2014

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Külmem sõda
Autor: Charles Stross
Lehekülgi: 128
Sisu: Tänapäeva briti ulme menuautori Charles Strossi (1964) Külma sõja ainelisi ulmetöötlusi sisaldavast kogumikust leiab jutustuse «Külmem sõda» ja lühiromaani «Raketikeelutsoon». Esimest võib pidada omamoodi mõtteliseks järjeks H. P. Lovecrafti «Hullumeelsuse mägedele», milles Külma sõja aegsed superriigid hakkavad omakasu huvides ära kasutama Antarktikast nende mägede tagant leitud Cthulhu mütoloogiast tuntud monstrumeid.
«Raketikeelutsoon» on pöörane tekst, milles keset Kuuba raketikriisi tõstetakse kõik planeedi kontinendid koos elanikega ümber nn Aldersoni kettale Väikses Magalhãesi Pilves. Kerakujuliselt pinnalt kettale sattumine muudab mõnevõrra mandrite suurust, mistõttu USA ja Nõukogude Liidu lennukid ei suuda enam vahemaandumiseta teineteist pommitama lennata. Seda kasutab kohe ära Nõukogude Liit Leonid Brežnevi juhtimisel, okupeerides Lääne-Euroopa. Lühiromaanis tegutsevad veel kosmoselendur Juri Gagarin, astronoom Carl Sagan ja CIA agent Gregor Samsa. Kriitika on seda nimetanud kokteiliks 20. sajandi alguse H. G. Wellsi loomingust ja 1970. aastate Külma sõja propagandast ning seda kõike 21. sajandi alguse küünilises ja moodsas absurdikastmes.
Arvamus: "Külmem sõda" meeldis mulle igati rohkem. "Raketikeelutsooni" idee oli küll vaimustav, kuid muidu lasin sellest kiiresti üle. Ei suutnud algul haarata ja no ei viitsinud rohkem sellele keskenduda.
Hinne: 4/10

Lehekülgi kokku:  6509 + 128 = 6637

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Elu pärast surma
Autor: Airika Harrik
Lehekülgi: 344
Sisu: „Elu pärast surma” on eduka noore kirjaniku Airika Harriku (sündinud 1995) triloogia viimane osa. Esimeses osas „Iseenda laps” oli jutustajaks ulmeliste sündmuste keskmesse sattunud Tallinna koolitüdruk Annika. Teises osas kirjeldati sündmusi tema Valvurist sõbranna Akiira pilgu läbi. Ka kolmas osa pole erand.
Seekord viib autor lugeja uute ja vanade müstiliste tegelaste, fantastiliste seikluste ja ajas rändamise abil nii Maale, Taevasse, Põrgusse kui ka Kuule. Ära käiakse ka Lõuna-Ameerikas ja Vana-Egiptuses – paikades, mida autor isegi meelsasti võimalusel külastaks. Igav sellel peadpööritaval retkel kindlasti ei hakka."
Arvamus: Ma pean millalgi terve sarja läbi lugema, sest mind ennast jäi see häirima, et lihtsalt ei mäletanud kõike. Vahepeal tekkis küll küsimusi, et "Kes see nüüd oligi?". Kuid ma nautisin lugemist ja läks kiirelt. Naljaka vahepalana tabasin mõned kohad, kus ma tean, et kui autor kirjutaks sama raamatut nt 5a hiljem, siis ta kasutaks teistsugust sõnastust. Aga see pole halb. Medaljoni käsikirja üle lugedes leidsin ka üles kohad, mida lugedes on selgelt aru saada, et autor on nooremapoolne.
Hinne: 7/10

Lehekülgi kokku:  6637 + 344 = 6981

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Õnnelille pisarad
Autor: Tiit Sepa
Lehekülgi: 288
Sisu: Alice on vaikne ja tagasihoidlik neiu, keda koolis kiusatakse ja keda alkohoolikust ema kodus terroriseerib. Lõpuks lahkub ema perekonna juurest. Kõigest hoolimata on Alices väga palju vaprust, sisemist tarkust ja inimlikkust, millest paljudel noortel vajaka jääb. Elu veeretab tema teele takistusi ja raskusi, kuid ta püüab nendega toime tulla nii hästi, kui suudab. Ainus kindel sõber ja tugi sel konarlikul eluteel on tema isa, kedagi teist ei suuda ta täielikult usaldada, sest elu on näidanud, et vahel võib isegi parim sõber alt vedada.
Arvamus: Häirima hakkasid lihtsad tobedad hooletusvead. Nt: peategelane läheb poodi hapukoore järgi, et kastet valmistada, kuid tagasi tulles on kaste juba valmis ja saab sööma hakata. Käekott, mis alles ära kadus, on järgmises peatükis tagasi mängus. Ja kas tõesti praegusel ajal annavad perearstid süstlaid penitsilliiniga inimestele kätte, et nad ise end kodus süstida saaksid? Muidu oli tegu väga lihtsa lugemisega. Äkki isegi natuke liiga lihtne, sest üldmuljena oli kogu lugu lihtsalt monotoonne kulgemine. Ehk oligi see autori taotluseks, ei tea. Aga mingit haripunkti minu jaoks ei olnud.
Hinne: 3/10

