Soov {LÕPETATUD}

Sugar Postituste arv : 1492 Age : 29 Asukoht : Tallinn.

muudaks tagasi? (aa) Very Happy

no millal on varstiii? Very Happy

See nädal?
Ja ei muuda, sinu kiuste kohe

UUT! Nüüd, kohe praegu!

Sugar Postituste arv : 1492 Age : 29 Asukoht : Tallinn.

Einoh.. eino.. mh, minu kiuste? ausalt ka naguu. Very Happy

nõme.
aga ikkagi tahaks juba ammu Uuuuuuut Very Happy

Uus osa on nähtamatul väraval, minge lugege seda
Siia hetkel uut osa ei tule XD
Sorrryy!

Okei, uus osa ka siin.
Pean ütlema, et see on lühike, kuid minu jaoks suhteliselt OK osa!
Jah, ma ei suuda mitte naerda asjade üle, mis siin tuleb. Khm. Piinlik.
And now, lets get on with the story, enjoy!!

***

Seitsmes osa

Järgmine päev saabus aga kiiremini. Päikesevalgus saatis palatisse rõõmsaid kiire ja linnud sädistasid helisevalt. „Kes akna lahti tegi?“ oigasin ma ning tõmbasin endale teki üle pea. „Mina, nii et ärka üles,“ kostus lõbus ja reibas hääl. „Su isa kirjutab parberitele alla, sa saad õhtuks koju,“ lisas noormees muigega. Ta mitte ei muianud koju saamise üle, vaid selle üle, kuidas ma teki alla end ära peita tahtsin, et ma ärkama ei peaks.

„Thomas, pane see paganama aken kinni!“ käskisin ma viimaks oma kähedalt häälel.

„Ära mitte loodagi,“ naeris Thomas pead raputades ja tõmbas mul´t järsult teki pealt.

„Heiiiii!“ karjatasin ning vahtisin talle pahaselt otsa. „Sa oled jobu,“ pomisesin ohates ja vaatasin üles monitoridele, mis enam ei piiksunudki. „Need lülitati välja hommikul, sa ei ole enam ohtlikus seisundis, et südant ja muid asju jälgima peab koguaeg,“ seletas Thomas, kui oli märganud, mida ma vaatasin. Langetasin pilgu ning neelatasin. Mu käsi tegi endiselt haiget, õigemini kõik kohad tegid mul veel haiget. Alex. Mõtted läksid jällegi mehele, kes mu siia saatis.

„Kas..kas on teada, kes mind haiglasse pani? Kes ründas mind?“ küsisin ma ettevaatlikult ja vältisin hoolikalt Thomase pilku. „Ei.“ lühike ja napisõnaline vastus, mis pani mul kõhust keerama.

„Kas nad uurivad seda?“ jätkasin ma pärimist, kuid ei oodanud erilise innuga sellele vastust. Sulgesin silmad ja ohkasin. Kuidas ma küll sellest supist välja saan? Ma pean Thomase päästma ja talle toeks olema, mitte vastupidi. Kõik oli esimese raksuga puusse läinud ning see ei olnud mitte mingil moel hea. Ma olen kindel, et ma näen Alexit veel, viimane ei anna nii kergelt alla, kuid, kes see teine oli. See, kes varjus oli, kelle häält oli ainult kuulda? Hammustasin huulde ja avasin aeglaselt silmad.

Thomas vaatas mind murelikult, kuid ei öelnud midagi. Soojalt naeratades tõusis ta viimaks püsti ja läks akna juurde, mille ta lõpuks ka kinni pani. „Väljas on soojaks läinud, üha enam leiab lapsi mänguväljakutel mängimas,“ ütles ta vaikselt aknast välja vaadates. Kortsutasin kulmu Tomi juttu kuulates. „Kas on kõik korras?“ küsisin ma ette vaatlikult ning ajasin end istukile. „Sa olid nii lähedal surmale, Amanda. Ma..me arvasime, et oleme su kaodanud.“ lausus noormees, olles endiselt minu poole seljaga. Süüdlaslikult langetasin ma pilgu, ma ei osanud midagi öelda. Ma panin nad muretsema, kuigi mina poleks pidanud olema see, kelle pärast muretsema oleks pidanud. Ohkasin raskelt ja sosistasin: „Anna andeks.“

Thomas ei öelnud selle peale midagi, palatisse laskus rõhuv vaikus. Kella tiksumine oli ainsaks heliks, kuni palatisse sisenes uus inimene. Minu isa. „Sa oled üleval,“ naeratas isa leebelt ja tuli minu voodi juurde. Noogutasin isale vastuseks ja pöörasin Thomast vaatama, kes ei olnud sõndagi lausunud. „Ma lähen, pean täna kooli minema,“ teatas noormees viimaks ja pöördus mind ning isa vaatama. „Jah, muidugi,“ vastas isa, kui mina tummana Thomast vaatasin. Ma olin pettunud, et ta ära läheb, kuid ei hakanud ka midagi ütlema, kui ta tahab minna, siis mingu. Thomase pilk jäi pidama minul ja ma tundisin, kuidas minust värin üle käis. Ta pilk oli nukker, kuid midagi oli seal veel, midagi, mis vaevas teda, midagi, mida ta varjas minu eest. Oleksin hea meelega küsinud, kuid isa juuresolekul otsustasin, et parem oleks seda mitte teha.

