5. leht minevikust

"Uskumatu, et siin niimodi olen," pomisesin mina.
"Kuidas niimodi?" küsis poiss ja toetas oma lõua mu pealaele.
"Oma pinginaabriga," hakkasin ma naerma. Ka Drew muigas.
"Ilusat und sulle, tantsulõvi. Koolis näeme siis homme... Või noh, täna," ütles Drew ning läks. Mina hõljusin oma nähtamatu pilvekese peal seitsmendale korrusele, tegin ukse oma võtmega lahti ja suundusin kohe magama. Kuulda oli ka ema tasast nohisemist. Vähemalt ei olnud ma teda ülesse ajanud.
#

Hommikul ärgates tundsin kohe, kuidas mu pea hirmsasti valutas. Äratuskell polnud veel tirisenud ja mobiili pealt vaadates avastasin, et kell oli seitse. Ajasin end siis vaevaliselt püsti ja tundsin kohe valusööstu peas. Ühe käega peast kinni hoides vedasin end kööki, otsisin kapist välja peavalurohud ja neelasin need kohe veega alla. Peale seda käisin pesemas ära ja föönitasin korralikult juuksed. Mu silmaalused olid vähesest magamisest sinised ja paistes. Kraamisin välja oma asjad ning panin silmade ümber paksult meiki, et natukenegi paistetust peita.
Umbes kaheksa paiku ärkas ka ema ülesse. Tal oli seljas tema heleroosa hommikumantel, ta juuksed olid püsti ning silmad unised.
"Noh, tüdruk. Kus sa mul siis öösel ringi lasid?" päris ema ja pani kohvikannu tööle.
"Olin oma uute klassikaaslastega," vastasin mina ja tundsin, kuidas peavalu hakkas tagasi tõmbama.
"Ah et nii? Ja mis te tegite siis poole ööni?" tundis ema huvi.
"Niisama jalutasime ringi ja rääkisime juttu. Tutvusime ühe sõnaga." Läksin oma tuppa, panin riided selga ja kooliasjad kokku. Enne minekut haarasin öökapilt ka oma telefoni, koduvõtmed ja koolikapi võtme.
"Noh, ma lähen siis," ütlesin ma esikus tosse jalga pannes.
"Vaata, et sa korralikult käitud siis. Head päeva!" ütles ema ning naeratas.
"Näeme!" vastasin ma ning astusin koridori. Kohe tormas mulle sisse järgmine inimene.
"No hei, tantsulõvi. Kuidas siis on? Pohmakas? Juhtub ikka. Kuule, äkki lähme koos kooli?" Ja see oli Petar.
"Ma hea meelega ei tahaks eilse õhtu kohta midagi meenutada, kui sulle sobib? Aga koos võime ikka minna," vastasin ma noogutades.
"Tore," sõnas Petar ning me hakkasime treppidest alla minema, sealt edasi õue ja kooli poole.
"Mäletad sa ikka eilsest midagi?" hakkas poiss uuesti pihta.
"Kuule... Ma tõesti ei taha sellest rääkida. Mäletan mida mäletan, las olla. Loodan, et mind imelikult ei vaadata," ütlesin ma teed jälgides.
"Mina ei vaata," naeratas Petar. See poiss hakkas mulle tõsiselt meeldima. Temas oli midagi vennalikku ja sooja, see tugevdas minu kiindumust temasse.
"Parem oleks," naersin mina.
Kohe, kui kooli uksest sisse astusime, nägin paljude õpilaste pilke. See, kuidas nad mind vaatasid... Põlastavalt. Tõmbusin pingule ja me kõndisime koos Petariga meie kappide juurde. Kuna asusime kõrvuti, sain niiöelda tema varju pugeda.
"Mis meil esimene tund on?" küsisin mina, kui mõlemad valmis saime.
"Matemaatika."
"Kohe esimesel päeval niimodi..." vingusin mina. Ma pole kunagi olnud eriline viriseja, aga matemaatika mulle küll ei istunud. Polnud istunud mu vanematele ega ka nende vanematele.
"No vaat kes siin on, tantsulõvi!" itsitas kohe Ethan, kui klassi astusime. Õpetajat polnud klassis, kõik istusid laudadel ja ajasid juttu. Teised klassikaaslased vaatasid kohe minu poole.
"No tere sullegi, gigolo," tegin omale võltsnaeratuse pähe.
"Kuule, pole ma mingi gigolo. Ma tegin ainult nalja, kõik on korras," naeratas Ethan armsasti. Sain aru, et ta polnudki seda halvasti mõelnud ja tõmbusin oma kaitsepositsioonilt tagasi. Oma pingi juurde jalutades märkasin, et Drew oli ka end juba sinna sisse seadnud. Nähes mind tõusis ta püsti, naeratas mulle ja kallistas mind.
"Said ikka piisavalt magada?" küsis ta.
"Oot-oot, mida see veel tähendama peaks? Mis te olite öösel koos?" tundis Patrick kohe huvi.
"Kuule Patrick, sa ise kadusid Angelaga kuhugi ära peale pidu, mis sa nüüd uurid siin?" naeris Khen.
"Lasteaed..." ütles mingi tüdruk ees pingis. Ta oli riietatud üleni musta, tal olid süsimustad juuksed ning jalas rasked tanksaapad.
"Kes sinu arvamust küsis, Gloria?" hakkas Ethan kohe ülbitsema.
"Rahuneme palun maha," ütles poiss, kellel olid blondid juuksed.
