Delaran

Jasmin
Novembrikuu eelviimasel nädalal tõmbus ilm ootamatult külmaks kooliümbrus kattus taevast langevate lumeräitsakatega. Kooli riidelaost toodi välja õpilastele mõeldud talveriided ning neljapäevase ratsatunni teooriaosas jagas Avecita külma ilmaga ratsutamise nippe.
„Kuigi meil ei lähe nii külmaks, et oleks vajadus ratsatunnid ära jätta, peaksite te siiski teadma mõningaid asju, sest mitmed õpilased on pärit soojemalt alalt.“ Avecita suunas pilgu Janile ja Erikole.
Jasmini pilk liikus sarnaselt õpetajannaga. Tal polnud aimugi, kust Jaapani piirkonnast Eriko tuli aga Jani vanemad elasid hetkel San Diegos ning seal oli kindlasti temperatuur kõrgem kui siin.
„Esiteks,“ ütles Avecita ja joonistas tahvlile suure number ühe. „Ärge tulge tundi suve või kevadriietes. Te peate ka siis tunni lõpetama, kui hambad plagisevad ja juuksed pulgaks on külmunud. Seega, ärge üritage seda nippi kasutada. Teiseks liigutage oma varbaid ning kui sõrmed külmetavad, siis võite sõrmed laka või sadula ja hobuse naha vahele peita. Aga sellega olge ettevaatlikud. Meil on päris mitu vastikut sõrmeluu murdu või muljumisjuhtumit esinenud.“
Klass naeris.
„Jaja, seni on nali, kuni endaga juhtub,“ pomises Avecita. „Aga kolmas punkt.“ Õpetaja joonistas tahvlile ka kolmanda numbri. „Ärge hüpake hobuse seljast maha, kui teil on varbad külmunud, vaid libistage end maha. Külmunud varvaste ja külmunud maapinna kokkupõrge on teile valusam kui maapinnale.
Avecita tõmbas tahvli niiske lapiga puhtaks ning pöördus uuesti klassi poole: „Okei, tegelikult on üks reegel veel.“ Naine võttis kriidi kätte ja kirjutas tahvlile kolm tähte, mille peale klass naerda turtsus. Avecita muigas kaasa: „Reegel JAN ehk Jätame Arutud Naljad.“
„Oh õpetaja,“ hüüdis Jan protestivalt ning Jasmin pööras võlutud pilgu tema poole. Nii äge! Oma reegel!
„Jah Jan?“
„Kas see on tõesti vihje minu väikesele äpardusele sügisel?“
„Otse loomulikult. Las teised saavad sinu lollustest õppida,“ ütles Avecita laialt naeratades. „Nüüd aga pange palun oma talveriided selga ja lähme talli.“
Jasmin püüdis Jani just enne tallirajale pööramist kinni.
„Jan!“ hüüdis tüdruk, segades sellega Jani vestlust Dyke'i ja Vincentiga.
„Mida?“ viskas poiss üle õla.
„Sul on oma reegel. Lahe ju!“ õhkas Jasmin. Vincent ja Dyke turtsatasid naerda.
„Näeme talli juures,“ ütles Dyke irvitades ning kiirendas koos Vincentiga sammu ja Jasminil õnnestus Jani kõrvale trügida. „Lahe ju,“ ütles tüdruk veel korra.
„Eks ta siis vist on ka,“ nentis Jan hulga vähem entusiastlikult kui Jasmin.
„Mida sa täna trennis teed?“
„Ratsutan?“
„Aga kus? Metsas?“
„Nohjah.“
Jasmin vaikis paariks sekundiks. „Kas ma võin ka sinuga tulla?“ küsis tüdruk natuke ettevaatlikult. See oleks nii romantiline. Kaks ratsaniku värskel lumevaibal kõrvuti traavimas. Tüdruku unistustest kootud mõttelõnga katkestas Jan, kes esimest korda nüüd vestluskaaslase poole vaatas.
„Nalja teed või?“ te õppisite eelmine nädal alles galopile tõstmist. Sa pole metsatulekuks pooltki valmis.
„Aga sa võiksid siis ju sammu sõita,“ ütles Jasmin pisut solvunult. Tema meelest oli ääretult ebaõiglane, et ainult galopisõidu mitteoskamise pärast Jan teda kaasa ei võta.
„Kuule Jasmin,“ ütles Jan ning tüdruk kuulis, kuidas tema nimi poisi suus sulas. „Asi pole selles. Kui hobune millegi peale ehmatab ja galopis minema paneb, kas sa arvad, et sa jääksid selga? Või kui tee peal on puu, siis sa suudad üle hüpata? Ei, ei ning veel kord ei.“
Jasmin kuulas teda pea norus aga ta tuju oli hoobiga paranenud. Järelikult kui ta galopi ja hüppamise ära õpib, saab ta Janiga koos metsa minna! Võtku see kui või aastaid aga see tuleb.
„Aga kui ma oskan juba?“ küsis Jasmin korra veel Jani kinni pidades.
„Kui sa sõidad meetrisse parkuuri puhtalt, siis,“ ütles Jan peale väikest mõttepausi ning suundus kiirel sammul Skyline'i boksi poole.
Jasmin toetus uksepiida vast ja ohkas unistavalt. Ta saab Janiga metsa kaasa! Mis see üks meeter ära ei ole ja parkuur. No küll ta uurib välja, mida see tähendab.
„Parkuur on m i s a s i ?“ Jasmin vahtis uskumatul ilmel Avecitale otsa. Ta oli enne prantsuse keele tundi minekut ratsutamisõpetaja juurde läinud, et pisut rohkem selle salapärase parkuuri kohta uurida.
Avecita muigas. „Kulla Jasmin, ära vaeva oma pead sellega. Küll me kevade tulekuga tasapisi harjutama hakkame. Järgmise aasta kevadel hüppad sa meetriseid tõkkeid juba vabalt.“
„Järgmisel aastal?“ Jasmini nägu väljendas sulaselget õudu. Ta ei tahtnud nii kaua oodata! See ei saa ju nii raske olla. Dyke ja Kerensa hüppasid kogu aeg.
Avecita pani pettunud Jasminile käe ümber õlgade. „Iga asi tuleb omal ajal. Meil pole ju õnnetusi vaja.“
„Okei siis,“ andis tüdruk alla ning tõmmanud mantli tihedamalt ümber, hakkas kooli peahoone poole sammuma.

