MEIE JUTUD Järjejuttudele pühendatud foorum |
|
| 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) | |
|
+29littlestar12 Marmelaadikomm Natu Milky Orange ^^ Cilen Maeve an Aodhagan Unicorn Tarretis Mezilane Herbts swessu lucky-girl Roo¾adKet¹id kiku979 Manhattan. Dragomira Toadily Insane Griffu. Kärolyn Shadowpaw AliceInWonderland XD Murtagh Prince Kirameki ®ebra Keku Audrey Lammas shine nasicc 33 posters | |
Autor | Teade |
---|
Audrey Queen B ehk ADMIN
Postituste arv : 9505 Age : 32 Asukoht : Pärnu
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 12/3/2013, 13:59 | |
| Silleeeeeeeeeeee, uut osa paluks! | |
| | | nasicc Pehme admin
Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 12/3/2013, 16:12 | |
| Keku - Hah. Minu nimi on Sille, mu õe nimi Ellika, ikka aetakse sassi. Kuigi asi on vanavanemate puhul ka välimuses. Vahepeal tegid vahet selle järgi, et Ellikal punane, mul blond pea. Nüüd ma kiuslik värvisin juuksed lillaks jälle ja me mõlemad tumedad. Aga tal vedas, et ta endale Mille nimeks ei saanud. Audrey - no Endla küsis seda Liivilt privaatselt, mitte Steni ees. Steni ees uuriks ta asja natukene... peenetundelisemalt. ja mul uus osa pooleli. Täna tglt tulin augu ajal koju, et kirjutan lõpuni... ja siis magasin, (A) Aga tegutsen! Hiljemalt neljapäeva õhtuks peaks saama, siis aega juba. :) Murtagh - jessas, mis pommiauk see 9gag küll on?! Tuleb ära parandada. Ja see oli ainult poolteisttuhat sõna jah, teised olid vähemalt kaks, tihti kaks pool. Roo¾adKet¹id - jee. :) Shadowpaw - tal ka nüüd fänniklubi. :) ®ebra - ehheee. Kärolyn - juhtub ka Liivi peres. | |
| | | nasicc Pehme admin
Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 13/3/2013, 13:19 | |
| Enjoy!
8. osa
STEN
„Oh, Sten,“ ägab ema esikusse tulles. Olen just vanematekodus üle ukseläve astunud ja lükkan esikus oma jalanõusid jalast. „Andnud mulle siis aega uksele tulla. Ühel hetkel auto maja ees ja siis sina juba sees. Minul käed koogitainas. Miks sa siis kella ei andnud, isa oleks ikka sulle ukse sulle lahti teinud, nüüd otsi oma võtmed üles.“
Naeratan. „Kui sa tahad, et ma oma võtmed teile annaksin, siis lihtsalt ütle.“
„Ah, ära mängi lolli. Tule siia.“ Ema võtab mu oma käte vahele ning kallistab kõvasti. Ta on lühike naine ja ma ise pean päris korralikult kummarduma, et talle samaga vastata. „See on nii ebaaus, et isa näeb sind iga päev, aga mulle jõuad külla kord kuus, hea seegi. Nii kiire elu kohe.“
„Ega ainult mina teda päevad läbi rakkes hoia!“ hüüab isa elutoast üle teleka sumina. „Tahtsingi tegelikul küsida, et...Ma vaatasin su telefoniarvet... mis toimub? Ühele telefonile oli eelmisel kuul helistatud... mis ta nüüd oli... 20 tundi?“
Ohkan. Olengi tegelikult osati siin, et vanematele Liivist rääkida. (Teine pool põhjusest on, et ema lubas lasanjet teha.)
„Vähemalt sa ei saa öelda, et telefon mul ilmaasjata on,“ ütlen isale.
„Ei noh... erakõned võiks ikka oma eramobiililt teha,“ ütleb isa uksele ilmudes.
Ema vaatab talle kulmu kortsutades otsa. „No las poiss nüüd olla. Firmal raha küll, et telefoniarveid maksta.“
„Äh, arvetest pole mul midagi. Lihtsalt et kuidas siis kliendid löögile pääsevad, kui liin kogu aeg kinni on?“ küsib isa.
