2013. aasta

49)

Pealkiri: Peamine kahtlusalune

Autor: Tess Gerritsen

Lehekülgede arv: 304



Sisu: Miranda Wood mõtleb, et nägi Richard Tremaini, oma rikast ja abielus eksarmukest viimast korda, kuni avastab ta surnuks pussitatult oma voodis. Seda on tehtud Miranda noaga.
Miranda on ilmne kahtlusalune ja ta paistab veelgi rohkem süüdlane olevat, kui tema kautsjoni maksab anonüümne annetaja. Oli see headuseakt, määratud ostma talle aega, et oma nimi puhtaks pesta? Või püüab keegi Mirandaga manipuleerida, et tõmmata ta mõrvatud mehe tumedasse ja salajasse maailma, kus igaüks on kahtlusalune?
Kuigi maailm tema ümber on kokku varisemas, otsustab Miranda välja selgitada, kes tappis Richardi. Kuid oma süütuse tõestamine võib muutuda ellujäämise kõrval teisejärguliseks...

Minu arvamus: Kirjutatud aastal 1993, tõlgitud aastal 2013, nagu polekski Tess Gerritsenil vahepeal ilmunud paremaid raamatuid... "The Keepsake", "The Killing Place", "Last to Die" on nii head olnud, miks neid ei tõlgita? "Peamine kahtlusalune" ei olnud küll halb raamat ja huvitav oli jälgida, kuidas Gerritseni stiil on äratuntav ka täiesti teises kontekstis, keset tüüpilisi armastusromaanidele omaseid lauseid ja tegelaste mõttekäike, aga selles raamatus polnud ka midagi nii erilist, mis paneks mind seda mäletama, kui siis ehk ainult konarlik tõlge (tule taevas appi, mis ajast pisarate serval ollakse, ikka äärel või veerel!!!). Chase oli muidugi tore tegelane

Hinnang: 6/10.

50)

Pealkiri: Klass

Autor: Gerda Kordemets Ilmar Raagi filmi "Klass" ainetel

Lehekülgede arv: 280



Sisu: Ilmar Raagi filmi põhjal raamatu väljaandmise põhjus on kurb tõsiasi, et film pole oma aktuaalsust kaotanud. Sama jõuliselt kui filmikeel jõuab lugejani ka Gerda Kordemetsa tekst käesolevas raamatus, mis räägib aust ja väärikusest, saatuslikest juhustest. Loo põhiküsimus on ülekohtus. Kui palju lubab inimese väärikus kannatada ülekohust. Ja mis hetkel muutub vastuhakk ise vägivallaks?

Minu arvamus: See raamat oli nagu "Klassi" taustalugu, mis arendas tegelasi rohkem, kui nad filmis arenesid, ning oli huvitav jälgida, kuidas lugemise käigus lisandus mulle juba aastaid tuttavatele tegelastele minevik, aga see areng tõi endaga kaasa ka ebausutavaid kohti, eriti Theaga seoses. Mulle jäi mulje, nagu oleks autor üritanud Thea tegelaskuju valgemaks kirjutada, aga ei saanud sellega päriselt hakkama, sest kuigi Thea kannatused pärast seda, mis rannas toimus, tekitasid minus kaastunnet, kaotasid need sööklastseeni ajal osa oma usutavusest, sest inimene, kes on nii rusutud, et minestab ja oksendab, ei saa olla järgmisel päeval nii heas tujus, et õnnelikult naerab. Pauli süü jällegi kasvas, filmis oli Andres kõige kurja juur ja ma ei tulnud selle pealegi, et temaga manipuleeritakse.
Filmi vaadates ei pannud ma tähele, kuidas dialoogide släng mind häirib, aga kirjalikul kujul mõjusid need väga kahtlaselt ja panid minu sisemise eesti filoloogi korduvalt kulmu kortsutama, nagu ka selle raamatu stiililine kohmakus. Õigekirja poole pealt märkasin samuti mõningaid puudujääke. Burgsi asemel peaks keelenõuande järgi ütlema burks... 
Illustratsioonid meeldisid mulle väga. 

Hinnang: 6/10.