Da best

Kuigi Jasmin on tõeliselt tüütu, no kas ta on tõesti armastusest nii pme, et ei näe, et ta ei meeldi Janile üldse??

Uut muidugi

Jasmin on jah see kõige roosamate prillidega inimene Aga olgem ausad, me kõik oleme kunagi kasvõi natukene aega kellegi suhtes sellised olnud xD

NojahxD

Kuigi liiga roosa prillid teevad pigem head kui halba ju

Noh, eks varsti näeb kui palju head ja kui palju halba roosad prillid Jasmini elus teevad Kuigi minu meelest on parem ilma roosade prillideta elada. Või kui... siis hästi hästi heleroosadega.

Mhm, tuleb ikka realistlik olla...

Aga ootan uut juba vaikselt...

Taaniel
„Ich bin doof,“ ütles Taaniel eriti aeglaselt ja vaatas Samarale otsa. „Teie kord. Homme on saksa keeles vastamine,“ julgustas noormees enda vastas kollases tugitoolis istuvat tüdrukut.
„Nii doof ma ka pole.“ Samara sulges sõnaraamatu ja viskas teose Taanielile sülle, kes tabamuse saanult ägas. Samara saatis talle üleoleva pilgu. „Teeme nüüd selle vestluse korralikult läbi. Mul oleks vaja ka kümme käsku ja nende tõlgendused üle vaadata, et usuõpetuse testis mitte failida.“
Taaniel manas ette kurva kutsika ilma aga tüdrukut see ei kõigutanud. Paarkümmend sekundit jõllitasid lennukaaslased tõtt, kuid siis andis poiss alla.
„Guten Morgen frau Soul. Wie geht es dir?“
„Guten Morgen herr Bismarck. Mir gehts sehr gut... umm,“ Samara piilus korra pealuudega kaunistatud vihikusse, kuid jätkas ilma pikema pausita: „Was machst du hier? Deine Mutter hat gesagt das du bist krank.“
„Weil, meine Mutter weißes nicht alles,“ ütles Taaniel lauset haigutusega lõpetades ning Samara virutas talle jalaga. „Ooh, Frau Soul! Doch, bin ich krank. Aber ich muss dein sehen!“ Taaniel tõusis püsti ja laskus ühele põlvele Samara ette ning haaras tema käe: „Meine ee... liebe Soul! Ma pidin tulema! Ich kann nicht ohne dich leben!“
Samara vappus tagasihoitud naerust.
Eraldatud tugitoolideni viivast riiulitevahelisest august kostis köhatus, millele järgnes küsimus: „Mis kurat see veel on?“
Taaniel pööras pead: „Oh, tere Hayley! Me harjutame saksa keele kodust tööd.“
Hayley naeris. „Jasper pidi küll oma vestluskaaslasega päevaplaanidest rääkima. Kuidas teile näidend määrati?“
„Ahh, Taaniel pingutas lihtsalt üle,“ kommenteeris Samara ja itsitas, kui poiss enne oma toolile tagasi istumist tüdruku kätt suudles.
„Preili Soul on tagasihoidlik. Tema vooruslik hing lihtsalt nõudis sellisel kombel vallapäästmist. Poleks teie, preili Hemingway siia tulnud, oleks too neiu peagi oma kütkeist vabaks murdnud ja minu juurde põrmu langenud,“ ütles Taaniel nii dramaatiliselt kui suutis ning tekitas tüdrukutele naerukrambid.
Ääretult tõsise näoga ootas Taaniel naeru lõppemist, et siis Hayley poole pöörduda: „Armuline preili Hemingway, miks te tulite siis meie näidendiproovi segama?“
Hayley astus raamaturiiulitega eraldatud nurgakesse ning istus Samara tugitooli käetoele: „Ma arvasin, et oleks parem kui teid kahekesi ei leitaks. Draama vältimiseks või nii.“