Raputan pead ning vaatan emale otsa, näol lai naeratus. „Kuidas lasanjel läheb?“ Nuhutan ninaga õhku ja mingit lõhna juba nagu tuleks. Ja kas ema mainis varemalt midagi koogist?
„Natukene läheb veel aega. Mine istu isaga toas ja varsti on söök laual.“
Noogutan ning järgnen isale elutuppa. Meie maja on kolme inimese jaoks naeruväärselt suur. Või kolme inimese ja Kassinäru jaoks. Niisamuti on hiiglaslik ka elutuba, kuigi ma ei kurda: siin on hiiglaslik telekas, korralik helisüsteem ja piisavalt ruumi, et isegi näiteks Wiid mängida. Selle viimase jaoks on mul muidugi oma korteris ka ruumi, aga see selleks.
„Mis sa vaatad siin?“ küsin isalt, üritades mingisugustki vestlust luua. Ma ütleks, et me saame hästi läbi, aga pole osanud juba aastaid suurt millestki peale oma töö rääkida. Emale käib see nii närvidele. Tema ise on muidugi väga hea vestleja.
„Ah, see on mul lihtsalt taustaks,“ ütleb isa telekal jooksvale autosaatele vihjates. „Et see naine ei arvaks, et mul üldse elu pole." Naeratan, kuna ta ütleb seda armastavalt. „Aga tegelikult loen ma meie firma põhikirja üle.“
Kergitan kulme. „Mis hea pärast?“
„Tahan paar klauslit lisada, aga väga lihtne on neid asju praegu kehtivaga vastuolulisena lisada.“
„Mis siis nii tähtis on?“ küsin.
„Kunagi selgitan,“ ütleb isa prille kohendades ning lehti edasi lugedes. Samal hetkel vibreerib taskus mu telefon ning ma võtan selle kätte, näol juba teadja naeratus: viimasel ajal ei sõnumeeri mulle enam keegi peale Liivi.
Ja võta näpust, tema see sõnumeerija ongi.
Otsin vanematele jõulukinke ja mine lolliks. Oled vanematega juba rääkinud? ^^ Muigan ning trükin kiiresti vastu: Ei veel. Ootan, kuni nad ühes ruumis. Kaks korda inkvisitsioonikohtut? Ei. Loodan, et millegi peale ikka tuled. Mõni vana hea Vene film.
Vaatan isa poole, ta ei tundu mind tähelegi panevat.
Hah. Minu vanemad olid sama hullud. Päriselus pole veel küsimusterahe alla sattunud. Ja nad venevastased.
Ah, no siis on sul probleem. Aga jah... kujuta ette, mis siis veel saab, kui me üksteise vanemaid näost näkku nägema peame?
Hammustan huulde. Väljavaade tema vanematega kohtumisest tekitab minus nii kõhedust kui ka ootusärevust. Kõik oleks palju ametlikum ja ma tahaks teada, et olen perekonda teretulnud. (Ma parem olgu teretulnud.)
Probleem missugune. Aga ma luban, et mu õdedega sa mu käe üle võitlema ei pea.
Muigan. Ma võitleksin su käe üle hea meelega.
Nüüd paned sa mind punastama.
„Hah.“
„Mh?“ vaatab isa minu poole. „Ütlesid midagi?“
„Ah?“ olen segaduses. „Aa... ei. Vähemalt mitte teadlikult.“ Naeratan talle.
„Jälle sul see telefon käes. Räägi õige, mis värk sellega on? Ega sa ometi meie klientidega sõnumeeri?“ küsib isa õudusest halvatult.
Naeran. „Jumala eest, ei.“
„Poisid! Sööma!“ hüüab päästja ema ukselt.
„See käis kähku,“ ütlen end naerdes liigpehmelt diivanilt püsti ajades.
„Või lendab aeg telefonis oma mumbojumbot mängides lihtsalt kiiremini,“ on mu isa abivalmis mind aitama.
„Kah võimalik.“
Läheme kööki ning emal on kõik taldrikud-toidud juba laua peale tõstetud, nagu võtaks presidenti vastu. Kui ma veel kodus elasin, asjad päris nii ei käinud, et me kell kaks pärastlõunal kolmekesi lõunasöögilauda istusime.