Lehekülgi kokku:  6981 + 288 = 7269

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Polo 1. osa
Autor: Jilly Cooper
Lehekülgi: 383
Sisu: Ühe populaarseima briti ajaviitekirjaniku Jilly Cooperi sädelev meelelahutusromaan, mille keskmes on seekord polo. Polo on aga teadagi rikaste sport ning seepärast kohtabki raamatus rikkaid, pretensioonikaid ja tõusiklikke hobuste ja võistkondade omanikke; naisi, kes naeratavad neile, kes maksavad; andekaid noori mängijaid ja vapustavalt seksikaid polostaare. Raamatu keskmes on keevaline ja kaunis Perdita Macleod, kelle eluunistuseks on saada heaks polomängijaks. Inglismaalt viib ta tee Argentiinasse, kus tal tuleb ennast tõestada kõrvuti tippmängijatega.
Arvamus: Ratsanikud meeldisid mulle veidi rohkem, kuid tõenäoliselt seetõttu, et siis oli tegu takistussõidu maailmaga, mida ma veidi rohkem jagan. Polomäng on täiesti võõras maa. See muidugi ei tee lugemist vähem huvitavamaks ja kui ma suudan üle elada ning meelde jätta kõik need nimed, mis ühekorraga kaela valatakse, siis on viimast lehekülge keerates juba tohutult kahju. Mõnusalt hoogne lugu, värvikad tegelased ja põnevad sündmused. Tahaks juba teist osa lugeda.
Hinne: 8/10

Lehekülgi kokku:  7269 + 383 = 7652

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Intervjuu vampiiriga
Autor: Anne Rice
Lehekülgi: 299
Sisu: Neli aastat ei olnud ma inimverd maitsnud, neli aastat ei olnud ma inimest tõeliselt tundnud, ning kuulsin, kuidas tema süda peksis sellises hirmsas rütmis, ja milline süda – mitte täiskasvanud mehe või looma oma, vaid kiire, visa lapsesüda, mis peksis üha kiiremini ja kõvemini, keeldudes suremast, peksis nagu väike rusikas, mis peksab vastu ust, kisendades:
«Ma ei sure, ma ei sure, ma ei või surra, ma ei või surra...»
Tõusin jalule, hambad vist ikka tema kaelas kinni, tema süda kiirendamas minu südamelööke, ilma et lakanuks löömast; rammus veri voolas minu jaoks liiga kiiresti, tuba pöörles...
Arvamus:Vahepeal oli täitsa rõve seda raamatut lugeda ja kaalusin poolelijätmist. Lihtsalt see pilt, mis tekkis mu silme ette, et kuidas nüüd täpselt verest tühjaks imeti, mis lõhnad ninna kerkisid ja kuidas ohver väänles - ei ei EI! Ma ei tahaks endale igavest elu. Kui enne juba olin kahevahel (mitte et keegi mulle seda pakkuma tuleks), siis peale selle raamatu lugemist olen veel kindlam, et kui ka mõni vampiir peaks mulle sellise lahke pakkumise tegema, siis ma jooksen karjudes teises suunas. Claudiast oli igavese elu valguses veel eriti kahju. Mõistus areneb, kasvab ja keha... see ei jõua kunagi järele.
Hinne: 6/10

Lehekülgi kokku:   7652 + 299 = 7951

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Polo 2. osa
Autor: Jilly Cooper
Lehekülgi: 445
Sisu: „Polo” teises köites jätkuvad kaunite naiste ja mehiste polomängijate seiklused. Daisy õuduseks selgub, kes on Perdita isa, kuid see ei lähenda tütart ja ema. Perdita, kellel on valida armastuse ja raha vahel, teeb vähemalt esialgu valikul saatusliku vea. Ricky heitleb endiselt oma deemonitega, kuid Chessie lumm hakkab vähehaaval lahtuma. Suhted tekivad ja purunevad, polos ringleb raha ja möllavad kired ning lõpuks sõlmib Jilly Cooper kõik otsad osavalt kokku.
Arvamus: Kes vähegi on huvitatud ratsutamisest, peaks seda raamatut lugema. Minu jaoks on polo alati olnud kauge teema. Tean, et selline mäng eksisteerib ja sellega mu teadmised põhimõtteliselt piirdusidki. Nüüd on küll isu polomaailma ja polomängu kohta veelgi rohkem teada saada. Raamat oli nauditav, kiired ja põnevad sündmused ning kahjuks ka etteaimatava lõpuga. Kuid ma annan andeks, teos saab kõrged 9 punkti ja aasta lõpus ehk isegi maksimumi. Oleneb, mis teosed veel ette satuvad.
Hinne:  9/10