„Kes?“ küsisid Taaniel ja Samara ühest suust.
„Grace ja Manson. Nad pööravad praegu kooli pahempidi, et teid leida ning ma olen üsna kindel, et vähemalt ühel neist tuleb mingi hetk idee, et te olete lennutoas.“
Taaniel toetas valju ohke saatel pea kätele. Pidid need kaks siis kõik ära rikkuma. Ja enne kui ta jõudis midagi teha või öelda, olid kaks otsijat juba platsis.
„Siin sa oledki!“ ütles Grace rõõmsalt ja hüppas Taanielile sülle. Poiss pani talle käed ümber ja suudles tervituseks põsele. Rutiin, ei miskit muud.
Manson nii valjult oma rõõmu ei avaldanud. Ta kõndis lihtsalt Samara tugitooli taha ja asetas käed tüdruku õlgadele. Taaniel heitis Samarale kiire pilgu, ta oli rusutud ja raske olemisega. Vastupidiselt sellele, mis tüdruk oli kolm minutit tagasi.
„Manson teeb ta lihtsalt kurvaks, kogu aeg,“ ütles Taaniel raevukalt. Ta oli koos Hayleyga võtnud ette tee metsa vana maja verandale, kus noored praegu seljad vastamisi istusid ja suitsu tõmbasid.
„Ma tean, aga Samaral on temast kahju.“
„Kuidas saab nii lõputult kaua kahjutundest koos olla? Vaata, kuidas Manson temaga käitub. Ma ei teagi enam mitu korda Manson teda endast välja on viinud. Kammoon, miks olla inimsega koos, kui tundeid ei ole?“
Hayley turtsatas: „Ütleb inimene, kelle kallim on Grace Herb aga kes mõtleb õhtuti kellestki muust.“
„Kust sa tead, kellest ma mõtlen?“
„Kust ma tean, kust ma tean. Ma tean, kes sulle päriselt meeldib ja küllalt sa siis temast ka mõtled,“ ütles Hayley kindlalt. „Ja pealegi, miks sa ei tee midagi?“
„Mis mõttes?“
„Otseses. Kindlasti sulle meeldis Grace alguses aga praegu... sa naudid Samaraga koosolemist, naerate, käite koos metsas ratsutamas ning kõike muud aga sellest hoolimata hoiate kümne küünega kellestki teisest kinni. Kui üks peaks küüned lahti laskma, siis võtaks teine eeskuju ning kõik oleksid õnnelikud. Või noh, Grace ja Manson mitte.“
„Aga miks sa arvad, et ma peaksin esimesena lahti laskma? Miks mina, miks mitte Samara?“
„Sest sa oled Taaniel de Bismarck, kutt. Taaniel hoolib Grace'st aga mitte nii palju. Taanielil on vähe kaotada,“ ütles Hayley vaikselt.
Poiss ei hakanud midagi vastama, ta vaikis ja keskendus suitsetamisele ning oma mõtetele.
Muidugi oli Hayleyl õigus. Kui Samara talle korvi annaks, oleks see kohutav. Kui aga Samara korvi saaks, võtaks tüdruk seda vist rohkem südamese kui Taaniel ning tal tuleks keskenduda ka solvunud Mansonile. Ja noh... mehed on ju need, kes riskima peaksid aga alati ei ole see nii lihtne.
„Kas jõulupidu jääks liiga kaugele?“
„Jah Taaniel, murra Grace'i ja Mansoni süda siis, kui vanemad pealt vaatavad,“ turtsatas Hayley. „Sünnipäevadeni ei taha oodata?“
„Okei, enne jõulupidu siis,“ muutis Taaniel meelt. Enne jõuluvaheaega veel asjad korda ajada, saab uuele aastale uutmoodi vastu minna. Ja kui miskit metsa läheb, on terve vaheaeg võimalus sellest toibuda.“