Aga on laupäev ning isa on mingi ime läbi kodus, emal on mind nähes piisavalt hea meel, et tal oleks energiat kokata ja mina... Olgu. Kui ma olen vanematekodus ja siin on süüa, olen mina alati laua ääres.
„Tõsta endale nii palju kui mahub. Kapis on jogurtikooki ka. Ja näe, siin on värskelt pressitud apelsinimahla... või noh, kui värskelt just nüüd. Isa just aitas mind sellega natukene aega enne sinu tulekut,“ seletab ema õndsalt.
Naeratan ning tõstan endale ette ühe mehise kuhja. Soovime teineteisele head isu, lööme hambad sisse, ja see on üle mõistuse hea. Liivi ütleb, et kui ta väga tahab, oskab tema ka head sööki teha. Ma siiralt loodan, et nii see ka on.
„Khm.“ Otsustan, et nüüd on tagumine aeg neile Liivist rääkida.
„Jah?“ Mõlemad vaatavad küsivate pilkudega minu poole.
Tunnen end nende silme all natukene kohmetult, nagu oleks koolipoiss oma esimesest pruudist rääkimas. Üle aastate on nad ikka mitmeid naisi mul näinud.
„Tegelikult... Enne, kui ma oma telefoniga nii-öelda mängisin või see, kui palju rohkem ma telefoniga rääkima olen hakanud... Ma suhtlen praegu ühe tüdrukuga. Tema nimi on Liivi.“
Ema kergitab kelmikalt kulmu. „Tüdrukuga? Kui noor ta siis on?“
Muigan. „20. Aga naine on kuidagi naljakas veel öelda, ma ei tea miks. Ta on lihtsalt veel väga energiline ja elurõõmus.“
„Ja naised seda siis pole?“
„Äh. Saad aru küll, ema,“ ütlen tõrjuvalt.
„Ja kes ta siis sulle on?“ küsib isa huvitunult. Mu vanemad on alati minu tüdruksõpradesse suhtunud heatahtlikkuse ja siira huviga.
„Tüdruksõber.“ Naljakas öelda seda, pole veel harjunud. Aga mulle meeldib, kuidas see sõna üle mu keele libiseb. Minu tüdruksõber. Liivi.
Ema silmad lähevad heameelest suureks. „Ja kui kaua siis?“
Kratsin kukalt. „Nädal. Eelmine pühapäev tegime asja ametlikuks.“
„Ja meie kuuleme alles nüüd!“ lööb ema teatraalselt käe südamale ning vaatab mulle „solvunult“ otsa. Naeran. „Ja kuidas te kaks siis ka kohtusite?“
„Mm... ta töötab telefonimüüjana ja ta helistas mulle ühel õhtul. Ja siis ma, emm... vast ütlesin talle naljaga pooleks, et helistagu veel. Tema helistaski. Hakkasime suhtlema ja...“
„Initsiatiiv! Mulle see tüdruk juba meeldib,“ teatab ema säravail silmil.
„Telefonimüüjana?“ Nüüd on isal näos väikene murekorts. „Ainult sellega tegelebki?“
„Ei noh...“ üritan Liivit kaitsta, sest ilmselgelt seab minu ja mu isa töö isa silmis paika mõned standardid. „Ta õpib alles ülikoolis. Ja see on tema töö kooli kõrvalt.“
„Ahsoo.“ Isa pilk on natukene helgem. „Kelleks siis?“
„Lasteaiakasvatajaks.“
Ja järsku on mul selle pärast häbi, mida Liivi kooli kõrvalt teeb. Selge see, et töö on töö ja Liivi teeb just seda konkreetset tööd omadel headel põhjustel, aga... see töö ei ole just kuigi glamuurne. Üritan seda mõtet enda peast pagendada. Töö on töö, Sten.
„Noh, see on küll noobel amet, pealekasvu eest hoolitsemine. Ja nad lähevad ju iga aastaga ka üha hullemaks,“ ütleb ema naeratades, kuigi natukene pingutatult. Kuigi ka isa korts on silunum.
„On küll. Ta armastab lapsi väga,“ ütlen naeratades.
