just fine!“ vastasin vaikselt ja pöörasin näo jälle arffi.

„Hey guys, Helen! Hey!“ hõikas Cayce naeratades kui limosse sisenes, ta ronis minu juurde, panin läpaka käest ja kallistasime, siis tuli Richie sisse, Cayce istus Jay kõrvale. Richie jäi mulle otsa vaatama, samamoodi mina talle.
„Richie, get in, on this century please!“ äratas meid Izzy üles. Richie tuli minu juurde ja kallistas mind.
„I missed you so much!“ sosistas Richie mulle kõrva, mul tuli pisar silma, ma ei tea miks? Lõpetasime kallistuse ja tõmbasin kohe kapuutsi pähe, et keegi ei näeks, et mul pisar silmis, Richie maandus minu kõrvale istuma.
„Essu, are you crying?“ küsis Chris, deemdeemdeem, mida ma nüüd ütlen?
„No, no, I have something in my eye!“ leidsin kõige tobedama vabanduse eal ja pühkisin pisara ning tõmbasin kapuutsi peast ja naeratasin neile.

Tegin juttu ja rääkisin msnis Kairiga jälle, Richie ja Izzy istusid minu kõrval. Järsku kilkas Richie arvuti poole ja just sel hetkel kirjutas Kairi et Richie on nii nunnu ja kohe Richie küsis.
„Why is my name there?“
„Emm, because Kairi ask me… that… who sat next to me and I answered: you!“ vastasin talle kokutades. Tundub et ta jäi rahule. Siis võttis järsku Cayce mul arvuti käest.
„Hei, give it back!“ vingusin.
„No, I haven’t seen you in a long time and even then, you sit on a computer!“ mossitas Cayce vastu, teised poisid nõustusid temaga.
„Who forbids you to watch me?“ küsisin talt.
„I do!“ kobises Richie vahele. Saatsin talle hävitava pilgu.
„I want to talk to you too!“ vingus Cayce edasi.
„Talk, I’m listening“ vastasin ja Cayce andis arvuti tagasi.
„Did you say Hey back too, I mean to Kairi!“ küsis Jay.
„Sorry I forgot!“ vabandasin ja kirjutasin talle et poisid tervitavad vastu, Kairi küsis kes meelde siis tuletas, vastasin et Jay.
„Say hey from us too!“ kilkas Cayce. „Who ever it is!“ naeris ta.
„Yeah, from me too!“ lisas Richie veel. Noogutasin.
„You want to see her?“ küsisin poistelt.
„Why not!“ vastasid Cayce ja Richie koos, itsitasin sellepeale.
„Okay, Cayce come here!“ ütlesin poisile kuna ta oli must eemal. Mõlemad istusid minu juurde, Izzy tegi ruumi natsa. Võtsin lingi ette ja näitasin. Cayce ütles et tal on armsad põselohud, Richie kinnitas samamoodi.

„So what will we to today?“ küsis Richie.
„Let’s go clubbing!“ pakkusin.
„Which one?“ küsis Chris.
„I don’t know what club’s are here, I have only been in Watergate’s.“ kehitasin õlgu. Poisid arutasid midagi omavahel saksa keeles.
„What about… Kneek Klub?“ pakkus Jay.
„Knee what?“ ei jõudnud mulle kohale.
„Kneek Klub, it’s a club in Berlin.“ Seletas Izzy.
„Amm, it’s a normal club! Yea we can go there!“ ütlesin.
„Do you want to get us killed?“ ulus Richie. Omg nagu.
„Wau, ya think!“ iroonitses vastu.
„Fuck me!“ plärtsus Richie.

Pealkiri: Re: Mu elu hirmsam ja parim kogemus! Viimane osa! 13/8/2009, 02:19

5. osa

„Fuck me!“ plärtsus Richie. Turtsusin sellepeale.
„And there’s no VIP section either!“ vingus Cayce edasi. Issand jumal.
„I can’t fuck you, I don’t have that khmkhm-i!“ vingusin samamoodi vastu.
„Seriously? I thought you had!“ iroonitses Richie mulle vastu. Fain siis.
„Guys, stop that! We know you love eachother, but please, here’s other people to, you know!“ lõpetas Jay meie vaidluse, näitasin Jayle keelt.
„Then we will go to Watergates!“ pakkus Chris. Nõustusime.
„Okay, we’ll go to Watergate Club!“ tuli viimane otsus Jay poolt. Mina hakkasin edasi juttu tegema, Richie muudkui uurib mida ma siin teen, kuna mul on inglis keelne jutt, siis ta muudkui hirnub siin kõrval, samamoodi Izzy. Cayce istus tagasi Jay kõrvale. Tõmbasin korra msni lingi üles.
„Hei, we want to read!“ vingusid mõlemad poisid, nii Izzy kui Richie.
„Wait a minute!“ torisesin vastu, selle aja peale, hakkasid poisid oma juttu ajama, jälle saksa keeles, jahuvad mingist brünetist. :S Kairi küsis mult mida nad räägivad, jäin neid korra kuulama. Jay ütles midagi taolist et see plika pole üldse Vince maitse, Izzy jälle omalt poolt, täitsa pandav ju :S asiis nagu.

„Were here!“ hõikas Jay ja ronisime kõik autost välja, läpaka koti võtsin enda kätte, spordikoti võttis Richie. Astusin limost välja ja hingasin värsket õhku sisse. Ohkasin ja liikusin majja. Poisid läksid ees sisse, mina järgi. Panin läpaka koti kohe maha, kuna Gustav juba lidus minu poole.
„Helen, heiiiii!“ hõikas poiss ja kallistas mind tugevalt. Viimaks lasi lahti.
„Hey guys,“ lehvasin Georgile ja Billile. Kallistasin neidki, Tomiga vaatasime üksteisele otsa ja siis naeratasime ja kallistasime.
„Thank you, for forgiven me!“ sosistas Tom mulle kõrva. Tom kallistas ikka korralikult, õrnalt aga armsalt. Lõpetasime siis kui Richie Khmkhm- tegi. Naeratasime ebalevalt. Nägin Davidit kabineti poolt tulemas.
„Hei David!“ lehvasin talle ja kallistasin samuti.
„Hei Sunshine!“ nii kutsub David mind siin.
„No friends with you this time?“ küsis David naerdes, kuna eelmine kord ja üleeelmine kord olid minuga sõbrantsid kaasas, raputasin pead.
„Noup, not this time!“ vastasin, David noogutas arusaadavalt ja lahkus meie seast. Gustav võttis mu spordikoti ja Tom läpaka koti ning läksime üles, „minu“ tuppa. Georg viskas mulle veel võtme, jõudsime kolmandale korrusele, minu toa juurde, tegin ukse lukust lahti ja tuba oli sama ilus kui ma selle jätsin.
„No one has been here, even not me, after the day you left!“ ütles Georg mulle.
„Thank you!“ tänasin poissi, eelmine kord jätsin ma võtme tema hoolde, et ta ei lubaks kedagi siia tuppa. Tubli poiss, Georg !
„Your going to stay here or your coming downstairs with us?“ küsis Bill, kõik poisid olid minu toas, alustades Tomist lõpetades Richiega.
„I’m staying here, at least for now!“ vastasin neile kõigile.
„But are we going clubbing tonight?“ pilgutas Tom mulle silma.
„Of course!“ naeratasin vastu.
„But which club?“ küsis Georg.
„We were thinking WaterCate!“ vastas Jay minu eest.
„Fine with us!“ olid teised poisid nõus.
„Okei then, give me half an hour and I'll be ready!” ütlesin poistele, nad jäid nõusse ja lahkusid mu toast. Hakkasin asju pakkima ja otsisin klubiriided välja. Siis hakkasin sättima, panin sinise teksaseeliku, mustad saapad, valge topi, millel peale kirjutatud „Wanna Party?“, pusa veel peale, juuksed jätsin lahti, tegin kerge meigi ja valmis ma olingi. Peale seda läksin netti, lubasin Kairile tagasi tulla. Kui msni sain, kirjutasin talle. Natuke aega rääkisime kui Richie tuli, järsku vajutas ühte nuppu ja viuh, arff tegi resa. Arghhh.
„Why did you do that for?“ urisesin ja andsin poisile jalaga kergelt vastu perset.
„No more computer, come down with me!“ kamandas poiss.
„No way, I told you, half an hour!“ torisesin vastu, lõpuks poiss lasi jalga. Läksin tagasi netti. Rääkisin ka Kairile seda. Siis mõtlesin et paneks Kairile kümne, tüdruk jäi nõusse. Peale seda lisasid mind nii palju reiti sõbrakasse.
Appi, Kairi võib ikka vahest tõeline blond olla. Ja juba tulid Cayce ja Tom, kas tõesti on kell juba 12? Vaatasin kella ja tõesti, 5 pärast 12, kirjutasin Kairile et ma pean minema ja läksime alla.