Jälgisin Thomast vaikide, kui viimane minu juurde tuli. „Hoia ennast siis, varsti näeme, eks,“ ütles ta mulle vaikse ning naeratas mulle. See ei olnud tema tavaline rõõmsameelne ja muretu naeratus. „Thomas-“ alustasin ma, kuid pidin vaikima, kui ta järsku mind õrnalt suudles. Tundsin liblikaid kõhus segaseks lendamas. Ta eemaldus minust, meie vahel oli vaid mõni sentimeeter. Thomase pilk oli aus ja siiras ja ma ei suutnud naeratust alla suruda. Ma olin õnnest segane, sõna otses mõttes, kuid hoidsin jõuga ennast vaos. Silmitsesin teda küsivalt. „Sa meeldid mulle rohkem, kui tervislik on,“ sosistas ta mulle. Ta libistas oma sooja käe mu külmale põsele. „Hiljem räägime,“ lubas ta ja eemaldus siis, vaadates mu isa poole, kes oli meie poole seljaga ja oma arvates seadis ta tugitooli vaipa korda. „Head päeva,“ soovis Thomas isale ja liikus siis ukse poole. Terve see olukord hetkel, oli veider.

Thomas suudles mind! Isegi hirm Alexi ees, ei suutnud minu näolt naeratust pühkida. Kui Thomas palatist lahkunud oli, pöördus isa näoga minu poole. „Arvatavasti Thomas juba rääkis, sa saad täna õhtuks koju,“ lausus isa aeglaselt. „Thomas on tore poiss, Amanda, kuid sellegi poolest, ära enda valvet unusta, vaata ette. Ta on tore, kuid ta on siiski meesterahvas,“ ütles isa, mille peale ma oigasin. No selge, ma teadsin kohe, kuhu see jutt läheb.

„Isa, ma ei kavatse temaga magama hakata..mitte kohe vähemalt,“ vastasin ebamugavust tundes.

„M ei ütle, et ta ei tohi seda teha..sa oled piisavalt suur, et oma otsuseid teha, kuid tehke seda ohutult,“ lausus isa, kes ennast ilmselgelt piinlikust tundis nagu ka mina kes nüüdseks täiesti näost punaseks olin läinud. „Isa, palun, ma olen seitseteist, ma arvan, et sa ei pea enam mulle sellist loengut pidama, meil on koolis selliseid loenguid küllaga olnud,“ pomisesin taaskord vastuseks ja pöörasin pilgu oma tekile, mis oli hetkel huvitavam, kui ükski muu ese.

Isa põrnitses mind hetke, ta hakkas midagi ütlema juba, kui uks uuesti avanes ja palatisse sisenes mu ravi arst. Ma tänasin õnne, et keegi vahele tuli. Muidu oleksin ma lausa hea meelega maa alla vajunud. „Tere Amanda, mina olen doktor Richard Holt, sinu raviarst,“ tutvustas mees ennast, millele ma vaid noogutusega vastasin. „Kuidas sa ennast tunned?“ päris ta arstlikul toonil ja vaatas mu jalguotsis olevat haiguskaarti. „Hästi,“ vastasin ma arsti jälgides. Mees naeratas rahulolevalt ja pani mu haiguskaardi tagasi hoidikusse. „Ma usun, et su isa juba teatas sulle, et ma lasen su täna haiglast välja kirjutada,“ sõnas Richard isa poole korraks vaadates, kes arstile noogutas.

Seejärel vaatas Richard mulle otsa. „Kuulsin, see on hea uudis,“ sundisin ma ennast vastama, kuid miski pani mind väga pingesse. Arsti hääl tekitas minus raske tunde, tunde nagu see palat muutuks aina lämmatavamaks. Pilk minu silmis hakkas virvendama. Pilgutasin silmi paar korda, lootes et värvilised täpid kaovad, kuid need olid endiselt mul silme ees.

„Amanda, on sinuga kõik korras?“ kuulsin Ricahrdit küsimas. Ma noogutasin uimaselt, kuid ei vastanud. Tundsin jahedat, kuid kindlat kätt mu õlal, mis lükkas mind tagasi pikali. „Amanda, kas sa kuuled mind?“ mehe hääl muutus aina kaugemaks. Kõik käis peas ringi, püüdsin ennast meelemärkusel hoida, kuid see muutus üha raskemaks.
~
Isa vaatas mind ehmunult ja viis pilgu arstile, „Mis temaga on?“ nõudis ta hirmunult. Kõik oli just äsja korras. Richard ei vastanud midagi, vaid vajutas seina juures olevat nuppu. „Ma pean paluma teil hetkeks välja minna, me vaatame ta üle ja tulen teatan teile, mis juhtus,“ lausus arst kiirelt, kui palatiuks taas avanes ja kaks medõde sisse tulid.

