"Nii, Jennifer Mount. Ja nüüd, kus sa olid ja miks sa kooli ei läinud?" ütles ema, ust lukustades.
"Anna andeks, ma magasin sisse. Kas sa ei saanud mu posti?"
"Sain, aga ma tahtsin seda sinu suust kuulda."
"Palun vabandust..." langetasin pilgu.
"Pole hullu. See üks kord ei tee kellelegi haiget. Aga lepime kokku, et see ei kordu, onju?" naeratas ema ja kõndis must mööda, kööki.
"Luban," ütlesin ma ning läksin pesema. Proovisin seejärel järgmise päeva asjad ära õppida ning pugesin varakult magama. Lootsin, et kolmapäev tuleb parem.
#
Kuid kolmapäev algas sellega, et magasin sisse. Ema oli juba enne minu ärkamist sõitnud teise linna koolitusele ja seega ei saanud ta mind ka ülesse ajama tulla. Ärkasin selle peale, et Petar lasi mu ukse taga kella. Õudusega vaatasin äratuskella ning see näitas kaheksat. Kiirustasin poisile uksele vastu, lidusin edasi vannituppa ja hõikasin segaduses olevale Petarile:
"Ma magasin sisse! Mine võta palun mulle õun ja pese see ära, ole hea!" Poiss tegi nagu kästud, mina tegin kerge meigi ja sättisin juuksed lohakasse krunni. Kiirustades pesin hambad ja panin end ka riidesse. Kooliasjad olin eelnev õhtu juba kokku pannud ja sellega ei olnud probleemi.
"Ma tegin sulle võileiva ka, loodan, et sulle maitseb..." sõnas poiss ja ulatas mulle õuna ning võileiva. Tegin talle põsele musi ning hakkasime minema. Keerasin ukse lukku ning me panime kooli poole jooksu.
Klassi astudes vaatasid mulle vastu kõigi klassis olijate pilgud. Eriti jälgis mind Ethan ja ma nägin ta näol kerget naeratust. Suunasin oma pilgu maha ja läksin istusin oma kohale Drew kõrvale. Poiss vaatas mind. Seejärel uuesti enda ette. Ma kartsin, et ta oli Ethanilt kuulnud, mis meie vahel oli.
"Kuidas siis peale pidu läks?" küsis ta lõpuks.
"Kuule, suhteliselt hästi. Lasime Petariga päevotsa lebo."
"Siis on ju sul vedanud, mina kooserdasin koju ja ega mul just hea olla polnud. Alkohol ei mõju mulle eriti hästi..." sõnas poiss ja vahtis tahvlile. Meie klassijuhataja Amber Tiny. Tema surmavat pilku nähes sain aru, et ta polnud just heade kavatsustega sinna klassi tulnud.
"Kus oli eile praktiliselt terve teie klass? Klassi õpilastest oli kohal ainult 5 inimest! Kuidas te seda selgitate?" käis õpetaja pilk ringi.
"Ilmselgelt olid nad peol," ütles meie klassi friik-Gloria.
"Ole vait, sa väike satanist," sisistas Ethan. Näha oli, et ta oli mures, kuna pidu oli toimunud ju Logani, tema onupoja juures.
"Miks ma peaksin vait olema? Teie pärast jäid meil eile pooled tunnid ära, raiskate ainult minu ja nende teise nelja inimese kallist aega, hellikud," vaatas tüdruk taha, meie kõigi poole.
"Ma löön su maha, raisk!" kargas Ethan püsti ja viimasel sekundil jõudsid Khen ning üks teine poiss teda peatada.
"Noorhärra Ethan Nord! Istuge kohe maha või ma pean teid siit minema saatma!" võttis nüüd ka klassijuhataja sõna.
"Anna minna!" nähvas poiss. Õpetaja raputas pead ning vaatas meie kõigi poole.
"Ma olen teis kõigis tõsiselt pettunud. Kool alles algas, üheteistkümnes klass. Te peaksite olema vastutavad selle eest, mida te teete! Ma veel arutan seda lapsevanemate kokkutulekul," lahkus naine klassist. Ukse taga oli ilmselt oma aega oodanud keemia õpetaja, kuna kohe, kui Mrs. Tiny klassist lahkus, tuli asemele meie keemia õpetaja Mrs. Chort.
"Nii, mis te siis nüüd korraldasite?" vaatas ta klassis ringi. Ega temagi eriti rõõmustanud, kuid kehitas siis õlgu ning alustas tunniga.
Peale tundi kogunesime me kõik, kes olid peol olnud - koos minuga 21 inimest - kooliõuele. Vahetund oli piisavalt pikk, et natuke juttu ajada. Mulle ning Drewle tutvustati kõiki, kuigi paari mina neist ju juba tundsin. Seal olid Ethan, Drew, Liza, Julia, Petar, Charlotte, Patrick, Angela, Khen ja Bonnie. Teised olid mulle tundmatud.
Cole oli mustade juustega üsna lühike poiss.
Bridget paistis välja väga ülbe, kuid tal oli hea huumorisoon ning ilus naeratus. Ta oli suure tukaga brünett.