„Are you ready to party??“ hõikasin üle toa uksepealt teistele poistele.
„Yes, we are!“ karjuti vastu, siis märkasin et Andreas on siin.
„Let’s go then!“ ütlesin ja tervitasin Andreast. Liikusime kambaga välja, väljas aga põrkasime Davidiga kokku.
„David, come with us!“ kutsusin teda.
„To where?“ küsis David.
„To the club of course, to party!“ keerutasin ennast. David naeris.
„Okey, give me five minutes!“ hõikas ta siis ja lidus tuppa. Läksime juba ees limosse, varsti oli ka David väljas ja istus autosse.
„Let’s go!“ hõikas David kui just limo ukse kinni sai. Juht tegi nii nagu öeldi.

„I wanna drink!“ hõikasin poistele kui klubisse jõudsime. Võtsime endale laua ja David läks Chrisiga jooke tellima.
„Wanna dance?“ küsis Richie, õhh, ma ei taha juu…
„Sure, but I wanna drink first“ vabandasin end välja ja nägin kuidas David ja Chris kahe kandikuga tulevad. Võtsime igaüks ühe pitsi ja lõime kokku ning jõime põhjani, peale seda hammustasin sidrunit peale. (kui keegi ei tea siis Tequilale hammustatakse sidrunit peale) mm, mõnus. Haarasin Chrisilt käest ja tõmbasin ta tantsima, mega hea laul hakkas, Sean Kingston – Fire Burning.

„David, can you bring a another round?“ hõikasin Davidile peale mitut-mitut tantsu Chrisi ja Caycega. David tegi nii nagu palusin. Jällegi tuli ta kandik käes, võtsime taaskord pitsid ja tegime põhja, selle asemel et sidrunit peale võtta, hoopiski Chris SUUDLES mind… (ma istusin juhuslikult tal süles) Järsku tõmmati mind püsti, Richie hakkas just Chrisi lööma aga krabasin õigel ajal tal käest. Vaatasin talle vihaselt otsa.
„What the fuck is your problem?“ karjusin Richie peale, ise parajalt tuikudes. Richie tõmbas käega läbi juuste ja siis haaras minust kinni.
„Don’t you get it? I’m still in love with you!“ karjus Richie mulle näkku, mi-mida?? Jooksin minema sealt, klubist välja. Miks ta peab mulle nii tegema? Fuck küll, ma üritasin niigi tugev olla ja ta teeb asja ainult raskemaks. I can’t do this anymore.
Jooksin limoni, toetusin auto vastu, pisarad tikkusid silma, nägin Chrisi tulemas. Pühkisin kiirelt pisarad aga neid tuli aina juurde. Chris jõudis minuni, langesin talle kaela ja puhkesin nutma.
„Why is he doing this to me? I don’t… love him anymore“ ütlesin Chrisile.
„I know you don’t Helen! Shh, calm down!“ lohutas poiss mind, ah ei tea sa midagi.
„I can prove it!“ ütlesin ja suudlesin Chrisi ise. Ta lükkas tugevalt mu vastu autot ja suudles jõuliselt ning kirglikult vastu.

„Come on, let’s go home!“ ütles Chris peale mitme minutilist suudlust. Noogutasin.
„Take us home!“ ütles Chris autojuhile kui autosse saime. Poiss hoidis mult ümbert kinni, mul on jalad üle tema jalgade, siis suudlesin teda jälle…

„C’mmon Helen, let’s go, stand up!“ ütles Chris mulle kui sain just oma saapad jalast. Võtsin Chrisi käest kinni, poiss tõmbas mu püsti ja läksime tuigerdades ülesse. Jõudsime minu toani ja läksime sisse. Lükkasin ta järsku vastu seina ja suudlesin jälle. Tsiisas Helen, lõpeta, mis sul viga on? ei, ma ei suuda, ma tahan teda! Chris viis meid vaikselt voodi poole, ikka veel suudeldes, tõmbasin tal pusa seljast ja viskasin selle pohhuilt kuskile, siis lendas minu pusa, peale seda langesime voodi peale, mina olin all pool. Rebisin talt särgi seljast, teda uuesti suudeldes. Chris pööras meid ümber ja järgmisena kadus minu topp. Chrisi käsi liugles üle mu keha, alustades jala säärtest liikudes puusadeni ja sealt edasi. Tegin tal püksirihma lahti, viskasin selle kuhugi, siis kadusid tal püksid, kõike seda tehes suudlesime endiselt. Appi ma plahvatan varsti, Deem kui kena eight-pack, vaatasin ta kõhulihaseid, ma ei tohi seda teha, aga ma ei suuda ka vastu panna. Chris tegi mul seelikurihma lahti ja siis kadus ka seelik. Suudlesin Chrisi rinda, poiss hoidis oma käsi minu reitel, suudlesin teda uuesti, siis liikusid tal käed mu tissikate juurde, ta kakles selle klõpsuga natuke aega siis sai lahti, Chris viskas need maha siis pööras ta meid jälle ümber, nii et mina alla jäin jälle. Järsku hüppas Chris püsti ja jooksis ukse juurde ning keeras selle lukku, siis lidus edasi oma pükste juurde ja tuli tagasi minu juurde aga selle aja jooksul olin mina juba magama jäänud.

Pealkiri: Re: Mu elu hirmsam ja parim kogemus! Viimane osa! 13/8/2009, 22:53

6. osa

Ärkasin üles kella poole 9 ajal, kuna ma pean kell 11 arsti juures olema. Chris veel magas. Tõusin üles ja avastasin et mul oli ainult püksikud jalas, siis tuli mul eilne meelde. Appi ma olen ikka nii hale, niimoodi magama jäin, appi Chris on vist elulõpuni mu peale solvunud. Chrisil oli ainult bokserid jalas. Liikusin vannituppa ja läksin pessu. Peale pesu, panin jalga Gustavi kingitud bokserid ja maika ning lülitasin siis arffi sisse ja nägin et Chris ärkas.
„Morning!“ tervitasin vaikselt teda.
„Morning, had a good sleep?“ naeris ta, punastasin.
„Yeah, that, sorri about yesterday!“ vabandasin, Chris lõi käega.
„It’s okay, I fall a sleep also, almost as soon as you!“ kehitas poiss õlgu. Siis jätkas: „you know that you’re cute when you sleep!“ tegi Chris silma. Viskasin padjaga teda, Chris pani riidesse, mina vedelesin voodis, poiss viskas padja tagasi.
„Look who’s talking!“ naersin poisi üle, Chris muigas.
„Is someone been looking for us?“ küsis ta. Raputasin pead.
„Nop, no one!“
„I’m going downstairs, see where the others are, want to join me?“ küsis ta.
„Sure!“ naeratasin ja läksime.
„By the way, nice boxers!“ pilgutas poiss silma mulle, näitasin keelt talle.

„Good Morning Sunshine’s!“ hõikas Bill meile, naersime vastuseks.
„Where the others?“ küsisin teistelt. All olid Gustav, Georg ja Cayce.
„Sleeping!“
„No were not!“ hõikasid Tom ja Andreas.
„But Richie, Jay and Izzy are!“ näägutas Cayce, see oli nii naljakas.
„What about David?“ küsisin.
„He’s at studio! I think we have to go also.“ vastas Bill.
„What for?“ küsis Chris.
„To rehearsal, of course!“ vastas Gustav, yeesh, ma saan üksi kodus olla.
„Morning!“ hõikasin Izzyle ja Richiele, Izzy lehvas reipalt vast, Richie noogutas.
„Let’s play strippoker!“ hõikas järsku Tom, oijummel, leidis ka aja siis.
„Okay,“ nõustus temaga Chris, lõin talle puuka.
„C’mmon guys, were wearing only boxers and shirts“ mainisin, kuna panin tähele et kõik on bokserite ja särkide peal ja kellel pole üldse särki ja mina maika peal.
„Why not? We all agreed that no matter who or when - the person want’s to play, everyone has to play!“ tuletas Tom meelde, kurat, tal on õigus.
„Because me and Gustav have to go some place!“ tuli mul meelde. Gustav vaatas imelikult otsa. „Where?“ küsis ta.
„Come here!“ Gustav tuli minu juurde. „To doctor!“ sosistasin talle kõrva.
„Oujee, guys, were going… at some… place, so I’m coming to studio later, bye“ kogeles Gustav, haaras mult käest ja läksime.