Sööme vahepeal paar suutäit. Tean, et vanemad sorteerivad sel ajal oma peas, panevad olemasolevat informatsiooni oma lahtritesse ja mõtlevad siis, milline sajast küsimusest järgmisena küsida. Ja mina ei saa ikka üle ega ümber Liivi tööst ning see viib tuju alla.
„Noh, millal meie ka siis selle Liiviga kohtuda saame?“ küsib ema lõpuks.
Kehitan õlgu. „Ma ise pole ka temaga veel õieti kohtunudki. Ta elab Tartus.“
Isa vilistab. „Pikamaasuhe.“
„Psh.“ Löön käega. „250 kilomeetrit siia-sinna. Me peame temaga lihtsalt mingisuguse rutiini või midagi sisse saama, et kes millal ja kuidas teist külastab näiteks.“
„Nädal aega paar olnud ja juba otsib rutiini,“ naerab ema.
Vaatan talle lõbustatult otsa. „Tead küll, mida ma silmas pean. Aga jah... mõtlesin ta tegelikult jõulude ajal siia kutsuda. Või siis ta on vaikselt vihjanud, et võiksime ka tema vanemate pool olla. Jõulud on talle tähtis püha.“
„Aga see oleks suurepärane idee!“ ütleb ema rõõmsalt käsi kokku lüües.
„Aga kahjuks ei mängi välja. Ma pole seda sulle küll öelda jõudnud, aga... mul on vaja, et sa firmat jõulunädalal Saksamaal esitleksid,“ ütleb isa.
Vaatan talle suurte silmadega otsa. „Jõulude ajal?“
Ta noogutab tõsiselt. „Sa tead, et me soovime laieneda ja jõulude ajal on meie potentsiaalsetel partneritel aega. Mitte küll täpselt pühade ajal, aga enne ja pärast seda. Ning vahepeal kaheks päevaks Eestissetulemine ei oleks otstarbekas.“
Olen nördinud. Esimesed jõulud Liiviga ja ma olen mingil Saksamaal. „Miks sa seda varem ei öelnud?“
„Ma ei teadnud, et miski peale minu ja ema sind siin väga kinni hoiab jõulude ajal. Ja meil on sinuga olnud juba oma paarkümmend jõulupüha. Saame ühe sinuta hakkama küll.“
Ohkan ning songin oma toidus.
„Noh, siis ma ei tea, millal te teda näete.“
„Aga mina tean!“ teatab ema. „Leo, ega sul midagi selle vastu poleks, kui me Liivi ka oma pulma-aastapäevale kutsume?“
Mu vanematel saab jaanuari alguses 30 aastat ja nad tähistavad seda suure peoga oma pere ja lähikondlastega. Mõtlen vaesele Liivile, kes korraga kogu mu suguvõsaga tutvuma peaks. Aga samas... samas ma tahan teda näidata oma vanavanematele, onudele ja nende lastele, perekonnatuttavatele... Vahel ma tunnen selle ees hirmu, et Liivi mulle juba nii tähtis on ja ma kardan, et selles kõiges liiga kindel olemine tuleb tagasi, aga... ma ei saa midagi parata.
Isa sööb oma suu rahulikult tühjaks. „Ei, muidugi mitte.“ Üks külaline ees või taga nende jaoks.
„Suurepärane!“ lööb ema käsi kokku. „Näeme ka ära, et kes su silmad niimoodi särama on pannud!“
Vaatan teda küsivalt. „Särama? Minu silmad? Mida sa ajad?“ Kuid ema ei vasta, vaid naeratab.
Hiljem lähen oma vanasse tuppa ning helistan Liivile, et ka temalt küsida, kas seesugune asi sobib.
„Tere, tüdruksõber,“ ütlen kohe, kui kuulen klikki, et ta on kõne vastu võtnud.
Liivi naerab. „Tere-tere... poiss-sõber.“ Seedime seda natukene. „Nah, see kõlab veidralt. Mul on vaja sulle mingisuguse parema hellitusnimega välja tulla. Kuidas oleks... Musi? Võib-olla midagi originaalsemat, näiteks Postkastike?“
Raputan naerdes pead. „Sa oled õigest asjast veel kaugel. Aga nii kaua on väga meeldiv kuulda „kallis“ või „musi“ või midagi säärast.“
„Teeme nii, kallis,“ ütleb Liivi ning ma tunnen endast heameelepuhangut üle käimas. Liivi hääle kuulmine teeb viimasel ajal kõik paremaks. Istun oma vanasse tugitooli ning toetan pea vastu peatuge, lasen silmadel kinni vajuda.