Lehekülgi kokku:   7951 + 445 = 8396

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Moemaja
Autor: Maimu Berg
Lehekülgi: 198
Sisu: välja – tal
olevat tähtis ettepanek. Olime koos Bettiga töötanud kunagi 1970.– 80. aastatel Tallinna Moemajas, nüüd oli Bettil tärganud mõte oma mälestused kirja panna ja ta tahtis mind loo kaasautoriks. Töö Eesti ainsa ja kogu Nõukogude Liidu ühe populaarsema ajakirja Siluett toimetuses, eriti aga tolleaegsed teekaaslased on mulle südamesse jäänud, nii et võtsin pakkumise vastu.
Mood liikus toona peamiselt Moskva vahet ja tiirutas natuke ka teistes tolleaegse suure kodumaa linnades, teinekord, kui hästi läks, oma nina üle piiri lükates, millest siin ka juttu tehakse. Absurdi pakkus see aeg kuhjaga ja kus on absurd, ega sealt naligi kaugel ole. Inimesed omas ajas, paljudel on nad veel meeles, mõnele tuttavad, mõni neist legendiks saanud, ongi selle raamatu peategelased, kuigi jah, kõik nad ei esine siin oma nime all …

„Milline võrratu kunstnik on aeg! Kuidas ta kõike ümber teeb ja kõike muudab!“ on üks kirjanik öelnud.
Arvamus: Mnjaa... selline sobilik ajaviitelugemine, kus saan natuke aimu moemaailmast, mis eksisteeris enne mind. Kuna ma aga eriline moegurmaan pole, siis vaevalt, et rohkem see raamat minu ette jõuab.
Hinne:  4/10

Lehekülgi kokku:  8396 + 198 = 8594

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Ane
Autor: Esta Aksli
Lehekülgi: 600
Sisu:  Kirjastuse Tänapäev 2013. aasta romaanivõistluse võidutöö räägib loo maarahva soost talutüdrukust Anest ja tema väikesest pojast ajal, mil Liivimaast rullus üle meie ajaloo viimane kohutav katkulaine ning maa hakkas pikkamisi kosuma sõja, taudi ja ikalduse raskest laastamistööst. Sealt ta läheb, kõnnib aeglaselt kitsal teerajal, seljakoormaks pisike poisike. Käes hoiab rändaja puust varre otsa kinnitatud teravat raudharki. Ta on teel, teadmata, mis neid ees ootab ...
Arvamus: Mingeid paralleele kippus minu jaoks olema Jean M. Aueli sarja peategelasel Aylal ja Anel. Peamine siis see, et mõlemal õnnestub muuta justkui sõrmenipsuga teiste inimeste maailmavaadet ja suhtumist ja nende ees ei jää ükski värav kinni ega karistus tule turjale. Kuid peamine erinevus on siiski see, et Ayla oli veel rohkem "saladuslik jumalanna", kelle kogu elulugu on kirjaniku fantaasia, kuid Ane põhineb autori sõnade järgi (vähemalt mingil määral) reaalsel isikul. Ja see tegi lugemise nauditavaks.

Ning muidugi ka olukorrad, mida ei aimanud ette juba raamatu alguses, lihtsalt vaimustavalt vanad sõnad, mida ma kunagi kuulnud polegi (ja ometi ma hindan oma sõnavara küllaltki laiaks) ja ladus stiil, nii et 600lk läks lihtsalt hetkega. Sedakorda on küll Tänapäev igati väärilise võidutöö valinud!

Kohustuslik lugemine KÕIGILE, keda huvitab Eesti, ajalugu, Eesti ajalugu, mõisaperiood, üksiku naisterahva hakkamasaamine või ka lihtsalt nauditavalt kirjutatud raamat.

Ainus, mis kripeldama jääb... kes oli ikkagi too salapärane mees, kes Anele ukse taha tuli, kui naist kodus polnud...
Hinne:  10/10

Lehekülgi kokku:  8594 + 600 = 9194

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Me veel näeme
Autor: Helen Eelrand
Lehekülgi: 160
Sisu:  Seitsmeaastane Lauren jääb auto alla ja langeb koomasse. Tüdruk kõigub teispoolsuse piiril, tema vanemad aga võitlevad oma suhte pärast, mille traagiline olukord on proovile pannud. Samal ajal kerkib esiplaanile süüdlase karistamise küsimus.
„Me veel näeme” pälvis kirjastuse Tänapäev 2013. aasta romaanikonkursil kolmanda koha.
Arvamus: Romaanivõistluse esimese koha tööga nagu öö ja päev. Kõige pealt ajas mind mossitama midagi, mis pole absoluutselt autori süü. Nimelt see, et osa tegevusest toimub "taevas" ja see on ometigi minu ühe peaaegu valmis oleva jutu idee! Aga no podisen ma selle üle mis podisen, seda ma oma arvamuse määramisel üritasin mitte arvestada. Rohkem luges mulle see, et lõpp oli kohe teada, kui lugema hakata, minu jaoks oli kuidagi igavalt kirjutatu ja kuigi sisu nägigi ette, et seitsmeaastane laps saab aru, et see on tal tegelikult jumal teab mitmes elu, siis tema mitte eakohased mõttekäigud polnud minu jaoks loogilised. Ja noh... ma juba algtasandil ei ole nõus sellega, et vanemate vahelise suhte toimimise eest pannakse vastutus lapsele.
Hinne:  4/10

