Suveöö Muinasjutt

Nojah...
Kui ilus koht, siis ilus koht. :)

Aga osa oli...
Noh, ajas naerma, põhiliselt.
Et see lõpp ja värki.
Jahm.
Edasi !

No minge ära..
Jumalast hästi on pisidetailidele tähelepanu pööratud.Ja jutt ise on ka seostuv. Mulle meeldib .(yy)
I love that story. :)
Kindlasti,uut.!

Kelly12 - ellooell xD Esimene inimene, keda tõesti huvitab minu PINGUTUS selle foorumiheaks . kuda ma siis ei uuri, mis ta kirjutab? ;D Aga nagu ma ütlesin, mullemeeldib jäängi lugema

Ja vägamõnus pikk osa, kõik jooksis väga soravalt ja see ema on... läheneb päriselule(mida kohtab kahjuks harva) ja on samas selline ägee XD

Kui nuttes kaelalangemise koht oli, käis korra "tohohh" läbi peast ;D
ja see kõne.. Küll on mõni alles vannabii

teate, ma tõestiüliväga loodan, et see asi ulmeks kätte ära ei lähe (liigilusaks).
PS - Selliseid emasid on maailmas olemas (tean mitut)
Aga ty kriitika eest. Need komistuskivid said kõrvale visatud.

komistuskive polnud. Mulle meeldis lihtsalt ta ema..
Aga kaelalangemine.. las ta olla. ;D Asi lahenes ju normaalselt

Laheee.
Mulle meeldib see jutt....väga... siuke mõnus on.
Tegelikult, ma ei oska siia väga kirjutada, aga ma pingutan siis.
Mmmmm.... seee ema on siuke suhtägeee.
Eiaga, mõnus.
Tegelikult võiks ruttttttu uus osa tulla..

Näis, uus osa võib tulla kohe, võib tulla homme, võib tulla nädala pärast.
Proovin võimalikult ruttu. Segavad kool, trenn, laulmine ja Teaduskool.
Aga üritan aega leida.

No minu arust on see jutt VÄÄÄGA HEA aga siiski arvan et see pole parim kuna juhtunud pole veel midagi mis mind pingesse oleks ajanud. Aga mulle väga meeldib jutu idee.
PS: Ma ei kujuta ette kust sa selliseid emasid näinud oled

Sinul on muidugi pinge maas, kui juba kolmandat korda loed
PS Sinu oma ema on aeg-ajalt selline

Natuke lahja osake, loodan täna veel lisada.

vii

Sõitsime emaga Selverisse ja ostsime igasugu nänni, et omal olemine hiljem võimalikult mugavaks teha. Kui hakkasime juba autosse minema, ütles ema, et ta oli unustanud omale homseks uue hambapasta osta.
„Homseks?“ imestasin.
„Oi, anna andeks, unustasin. Selgitan kui tagasi tulen.“

Mõtlesin, mis võiks homme toimuda, et selleks lisahambapastat ostetakse. Mõtisklesin sellest ja veel mõnest teemast, kui nägin ema tagasi tulemas. Tema käekott oli kahtlaselt punnis. Hakkasin tema tähelepanu just sellele juhtida, kui ta ütles mulle:
„Nii, ma pidin sulle seletama. Ma lähen homme tööasjus Stockholmi. Neil on seal töötajakaitseseadusega mingi jama. Lähen homme kella kuuese laevaga ja tagasi jõuan alles mitme päeva pärast. Saad sa ilma minuta hakkama?“

Hakkasin naerma: „Nii, kes siin peaks lühikese etteteatamise pärast vinguma. Ära muretse, selliseid asju on ju varem ka ette tulnud.“ Nägin, et ema hakkas juba õpetama ning ennetasin teda. „Raha mul on, nii sula, kui kaardil. Tšekid hoian alles ja kasseerin sult sisse. Väga suuri läbusid ei tee ja hiljem koristan kõik ära ning lõhutu maksan ise kinni. Mingit käkki sulle ei keera ja olen muidu tubli poiss.“

Ema rahunes ja hakkas sõitma. Kui jõudsime sihtpunkti, olid tüdrukud juba emaga värava peal. Mina tulin autost välja, tegin tüdrukutele tagaukse lahti ja tõstsin nende koti autosse. Samal ajal rääkis nende ema minu emaga. Mind väga ei huvitanud, kuna teadsin diplomaadioskusest, mida minu vanem omas. Kui istusin uuesti autosse, ei olnud ema lõbus olek muutunud. Järeldasin, et nende ema oli ainult oma laste pärast muret tundnud.

Alustasime sõitu meie elupaiga juurde. Niikaua küsis ema nende käest oma stampküsimusi. Kuid millegipärast jättis ta käitumise kohta küsimuse välja. Minu kahtlus sai kinnitust. Jõudsimegi ridaelamu juurde, mis praegu meie elupaigaks oli.

Lugu on nii, et me pidime siin oma majja kolima, kuid ehitusfirma jäi maja ehitamisega hiljaks. Kuna nad varakult hoiatasid, tõid arukaid põhjendusi ning pakkusid ise üsna suurt kompensatsiooni, leppisime kokku uue tähtaja 1. juuniks. Senikaua saime nendega koostööd tegevalt kinnisvarafirmalt ajutiseks kasutamiseks selle ridaelamu. Kogu maja oli meie päralt, kuna see oli mõeldud kasutusse alles aasta pärast. Tänu sellele oli see ideaalne peopaik. Seletasin seda tüdrukutele ning niimoodi rääkides jõudsimegi oma „kodukese“ uksele.