"Selge-selge. Lihtsalt ei plõksi klassis, teeks nii?" ütles Ethan ja vaatas Gloria poole. Oli aru saada, et tüdrukule pakkus Ethani närvi ajamine lõbu.
"Kuulge, see on minu teine päev siin koolis ja juba ma kardan teid," naeratasin mina. Tundsin, et Drew polnud siiani oma käsi ära võtnud. Seisin lihtsalt seljaga tema poole, tema hoidmas mul ümbert kinni.
Kui tund algas, lennutati mööda klassi pabereid ringi, lobiseti siiski edasi ja korda nagu poleks üldse olnud. Oli tõesti Glorial õigus ja terve klass oligi nagu lasteaed?
Kui viimaks suur vahetund algas ja oli aeg koduseid töid korrata, suundusin mina hoopis Julia ning Lizaga suitsule. Seekord tuli veel üks tüdruk meiega - punapäine Bonnie.
"Kuulsin juba eilsest õhtust," ütles Julia suitsu kimudes.
"Mida sa selle all mõtled?" küsisin mina.
"Seda, et sa olevat Drew'le käpa peale pannud ja seda ainult ühe õhtuga. See on küll selle kooli jaoks midagi uut," vastas Liza.
"Sa olevat jookidega ja tablettidega veidi liialdanud," lisas Bonnie.
"Mida? Kust te seda kuulsite?" läksin ma vaikselt pahaseks.
"Jutud käivad siin koolis kiiresti. Kiiremini, kui sa silmagi suudad pilgutada. Allikat ma ei avalda, aga ütlen vaid, et jutt ei tulnud kelleltki meie klassist," rääkis Julia. Mind ajas närvi mõte, et olin saanud sootuks halva kuulsuse endale külge.
"Ega te ei tea, kust see võis alguse saada?" proovisin ma lahendust leida.
"Oi ei... Mina kuulsin ühelt vanemalt õpilaselt selle kohta, kuidas uus tüdruk olevat Oakis kõvasti pidutsenud, tablette ja alkoholi tarvitanud ja hiljem Drew'ga kuhugi ära kadunud. Väidetakse, et teie vahel juhtus peale pidu veel midagi," jutustas Liza.
"Meie vahel polnud absoluutselt mitte midagi, jätke see endale meelde. Ainult mina ja Drew teame, et see on nii," kustutasin ma ära tõmmatud suitsu ning viskasin koni maha.
"Peaks hakkama konisi kuhugi koguma. Või tooks siia tuhatopsi, jube vastik on siin suisude otsas jalutada," viis Julia jutu teisele teemale ja ma olin selle eest hullult tänulik.
Kooli ette tagasi jõudes nägin, et pooled mu klassikaaslased olid tulnud päikese kätte päevitama.
"Jen, tule siia meie juurde!" hõikas Charlotte.
"Kuulge tüdrukud, ma lähen siis," ütlesin ma tüdrukutele ning lonkisin teiste juurde. Kõik istusid maas, seega maandusin ka mina.
"Mis teil täna siis plaanis teha on?" küsis Drew.
"Mitte midagi erilist," vastasid teised.
"Kas tõesti mitte midagi ei tehta siis täna?" hakkas Ethan kohe plaanima.
"Ei," ütlesid teised.
"Siis korraldame ise midagi. Kusagil pole ühtegi pidu või midagi?"
"Annab uurida seda asja," ütles Patrick.
"Mina ei tea siit kedagi ja vaevalt Jennifergi. Seega, teie otsustate," kõneles Drew.
"Ma mõtlen midagi välja ja tunnis räägime siis," ütles Ethan ja me kõik läksime bioloogia klassi.
Tunni käigus lennutati jälle pabereid ja õpetajast ei tehtud väljagi. Ka minuni jõudsid mõned väiksed tükid, kus Ethan küsis, kes saavad minna mingi Logani peole. Märkisin siiski end ka ära. Kes iganes see Logan ka poleks, plaanisin ma seekord olla peol korralik ja mitte eriti silma torgata.
Kui kool lõpuks läbi sai, leppisime teistega kokku, et kohtume kooli ees kell seitse õhtul ning meie Petariga hakkasime kodu poole jalutama. Rääkisime nii tühjast-tähjast ja sain ka Logani kohta mõningat teada. Ta pidavat olema Ethani onupoeg, 19. aastane ja bändipoiss. Petari jutu järgi olid nad koos palju pidutsenud ja mind häiris see, kui ma ei osanud midagi kaasa rääkida.
"Ma tulen millalgi enne seitset sulle siis ukse taha, ole siis valmis," ütles poiss enne minekut. Sisenesin korterisse, ema oli kodus.
"Ema, ma lähen klassikaaslastega välja ja arvatavasti kellegi poole ööseks," rääkisin ma oma juukseid kammides.
"Kelle juurde siis?" tegi ema üllatunud näo pähe.
"Ma ei tea veel. Võin ma minna?" palusin ma ilusti. Ema oli alati olnud lubaja, isa oli mind aga kodukanaks tembeldanud.
"No eks sa mine. Aga ma tahan, et sa helistaksid mulle õhtul veel," pomises ema ja luges oma ajakirja edasi.
"Sa oled parim! Aga ma tulen siis hommikul enne kooli minekut kodust läbi, ma ei viitsi õpikuid kaasa võtta," ütlesin ma.
"No eks sa ise tead. Aga vaata, et sa korralik oled palun."
"Ikka," muigasin ma. Ema seda ei näinud.