Lehekülgi kokku:  9194 + 160 = 9354

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Minu Keenia
Autor: Janika Tamm
Lehekülgi: 348
Sisu: Keenias ei küsita, millega su vanemad tegelevad, vaid kas nad on elus. Ei küsita, mis on su lemmiktoit, vaid kas sa saad endale lubada päevas ühe või kaks toidukorda. Vaeste sõna- ja inimõiguste eest ei seisa mitte keegi. Tuhanded traagilised lood vaikitakse maha, sest see on lihtsalt niivõrd tavaline.
Keenias on igaühel oma lugu.
Nelja-aastaselt HIV diagnoosi saanud Kuka, seitsmeaastaselt vägistatud Rael, teismelisena kodust välja visatud Freddie ning vähki ja AIDSi suremas „silmanaine” on vaid üksikud näited.
Siit raamatust leiab paarkümmend lugu, mis mind Keenias vabatahtlikuna töötades kõige rohkem puudutasid. Maal, mis asub otse ekvaatoril, kus päike tõuseb iga päev kell pool seitse, iga laps tahab saada arstiks või õpetajaks ning aeg ja lubadused on teistsuguse tähendusega kui Eestis.
Arvamus: Mulle meeldis selle "Minu" raamatu ülesehitus, kus kronoloogilise jutustuse asemel on tutvustatud riiki läbi inimeste lugude. Igaüks neist lugudest oli omamoodi ja pani mõtlema. Miks paljud aafriklased arvavad, et igal valgenahaline peab paluma lunastust? Miks heategevusorganisatsioonid ei toimi nii, nagu peaksid? Miks süüdi on kõik teised peale iseenda? Ja raamat mind ka mõistma, et hoolimata sellest, et ma tahan reisida ning inimesi aidata, siis tõenäoliselt Aafrika riigid ei ole minu jaoks. Ma ei suudaks vastu pidada sellise elukorraldusega maailmas. Ehk siis reisida? Jah. Olla seal aasta aega vabatahtlik? Ei.
Hinne:  10/10

Lehekülgi kokku:  9354 + 348 = 9702

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Pagari Piparkook
Autor: Andrus Kivirähk
Lehekülgi: 240
Sisu: Pagari piparkook" sisaldab Andrus Kivirähki 19 juttu, mis on kirjutatud eelmise sajandi viimastel aastatel. Jutud on eht Andruselikult fantaasiarohked ja vaimukate käänakutega. Mõnus lugemispala neile, kes on juba tuttavad tema lugude õhustikuga ja hea alustuseks neile, kes alles hakkavad Andruse loomingut avastama.
Arvamus: Kivirähu loominguga tutvumiseks küll seda ei soovita. Ma isegi ei oska täpselt öelda miks nii, aga selge on see, et minu jaoks antud teos üks jama oli.
Hinne:  3/10

Lehekülgi kokku:  9702 + 240 = 9942

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Seal, kus rukkiväli
Autor: Nasta Pino
Lehekülgi: 112
Sisu: Pagari piparkook" sisaldab Andrus Kivirähki 19 juttu, mis on kirjutatud eelmise sajandi viimastel aastatel. Jutud on eht Andruselikult fantaasiarohked ja vaimukate käänakutega. Mõnus lugemispala neile, kes on juba tuttavad tema lugude õhustikuga ja hea alustuseks neile, kes alles hakkavad Andruse loomingut avastama.
Arvamus: Paar raamatut tagasi sai ka lugeda elu läbi 7aastase tüdruku silmade. Nasta Pino on aga minu hinnangul selle elu kirjeldamisega märkimisväärselt paremalt toime tulnud. Ja ka lugu isu... Kui valus, kui kurb oli lugeda sõja tekkimisest ellu, ometigi pole ma ise ei sõjaaja laps ega ka suguvõsa pole suuri kaotusi kannatanud. Kuid siiski mõelda tüdrukust, kes kunagi tahtis sõda näha, sest too võõras asi tundus nii põnev. Ja kelle lapsepõlv siis koos sõjasuvede saabumisega liialt vara läbi sai. Aitäh, see oli üks väga väga väärt lugemine.
Hinne:  9/10