Like it. Mulle meeldivad su kirjeldused, mõnus on lugeda, kiiresti läheb see lugemine.
Tahaks teada kuidas edasi läheb, mis suuna jutt võtab.

Aam, see oli natuke naljakas, et kui see poiss on uus siin linnas, siis ta juba peaaegu planeerib neid pidusid või läbusid.

Sa oled tore, tubli, lahe ja suurepärane kirjanik. You go boy! Meeldib, ette heita ei ole midagi. trtrtr.

mis teha, ema peale pahane
Aga jutt...
Läheb kakluste ja tagaajamistega armastusjutuks.

i like it
Vahepeal ühes lõigus kasutasid sa vääga palju sõna "tüdrukud" Jäi silma kuidagi
Kuid samas on raske ainult neid silmas pidades asesõna kasutada, eksole ;D

tänan, vaatan üle

*Sõnatu*
Ainult seda on öelda,et Uut!

Mulle väga meeldib. Mulle meeldib just see poistele omane otsekohene ja aus maailmavaade. Ootan huviga, mis sellest jutust välja kujuneb.

No vägavägavägaVÄGA meeldib Tundud üldse lahe inimene olevat, niiet kui kunagi msni uuesti tööle saan, siis tuleta meelde, et ma su lisaks, polegi ammu kellegagi sisutihedat teksti rääkinud

Heh, ex sa siis lisa nii ruttu kui saad...
Aga sisutihe tekst...
Seda me veel vaatame

PS Proovin nädalavahetusel ilgelt juttu kribada...
Eks näis, mis saab

PPS kui pinks suudab midagi ette võtta, siis ma hakkan teile varsti raamatut "ette lugema"...

mis ma ette võtma pean? xD

Oeh, kõik oleks palju kergem, kui mu msn mäkra ei paneks

ix

Astusime sisse ja panime peo hakkama. Alguses oli limpsipidu, kuid kui film hakkas, tõi ema šampuse välja.
„Kui juba, siis juba!“ Nii ta ütles. Vähemalt ekraan oli hea (projektoriga linale)
Esimene film oli Beani suvepuhkus, sel ajal sai ka šampus otsa. Triin jõi küll tiba vastumeelselt kuid hiljem, kui juba kilk kõrvas siristas, oli täitsa tubli võtja. Isegi väike mure tekkis. Aga ema võttis tublisti. Ja Anna võttis tublisti. Mina võtsin tublisti. Pudel sai kiiresti tühjaks ning film oli muutunud väga lõbusaks.

Järgmisena võtsime ette „What happens in Vegas“ ja see oli ikka väga lahe film joogisena vaadata. Ema oli kuskilt Jägermesitri välja kaevanud ja meil kõigil tekkis filmi lõpuks selline mõnus väsimus. Ema kobis magama ja Triin oli üsna vaikselt täitsa ekraani ees. Hakkasin filmi vahetama, kui märkasin, et Anna oli mulle vastu toetanud. Vaatasin, kuidas ta vaikselt istus, nukker pilk silmis. Sain aru, et ta elab ikka veel Riho kaotust üle.

Ettevaatlikult libisesin ta alt ära ja läksin filmi vahetama. Otsustasin „Wall-E“ kasuks. Olin mingi tuttava käest USAs saanud HD kvaliteediga ripi. Ja see polnud isegi kinodes Eestis väljas!
Läksin tagasi diivanile ja istusin Anna kõrvale. Tegin seda piisava vahega, et mitte olla pealetükkiv. Kuid Anna ise nihkus mu kõrvale ja toetas pea mulle rinnale. Samal ajal tõmbas ta mu käe endale ümber. Mulle hakkas asi juba kahtlasena tunduma, kuid lasin asjadel juhtuda. Vaatasime kõik koos filmi.

Kui jõudsime kurva kohani (vaadake filmi), nägin, et Annal olid pisarad silmas, kuid see juhtus ka minuga esimene kord. Kuid mida ei juhtunud, oli see, et Anna puges mulle sügavamale kaissu. Mulle meeldis tunda tema sooja keha enda vastas. Kuid ma üritasin mitte eemale kanduda ja keskendusin filmile. Siiski tundsin, kuidas ka temal oli minu vastas hea olla. Kui film lõppes, märkasin, et Triin on magama jäänud, ettevaatlikult lõhkusin mõnusa kontakti Annaga ja pumpasin neile madratsi täis (suur ja kõrge madrats sisseehitatud pumbaga). Siis tõstsin Triinu ettevaatlikult asemele ja lahkusin vaikselt.

Oma voodis olles mul hoolimata Jägermeistrist und ei tulnud. Ma mõtlesin Annast…

Mm..armas.
Kuigi see ema oli suhtkahtlane, aga see ei seganudki.
Oeh, mulle meeldib, väga.

Ema on ikka hea, no otsime Jägermeistri välja ja läheb peoks
Ülejäänu - imearmas...:)

oli ka aeg..
Ei olegi miskit öelda. Ahjaa on küll: Ootan uut