„Hello, I’m Helen Lainemäe and I’m here to see a doctor James Scott.“ ütlesin naisele kes vastuvõtu lauas passis. Ta nohises midagi ja siis helistas.
„I hate hospitals.“ Torisesin Gustavile. Ta noogutas.
„I don’t like it either!“ nõustus ta minuga.
„The doctor will be right with you!“ öeldi mulle valvelauast. Noogutasin.

Istusime Gustaviga toolide peale ja jäime ootama.
„So what do you think, how’s the cancer doing?“ naeris Gustav, ei no tobedamat küsimust küsida veel ei oska. Pööritasin silmi.
„Tzee I don’t know, ask it yourself!“ iroonitsesin vastu. Gustav turtsus.
„No, I didn’t mean that way, I mean that.-“ segasin teda.
„Gusti relax, it’s okay, I know what you mean!“ naersin poisi üle.
„I just… I don’t know, what I’m going to do without you!“ ütles Gusti vaikselt.
„It’s okay, I can’t even imagine it myself!“ väristasin õlgu.
„okay, let’s not think about it.“ Siis öeldi mulle et ma pean testid tegema, et aru saada kuidas mul see vähk elab!

„Welcome, so I just got the results and their pretty good. Cancer is shrinking successfully. About a couple of weeks, it should be completely gone.” naeratas arst mulle ja lappas lehti edasi. Istusin arsti kabinetis, Gustav jäi ukse taha.
“I write you one set of tablets, you should have them right know too, right?” küsis arst mult ja istus laua taha. Noogutasin.
“Yes, I have those big and blue ones.” Ütlesin arstile, ta noogutas.
“Here is the recipe for you, you can buy them from pharmacies!” seletas arst ja andis mulle paberi, uurisin seda.
“I don’t need to receive an injection right? Because I’m afraid for the injection!” ütlesin häbelikult. Arst naeratas.
“No, it’s not required, it’s haven’t fortunately advanced very far, even if it is malignant, you don’t have to inject yourself!” seletas ta. Ohkasin kergemalt.
“Thank you!” tänasin arsti, surusime kätt ja lahkusin kabinetist. Appi ma pole üle pika aja nii õnnelik olnud. Jõudsin Gustini, poiss tõusis püsti ja kallistasin teda.
“What did the doctor say?” küsis ta. Rääkisin talle sama mis arst mulle. Ka Gustavil läks nägu rõõmsaks, peale seda läksime koju tagasi.

„Hey everybody!“ särasin teistele, kõik olid ikka veel kodus. Jayd polnud ikka näha, kell on juba 12 ja teda ikka pole :S , weard.
„I’m going up to my room!“ ütlesin teistele.
„I’m coming to!“ hõikas Cayce.
„And me!“ lisas Chris, noogutasin ja läksime kolmekesi ülesse.

Tuppa jõudes läksin msni. Kairi juba kirjutas, kirjutasin talle et olen eemal, kuni Chris tahtis netti. Ütlesin ka Kairile seda. Siis ilmus Jay mu tuppa ja tegi mulle põse peale musi.
„Good morning!“ naeratas Jay. Soovisin ka talle. Sis poiss näksas mind kergelt kaelast, itsitasin sellepeale.
„Jay!“ vaatasin talle muigega otsa.
„Helen!“ naeratas ta vastu. siis tuli Tom mu tuppa.
„Helen, let’s go smoky!“ hõikas poiss, noogutasin ja kribasin Kairile et Chris tuleb netti. Läksin Jay ja Tomiga teisele korrusele, rõdu peale suitsule.

„So what we should do today, I’m mean at night?“ küsis Tom kui rõdul istusime.
„Clubbing? Maybe!“ pakkusin, siis tuli Chris rõdule.
„Chris, what we should to at night?“ küsisin Chrisilt.
„Clubbing?“ pakkus ka tema. Me oleme ühtekad ikka Very Happy

„I suggested the same thing!“ naersin neile. Ka poisid naersid, lõpetasime just suitsu ja hakkasime tuppa minema kui Cayce rõdu ukse just lahti tegi ja meie Tomiga uksega piki pead saime, kukkusime mõlemad potsati maha.
„Cayce… my head hurt!“ vingusin, Cayce kükitas minu juurde.
„Omg, I am so sorry, I didn’t mean it, I’m sorry guys!“ vabandas poiss.
„It’s okay, even funnier!“ ütlesin ja purskasime Tomiga naerma. Siis tõusime püsti ja läksin üles tagasi. Teised jäid alla.

Rääkisin jälle Kairiga juttu, kui KÕIK poisid minu tuppa tulid.
„We’re hungry, make us dinner!“ ulusid kõik koos. Appi see on ehtne kisakoor.
„Go make a pizza.“ Ütlesin neile vastu ja siis purskasin naerma, kuna Kairi saatis mulle jummala vinge video. Jesse McCartney on Hannah Montanas. Very Happy

, kõik poisid kogunesid mu ümber ja hakkasid ka vaatama. Siis saatis Kairi veel ühe video, lõpuks vedeles Chris voodis ja naeris kõht kõveras, ka teised poisid.

Istusime poistega köögis ja tegin spagette, Tom on minu toas nettis. Varsti sain söögi valmis ja käskisin Billil oma venna ka alla kutsuda. Peale söömist läksime poodi, niisama ninni-nänni ostma. Siis läksin oma tuppa ja üritasin netti minna aga läpakat polnud enam…

Pealkiri: Re: Mu elu hirmsam ja parim kogemus! Viimane osa! 15/8/2009, 22:04

7. osa

Siis läksin oma tuppa ja üritasin netti minna aga läpakat polnud enam. Kus see nüüd on? Oot Tom oli ju viimasena netis eks? oi raisk see mees saab. Jooksin toast välja, esimesele korrusele.
„Tom!!!“ karjusin kui alla korrusele jõudsin. Tom tuli elutoast välja.
„What? what’s wrong!“ tegi Tom oma beebifeizzi.
„Where’s my lap-topp?“ küsisin talt. Ta kehitas õlgu.
„I don’t know, but I’m sure, you won’t find it!“ ütles poiss.
„What you mean? Where is it?“ Tom ei teinud midagi sellepeale vaid kõndis lihtsalt elutuppa tagasi, jooksin talle järgi ja hüppasin selga.
„Where is it?“ kisasin talle naerdes. Poiss kukutas mu seljast maha ja viskas diivanile ja hakkas kõditama. Naersin nagu lollakas. Siis tegime poistega kerge padjasõda, pärast olime kõik sulgedega koos. Siis tuli David kohvritega elutuppa.
„Where are you going?“ küsis Tom mehelt, upitades minu ja Gustavi alt välja.
„I’m going out of down, for a week or something, so bye!“ ütles ta vihaselt? Oli vist vihaselt ja siis kõmpis majast välja.
„Awkward!“ ütlesin Gustiga koos. Siis lasime Tomi enda alt välja, me juhuslikult istusime Gustiga tal peal.

Istusin oma toas ja kirjutasin päevikusse, kui Gustav mu tuppa tuli.
„Were going to the studio, wanna come?“ küsis ta.
„Sure, like I have better things to do!“ kehitasin õlgu ja läksime alla. Teised olid juba limos, läksime ka sinna.

Stuudiosse jõudes läksid poisid proovi, algul Th omad, meie istusime niikaua ees ruumis ja rääkisime juttu.
„So what time we should go to club?“ küsis Chris. Kehitasin õlgu. Ka keegi teine mingit tarka vastust ei andnud. Rääkisime veel nendega, küsisin ka mis kell nad eile koju jõudsid. Nad vastasid et umbes 6 ajal või nii. Noogutasin.

„Okei, I wanna go shopping, who is coming with me?“ küsisin poistelt kui koju olime jõudnud, peaaegu kõik poisid raputasid pead.
„I’ll come,“ ütles lõpuks Gustav, noogutasin, samamoodi Chris tuleb.