„Õnnelikku... meil on nüüd koos oldud nädalat,“ ütlen natukene kohmakalt. Aastapäev on üks asi: koos oldud aasta. Aga kui koos oldud nädala kohta öelda nädalapäev, on see võimalik sassi ajada kas esmaspäeva või praegusel juhul laupäevaga. Ja kuupäeva puhul näiteks 24. detsembriga.
„Ja mina ullike siin arvasin, et pean aastapäevade puhul juba kuu varem sulle meelde tuletama hakkama,“ sõnab Liivi. „Ma olen meeldivalt üllatunud.“
Muigan. „Mõni ütleks, et ma pole nagu kõik mehed.“ Issand mis ila, jutu peab kiiresti teema juurde juhtima.
„Mina ütlen seda päris kindlasti,“ on tüdruku hääl naerune.
„Kusjuures, tähtpäevadest rääkides... Ma just rääkisin oma vanematele sinust ja nad sooviksid sinuga kohtuda.“
Sekund vaikust. „Uh-oh.“
Mu silmad plaksatavad lahti. „On midagi valesti? Sest mõistagi, kui sa ei taha, siis sa ei pea. Või noh... lõpuks ikka pead, aga mitte veel.“
„Ah... ei. Lihtsalt... vanematega kohtumine kõlab natukene hirmutavalt. Aga miks seda ka edasi lükata?“ küsib Liivi.
„Ei näe mina head põhjust,“ kostan. „Aga sellega on nüüd selline lugu, et tuleb välja, jõulude ajal mind Eestis ei olegi.“
„Näh. Miks?“
„Pean tööasjus Saksamaale sõitma, nagu isa mulle just rõõmsalt teatas.“ Tunnen end väga kehvasti. „Vabandust.“
Liivi on mõne hetke vait. „Noh, loodetavasti ei jää see meie ainsateks jõuludeks, nii et...“
„Just nii.“ Vean naeratuse näole. „Aga minu vanemad soovivad sinuga kohtuda oma pulma-aastapäeva peol.“
„Oma PULMA-AASTAPÄEVAL?!“ küsib Liivi ehmunult. „Kas see... ma ei tea... kuidagi isiklik asi ei ole?“
„Mitte nende kolmekümnenda puhul. Kutsutud on oma sada inimest.“
„Ühesõnaga ma kohtun kohe ka sinu saja sugulasega?“ küsib Liivi. Vot see on minu tüdruk, mõikab asju kiiresti.
„Enam-vähem... on see liiga hirmus?“
„Ma, ee... noh...“ kogeleb ta.
„Sest kui see ei sobi, siis ma ütlen ja tutvustan teid mõni teine aeg.“
„Ei! Ei-ei... Saame hakkama ikka. Sa oled terve õhtu minu kõrval ja kui ongi liiga palju seda, siis ma minestan ja peame minema, eksole?“ küsib Liivi, üritades asja juba natukene rohkem huumoriga võtta. Vahel on ta huumor imelik; samas on ta ise ka vahel imelik. Aga ma arvan, et see on üks neist põhjustest, miks ta mulle nii väga meeldib.
„Kõik, mis sa tegema pead, on minestamine, ja me lahkume.“
„No pressure, eksole,“ naerab Liivi. „Aga tegelikult... kui me jõulude ajal ka ei näe... millal siis?“
„Ma mõtlesin tegelikult järgmine nädal Tartusse tulla, aga... metsa see. Mida sa homme teed?“ küsin. Kui aus olla, siis see nädal aega temast eemalolemine ei ole olnud kerge. Eriti pärast seda, kui me oma asja ametlikuks tegime. See erinevates linnades elamine sakib ikka tõega.
„Veedan päeva sinuga,“ ütleb Liivi rõõmsalt.
„Täpselt nii.“
Viimati muutis seda nasicc (14/3/2013, 21:54). Kokku muudetud 1 kord | |
| | | Murtagh Kärbes ämblikuvõrgus
Postituste arv : 2326 Asukoht : Maybe in Gil'ead today..