Paha lugu, paha lugu - märkmik on kuskile kadunud asjade maale läinud. No ei suuda meelde tuletada, kuhu ma selle pista võisin.

Ikka veel on paha lugu. Või isegi veel halvem. Ma leidsin märkmikku enne ühikasse tulemist üles ja just nüüd, kui küünitasin seda riiulilt võtma, et teile head meelt teha ja need osad, mis märkmikus olemas, siia kirjutada, avastasin et Delaran I on ja Delaran II on ja Delaran III on ... kadunud. Nädalavahetusel koju minnes üritan siis sobrama hakata, jumal teab, kuhu ma selle pannud olen >.<

Aga muidu. Ma avastasin, et ülikoolis pole pooltki nii palju aega loengutes millegi muuga tegelda, kui koolis või tööl nii et reaalsus on kahjuks selline:
Esimese asjana lõpetan ma oma lastejutu (tähtajani ca kuu, 30 000 tähemärki veel. Ma jõuan!), seejärel üritan käsile võtta järjeka I ja järjeka II ning siis ülikool, sotsiaalne elu ja muu tore. Delarani aeg jõuab kätte kas siis, kui mul tekib vahepaus teistesse tegevustesse või insipiratsioonihetk aga millal see aeg võiks olla... pole õrna aimugi =( Vabandust, et nii kaua ootama peate iga uut osa aga prioriteedid on hetkel sellised, et Taanieli, Samara, Jasmini ja teiste elud on seniks pausile pandud, kuni ma muude tegemistega valmis jõuan.

Delarani ootab ümbertegemine. Üsna varsti ehitan Sims3 abil valmis koolimaja, kõik toad ja klassid. On endal parem ülevaade ja saab lihtsamini kirjeldada.

Praeguseni kirjutatud tekste ootab ümbertõstmine. Nii mõnigi sündmus läheb esimest aastast hoopis teise või kolmandasse ning midagi tuleb kindlasti juurde. Delaran III on endiselt kuskil tundmatus kohas aga no pole hullu, las ta siis olla.

Aga neil, kes lugenud on ja kes viitsivad ideid anda, siis mis huvitavaid sündmusi võiks 3 aasta jooksul ühes internaatkoolis juhtuda? Või kui keegi mäletab, mis ägedat juhtus nendes rollimängufoorumites kus figureerisid ka siinsed nimed Hayley, Taaniel ja Samara. Ma ei taha, et mulle nüüd kõik ette kirjutaksite Aga lihtsalt, et mõte jooksma saada. Kohe kui Delarani hoone ehitus lõppenud, pean paika saama 3 aasta tegevusliinid ning siis.... kirjutama!