Jõudsime kaubamajja ja hakkasin igal pool ringi käima, poisid komberdasid mul samamoodi kaasas. Lõpuks jõudsin pesupoodi, isegi sinna nad tulid pika vingumise peale kaasa, aga lubasid hiljem kätte maksta. Hah, tahaks teada kuidas nad kätte maksavad, eelmine kord sain sellega tagasi, et nad jätsid mu peaaegu terveks õhtuks, avalikku vetsu, poiste omasse, kaubamajas, nad tassisid, sõnaotseses mõttes Very Happy

siplesin palju siplesin aga tolku polnud ja passisid terve selle aja ukse juures, turva tuli ja siis nad ka valetasid et ma olen poiss tegelikult, ainult tissid ees, nagu Mirjam Very Happy

ja mingi lõpuks sain alles siis välja kui David helistas ja stuudiosse käskis tulla, terve päev lihtsalt passisid Izzy, Bill, Georg ja Richie ukse juures, päris hull oli, mingid igasugused tondid koguaeg jõllasid, need kes seal kusel käisid , see oli kõige rõvedam kogemus ever.

Õhtul 8 ajal jõudsime tagasi koju, viisin asjad ära, panin klubi riided selga ja liikusin alla tagasi. Olin esimene kes limos tagasi oli, teised ju siis sättivad veel. Varsti jõudis Chris autosse, siis Cayce, Tom ja siis hakkas tulema neid. Klubisse jõudes, läksin kohe endale drinki tellima, et hoo sisse saaks.
„What ya have?“ küsis baarmen mult, kuna teisi veel polnud.
„Scotch on the Rocks!“ vastasin automaatselt. Baarmen kergitas kulme.
„Do I even want to ask for id?“ küsis baarmen.
„Nop, you don’t“ vastas Gustav minu eest ja teised poisid tema järel.
„Okey! You all want it to?“ küsis baarmen juba naeratades. Poisid noogutasid. Baarmen lõi leti peale 11 pitsi ja valas viski sisse. Seisime kambakesi kõik leti äärde ja lugesime kolmeni ning võtsime sisse. Peale seda läksin tantsima koos Richiega. Tantsisime natuke aega kuni Richie mind suudles ja ma ei hakanud vastu ka. Uhh ma igatsesin lausa ta suudlusi, panin käed ümber ta kaela ja tema oma käed mulle ümber piha.

„I need a drink“ ütlesin toolile maha potsatades, Richie juba jooksis. Tantsisime Richiega juba päris mitu tundi, vahepeal liitus meiega ka Tom ja Gusti.
„Here you go!“ tuli Richie tagasi, ulatades mulle mu joogi.
„Thanks“ tänasin poissi, Richie istus ise ka laua taha. Lauas olime ainult meie, Georg ja Andreas, teised on kuskil laiali. Ma olin ikka päris purjakil juba. Vaatasin korra kella poole see näitas poolt nelja, uhh kas tõesti nii palju juba :O ju siis, tõusin püsti ja samuti krabasin Richiest kinni, et ka temagi püsti tõuseks ja läksime jälle tantsima.

„I wanna go home!“ ütlesin teistele. Mõned ütlesid veel et tulevad, lõpuks jäi nii et läksime kõik. Koperdasime baarist välja - mina Richie ja Gustavi abiga – otseteel limuni. Georg tegi ukse lahti ja ronisin sisse. Kohe teised järgi. Richie istus ühele poolele limot, mina samuti, hakkasin pikali ja panin pea Richie põlvele. Varsti ma ka magasin.

Ärkasin sellepeale kui keegi mind sülle võttis, tegin silmad lahti ning nägin Richiet, naeratasin ja sulgesin silmad jälle.

Viimati muutis seda LikeNoOther (16/8/2009, 22:19). Kokku muudetud 1 kord

8. osa esimene pool

06.08.09

Ärkasin üles ja pidin pikali kukkuma, Richie minu kõrval :O mis asja? Ja ma olen ainult pesupeal? Oo ei, me ei teinud seda, palun eiii, see ei saa tõsi olla, palun. Tõusin vaikselt ülesse ja läksin vannituppa. Käisin pesus ja panin riidesse, siis liikusin vaikselt ukse juurde, kui Richie üles ärkas. Deem.
“Morning!” ütles poiss mulle.
“Yeah, morning, what happened last night?” küsisin poisilt.
“I don’t remember, do you?” küsis poiss. Raputasin pead.
“We didn’t do… that… didn’t we?” küsisin kartlikult. Poiss tõusis püsti. Ohkasin.
“No I don’t think that, I have my pants still on!” naeratas poiss, thank god.
“I’m going downstairs, join me?” laususin. Ta noogutas, pani särgi selga ja läksime.

“Morning!” hõikas Gustav juba enne kui kööki jõudsime.
“Morning Gustav!” hõikasin talle vastu.
“So you’re together again?” küsis Cayce. Raputasin pead.
“No! Nothing happened between us!” vastasin kindlalt, nägin Richie pettunud nägu, ohkasin. Appi ära ainult arva et meil nüüd midagi on.
“Want some breakfast?” küsis Bill, kõik olid all, no väljaarvatud Tom.
“Sure!” vastasin ja liikusin laua taha istuma. Otsisin silmadega Tomi, kus ta on?
“Where’s Tom?” küsisin teistelt.
“In livingroom!” vastas Chris. Noogutasin. Kui ära söödud sain, läksin elutuppa, et Tomilt arvutit tagasi saada. See ilusti istus mul läpaka taga ja klõpsis midagi.
“Tom, what’s ya doing in my lap-top?” küsisin poisilt. Tom võpatas sellepeale.
“Nothing, here!” ütles ta kiirelt ja ulatas mulle läpaka. Istusin diivani peale ja lülitasin läpaka sisse, Tom lülitas selle ennem välja. Hah muidugi, ta ei saanud sissegi, mul parool peal ju, hah, paras talle. Siis tulid KÕIK poisid elutuppa ja hakkasid kõva häälega jutustama, argghh… netti saades, hakkasin Kairiga jälle rääkima. Rääkisin mis eile tegin ja praegu mis toimub. Ütlesin talle et kõik poisid on praegu siin. Ta küsis mis teeme siin, vastasin et niisama.
„Helen, let’s go smoky!“ hõikas Tom, noogutasin, panin läpaka laua peale ja läksime teisele korrusele, rõdule. Georg liitus meiega.
„Hey guys, can I take a picture of you?“ küsisin Tomilt ja Georgilt.
„I don’t think that Gustav will be thrilled, you know that he doesn’t like that!“ ütles Georg kahtlevalt, jah ma tean seda.
„I know but my friend wants proof, that I really communicate with you!“ seletasin poistele.
„Gustav probably be mad, if you take the picture and put it somewhere in the internet!“ lausus Tom, deem küll, kurat tal on õigus, ma oleks juba eelmine kord nendega selle mõttetu asja pärast tülli läinud.
„Okay, I’ll dry to talk to Gustav!“ ohkasin ja läksime tuppa tagasi, kuna lõpetasime suitsu tegemise. Liikusime elutuppa jälle, istusin tugitooli ja võtsin läpaka kätte, kirjutasin jälle Kairiga.
„So what we should do on your last day here?“ küsis Richie potsatades tugitooli käele. Okeiii, poiss arvabki et meil jälle midagi on, uhh temaga on raske.
„Clubbing of course!“ ütles Tom silmi pööritades. Naersin kergelt.
„Cool, so you’re friend is coming next time to?“ küsis Gusti. Noogutasin.
„Jeap, Kairi!“ vastasin ja lükkasin Richie tooli pealt maha.
„I’m coming to pick you up!“ kisas järsku Izzy. Itsitasin sellepeale.
„Sure, you like Kairi, right Izzy?“ naersin poisi üle. Izzy PUNASTAS?
„Ou my gaaad Izzy, you like her, a lot, you never blush, only if you really like the girl, I mean like-like.“ Pilgutasin poisile silma.
„Damn, Helen you know me to well!“ ohkas poiss ja naeratas vastu.
„I knew it!“ olin uhke enda üle, Deem, ma tean neid poisse liiga hästi.
„Who are you talking about?“ küsis Tom.
„You… you… you and you, come here, I’ll show you!“ näitasin Gusti, Tomi, Billi ja Georgi peale. Poisid kobisid minu kõrvale, võtsin lingi lahti ja näitasin.
„Nice, she’s coming with you next time?“ küsis Bill, noogutasin.
„Cool, then we can see her, who are we talking in your msn!“ ütles Tom ja muigas, ning näris oma neeti sellepeale, ou deem, tal jälle see horny feiz ees.
„Great, then you won’t feel lonely!“ ütles Gustav.
„I don’t feel lonely, I have you guys!“ vaidlesin vastu, poisid avvitasid. Siis läksid jälle nad oma kohtadele, mina istusin tugitoolis. Siis nägin et Rene tuli sisse, hakkasin temaga rääkima ja panime veebika, näitasin talle kuidas Gusti ja Tom üksteist panevad Very Happy