51)

Pealkiri: Top Ten Bible Stories

Autor: Michael Coleman

Lehekülgede arv: 219



Sisu: Want to know which Old Testament story's had the number one slot for thousands of years? It could be ...
* Moses, a massive Biblical star and leader of the biggest escape attempt of all time; he gets the "This Is Your Life" treatment
* Noah, 600 years old, an animal lover and round-the-world yachtsman; his son Shem spills the beans
* David & Goliath's big fight sensation; our big fight special carries exclusive interviews.
With top ten fact sections including prophet problems, wily women and bloodthirsty Biblical ways, here are the 10 best Bible stories - ever!

Minu arvamus: See raamat oleks olnud palju naljakam, kui ma oleksin lugenud seda kümneaastasena, nagu siis, kui ma lugesin "Tipp 10 Õuduslugusid" ja "Tipp 10 Muinasjutte", aga ka praegu ajas see raamat mind naerma ja seal oli kirjas palju selliseid piiblifakte, mida ma enne ei teadnud, näiteks seda, millised Piibli algupäraga väljendid on inglise keele ütlusteks kujunenud, eesti keeles on need minu teada vähe teised (kuigi ka meil öeldakse, et pole midagi uut päikese all ja uhkus tuleb enne langemist). Trükivigade loend lõpus oli ka tore, kuigi see oli kahjuks väga lühike. Thou shalt commit adultery...

Hinnang: 7/10.

52)

Pealkiri: Mürgitroon

Autor: Celine Kiernan

Lehekülgede arv: 363



Sisu: Wynter Moorehawke'i, kaitsjaemandat ja meeste ametis selliseisusse tõusnud tüdrukut, ootavad ees elu süngeimad päevad, kui ta kodumaale tagasi tuleb. Tema lapsepõlve rahuarmastavas ja multikultuurses kuningriigis käärivad rahutused; võllad ja puurid on taas ristteedel, Shearingi vaim ehmub tüdrukut nähes ning tema armsad kassid on tapetud. Kuningas on nõuks võtnud hävitada kroonprints Alberoni ning sundida tema asemel troonile oma sohipoja Razi.
Kuningriigis valitsevad jõud seavad Razi ja salapärase Christopher Garroni elu aina suuremasse ohtu ning noormehed kavatsevad põgeneda. Kas Wynter peaks nendega kampa lööma, riskides tapmise, piinamise või vangistusega?

Minu arvamus: Ma ei osanud seda raamatut lugema hakates aimatagi, et see võib nii hea olla. Kõik selle raamatu tegelased olid huvitavad, eriti Razi ja Christopher. Mind liigutas nende sõprus, nagu ka Jonathoni ja Lorcani sõprus, ning mulle tundus, et Christopher kiindus Lorcanisse osaliselt selle pärast, et tal oli sama haigus mis ka Christopheri isal. Tema ja Wynteri armastuse puhkemises oli oma võlu, kuna see ei juhtunud kohe alguses, ja mulle jäi lugemise käigus mulje, et ka Razil võivad Wynteri vastu tunded olla, nii et ma ei teagi, kummaga Wynter paremini sobiks. Tuleb järgmist osa lugeda, et teada saada, kas Alberon on ka tegelikult nii paha, nagu Jonathon väidab...

Hinnang: 10/10.

53)

Pealkiri: Pinginaabrid

Autor: Villem Gross

Lehekülgede arv: 246



Sisu: Vambo Paltser ja Eino Urmet olid kooli ajal pinginaabrid, kuid kui Eino naine Irene ja tema sõbranna Aita ühel päeval Vambot kohtavad ja ta Einoga kokku viivad, ei taha Eino teda enam tundagi, sest näeb Vambos vaenlast, kuna Vambo oli saksa sõjaväes, ning Vambo põhjused selleks, mis peaksid temas inimlikku kaastunnet tekitama, ainult süvendavad tema jälestust. Käimas on kodanlike natsionalistide vastane kampaania ning selle ohvriks langevad nii Vambo kui Aita, samal ajal kui Irene ja Eino elu läheb kogu aeg tõusvas joones, aga seda ainult seni, kuni selgub, et Eino sõber Väino Allikmäe, kes ennast maha lasi, andis Nõukogude Liidu vastastele teavet, ning Einot hakkab ähvardama hädaoht...