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 13/3/2013, 13:33 | |
| Uuh, mulle tähtpäevade asi üldse ei istu Ma ei teaks ühe aastat täitumist ka ilmselt xD Aga Steni vanemad muidu on täitsa toredad. Kuigi see töö asi oli aru saada, et häirib | |
| | | Shadowpaw Totaalne lumememm, noh!^.^
Postituste arv : 258 Age : 24 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 13/3/2013, 15:44 | |
| Mulle väga meeldis see osa . Ootan uut. | |
| | | ®ebra Juudijõulupuu
Postituste arv : 230 Age : 24 Asukoht : In my dreams
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 13/3/2013, 16:08 | |
| Mulle ka väga meeldis Ootan uut! | |
| | | Roo¾adKet¹id Kojamees
Postituste arv : 27
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 13/3/2013, 17:31 | |
| | |
| | | Audrey Queen B ehk ADMIN
Postituste arv : 9505 Age : 32 Asukoht : Pärnu
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 13/3/2013, 18:26 | |
| Nunnukesed Mulle meeldivad Steni vanemad rohkem, kuna Liivi omad on sellised ähkivad-ohkivad ja no mulle ei klapi sellised Steni vanemad tunduvad sellised mõnusalt intelligentsed ja no loomulikult on Liivi amet tegelikult üsna tavaline ega avalda muljet. No loodetavasti vanematega kohtumine läheb hästi, kuigi mu sisetunne ütleb, et seal juhtub midagi halba... Ja samas see vanematega kohtumine. Nädal aega on asi ametlik olnud ja jubaaaaa... Nii ruttu ikka Ma olen oma kallist tundnud eelmise aasta juuni algusest saadik ja tema poolt läks asi tõsiseks juba juulis, minu poolt alles septembris Ja no niivõttes oleme koos olnud üheksa kuud? Kummagi vanemad ei tea, minul mõned lähimad sõbrad, temal mõned lähimad sõbrad Vanematele näitamine vist tuleb siis, kui asi ikka üliväga kindel on. Ja pealegi, aega on selle kiire asjaga :) Ja hüüdnimed. Musi ja kallis on üsna tavalised jah Minu kallis pani mulle igatahes päris nunnu hüüdnime | |
| | | Kärolyn Magus maius
Postituste arv : 2124 Age : 32 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 14/3/2013, 21:22 | |
| Haha.. "No pressure, eksole" on lemmik. Ja sul läks kaldkiri vahepeal boldiga sassi. Seal pärast sõnumeerimist. Ja mulle ei meeldinud, et ta Liivi tööst halvasti mõttes. ja.. mira kuradit? "Aga kui koos oldud nädala kohta öelda nädalapäev, on see võimalik sassi ajada kas esmaspäeva või praegusel juhul laupäevaga. Ja kuupäeva puhul näiteks 24. detsembriga." Oli siis 24 juba? Ei olnud ju jõulud veel. Aa ja 20 tundi kuus on megavähe ju. Vähem kui tund päevas. Prsh. | |
| | | nasicc Pehme admin
Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 14/3/2013, 21:53 | |
| Murtagh - oh well, mina ka tglt. Sünnipäevadega vahel probleeme. Tähtsamate inimeste omi tead, aga võiks veel mõnda teada... nope. Shadowpaw - tegelen juba uuega. :) ®ebra - tore! :) Roo¾adKet¹id - homsega äkki. :) vähemalt ise loodan nii. ;D Audrey - no nemad ei leia, et oma suhet peaks varjama. xd ja noh... kui vanemad juba teavad, on minu arust elementaarne, et tahetakse üle kaeda. kuigi tegelikult kõigi kohta see ei kehti. mu vanaema ei olnud enne ema peikadest väga huvitatud, kuni tuli välja, et minu isaga nüüd tõsine värk. aga seal nad pidid ka päris ruttu kohtuma, sest well... 9 kuud ja mu vanemad olid abielus. (suvel siis 22 aastat.) Ja noh... ütleme nii, et Liivi jaoks on korraga terve suguvõsaga kohtumine, jah, natukene liig. Kärolyn - ma julgen alles nüüd su kommentaari lugeda. xd ma miskipärast alati kardan neid. Oih. parandan ära selle kaldkirja-boldi asja, aitäh. Ei olnud jõulud, see oli lihtsalt üks kuupäev. Mitte praegune. Ja mis 20 tundi? Mh? Ei jaga matsu. | |