Lehekülgi kokku:  9942 + 112 = 10 054

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Sillamäe passioon
Autor: Andrei Hvostov
Lehekülgi: 304
Sisu: Andrei Hvostovi lapsepõlv möödus salapärases kinnises Kirde-Eesti linnas Nõukogude Liidu aatomitööstuse tehase kõrval. Tema lood räägivad eestlastest, venelastest, külmast sõjast, seriaalikangelastest, välismaa asjadest, „päris-Eestist”, mis jäi väljapoole Sillamäed; juttu tuleb ka Sinimägede lahingutest, Vaivara koonduslaagrist ja muust sõjapärandist.
Need lood avavad eesti lugejale uusi tahkusid, samas pakuvad mitmedki 60ndail sündinute põlvkonna mured-rõõmud laiemat äratundmist. Autorile omases kreissae-stiilis lõikavad mitmed teemad sisse ka tänapäeva Eestisse ja lahkavad eestluse olemust, jätkates tema raamatu „Mõtteline Eesti” probleemistikku.
Arvamus: Mulle hakkab üha rohkem ja rohkem meeldima see kaua avastamata jäänud Virumaa kant, kuigi oma sõpradega võrreldes olen seal justkui üpris palju käinud. Hvostovi raamat tekitas huvi ka veel põhjalikumalt uurida tollase aja elu kohta. Nii laialt avalikustatud ja NSVLi propagandat täis, kui ka varjatuks jäänud elutahkude kohta.
Hinne:  7/10

Lehekülgi kokku:  10 054 + 304 = 10 354

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Aasta põhjapoolusel
Autor: Vitali Volovitš
Lehekülgi: 255(loetud 238)
Sisu: „Aasta põhjapoolusel“ kuulub nende teoste hulka, mis elavalt ja sundimatult, tungides asja sisusse, tutvustavad meile olukorda triivivas polaarjaamas, selle kaastöötajaid, nende igapäevast elu, töökangelastegusid, tehnilisi seadmeid ja uurimistööde tulemusi.
Teos on kirjutatud lihtsalt, päevikuvormis, mis omakorda suurendab esituse dünaamilisust ja teeb ta eriti lähedaseks lugejale, kes seetõttu saab võimaluse koos autoriga läbi elada kõik raskused triivival jääväljal ja otsekui ise uurimistöödest osa võtta.
Arvamus: Tekkis kohe küsimus, et huvitav mis oli nõue, mitme lehekülje takka pidi NSVLi ülistama, et raamat trükki pääseks. Muidugi iseenesest oli täitsa mõnus lugeda elust Põhjapoolusel (eriti kuna mulle meeldib lumi ja külm) ajal, mil igasugused vetthülgavad ja soojustpidavad kunstmaterjalid ei ole hoobilt saadavad ja tuleb endiselt austada ka vanemate aegade teadmisi.
Hinne:  5/10

Lehekülgi kokku:  10 354 + 238 = 10 592

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Minu Bulgaaria
Autor: Janek Balõnski
Lehekülgi: 200
Sisu: Maandun lennukiga öises Sofias üheskoos sõber Askoga. On 2005. aasta 25. september. Lohistame oma kohvrid vanast väsinud terminalist välja ja kohtume kamraad Pärlaga.

Lämmatav soojus tervitab uksel ja sunnib joped kotisangade vahele. Miski ei viita sellele, et viis aastat hiljem maksan siin riigis 60 inimesele palka ja olen bulgaarlastega suureks sõbraks saanud.

Äkki tundume endale hirmus targad. Me ju teame täpselt, mis siin riigis järgmistel aastatel juhtuma hakkab. Kohe-kohe saabub siia Euroopa Liit, kõik saavad rikkamaks, korruptsioon ja kuritegevus kaovad, inimesed saavad kultuurseks, sportlikuks ja ausaks. On selge, et just nüüd ja just siin tuleb midagi ette võtta. Ettevõtte alustamine on üsna romantiline periood. Koduigatsus tekib pärast kolme
kuud. Suur stardierutus ja seiklusjanu kaob lõplikult alles teisel aastal. Uue ettevõtte romantika saab mööda kolmandal-neljandal aastal. Uhkustunne käima saadud ettevõtte üle ei kao kunagi.

Nii nagu kogu Bulgaaria on täis vastuolusid, erinevad ka eestlaste mälestused. Ühele eestlasele on see sooja rannaliiva, puuviljakompottide ja magusate tomatite, teisele aga valede, raha kaotamise ja hapude viinamarjade maa.

Arvamus: Olid ajad, kui Bulgaaria oli mu kindel lemmikriik ja soov Sofia tänavatel kõndida suur. Põhjuseks - Viktor Krum, Harry Potterist, oli Bulgaariast pärit. Jah, sellest piisaski. Nüüd ma oma lemmikriigiks ei nimetaks, kuid isu külastada pole kuskile kadunud. Igaljuhul sissevaated Bulgaaria maailma on põnevad ja hirmutavad. Oma OÜga vist sinnakanti ei kipu, ei peaks ma seal vastu... Kuigi samas, nagu välja tuli, on võimalik leida ka pärleid, kellele samamoodi ei meeldi korruptsiooni täis elu, kes soovivad seda paremaks teha ning ka ausal teel raha teenida. Igaljuhul, palju edu raamatu autorile äri jätkumisel Bulgaarias! Ning kui ma ise viimaks Sofiasse satun, siis tahan ka tolle "rohelise ringi" läbi teha.
Hinne:  7/10