Ma ei tea täiesti sõnatu, kui mõnus ja hea jutt see on..
MA ei tea miks, kuid mulle meeldib Jasmin.. :)

(mõtlesin, et anna teada, et sul on üks uues lugeja.. )

Tahtsin öelda, et mina olen ka selle jutu lugeja. :)

Mulle eriliselt meeldivad igasugused järjejutud/jutud/raamatud mis räägivad elust koolis ja internaadis. Mulle lihtsalt meeldivad kõik need laste tubadesse jagamised, ühissöömised, rikkalikud pargid, intriigid... Mulle väga meeldib su jutt. :)

Mu lemmiktegelane on vist Samara, aga ega Taaniel ka alla jää. Siis see Taanieli pruut (Grace oli ta vist?) mulle üldse ei meeldi. See poiste tuba meenutab mulle mu laagri tuba. Seal oli ka kolm voodit ja voodid asetsesid samadel kohtadel, aknad samade kohtade peal, uks samas kohas... Nojah, voodid seisid nii seni, kuni me nad ümber tõstsime, aga ikkagi. Head mälestused tulevad meelde. :)

Igatahes mina ootan uut osa. Ma tahan teada, mis edasi saab. :)


EDIT: Sa tahtsid teada, mis juhtuda võiks? No näiteks võiks Samara ja Taaniel ratsutades leida mõne haige looma ja siis nad hoolitseksid tema eest salaja. Ja siis võiks kooli mingi ülevaataja või keegi selline tulla, kellele Taaniel ja Jan käkki keeraksid. Ja nad võiksid üldse pahandust teha. Sellele direktrissile midagi söögi sisse pista või... Ja siis võiks näiteks olla kohutav torm ja hästi palju puid maha langenud ja isegi koolimajja võiks välk sisse lüüa. Siis see läheks põlema ja Taaniel päästaks Samara ja Jan päästaks Jasmini ja see lennuvanem Jasper päästaks Hayley'i ja... Nojah, rohkem ideid hetkel pole. Kui juurde tuleb, siis ma kindlasti annan teada. :)

Aitäh teile kõigile ideede eest =) Ma võin öelda, et paar neist lähevad kindlasti töösse (aga ma ei ütle millised xD). Kui ma nüüd jätkan oma kirjutamise graafikus, siis alates augustist pühenduksin uuesti Delaranile. Suht palju praeguest tekstist läheb ümber kirjutamisele. Ka nt lendude värvid (esimesel lennul on nüüd kollase-musta kombinatsioon, sest ma ajasin sassi ja ei viitsinud enam tervet nende tiiba ümber teha, ka ei saanud iga lend omaette korrust, vähenes õpilaste arv koolis jms).

Igaljuhul, Simsi abil sain Delarani valmis. Millalgi ehitan ka kõrvalhoone (kus asuvad põhilised klassiruumid), metsas asuva majakese ning kui palju viitsimist(ja aega) on, siis ka talli ja treeningväljaku. Hoiatan ette, et enne kui pilte vaadate siis mõelge kas ikka tahate. Igal inimesel tekib vaimupildis enda ettekujutus ja minu valmis teos võib selle ära rikkuda Mõnes asjas pidin järeleandmisi tegema, sest isegi Sims3 ega minu oskused pole kõikvõimsad aga ma arvan, et kui uuesti kirjutama hakkan, on sellest ehitisest mulle vähemalt päris palju kasu. Ahjaa, pildid on üpriski suured :)

Tere tulemas Delarani erakooli!

Spoiler:

Teine korrus pealtvaates. Vasakul pool on esimese lennu ruumid, paremal pool asuvad ruumid kuuluvad teisele lennule.

Spoiler:

Kolmandal korrusel asuvad kolmanda lennu ruumid ning eraldi vannituba lennuvanematele. Lisaks ka suur rõdu, mida võivad kasutada kõik kooli õpilased.