, õigemini kiusavad. Rene sai sellepeale korraliku kõhutäie naerda. Nüüd kargas Izzy Richile kaela, nüüd maadlevad maas. Nad võivad vahest ikka täielikud titad olla, aga nuh mul ei hakka siis igav.
„I’m going to make a pizza!“ ütles Tom, turtsatasin sellepeale.
„Tom, you can’t make a pizza, you’re just put it in the oven!“ muigasin poisi üle.
„Yea, your right!“ vastas ta ja kadus kööki.
„Gusti, I forgot to tell you, that we got to go there again tomorrow…!“ ütlesin Gustile, poiss vaatas algul kahtlaselt otsa, aga siis noogutas.
„Where?“ küsis Richie. Rene ütles et läheb suitsule, vastasin et ootan.
„None of you’re business!“ vastasin Richiele tagasi tõrkjalt ja kobisin oma tuppa jälle. Istusin voodile ja panin läpaka juhtme pistikusse ning aku hakkas laadima. Kirjutasin jälle Kairiga, peaks ka vist pitsat varsti sööma minema, ah kurat ennem peab vetsus käima, ütlesin ka Kairile ja Renzule et lähen korraks eemale.

Istun ikka oma toas ja räägin Ikka Kairiga, Rene läks netist ära, pidi Andresega kokku saama. Hakkasin reidi päevikuid lugema, no nii igav on. Järsku tormasid Gustav ja Cayce mu tuppa.

Pealkiri: Re: Mu elu hirmsam ja parim kogemus! Viimane osa! 16/8/2009, 22:18

8.osa teinepool

Järsku tormasid Gustav ja Cayce mu tuppa.
„Helen, come quick, Tom crashed his head against the closet!“ ütles Cayce kiirelt. Kirjutasin kippelt Kairile ja jooksin alla.
Alla jõudes vedeles Tom kapi juures, pead kinni hoides.
„Gusti, give me a first aid box!“ ütlesin poisile ja läksin Tomi juurde, aitasin ta kuidagi diivani peale istuma, uuhh, päris kole muhk tal, fakk, verd tuleb.
„Thanks!“ ütlesin Gusti kui too esmaabi karbiga tuli. Võtsin sealt haavapuhastus vahendit ja valasin seda vatti peale ning puhastasin haava tal.
„Aiiaaaa“ pistis Tom kisama, issand jummal, nagu väike plikatirts kränub.
„Hold still!“ ütlesin poisile, kuna ta hakkas siplema.
„Damn it, Tom, stay put!“ käratasin talle, poiss jäi vait nagu sukk.

„Done!“ ütlesin poisile, kui lõpetasin puhastamise, panin plaastri peale ja kärab küll, andis Gustile karbi tagasi.
„Somebody please tell me, how the hell this happened?“ küsisin teistelt.
„We struggle and just when Tom wanted to jump on my back, I jumped out of the way and he crashed his head against the closet!“ seletas Izzy ja vehkis kätega. Oi jummal, nende lollused ka ei lõpe.
„You are one idiotic herd, you know that right?“ ütlesin silmi pööritades üles tagasi kõmpides. Tom tuli minuga.
„Sorry!!“ karjuti mulle veel järgi. Jõudsime minu tuppa, Tom viskas voodisse pikali ja mina netti, Kairi juba jälle kirjutas.
Kairi : Tsau
Essu : Tsau
Kairi : No, kuidas Tomil on?
Essu : Pea valutab ta sai ikka korraliku muhu, isegi verd tuli.
Kairi : Vaene tema
Essu : Jahm, lappisin ikka tükk aega teda, nüüd ta on siin minu toas pikali, tudib.
Kairi : Aww
Essu : Ta on nii nunnu kui ta magab
Kairi : Tee pilti (aa) hih, mis teed ka?
Essu : Mul pole fotikat, Gusti ei anna mulle ;(
Kairi : Miks?
Essu : ma ei tea :S
Kairi : ütle et su sõbranna tahab ka magavat Tomi näha ja sa tahad mälestuseks seda pilti
Essu : Hah, ütle ise !
Kairi : Miks? Aga võin öelda ka
Essu : Nu okei, ma kutsun ta ja räägi ise taga. Tõusin laua tagant püsti ja läksin koridori.
„Gustav!!!“ karjusin nii kõvasti kui suutsin.
„Be right there!“ karjuti vastu, liikusin tuppa tagasi. Juba Kairi kirjutas.
Kairi : Please Gustav I want to see Tom sleeping, please (aa)
Essu : Oota ta alles tuleb.
Kairi : Kobigu kiiresti kohale… selle ajapeale jõuab Tom üles ärgata
Essu :
Kairi : Päriselt ka ju?
Essu : Oot ta just jõudis. Lasin Gustavi istuma ja ise läksin vannituppa.

Tagasi tulles Gustavit polnud.
Kairi : Ta on nii õel :@ Kle aga kuidas sa siis tõendi saad kui ta ei anna sulle fotikatki. Nõme :/
Essu : Ma ei tea, ma räägin, ta on küll lahe, aga rsk samamoodi nii kangekaelne.
Kairi : Kõik on seal vist kangekaelsed :
Essu : Ojaa, eriti Tom ja Gusti
Kairi : Proovi kutsika silmi teha Vaata kas mõjub ma proovisin kalliga meelitada aga ta ütles et kui ta kalli tahab siis ta kallistab kutte.
Essu : haha, seda nad teevad igapäev irw
Kairi : tüdrukud kallistavad ikka paremini
Essu : Ojjaaa siis kargas Gustav sisse.
„David want to see us in studio!“ ütles suks mulle, noogutasin ja rääkisin Kairile ka, äratasime Tomi ülesse ja läksime alla. All ootasid kõik juba meid.
„Gustav I don’t wanna come!“ ütlesin poisile.
„So your staying home?“ küsis poiss, noogutasin.
„Okay, I’m staying to!“ kehitas Gustav olgu.
„I’m staying to!“ ütles Richie. Oi pljää oli seda nüüd vaja.
„Me too!“ hõikas Chris samuti, nähes mu nägu.
„Thankju!“ liigutasin suud, poiss noogutas. Teised lahkusid, läksin kööki, poisid elutuppa. Istusin köögis ja närisin.

Peale söömist läksin üles tagasi. Lootsin et Gustavi tuba on lahti, aga nuh unistada võib, lukus! Siis liikusin oma tuppa. Rääkisin Kairiga jälle, Kairi ütles et kui nad pildile ei jää, siis tema ei tule. Okei teeme proovi, liikusin alla.

Alla jõudes nägin et kõik poisid olid tagasi, isegi Mikel ja Vince.
„Gusti, can I take a picture of you guys?“ küsisin sugulaselt.
„No! Helen, it’s not important what you do or say, we will not agree to be on picture!“ oli ta automaatne vastus.
„Why not?“ vingusin vastu.
„Helen do we have to talk this over again?“ küsis Gusti tõsiselt.
„Gustav, I’m your cousin, why can’t I have a picture of you guys?“ muutusin ka kergelt juba tigedaks. Vastu hakkas haukuma ka Jay:
„Helen! You know why! We don’t wanna find us anywhere in the internet!“
„You know me guys, I won’t put it anywhere in internet, I just wanna picture for me!“ seletasin neile, siis tegi Tom suu lahti.
„What about the friend of yours? Who wants proof or something?“
„Tom, shut up!“ urisesin ta peale.
„So that’s why you need the picture? You need somebody to prove, that you actually interact with us, huh? Helen, c’mmon, we talk about that last year, you don’t need to prove nobody that your my cousin, Helen be reasonable.“ Raputas Gustav pead, Damn it. Kuradi Tom. Ahhh…
„No! It’s not only about them, it’s about me! I want to memories you guys, why can’t you give me just 1 picture! Huh? Is it really that hard? I have none, NONE picture of you guys and if you can’t give me that… then forget it!“ karjusin neile ja tõusin püsti, võtsin läpaka kaasa ja liikusin oma tuppa.
„Fain then!“ karjus Gustav mulle järgi.