Hanna oli nagu väike mõrtsukas-tal olid lumivalged poisipeas juuksed ning tal oli ninaneet.
David ning Leona olid meie klassi ainsad tumedanahalised õpilased. David oli meie klassi pikim poiss, suurte musklitega ja oli aru saada, et ta oli end palju treeninud. Leona oli pisike sõbralik tüdruk, kes käitus väga ghetolikult. Tal olid pikad tumedad lokkis juuksed ja ta ei jätnud kedagi külmaks.
Sandra oli samuti mustade juustega tüdruk, kelle kaela peal oli tatoveering.
Ellis ning Carl olid mõlemad blondid. Carlil tukk langes peaaegu tema silmadeni, aga Ellise tukk oli sümboolselt püsti pandud. Ellis oli peaaegu et sama lühike, kui mina.
Gert oli klassi parim õpilane. Ta polnud nohik, aga tal tulid head hinded nagu iseenesest. Tal olid tumeblondid umbes õlgadeni lokkis juuksed. Samasugune oli ka Natalie, kes oli klassi pikim tüdruk. Ta oli see tüdruk, kes tegi üle päeva kanepit.
Saime ka teada klassi nohikutest - gothistiilis tüdruk Gloria, punaste juustega ning prillidega poiss Arthur, pikkade blondide juustega tüdruk Mary, pikkade juustega poiss Steven ning blond tüdruk Emily.
Ja see oligi meie klass. 26 õpilast, igaüks erinev.
"Mis teie arvate, on see normaalne, et üks tüdruk lihtsalt teiste peale kitse paneb?" küsis David ning süütas suitsu.
"David, ära suitseta kooli ees," punnis Leona vastu.
"Savi see," sõnas poiss.
"See Gloria on päris ära pööranud. Varem oli ta isegi normaalne," meenutas Natalie. Ta silmad olid punased ning oli aru saada, mida ta teinud oli. Ta aina itsitas ja see ajas ka mind naerma.
"Tuletan teile meelde, et ta oli normaalne enne, kui selle vastiku stiili endale võttis," ütles Bridget põlastavalt.
"Kui ta midagi Logani kohta räägib, siis ma löön ta ausalt maha," vaatas Ethan maha.
"Ära nüüd muretse, mees. Ta peab suu. Pealegi, kas ta üldse teab, et see pidu Logani juures oli? Unustame lihtsalt selle ära, las nad olla vaikselt omaette," ütles Cole.
"Cole'il on õigus. Unustame selle ära. Pealegi, mehed ja naised, on mul nädalavahetusel vanematevaba aeg. Ehk annab midagi korraldada," naeratas Sandra võidukalt. Kõik naasid kella helina saatel koolimajja, kirjanduse klassi.
Peale kooli läksin koju üksi, kuna Petar pidi teises suunas minema. Lonkisin aeglaselt ja vaikselt. Koju jõudes viskasin oma koolikoti voodile ning heitsin ise selle kõrvale pikali. Mõtlesin, mida võis hetkel teha Drew? Ja just sellel hetkel helises mu telefon ja helistajaks oli Drew.
"Hei," võtsin kõne vastu.
"T¹au. Kuule, mis sa täna õhtul teed?" küsis poiss.
"Ma ei teagi, ilmselt istun kodus ja... Mitte midagi."
"Tule minuga kinno," palus poiss ilusti.
"Mis kell?"
"Ma tulen sulle kell kaheksa järgi," itsitas poiss.
"Millega?"
"Siis näed," ütles poiss.
"Okei, näeme siis."
"T¹au Jennifer."
"T¹au Drew!" Mu terve sisemus kilkas rõõmust. Vedasin end kööki, et midagi süüa, aga üllatuseks vaatas mulle külmikust vastu tühjus. Mis siis ikka, võtsin rahakoti ning suundusin korteri kõrval olevasse toidupoodi. Ostsin külmutatud pizzat, võileiva materjali, mahla ning muid näkse.
Koju jõudes viskasingi pizza ahju ja asusin ise kodutöid tegema. Raske oli millestki aru saada, selles koolis tundus kõik raskem. Peale natukest õppimist ma loobusin ja hakkasin kirjandit kirjutama - selles olin ma nimelt hea ja jutt tuli paberile üsna hea. Kui pizza valmis sai, sõin selle kiiresti ära ja käisin pesemas.
Aeg venis ja venis ja venis. Kell oli saanud juba 20:10 ja ma olin lootust kaotamas, kuna kedagi polnud tulnud. Olin juba loobumas, kui järsku sõitis korteri ette must mootorratas. See peatus ning poiss võttis kiivri peast ära. See oli Drew.
___________________________________________
Siin on uus osa. Tutvustasin ka klassikaaslaseid, et teil oleks mingi kindlam pilt neist ees :)
Osad ilmuvad regulaarsemalt siia
- Kood:
-
http://www.enesetapjausaldus.blogspot.com/
Timandra xo
Pealkiri: 8. leht minevikust 
1/10/2012, 22:20