Spoiler:

Simsi Samara Soul puhkamas esimese lennu tüdrukute magamistoas Neli voodit, neli öökappi, neli riidekappi, üks laud & tool. Seljas on tal midagi sellist, nagu võiks olla koolivorm. Temal siis hetkel roheline ehk kolmanda lennu värvides. Iga lennu magamistoad on samamoodi üles ehitatud, erinevused on värvitoonides.

Spoiler:

Teise lennu sinistes toonides puhketuba. Pildistamise hetkeks panin kaminas tule põlema ja paari minuti pärast põles terve vaip juba -.- Samara kustutas ära.

Spoiler:

Taanieli, Jasperi ja Jani magamistuba. Võtsin seinad maha aga saate vist ikka aru, kus nende tuba algab/lõpeb.

Spoiler:

Eraldi WC ja vannituba lennuvanematele. Ma ei tea, miks seal punane nii hele on. Reaalselt ikka tumepunane.

Spoiler:

Söögisaal: 12 lauda, igas lauas 6 kohta. Aula ja jumal teab mitu kohta

Spoiler:

Direktrissi kabinet. Hetkel kasutab tema tooli kallis ratsutamisõpetaja Avecita

Spoiler:

Kuigi on võimalus kasutada kooli raamatukogu, on igas puhketoas olemas ka pisike raamatukogu ja õppimisnurgake. Riiulis on siis vastava aasta jaoks tarvilikud õpikud jms.

Spoiler:

Igal lennul on kaks vannituba - üks poistele ja teine tüdrukutele. Mõlemas on neli dušikabiini, kraanikausid, peeglid ning rätikualus, kust puhtaid rätikuid võtta ja vanad jätta. Kuna ustel erildist pole, kumb millise soo oma on siis võivad juhtuda mitmed huvitavad eksitused...

Spoiler:

Üldine ülevaade esimese lennu puhketoale ja magamistubadele.

Spoiler:

Üldised pildid koolist (6 pilti, kui aeglasem internet siis mine tee kohvi vahepeal )

Spoiler:

Delarani paigutamine USAsse on ikka päris keerukas. Nende koolisüsteem on juba selline, et jookseks peaga vastu seina. Eestisse oleks lihtsam panna, tean ju kõike, aga samas... reaalne see olukord vist küll poleks, et iga aasta 24 rikka pere võsukest tuleks õppima Keegi teine pole USA senior high kohta uurinud? Mingit näidistunniplaani teinud vms?

Ahh, tead sa, kuidas ma praegu lootsin, et uus osa tuli? Aga pole hullu. Kes kannatab, see kaua elab ja mina tahan kaua elada.

Ja sinu küsimustele: ei ole. Aga raamatu "Märgitud" (mis on üks mu lemmikraamatuid) tegevus toimub USA's, seal on küll vampiirid ja sellist värki, aga seal on kool ja see kool peaks siis olema selline nagu on tavalised USA koolid. Vähemalt nii öeldakse raamatus. Et äkki sa leiaksid sealt inspiratsiooni (kui sa veel seda raamatut lugenud pole). :) Muidugi kas see on täpselt see mida sa vajad, ma ei tea. :)

Uus osa tuleb millalgi. Ma praegu teengi selle jaoks tööd xD Nõme on ainult see, et ma hakkan nullist kirjutama uuesti ja esimesed osad on väga sarnased praegustele esimestele osadele aga no mis teha. Eeltöö oli eelmine kord lihtsalt liiga nõrk

Vaatan homme raamatupoes selle "Märgitud" üle. Ehk saab vähemalt mingeid juhiseid, kuidas teha.

Alustan täiesti esimest lausest, esimesest peatükist. Lihtsalt kuna tegevused on ajaliselt ringi tõstetud, siis see variant on lihtsam kui juba valmisolevat muuta ning siis juurde hakata kirjutama.

Niimoodi jah. =) Suht tüütu on arvutist ümber kirjutada aga elan üle. Vähemalt sai tunniplaan valmis eile

Nonii, Delaran on omadega jõudnud nii kaugele, et olen valmis uuesti otsast avaldama. Kas mõtekam oleks siit alustada või teeksin uue teema? Kõik osad tuleksid siis algusest peale üles, sest ma ei jõu läbi vaadata, mis osas ma olen midagi muutnud ja mis osas mitte.