Minu arvamus: Ma ei tea, milliseid tundeid Eino nõukogude inimeses tekitama pidi, võib-olla pidid nad talle kaasa elama, aga fakt on see, et Eino oli täielik värdjas, ma pole ammu raamatut lugedes ühtegi tegelast nii väga vihanud ja talle oleks olnud paras, kui ta oleks vangi pandud või sunnitööle saadetud. Vambo, Aita ja Irene olid palju normaalsemad tegelased ja hea oli lugeda, kuidas Vambo vaiksest leppimisest oma saatusega sai lõpuks mõneks ajaks allakäik, sest see muutis ta inimesena usutavamaks. See raamat oli parem kui "Müüa pooleliolev individuaal-elumaja", mis mulle ei meeldinud. Pole vaja oma aega Sofi Oksaneni pseudoajalooliste teoste seltsis veeta, kui ka Eestis on Nõukogude Liidu ja selle aja inimeste vaadete põhjal häid raamatuid kirjutatud ja seda veel ajal, kui see riigikord oli inimeste jaoks igapäevane reaalsus

Hinnang: 8/10.

54)

Pealkiri: Hüpnotisöör

Autor: Lars Kepler

Lehekülgede arv: 462



Sisu: „Hüpnotisöör“ algab veresaunaga – Stockholmi äärelinnas leitakse jõhkralt tapetud mehe surnukeha ning seejärel ridamaja boksist ka tema naise ja pisitütre moonutatud laibad. Pere vanemast tütrest võib saada kurjategija järgmine ohver. Raskelt vigastatud poeg, veretöö ainus tunnistaja, viibib haigla intensiivravipalatis, kus teda hoitakse narkoosis. Ainsaks võimaluseks teadmata kadunud vanemat õde mõrtsuka eest kaitsta näib olevat saada vennalt toimunu kohta tunnistus, mis on aga tema vigastuste tõttu võimatu. Üksnes hüpnoosi seisundis võiks poiss kirjeldada nähtud roima, ilma et teda tabaks pöördumatu hingeline trauma. Niisiis võtab kriminaalkomissar Joona Linna ülekuulamisprotsessi kiirendamiseks ühendust raamatu peategelase, Rootsi parima ja kuulsaima hüpnotisööri Erik Maria Barkiga. Bark on psühhiaater ja terapeut, kes tegeleb raskete traumade ja ahistamisjuhtumitega. Kaua aega tagasi tegi ta teaduslikku uurimistööd hüpnoosi mõjust keerukatele patsientidele, kuid midagi läks tookord viltu, mistõttu Bark andis endale lubaduse mitte iial enam kedagi hüpnotiseerida. Loomulikult veenab uurija Joona Linna Barki vastumeelselt oma lubadust murdma, misjärel rullub lahti ettearvamatu ja kohutav sündmustik ning kogu tema elu näib vähehaaval kokku varisevat. Röövitakse tema verehaigust põdev teismeline poeg Benjamin, kelle elu on ohus, kui ta ei saa nädala jooksul oma järgmist medikamendidoosi, ning esile kerkivad minevikupildid traumapatsientidega peetud grupihüpnoosiseanssidest asetuvad sootuks uude valgusse.

Minu arvamus: Ma ootasin mitu aastat, et selle raamatu raamatukogust kätte saaksin, ja peab ütlema, et see ei vastanud minu ootustele. Uus Skandinaavia krimihitt see küll ei ole, lihtsalt keskpärane kriminull, mida kahtlemata Larssoni raamatutega kõrvutatakse ja mis tema ideid kasutab, kuid siiski Larssonile alla jääb. Raamatu stiil oli kohmakas, teksti peamiseks ajavormiks oli olevik, kuigi autoritel, kelleks on tegelikult abielupaar, kes kirjutab pseodonüümi all, ei olnud mingit probleemi minevikulisi lauseid olevikuliste külge pookida ja vastupidi, nii et need kuidagi kokku ei sobinud, ning mitte ükski tegelastest ei olnud meeldiv inimene, kui ehk Joona välja arvata (vahepeal oli Joona asemel Joonas, ma kujutan ette, et see võib pigem tõlkija viga olla). 

Spoiler:

Mitukümmend lehekülge pikk flashback raamatu keskel muutis kogu teemat.

Spoiler:

Ja pokémonide gäng? Tule taevas appi! "Hüpnotisööri" oli küll huvitav lugeda ja läks kiiresti, aga mingit suurt kirjanduslikku väärtust sellel ei ole. Sellest on ka film tehtud, ma loodan väga, et see on parem kui raamat.

Hinnang: 5/10.

Minu tulemus on 18157 lehekülge  Nii vähe polegi ma viimastel aastatel lugenud xD