Isa vaatas oma tütart hetke ning väljus palatist, üritades mõelda, mis juhtunud oli. Kõik oli korras! Amanda tundis ennast hästi, kuni praeguseni, kuidas Amanda seisund niiviisi muutuda sai, nii äkitselt? Heino tundis meeleheidet ja teadmatusest tekkinud hirmu. Ta ei suudaks üle elada uuesti seda, kui ta tütar uuesti kooma vajub. Ta vaatas koridoris ringi. Igal pool sibasid ringi medõed, kõigil olid omad tegemised ja ülesanded. Mehe pilk jäi pidama Amanda palati uksel, mis nüüd kindlalt kinni oli.

Mulle ei meeldi Thomas *näitab keelt*

Ma tahan ALEXIT!

Ja muidugi uut. xD

Wow. Kohe siis punasega?
Hull laps XD
Üks tahab Alexit, teine Thomast.
Ma teen üldse nii et mitte kumbki ei saa Amandat
Ei, okey. Alex tuleb, millalgil.
Ja Thomas...aia, ma ei ole kindel, et kõik tema kavatsused head on aga ma jään nüüd vait ilusti :)

See vait jäämine ei olnud üldse ilus -.-

Btw, ma olengi hull laps, seal pole midagi imestada xD

Ja nüüd Alexit xD
Muidu ma varastan ta ära xD

*naerab*

Sa varastad Alexi ära?

*kraatsib kukalt*

Ee..kuidas sa seda mõtled teha?

Ei okei. Alex...oh sa mu meie. Ta tuleb järgmises osas vist sisse, pole kindel

Tal on ka puhkust tead vaja XD

Sugar Postituste arv : 1492 Age : 29 Asukoht : Tallinn.

Alex Ei Tule j2rgmises osas sisse!
See osa oli pm Ideaaaaaaalneee! Ja ausalt, see on nii n6me, et sa tahad Amandat mingisuguse inimesega kokku panna, kes talle haiget teeb ja ma ei tea veel mida. Pealegi oli Amandal siin ylesanne Tom 2ra p22sta, vott.
Igaljuhul, see oli SUPER! Very Happy

ja PalunPalunPalun tee veel selliseid Armsaid osasid Tomi ja Amandaga ja Palun Palun Palun 2ra keera Tomi kohe halvaks, ma tahan veel paari osa kus ta oleks hea ja siis v6id sa oma vastiku plaani k2iku lasta ja keerata loo selliseks, et hoopis Alex on hea ja Tom paha jne. Ma tean kyll et nii juhtub : (

aga jah, see oli Super. Peaaegu (sest tom ytles, et Amanda meeldib talle rohkem kui tervislik oleks, viib kohe m6tted sinu pahadele m6tetele xd)

Uuuuut! Very Happy

Alex ei ole ka hea XD
Mõlemad on kahtlased..kolleegid
Mulle ka meeldis see osa.
Aga Alex tuleb ikkagi sisse varsti. Wiii!

Sugar Postituste arv : 1492 Age : 29 Asukoht : Tallinn.

Ei Tule.

Ja Tom pole Kolleeg, ta on Amanda BF ja J22bki selleks. Very Happy

*naerab*
Sa teed mu meele rõõmsaks oma jutuga, ausalt.
Tom on tore ja armas ja nunnu...but he still will be the bad guy WITH Alex
Nendest saab vist paar, though, kuid kui kauaks, seda ma ei tea XD

Totaalne lumememm, noh!^.^ Postituste arv : 253 Age : 29

Alex või Thomas, Thomas või Alex...
Alex vist siiski, kuna tema on hetkel see bad guy, ja siis...Ja siis...Oehh, ma ei tea, igatahes, tahan Alexit!
Ja muidugi tahan uut osa kaa(A)=)

Tänks
Uue saate millalgil, vaatan võib-olla kirjutan selle isegi täna juba valmis aga sel juhul tuleb see öösel üles.

Uskumatu on vaadata, et mu jutte loetakse
Ja tahetakse uusi osi
Ei, väga tore on. Kõigile suured kallid!

Sugar Postituste arv : 1492 Age : 29 Asukoht : Tallinn.

Kirjuta jah *hull 88 inimene muidugi tahab, et 88sel yles pandaks, siis ongi midagi 88sel teha Very Happy

*

no sul lihtsalt liiga hea jutt ju. Very Happy

Ma olen ka suht ööinimene jaah.
See on tore, et hea jutt on ^^

Um... Noh... Lihtsalt varastan xD Ma teen jutu, kuhu panen Alexi sisse xD

Lollakas !

*naerab*

Autoriõigusest oled midagi kuulnud?

Alexi nime võid ju kasutada aga see ei ole ikkagi minu Alex XD

Murtagh ei tea autoriõigustest mitte midagi :$

Ma võtan just sinu Alexi xD

I don´t think so.

Sa ei oskaks kunagi minu Alexit kirjeldada

Mitte sellisena, nagu ma teda näen

Ma võtan su mõtted endale xD

Okei, siin on suht offtopic hetkel xD

On.
Uus osa tuleb...millalgil XD
Ma ei tea täpselt millal.
Loodan, et te jõuate ära kannatada

UUT!!

» Soov.
» Veel viimane soov