Lehekülgi kokku:  10 592 + 200 = 10 792

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Hõbevalge
Autor: Lennart Meri
Lehekülgi: 616
Sisu: «Hõbevalge» ilmus esmatrükis 1976, «Hõbevalgem» 1984, autorile jagus nii ajastuomast kriitikat kui ka tunnustust, muu hulgas näiteks 1989. aastal Puksovi fondi auhind. Ometi ei ilmunud need tekstid autori eluajal üheski kordustrükis – selline oli autori tahe, et ta jõuaks teha vajalikke täpsustusi ning täiendusi.
Nüüd ilmuv tekst on mainitud esmatrükkide ühendatud versioon, kusjuures muudatustes ja täiendustes on tuginetud autori enese märkmetele. Selle pieteeditunnet nõudva toimetamistöö on teinud Mart Meri ja Urmas Sutrop.

Arvamus:Jeerum, millal ma viimane kord mõnd raamatut nii kaua lugesin? Oma kuu aega tuli kindlasti ära. Vahepeale sattus küll ka muid teoseid, ent päris pikk on ka järjekord, mis ootavad lugemist. Ometigi, oli see raamat selline, mida ma tulevikus kindlasti veel kätte võta. Kui mitte lugemiseks, siis sirvimiseks. Hämmastav on lugeda kõiki neid variante, kust mingi sõna on tulnud, kuidas meie tilluke Eesti rahvas on olnud oluline ja muutnud ehk tuhandete kilomeetrite kaugusel toimuvat. Miks on meil sellised kombed? Miks meil on hundi kohta mitu sõna? Miks meie jaoks siga pole räpane loom? Kust õigupoolest võis tulla metallist rinnahoidja müüt? Sama pika Harry Potteri loeksin ma kahe päevaga läbi, aga Hõbevalge lugemine oli paras ajutöö. Seda siiski üksnes heas mõttes - nii palju uut informatsiooni, et suurem osa läks sama kiiresti kaotsi, kui tekkis. Ja ometigi on midagi jäänud kuskil helisema, midagi mis sunnib mõtlema: kes me, eestlased, oleme? Kust me tuleme? Kuidas me tuleme? Kas me oleme ikka nii väike rahvas, nagu rahvaarv väidab? Ja kõige olulisem - mis meist edasi saab?
Hinne:  9/10

Lehekülgi kokku:  10 792 + 616 = 11 408

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Maailma maad sinu taskus
Autor: Daniel Smith
Lehekülgi: 143
Sisu: Meie maailm on kütkestav ja keeruline paik, mis püsib poliitika, religiooni, traditsioonide ning revolutsioonide mõjul pidevas muutumises. Käesolevas raamatus on ära toodud faktid ning numbrid riikide ja piiride, rahvaste ja rahvuste, uskumuste ja kommete, sõja ja rahu, poliitika ja kroonitud peade, transpordisüsteemide, hariduse, keelte, tehnoloogia, lippude, hümnide ning palju muu kohta. Taskuformaadis faktiraamatust leiad selle, mida sul on tarvis teada maailma rahvaste ja kultuuride kohta.

Arvamus: Ostsin suures osas odava hinna tõttu, kuid tegelikult oli ka väga hea lugeda ja natuke teadmisi turgutada.
Hinne:  6/10

Lehekülgi kokku:  11 408 + 143 = 11 551

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Blood song
Autor: Anthony Ryan
Lehekülgi: 734
Sisu: We have fought battles that left more than a hundred corpses on the ground and not a word of it has ever been set down. The Order fights, but often it fights in shadow, without glory or reward. We have no banners.

Vaelin Al Sorna's life changes forever the day his father abandons him at the gates of the Sixth Order, a secretive military arm of the Faith. Together with his fellow initiates, Vaelin undertakes a brutal training regime - where the price of failure is often death. Under the tutelage of the Order's masters, he learns how to forge a blade, survive the wilds and kill a man quickly and quietly.

Now his new skills will be put to the test. War is coming. Vaelin is the Sixth Order's deadliest weapon and the Realm's only hope. He must draw upon the very essence of his strength and cunning if he is to survive the coming conflict. Yet as the world teeters on the edge of chaos, Vaelin will learn that the truth can cut deeper than any sword.
Arvamus: Usk... Mul pole midagi erinevate religioonide vastu ja iga üks võib austada seda jumalat, keda tahab, seni kuni see keegi teisele liiga ei tee. Ent muu hulgas näitab "Blood Song" seda, kuivõrd paljud süütud inimesed saavad surma, sest "Päike on vingem jumal kui teie Kõiksuse austamine". Sellises olukorras on küll religioon täiesti mõttetu lisand, mis võiks Maa pealt haihtuda. Ja kui selle koha pealt silm kinni pigistada oli tegu tohutult kaasahaarava raamatuga. Ma tõesti nautisin seda, et meid lihtsalt ei visata peategelase ellu siis, kui ta on täiskasvanu, vaid saame temaga koos teha kaasa tema elu suurimad muudatused, ohud ja hirmud. Kuidas küll üks väike otsus võib mõjutada tervet elu ja selgemaks saab ka see, et valikud ei ole alati mustvalged. Ma jään huviga ootama järgmise osa lugemist.
Hinne:  10/10