Istusin oma toas ja torisesin enda ette, miks nad ei või ühte pilti kasvõi lasta teha mul, tsiisas ega ma mingi paparatzi pole, kurat küll.
Koputus uksele, kes see veel on ? liikusin uksele, Mikel !
„What?“
„Helen you know, do you understand why we don’t want a picture of us? Guys doesn’t want these picture’s are going anywhere in live, these pictures have their own risks, you know that, we just don’t want any problems.“ Seletas Mikel mulle.
„Your right, I’m sorry, I promise that I won’t bother you these picture’s story again!“ lubasin poisile, Mikelil on õigus, sellega võib kaasneda oma riskid.
„Okay, I’ll send the guys up here!“ ütles Mikel ja lahkus mu toast. Läksin netti tagasi, aga kohe tulin ka ära kuna Gustav, Richie ja Chris tulid minu tuppa.
„Guys, I’m sorry!“ vabandasin.
„No Helen, I’m sorry, I shouldn’t yell at you, I’m sorry!“ vabandas Gusti.
„Me too!“ ütles Chris ja kohe Richie.
„And me!“
„However, we are only willing to accept this case, if only we are going clubbing now!“ ütles Chris, ohkasin aga olin nõus. Kirjutasin ka Kairile, et kluppi minek. Saatsin poisid välja, vahetasin riided ja valmis ma olingi, liikusin alla ning läksimegi.

Klubisse jõudes kuulsin nii mõndasidki ütlemas saksa keeles „et see vist on küll mingi kuulus, nii palju poisse ümber“ purskasime poistega naerma sellepeale. Siis läksime leti äärde, lasime jälle kõigile viski tellida ja jõime põhjani. Siis märkasin Adrianat ja Blake.
„Adriana! Blake!“ karjusin üle klubi, nad märkasid ka mind.
„Tsauu!“ kallistasin neid. Poisid tulid mulle kohe järgi. Adrianal läksid silmad suureks. Itsitasin sellepeale.
„Sul mingi terve armee kaasas ve?“ küsis Blake silmi pilgutades.
„Umbes nii, aga ei tegelt, see on mu sugulane“ näitasin Gustavi poole „siis Chris, Richie, Mikel, Vince, Izzy, Jay ja Cayce on bändist Us5“ tutvustasin neid „Tom, Bill, Georg ja mu sux on Tokio Hoteli bändist ja siis Andreas on Tomi ja Billi parim sõber!“ seletasin neile. „and guys, they are Adriana ja Blake“ tutvustasin.
„Nice to meet you!“ ütlesid poisid kordamööda.
„Guys I’m gonna go dance with Adriana and Blake!“ ütlesin poistele.
„No guys!“ ütles Gustav tõsiselt.
„Why not??“ vingusin vastu.
„You know why! Remember the shopping thing?“ naeris Richie. Assa kurat.
„Okay, come on, Ädi!“ ütlesin tüdrukule ja läksime tantsima.

„Lähme võtame joogi!“ ütles Adriana tantsimise ajal, noogutasin ja läksime. Lasime endale tellida Margaritad ja rääkisime niisama juttu.
„Kuidas sul muidu läinud on?“ küsis tüdruk.
„Paremini olla ei saakski, kuigi igatsen Eesti inimesi palju, palju.“ Vastasin. Siis tuli kaks kutti meie juurde.
„Do you want to dance?“ küsiti meilt. Olime kohe nõus aga siis tulid Gustav ja Richie, seletasid seal omavahel midagi saksa keeles ja siis teised poisid kadusid.
„Gustav!“ vingusin. Richie ja Gusti ei teinud väljagi ja läksid teiste juurde tagasi.
„Oot mis see nüüd oli?“ küsis Ädi(Adriana) mult.
„Ahh, karistus, see et nad ükspäev terve õhtu minuga shoppamas olid, isegi pesupoes.“ Seletasin tüdrukule.
„Vaesed poisid ja vaene sina, raisk need olid kenad!“ ütles Ädi.
„Ya think?“ naersin vastu. Pärast läksime jälle tantsima.

„Olgu me peame minema hakkama!“ ütles Ädi mulle, kui kell oli hommikul pool 5.
„Olgu, aga näeme veel kunagi ja suhtleme eks ju?“ küsisin tuikudes.
„Loogiline ju!“ vastas Blake. Naeratasin vastu ja kallistasin neid.
„Let’s go home to?“ küsis Chris. Noogutasin, ma olin ikka päriiis purjus. Koperdasime jälle välja, limosse. Aga taaskord jäin magama, seekord aga Tomi õlanajal. Ärkasin jälle siis üles kui mind õhku tõsteti. Tegin silmad lahti, Tom.
„Put me däwn!“ pudistasin. Tom õnneks sai aru. Ta pani mind maha aga hoidis kinni ikkagi, Gusti võttis koridoris mul saapad ära ja koperdasime minu tuppa. Langesin kohe voodisse ja varsti ka magasin.

Pealkiri: Re: Mu elu hirmsam ja parim kogemus! Viimane osa! 19/8/2009, 15:08

9. osa

07.08.09

Ärkasin hommikul üles ja pidin jälle šoki saama, Chris, Tom ja Richie magavad kõrval. Mina olen Chrisi ja Tomi kõrval, Richie on Tomi vasakul poolel. Pistsin täiest jõust kisama, ka poisid ärkasid korraks.
“Helen, please, we have a hangover, don’t scream, take a room and yell there!” torises Tom mulle vastu, turtsusin sellepeale. Tõusin üles ja läksin pessu.

Peale pesu, läksin alla. Ainult Gustav oli all. Väga hea !
“Gusti, are you alone?” küsisin poisilt, ta noogutas.
“Good, let’s go!” ütlesin poisile.
“Where?”
“To doctor, idiot!” pööritasin silmi, ta noogutas taaskord ja läksimegi.

Arsti juurest tagasi tulles, oli mul väga paha tuju, arst ütles et mul on see hullemaks läinud, ta isegi imestas kuidas nii kiiresti, alles ma käisin tema juures ja nüüd järsku, on mul lood sellega väga halvad. Arst ütles et umbes paar kuud on mul veel jäänud. Ta kirjutas veel mulle mingid tabletid. Ütlesin Gustile, et teeme näo nägu midagi poleks. Gustav jäi õnneks nõusse.

Jõudsime tagasi koju, kõik olid juba üleval, peale Tomi, Richie ja Chrisi, läksin oma tuppa. Istusin arffi ja möllasin nettis, rääkisin Kairiga jälle. Kell läks kiirelt, varsti hakkas kell juba 12 saama ja ikka poisid magavad. Lõpuks ärkas Tom ja peksis mind suitsule.

Peale suitsu ma kohe üles ei läinud, poisid tahtsid pokkerit mängima hakata, kõik mängisid peale Richie, tema ikka veel magas. Viimaks tuli Chrisil ja Tomil siuke mõte, end nad värvivad mu ära, juuksed muidugi Wink

Nad tassid mu vannituppa ja Tom tõi kuskilt värvi, ma ei näinud mis värvi see oli. Lõpuks kui nad värvimisega ühele poole said, ei näinud ma ikka mis värvi ma olin. Liikusin oma tuppa netti jälle, Tom ja Chris tulid kaasa, rääkisin taas Kairiga juttu, rääkisin ka talle sellest värvimisest, ta ütles et äkki värvisid mu roheliseks. Unistagu edasi, poisid saavad peksa mult, kui nad ma ei tea mis värvi värvisid, järsku hakkas Chrisil midagi pinisema ja nad tõusid püsti(Tom istus vasakul poolel mind ja Chris paremal) ja lihtsalt lohistasid mu arvutist ära, nii kaua kuni Chris midagi arvutis kirjutas, hoidis Tom mind kinni. Pärast võttis Tom kätest ja Chris jalgadest ning viisid vannituppa, pesin pea ära ja lasin kuivada. Ikka ma ei tea veel mis värvi, kuna siin vannitoas peeglit pole. Minu ebaõnn.
Varsti olid juuksed kuivad, siis lasti mind ka peegli ette, helepruunid. Nunnu. Peale seda läksin jälle oma tuppa, hakkasin plaati tegema.