| | | Audrey Queen B ehk ADMIN
Postituste arv : 9505 Age : 32 Asukoht : Pärnu
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 14/3/2013, 22:21 | |
| Mu vanematel sai aasta lõpus 30 aastat abielu Ja haha, nii naljakas on, kui ema viskab õhku midagi sarnast, et 'Kuidas sul siis poistega..?' Aga eks see olenebki inimestest :) Omamoodi hea on asja rahulikult ka võtta, nö privaatselt, ilma et keegi väga teaks või uuriks. Ja küll meie Liivi hakkama saab :) | |
| | | Kärolyn Magus maius
Postituste arv : 2124 Age : 32 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 14/3/2013, 22:24 | |
| Telefoniarve. 20 tundi kuus. | |
| | | nasicc Pehme admin
Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 14/3/2013, 22:48 | |
| Audrey - eks ta jah olene inimesest. Aga jah, Liivil ei jää miskit üle. Kärolyn - nad tutvusid novembri teisel poolel. Kord helistas Liivi, kord Sten. Pooleteise nädalaga ühelt poolt väljahelistatud 20 h mulle väga vähe ei tundu. Eriti nende kiirete eludega. | |
| | | Kärolyn Magus maius
Postituste arv : 2124 Age : 32 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 15/3/2013, 13:04 | |
| Aah, pooleteise nädalaga küll. Ja minul on kõik ajad jumala sassis. Ma ei saa aru, mis neil seal praegugi on. | |
| | | nasicc Pehme admin
Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 15/3/2013, 20:28 | |
| Detsembri teine nädal. :DJärgmises osas jaanuari teine nädal. | |
| | | Audrey Queen B ehk ADMIN
Postituste arv : 9505 Age : 32 Asukoht : Pärnu
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 15/3/2013, 21:07 | |
| Ma nii tahaks juba uut osa :) | |
| | | nasicc Pehme admin
Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 15/3/2013, 21:43 | |
| Noted. :) Selle nv jooksul. :) | |
| | | Audrey Queen B ehk ADMIN
Postituste arv : 9505 Age : 32 Asukoht : Pärnu
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 15/3/2013, 21:59 | |
| | |
| | | lucky-girl Võlur
Postituste arv : 71 Age : 27 Asukoht : narnias
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 15/3/2013, 22:16 | |
| See osa meeldis täiega, tahaks uut juba. | |
| | | nasicc Pehme admin
Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 15/3/2013, 22:37 | |
| Audrey - teeks sa meile sama headmeelt... lucky-girl - aitäh! :) tore näha, et veel lugejaid on. :) | |
| | | Audrey Queen B ehk ADMIN
Postituste arv : 9505 Age : 32 Asukoht : Pärnu
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 15/3/2013, 22:57 | |
| Oot-oot, mida Sille, ah? | |
| | | nasicc Pehme admin
Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 15/3/2013, 23:13 | |
| NP NP NP NP NP NP NP NP NP NP NP NP NP. | |
| | | Audrey Queen B ehk ADMIN
Postituste arv : 9505 Age : 32 Asukoht : Pärnu
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 15/3/2013, 23:16 | |
| Selge pilt | |
| | | nasicc Pehme admin
Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 15/3/2013, 23:18 | |
| | |
| | | Audrey Queen B ehk ADMIN
Postituste arv : 9505 Age : 32 Asukoht : Pärnu
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) 15/3/2013, 23:24 | |
| Eks ma ikka vaikselt katsun kirjutada. Isegi Põuda proovisin aga ei õnnestu väga. Mõtteid pole Aga ma proovin ja pingutan! Sest ma ju tegelikult ka tean, et te ootate uut. Samamoodi nagu ma ootan uusi osasid... :) | |
| | | Sponsored content
| Pealkiri: Re: 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) | |
| |
| | | | 58074216 (37 osa; Lõpetatud!) | |
|
Similar topics | |
|
Similar topics | |
| |
| Permissions in this forum: | Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
| |
| |
| |
|