Lehekülgi kokku:  11 551 + 734 = 12 285

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Nõidade avastus
Autor: Deborah Harkness
Lehekülgi: 808
Sisu: Maailm, kus elavad nõiad, deemonid ja vampiirid.
Käsikiri, milles peitub nende kõigi mineviku saladus ja ühtlasi ka nende tuleviku võti.
Diana ja Matthew – keelatud armulugu selle kõige südames.　
See algab puuduse ja ihalusega.
See algab vere ja hirmuga.
See algab nõidade avastusega.
Arvamus: Mul on nii kopp ees vampiiridest, kes on imeilusad, imetargad, imetugevad ja totaalselt vastupandamatud, aga välja arvatud naissoost peategelasele. Umm... Jah... Ma pole siiani lugenud vist ühtegi raamatut, kus oleks naisvampiir ja meesinimene. Aga kui see vampiiride ülekasutus kõrvale jätta, oli tegu päris mõnusa lugemisega. Lemmiktegelaseks osutus... Diana vanematekodu. Kuid siiski oli ka muu raamat lugemist väärt ja läks kiiresti ning kui järg näppu jääb, loen ka selle kribinal-krabinal läbi.
Hinne:  7/10

Lehekülgi kokku:  12 285 + 808 = 13 093

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Lohelend
Autor: Anne McCaffrey
Lehekülgi: 294
Sisu:Aeg-ajalt langevad Perni pinnale planeedist mööduvalt Punaselt Tähelt pärinevad eosed, mis hävitavad kõik oma teel. Kolonistid võitlevad selle nuhtluse vastu koos kohalike olevustega, keda nende välimuse pärast lohedeks nimetatakse. Nüüd on aga inimesed lohedega tülli läinud. Mis saab aga siis kui eoseid jälle langema hakkab, kes läheb võitlusesse?
Arvamus: Tõsiselt mõnus raamat. Andis veel ühe sissevaate lohe ja tma ratsanike vahelise suhtlusevõimalustesse. Ja üldse kogu see Vahes rändamine, Kuningannad, paaritumisrituaal, Niidid. Ühesõnaga palju head, millest eeskuju võtta ja palju head ning huvitavat lugemist. Kindlasti tahan seda tuleivkus veel lugeda!
Hinne:  9/10

Lehekülgi kokku:  13 093 + 294 = 13 389

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Lohelaul
Autor: Anne McCaffrey
Lehekülgi: 184
Sisu: "Lohelennu" autori raamat, mis valgustab Pernil toimuvaid sündmusi pisut teisest küljest. Väikeses asunduses kasvanud Menolly kardab nagu kõik teisedki Perni elanikud hukatuslike eoste langemist planeedi pinnale, kuid selle ohuga võitlevad Loheratsurid. Tüdrukule teeb palju rohkem meelehärmi see, et isa ei anna talle võimalust õppida muusikat ja saada Harfimängijaks. Lõpuks ei jää tal muud üle kui kodust põgeneda. Ta varjab end koopas ning leiab seal endale ootamatult sõbrad – lohede väikesed sugulased, tulisisalikud, kes õpivad koos temaga laulma. Kõige suuremad üllatused on saatusel aga alles varuks.
Arvamus: Mulle meeldivad need harvad raamatud, kus on sama sari, aga samas ei ole läbi sarja üht kindlat peategelast, vaid mitu erinevat. Tulisisalikud ja nende elu ning eelised, kirjeldused, endiselt Vahes rändamine. Ühesõnaga selle kohta kehtib kõik eelnev, mis ka eelmise raamatu kohta ning ma tahaksin hea meelega lugeda ka järgmisi variante. Kahjuks eestikeelsed on puudu, ent ehk saan oma näpud ingliskeelsete taha.
Hinne:  10/10

Lehekülgi kokku:  13 389 + 184 = 13 573

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Miss Peregrini kodu ebaharilikele lastele
Autor: Ransom Riggs
Lehekülgi: 344
Sisu: Salapärane saar. Mahajäetud lastekodu. Kummaline kollektsioon väga ebaharilikke fotosid.
See kõik ootab avastamist raamatus „Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele“.