Varsti hakkas kell juba kolm saama ja ma pidin liikuma hakkama, laevale. Panin asjad kokku ja liikusime karjaga limosse. Chris ja Gusti istusid minu kõrvale, istusin paremal pool limos, ees istusid Richie, Cayce ja Tom.
“You know Helen, I’m really gonna miss you!” ütles Bill mulle. Aww.
“Me too!”
“Helen, It’s no fun without you and the house is always empty, if you’re here then the house is full of people, next time you have to stay longer!” lisas Gustav.
“Okay, I will!” naeratasin poisile.
“We really are gonna miss you!” lisas Jay veel.
“Me too!” hakkas kõikidelt poistelt tulema, issand kui melodraamatikud nad on. Järsku Chris kallistas mind, kirjutasin samal ajal ühte lauset Kairile ja siis jäi mul näpp L tähe peale. Torisesin Chrisi kallal.
“Helen you know that you are going back with a plane right?” ütles Gusti järsku.
“What? Seriously?” küsisin üle, Gusti noogutas.
“Nice.”
“And you will arrive in Estonia at 1pm tomorrow.” Lisas Georg.
“Okey,” rääkisin ka Kairile, Kairi ütles et lennukiga peaks paari tunniga jõudma. Oot, tõesti peaks.
“Gustav! The plane travels there only a couple of hours!” ütlesin talle. Poisid purskasid naerma.
“See, she’s not so blond after all, hair color effects.” Mõnitas suksu. Lõin talle käega piki pead.
“Aia…what was that for?” ulus poiss. Sa veel küsid ve? Teised poisid naersid.

“Where are we going?” küsisin poistelt.
“To Magdeburg, after that to Potsmann and then airport.!” vastas Georg.
“Okay” varsti jõudsime Magdeburgi, Gusti ema juurde.

“Hei!” tervitas Gusti oma õde.
“Hey Juschtel” sasis õde tal Gusti juukseid. Kallistasin samuti teda.
“Helen, I haven’t seen you so long!” ütles Fränsu(Gusti õde Franciska) mulle.
“I haven’t seen you either!” vastasin talle. Gusti tegi mulle kohvi, tänasin.
“So how are you?” küsis naine mult.
“Been better!” vastasin, “and you?” küsisin vastu.
“Great!” vastas ta. Noogutasin.
“Fränsu where mom?” küsis Gusti oma õelt.
“She’s at work” vastas tüdruk.

“Now where?” küsisin poistelt kui olime limos tagasi, lennuk läheb pool 8, praegu alles kell pool 7.
“To see our mom!” vastas Bill, noogutasin. Sõitsime Loitche.
“Hey Mama!” hõikas Tom oma emale. Astusime samuti autost välja.
“Billy!” kallistas ka ema Billi.
“Hey Mrs. Simone!” tervitasin ka teda, mina olen nende ema ainult 2 korda näinud.
“Helen!” tervitas naine mind lõbusalt ja kallistas. Heh.
„Let’s go inside.“ Ütles ema neile ja liikusime kambaga sisse. Meil sai kaksikute ema juures palju nalja, nende ema on ülimalt sõbralik ja äge persoon. Mulle ta vähemalt väga meeldib, varsti aga pidime minema hakkama.

Olime lennujaamas ja jätsin poistega hüvasti ning läksin lennuki. Eestis olin ma kuskil 11 öösel, ema tuli mulle vastu ja sõitsime idasse. Nädal aega olin kuskil Vokas, selle ajaga suutsin ma osavalt Renega tülli minna. Otsustasin 21. augustil Esku minna. Kellegile ma midagi ei öelnud et sinna tulen. Õhtul helistasin Ennule ja rääkisin temaga niisama juttu, et mis täna toimub, kes tulevad jne. Ta ütles et Maja juures toimub joomine, et sinna pidid tulema Rene, Andres, Üll, Maarja, Ruta, Janis ja Marko. Jõudsin juba peaaegu Maja juurde, ütlesin Ennule et pean lõpetama. Maja juurde jõudes, vaatasin et kedagi väljas ei oleks ja siis läksin sisse, seisin korraks koridoris, hingasin sisse ja välja ning läksin tuppa.

Pealkiri: Re: Mu elu hirmsam ja parim kogemus! Viimane osa! 19/8/2009, 16:22

Viimane osa !

Eelmises osas: ning läksin tuppa...

Kõigi pilgud jäid automaatselt mulle, Ennu juba tormas minu poole kallistama.
“Essu!” hõikas ka Ruta ja kallistas mind, siis Maarja, Üll, kallistasin ka Markot ja Andrest, siis kallistasin Janist, poiss tõstis mind õhku, siis nägin kes Renega kaasas on... ta tüdruk. Ossa raisk. Renest ei teinud ma väljagi, vaid läksin diivanile istuma, aga hoopiski tõmbas Janis mind enda sülle, nägin kuidas Rene mind piidles. Mul oli kohutavalt ebamugav. Järsku Rene tõusis ja tuli meie poole.
“Ma tahan suga rääkida!” ütles Rene mulle.
“Sorri, mul pole sinuga midagi rääkida!” vastasin Renele. Poiss aga teinud sellest välja ja tõmbas mind püsti, läksime siis välja.
“Kes sul siia käskis tulla?” küsis Rene kohe.
“Mis ma pean sult luba küsima et siia tulla ve?” imestasin.
“Mitte seda, ära tee mulle seda raskemaks-“ katkestasin teda.
“Mina teen sul raskemaks? Ja mida mina pean tundma kui sa seal Heleniga kudrutad ah?” nähvasin vastu. (tema tüdruk on samuti Helen.)
“No sorriiii, ja mina? kui sina seal mu OMA vennaga oled? Mh?” nähvas ta vastu.
“Ou, üks hetk, mina ei tee Janisega midagi, ta on mulle lihtsalt hea sõber! Ja sul ei ole mitte mingit õigust siin mulle midagi öelda.” Õigustasin end.
“Hah, ja mina panin Janisega too nädalavahetus ila jah?” iroonitses Rene.
“Kus-kus sa sellest tead?” küsisin. Siis mul tärkas “oot me ei pannud ila, ta tegi mulle ainult musi, küsi Maarja käest, ta oli ka meiega ja miks ma Sulle midagi üldse seletama peaks, sul on minust ju täiesti pohhui, lihtsalt jäta mind rahule ja ole oma šikiga õnnelik” karjusin ta peale ja hakkasin sisse tagasi minema kui Rene must kinni haaras ja tagasi tõmbas ning mind suudles. Eemaldusin kohe ja lõin talle lataka vastu nägemist, poiss hõõrus oma põske.
“Ära mind enam elus suudle, selge?” hoiatasin teda, aga poiss ei kuulanud vaid suudles mind uuesti. Deem, see poiss ajab mind hulluks, miks ma teda küll peast ei saa. Panin oma käed ümber ta kaela, tema oma käed ümber mu piha.
“Rene-“ üritasin rääkida, aga poiss ei lasknud. Viimaks eemaldusime.
“Rene, meie vahel ei saa midagi olla.” Ütlesin talle otse silma vaadates, ise seestpoolt suremas. Arghh miks see nii raske peab olema, pöörasin otsa ringi ja läksin tuppa. “Aga ma armastan ju sind” kuulsin veel Rened ütlemas. Jõudsin tuppa tagasi, jällegi olid kõik pilgud mul. Istusin Janise sülle tagasi.
“Kuidas läks?” sosistas poiss kõrva.
“Nii halvasti kui üldse sai” sosistasin vastu. Muusika õnneks mängis ja meid ei olnud eriti kuulda.
“Essu kus sa Rene jätsid?” küsis Helen mult.
“Ta on väljas, ta ootab oma kallikest ehk sind!” tegin oma võlts naeratust talle, Helen klõpsis oma kingadega välja.
“Okei, Essu, nüüd sa räägid mulle, mis kurat sinu ja Rene vahel toimub?” ütles järsku Andres naerdes. Ohkasin.
“Andu, meie vahel ei toimu midagi ja ei hakka ka kunagi toimuma.” Vastasin talle.
“Miks mitte, te ju mõlemad olete üksteise järel hullud, ma ju nägin mis rõõmsa pilguga Rene vaatas sind kui sa sisse uksest tulid, isegi kui ta ütles et ta ei taha sind enam näha, ta armastab sind ikkagi” pani Üll tarka.
“Issand jumal, Üll, kus sa nii targaks said?” Naersin.
“Juhtub!” vastas ta.
“aga ei, meie vahel mis kunagi oli, see oli, see jääb minevikku.” Ütlesin kurvalt. Järsku tormas Helen tuppa, läks tugitooli juurde, võttis oma joppe ja kadus.
“Aga võib-olla ka ei jää” naeris Marko. Lõin talle puuka.
“Sa Marko ole üldse kuss, ise sa ka mingi süütuke ei ole, teete Maarjaga, Rene ja Janise õe Reilile sarvi.” Näitasin poisile keelt, ta näitas vastu.
“Heiii, minult sa küll musi ei saa, küsi Maarjalt seda.” jonnisin.
“Ei taha-“ hakkas Marko ütlema kui Maarja teda suudles,
“Tänud!” näitasin Maarjale pöialt, kuulsin väljast Rolleri häält minemas.
“Mis toimub?” küsis Janis, kehitasin õlgu. Rene tuli tagasi.
“Meie vahel on kõik läbi!” ütles ta vaid ja jõi terve topsiku puhtalt viina.
“Issand Rene hull oled ve?, võta pealekat ka.” Ulus Ennu. Renzu raputas pead.
“EI ma tahan end täna täiesti kasti juua!” ütles poiss. Ohkasin.
“Essu tule siia.” Ütles Rene mulle.
“Milleks?” ütlesin aga siis Janis lükkas mu Rene poole. Torisesin ta peale aga liikusin Rene juurde, seisin ta kõrvale, poiss tõmbas mu sülle.
“Mis ma olen su mingi tagavara ratas ve?” iroonitsesin.
“Ei, sa oled see tüdruk kelle pärast ma Heleni maha jätsin, sest ma tahan ainult sinuga olla.” Ütles poiss mulle otse silma vaadates, teised kes siin ruumis olid avvitasid. Oh sind Rene küll. Pidu läks edasi. Paari tunni pärast olime kõik juba päris purjus. Siis tuli mul meelde et Rene on rolleriga ka ju. Mina ju sõita ei oska! Järgi olime jäänud ainult mina, Rene, Ennu, Maarja, Marko ja Üll. Janis, Ruta ja Andu läksid juba pool tundi tagasi Andu juurde. Pidime järgi tulema.
“Rene kuidas me Andrese juurde saame kui sa ei ole kainegi!” muretsesin.
“Ära põe Essu, ma olen ennegi nii sõitnud.” Naeris poiss, haha, vaimukas, aga kas sa ennem oled ka nii täis olnud? Oeh, ma loodan et see halvasti ei lõpe. Hakkasime siis minema, Ennu läks Ülli Rollerile, mina Rene omale, Maarja ja Marko läksid jala, siit pole kaua minna, lubasime Janise vastu saata neile, nad keeldusid, nad tahtsidki kahekesi olla, nagu nad ütlesid.
“Näe pane see pähe!” ulatas Rene mulle kiivri, lükkasin tagasi.
“EI, sina paned selle pähe, kui midagi juhtuma peaks, siis ennem minuga kui sinuga!” ütlesin tõsiselt, Rene õnneks ei vaielnud ka rohkem ja pani pähe selle, sest ta teab et minuga on mõttetu vaielda. Teised läksid juba ees. Sõitsime neile järgi, jäime teeotsas seisma, Renzu vaatas kas autot ei tule ja siis sõitsime edasi. Jõudsime juba Rõstlani kui järsku Rene hullult vingerdama hakkas.
“Rene lõpeta!” karjusin talle.
“see... lõbus” kuulsin lünke Rene poolt vastu karjumas, kuulsin ka naeru.
“Rene , palun lõpeta!” anusin teda. Rene ei lõpetanud, meil oli kiirus päris suur rolleri kohta, unustasin ära et enne Andrest tuleb veel järsk kurv ja seal me ka matsu panime. Lendasin rollerilt maha, natuke maad eemale. Pilt kadus eest.

