Breathtaking, 19

Loobumine armastusest on valus. Loobumine maisest elust on suurim ohverdus, mida ma oleksin saanud teha, et olla koos Loganiga...
Ma olin segaduses ega teadnud mida oodata. Ma ei teadnud kuidas kõik toimuma hakkab. Teadsin vaid, et mulle on jäänud veel see... Viimased hetked koos Loganiga...
Vaatasin poisi näkku, üritades kõike talletada, sest kui ma silmad sulen, soovin ma näha teda. Tahtsin, et tema hääl jääks igavesti mulle meelde...
Logan silitas õrnalt mu lõuajoont, teise käega mu ümbert kinni hoides. Tuul oli tõusnud, violetses taevas sähvisid välgunooled.
Need hetked olid täis valu. Me ei rääkinud tükk aega sõnakestki. Lihtsalt vaatasime üksteist ja kõik tundus korda saavat.
"Tuul tõuseb," lausus Logan vaikselt.
Aeg oli lõppemas.
"Ma ei taha minna."
"Paige," sosistas Logan paluva häälega.
"Ma ei taha minna," kordasin uuesti, tundes kuidas pisarad mööda põski allapoole liikusid. "Ma ei taha minna."
Logani suu tõmbus kriipsuks ning ta pigistas silmad kinni. Panin oma käed tema kaela ümber.
"Logan?"
Ta avas silmad ja vaatas mind.
"Kas enam ei saa mitte midagi muuta?"
Poiss raputas eitavalt pead: "Ja see on minu süü."
"Ei," vaidlesin vastu.
Logan naeratas kurvalt: "Mul on nii kahju."
"Ei."
"Paige..." Ta hääl värises.
"Ei, Logan," pomisesin nutuselt. Proovisin vesiste silmadega Logani pilku tabada, kuid ta hoolitses selle eest, et see mul ei õnnestuks.
"Ma ei taha, et sa läheksid, Paige, kuid mina ei ole see, kes siin midagi ära teha saaks. Sulle anti aega ja sa pead tagasi minema."
Raputasin tugevalt pead.
"Sa pead. Minu pärast," sõnas Logan.
Pühksin pisaraid ja proovisin võidelda värinaga, mis mu keha raputas. Ma lihtsalt ei pidanud kasvavale pingele vastu.
"Meile on nii vähe veel jäänud," ütles Logan ja tõmbas mind endale lähemale. "Ma tean, et see ei ole... hea, kuid ma ei suuda kauem vastu panna. Ma ju siiski armastan sind."
Tundsin, kuidas mu silmadest veeresid põskedele uued soolased pisarad ning langetasin pisut pead.
"Kas ma võin..," alsutas Logan kahtlevalt, "sind suudelda?"
Tõstsin pea.
"Ma panin nii kaua vastu, teades, et see oleks kõikide reeglite rikkumine, kuid nüüd pole sel enam tähtust. Ma vajan seda."
Hammustasin veidi hirmunult huulde.
Ma ei vastanud midagi, kuid nähes, et Logani nägu liikus mulle aeglaselt lähemale, sulgesin silmad. Mu huuled paotusid pisut ning ahmisin õhku, kui tundsin poisi jahedust. Aga see ei rikkunud midagi ära. Logani käed pitsitasid mind tugevalt, kui ta huuled minu omade vastu puutusid. Esialgu oli ta väga ettevaatlik ja õrn, kuid mida rohkem sekundeid möödus seda enesekindlamaks ta muutus.
Tuul tugevnes lausa orkaaniks, tundsin kuidas see mu juukseid meeletutesse pusadesse sõlmis.
Vaid mõni hetk veel...
Mu nägu oli pisaratest märg, käed valutasid, sest ma hoidsin Loganist kogu jõuga kinni.
Kuigi taevas sähvis juba ammu, oli alles nüüd kosta müristamisele sarnast heli. See oli siiski nii tugev, et maa lõi pisut kõikuma.
Logan katkestas meie suudluse ja kallutas pead: "Hüvasti."
"Ei-ei-ei," vastasin hüsteeriliselt.
"Ma... armastan sind. Ma luban, et hoian sul silma peal..," lausus Logan, hääl mitu korda murdumas. Ta lasi minust lõplikult lahti, enne veel surudes mu laubale kiire suudluse. "Ükskõik, mis juhtub, ma loodan, et sa suudad mulle andestada..."
Noogutasin õieti tähelepanemata, mida ta öelnud oli.
"Ma armastan sind, Paige. Pea seda meeles, eks?" kostus mu kõrvus kui kõik mu silme eest äkitselt heledaks lõi. Ma ei tundnud enam tormi.
Tundsin, et olen taas elus, kuigi tükike mu südamest oli välja rebitud.

Tõmbasin kõigi palatisviibijate tähelepanu sügava hingetõmbega endale. Keegi rabas mu ümbert kinni.
Avasin aeglaselt märjad silmad ja uurisin heledat ruumi, kus oli selgelt liiga palju rahvast, kui võinuks olla.
Nägin ema, oma venda, Sylviat. Nende selja taga seisid kaks tüdrukut ja üks poiss, keda ma ei suutnud tuvastada.
Ema kallistas mind ja naeris õnnelikult ning ma sulgesin silmad, lootes, et näen Loganit, kuid seda ei juhtunud.
"Ma olen nii õnnelik, et sa tagasi oled!" embas Sylvia mind ning ma tundsin, kuidas mu süda valust kokku tõmbus. Mu parimal sõbrannal polnud aimugi, mida need sõnad minu jaoks tähendasid.