Loo alguses sunnib perekonda tabanud tragöödia kuueteistkümneaastase Jacobi minema Walesi ranniku lähedal asuvale üksikule saarele. Seal avastab poiss miss Peregrine’i lastekodu varemed. Jacobi uurimisretkel kunagistes magamistubades ja koridorides saab selgeks, et miss Peregrine’i hoolealused polnud lihtsalt ebaharilikud, vaid võisid olla ka ohtlikud. Ehk oli nende hõreda inimasustusega saarele vangistamine täiesti mõistlik otsus... Ning igasuguse loogika vastaselt hakkab Jacobile tunduma, et need lapsed võivad veel elus olla. Meeldejäävate vanade fotodega illustreeritud närvekõditavalt põnev fantaasiaromaan „Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele“ peaks pakkuma lugemisrõõmu ühtviisi nii täiskasvanutele kui teismelistele – kõigile, kes armastavad salapäraseid seiklusi
Arvamus: Raamatuga liidetud pildid lisasid piisavalt palju ainulaadsust ning ka kõhedust raamatu lugemise kogemusele. Alguses tundus ikka tõsiselt hirmsam raamat, kui lõpus see kujunes. See ei muutunud muidugi ebahuvitavaks, vaid lihtsalt vähem hirmutavamaks. Iseenesest lugu on päris omapärane ja õuduka ning fantaasiafännidele väärt lugeda.
Hinne:  7/10

Lehekülgi kokku:  13 573 + 344 = 13 917

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: 13 talvist hetke
Autor: Kristjan Sander
Lehekülgi: 312
Sisu: Mitte keegi ei tea, mis nad on või kust nad tulevad. Maailm, mis neile teele jäi, on muutumas jääkamakaks. Lumme mattunud varemete vahel püüavad vabatahtlike salgad mõista, kes või mis on nende vaenlane - kuid viimane muutub iga kontaktiga.
Neid kutsutakse Luikedeks.
Arvamus: Mul on raske mingit kindlat arvamust kokku klopsida. Vahepeal tundus nii suvaline ja kuidagi kokku topitud, teisel hetkel aga jällegi huvitav ning täis põnevaid tegelasi ja sündmuseid. Äkki pole ulme siiski minu jaoks? Või äkki peaksin millalgi tulevikus selle uuesti läbi lugema, siis kui muud kohustused mind enda alla ei mata näiteks.
Hinne:  6/10

Lehekülgi kokku:  13 917 + 312 = 14 229

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Üksindusse
Autor: Jon Krakauer
Lehekülgi: 192
Sisu: 1992. aasta aprillis läks Chris McCandless, USA idaranniku jõukast perest pärit noormees, Alaskasse, et elada seal ihuüksi ja kooskõlas loodusega. Ta oli andnud ära oma säästud, jätnud maha auto ja isiklikud asjad ning põletanud napi sularaha. Nelja kuu pärast leiti tema maised jäänused bussivrakist, mis oli talle peavarju pakkunud. Ses rabavas loos saab ilme põlisloodus, mille peibutav karmus pakub küll võimaluse seista silmitsi iseendaga, kuid juhib ka äratundmisse, et inimloomuses on mõndagi veidrat ja hirmutavat.
Arvamus: Tõsi, vahepeal unistan ka ma ise sellest, kuidas oleks hea minna ja elada koos loodusega. Aga seejärel tuleb pähe mõistus, et ma ei saaks ju päris hakkama tegelikult, sest mul lihtsalt puuduvad teadmised. Ja isegi kui teadmised on olemas, siis ei tähenda, et ebaõnne tõttu ikkagi eluga välja tuleks. Piisab eksimusest ja selle eksimuse eest tuleb maksta eluga... Lugemine oli väga huvitav ja kindlasti soovitatav neile, kes samamoodi mängivad mõttega loodusesse kolida või soovivad lugeda loodusest.
Hinne:  8/10

Lehekülgi kokku:  14 229 + 192 = 14 421

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: 13 põhjust
Autor: Jay Asher
Lehekülgi: 277
Sisu: Clay Jensen jõuab koolist koju ning avastab, et talle on saabunud postipakk, milles on kassetilindid. Need on salvestanud Hannah Baker, tema klassiõde ja kiindumuse objekt. Kaks nädalat tagasi tegi Hannah enesetapu.
Hannahi hääl räägib lintidel, et on kolmteist põhjust, miks ta otsustas end tappa. Üks neist põhjustest on Clay. Kui ta lindi lõpuni kuulab, saab ta teada, miks. Clay kuulab, mida Hannahil on öelda, ning see muudab tema elu igaveseks.
Arvamus: Paljud väga populaarsed ja tohutult kõiki mõjutavad raamatud lähevad minust nende tipphetkel mööda. Aga ma ei usu, et mõned aastad hiljem riiulist võtmine vähendaks raamatust saadavat emotsiooni. Lugeda oli tõesti kiire, tegevus peaaegu lendas, mineviku ja oleviku, Clay ning Hannahi vahel. Mõnikord oli keeruline jälgida, aga see mu enda süü, et kiirelt ahmida tahtsin ja teada saada, mis lõpus toimub. Aga raamat ise oli tõsine. Midagi sarnast "5 inimest, keda kohtad taevas". Sa mõjutad teiste elu ALATI. Sa ei tea kogu aeg kuidas ja kelle elu, ent kellegi elu muutub sinu tõttu paremuse poole, kellegi elu halvemuse poole. Ning sa ei saa seda vältida. Sa ei saa olla lõputult hea. Ja see on paratamatus, mis mõningal moel hirmutab.
Hinne:  8/10

Lehekülgi kokku: 14 421 + 277 = 14 698