Tegin silmad lahti ja nägin et rolku oli mul peal, mul jooksis verd kuskilt, lükkasin rolleri enda pealt ära, see tegi jubedalt valu mulle, peale seda hakkasin otsima silmadega Rened, nägin teda kivi juures maas vedelemas. Jooksin kiirelt temani. Eemaldasin kiivri talt ja nägin et ta oli teadvusetu. Mul tulid pisarad.
“Essu, Essu!” kuulsin eemalt kedagi karjumas, aga ei vaadanud kes, mulle oli tähtis Rene. Puhkesin nutma, ta ei tohi mind jätta.
“Rene, palun ärka, Rene!” üritasin poissi äratada. Rene ei reageerinud. Siis tulid siia Andres ja Üll oma rolkudega, Janis samuti oma autoga, kaasas Ruta ja Ennu.
“Palun aidake teda” ütlesin teistele, nägin kui Andres telefoni võttis ja helistas. Maarja ja Marko jõudsid meieni. Maarja hakkas nutma.
“Essu, kuidas tal on?” küsis Janis mult.
“Ma ei tea, palun tehke midagi et ta ärkaks.” Ütlesin nuttes. Janis tuli minu juurde, ta hakkas mind eemale tõmbama.
“ÄRA PUUTU MIND!” käratasin talle ja hoidsin Renest tugevamini kinni.
“Rene, palun!” siis kuulsin kiirabi häält.
“Nad tulevad kallis, pea vastu, palun!” suudlesin Rene laupa. Järsku pigistas Rene mu kätt kergelt “ma... armastan... sind“ ütles ta lünkadega ja siis sulges ta jälle silmad. Kiirabi jõudis meieni, nad tõstsid Rene kanderaamile ja siis autosse, ronisin kohe kaasa. Teised ütlesid et tulevad haiglasse järgi. Haiglasse sõit kestis terve igavikku, või vähemalt mulle tundus, vahepeal näpiti ka mind. Lõpuks viskas mul üle ja käratasin neile et jätku mind rahule ja päästku Rene.

Jõudsime haiglasse ja mind jäeti ooteruumi, varsti jõudsid ka teised siia, langesin Janisele kaela. Siis nägin Reelikat ja Reilit tulemas.
“Ta ei tohi surra, ta ei tohi” nutsin lohutamatult.
“Janis kus meie vend on?” küsisid tüdrukud koos.
“Ta viidi ära kuhugi.” Vastas Janis neile, istusime pinkide peale. Nägin kuidas Maarja ja Marko üksteisest eemaldusid ja Marko Reili juurde läks ning Andres Reelika juurde. Maarja hoidis rohkem Ülli poole. Tundsin kuidas pea tuikab, vaatasin oma pusa ja nägin lillal pusal tumedat suurt plekki.
“Essu, miks sul verd tuleb?” küsis Janis hirmunult, ma ei suutnud talle vastata vaid vajusin kokku.

Rene vaatepilt.

Kuhu te mind nüüd viite? Ah, valgus-valgus, kus Essu on? Kuidas tal on? Jõudsime kuhugi palatisse. Ma ei suutnud rääkida, suutsin vaevu silma lahti hoida. Arstid midagi uurisid, siis pandi mulle mask pähe. Kuulsin kuidas karjuti Essu! Mis? Mis taga juhtus? Üritasin rääkida. Üks arst tormas sisse, rääkisid omavahel midagi ja siis tormasid koos välja. Siia jäi veel õde.
“Ku...” rebisin maski omal näolt.
“Kus Essu on?” küsisin, “mis taga juhtus?” lisasin veel.
“Olge nüüd rahulik!” topiti jälle mulle see mask ette. Siis nägin et kõrval voodisse toodi keegi süles, see on Essu. Nägin kuidas vererada järgi oli.
“Me... kiiresti tegutsema.... võime ta kaotada... mis veregrupp...?” hakkasid arstid seal omavahel jahuma, kuulsin mõndasi lünkeid, jälgisin neid pingsalt, siis tõmmati kardin ette, rohkem ma ei näinud.
“Me kaotame ta...” kuulsin kuidas arstid seal sebisid. Ta ei tohi surra, ta peab jääma, ma ei taha, ta ei tohi. Palatisse tulid Janis ja mu õed.
“Kuidas Essuga on?” küsisin kohe.
“Rene, Essu ei pruugi elama jääda, rolleril mis see on, see kus jalgu hoitakse... see parem poolne... tekitas sügava haava Essule, pimesoole kohale... ja arstid ei pruugi-“ katkestasin ta.
“Ei, ta ei tohi, ma ei luba, ta ei tohi mind jätta.” Ütlesin pisaratega võideldes.
“Rene rahune nüüd!” lohutas Reili mind, ah mida sa ka tead.
„Ta peab elama jääma...“ ütlesin ja siis kuulsin kuidas keegi kõrvalt ütles:
„Me kaotasime ta, surmaaeg 03.42“

» Elu parim kogemus 8
» Viimane kontsert
» Nessa elu! 14. osa ja Viimane !
» Before The Storm ! Viimane osa !