2015

Minu selle-aastane väljakutse on läbi lugeda üks raamat igalt Euroopa riigi autorilt. Soovitused on oodatud, aga ise ma ei otsi tabeleid "Seda raamatut PEAB lugema!", vaid pigem võtan süsteemis: mis kätte ja ette jääb.

Hindamistabel:
10 punkti - kui vaba raha oleks, lähen ostan selle raamatu koju riiulisse
9 punkti - väga mõjuv, aeg lausa lendas, korduv läbilugemine on vajalik, võib kinkida sünnipäevaks
8 punkti - kindlasti loen tulevikus veel sama raamatut või kasvõi lehitsen, kinkekaartide eest ostaksin küll ära
7 punkti - viimane piir, et vabatahtlikult minu raamaturiiulisse mahtuda aga muidu täitsa hea
6 punkti - ajaviitelugemiseks sobilik
5 punkti - etteaimatav, vahepeal natuke igav ja üksikute põnevate sündmustega. Või siis lihtsalt mulle ei jõudnud kohale. Teist korda enam ei loeks.
4 punkti - midagi vahepealset siis
3 punkti - lugesin läbi, sest paremat polnud teha
2 punkti - suurem osa lugemise ajast, olin ma lihtsalt ärritunud aga pingutasin lõpuni
1 punkt - jätsin raamatu pooleli, ei suutnud niipalju end piinata

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Linn jõe ääres
Autor: Gunars Janovskis (Läti)
Lehekülgi: 224
Sisu: Käesolev romaan on autobiograafiliste sugemetega teos autori noorpõlvest läti väikelinnas ja seal üle elatud kahest okupatsioonist - vene ja saksa omast, kuni lahkumiseni kodumaalt 1944 a.
Arvamus: Esimene hetk kui kätte võtsin, oli nii raske end juba algusest läbi närida ja paariks päevaks jäi raamat seisma. Siis aga võtsin uuesti kätte ja enne käest ei pannud, kui oli läbi loetud. Mis oli selle võlu? See et sõjaaega on kujutatud läbi tavalise inimese. Teda ei küüditatud, teda ei võetud vangi, teda ei värvatud sõtta. Ta oli inimene, kes üritas kuidagi tulla toime kõige sellega, mida elu teele ette paiskas. Ehk mitte alati kõige paremini aga samas polnud ta ka hüpiknukk. Eestlased kipuvad ära unustama, et Soome kõrval on meil veel teinegi tore naaber, kes on meiega palju sarnast läbi elanud. Ei saa me Lätit unustada. Ma olen väga rahul, et just see lõunanaabrite raamat mu näppu sattus ja ma ei välista, et selle lugemiseks või lehitsemiseks veel mõnel korral aega leian.
Hinne:  8/10

Lehekülgi kokku:  224

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Anne Franki päevik
Autor: Otto Frank ja Mirjam Pressler (Holland)
Lehekülgi: 340
Sisu: Anne Frank oli täiesti tavaline tüdruk, kes sündis 1929. aastal Frankfurdis. Kui Saksamaal tuli võimule Hitler, evakueerus Frankide pere Hollandisse. Saksamaa okupeeris Hollandi 1940. aastal ning Anne Franki võrdlemisi muretu lapsepõlv sai läbi ja pere oli sunnitud surmahirmus peituma. Anne Frank pidas päevikut 1942. aasta 12. juunist 1944. aasta 1. augustini. Päevik ilmus raamatuna 1947. aastal ning praeguseks on see tõlgitud vähemalt 60 keelde ja on üks maailma tuntumaid päevikuid. “Anne Franki päevik” on liigutav kirjeldus ühest mõtlemapanevast ajastust, ajaloorataste vahele sattunud tavalise perekonna kroonika. Ning lugu katkenud lapsepõlvest.
Arvamus: See raamat on mul juba pikalt lugemisnimekirjas olnud, viimaks siis jõudsin selle laenutada. Anne Frankiga on nii palju kokkupuudet olnud, et 2010a Amsterdamis käies, külastasin ka Anne Franki maja. Mul on kahju, et ma oma tollasesse blogisse täpsemalt ei kirjeldanud, oma muljeid. Ainus, mis kirja sai: Lisaks viltustele majadele olevat Amsterdamis ka ühed jubedaimad trepid – ääretult järsud. Sellega olen ma ka nõus, sest hiljem Anne Franki majas käies oli küll tunne, et kohe kohe lendan ma selg ees alla. Raamat ise oli ainulaadne ja samas ka harjumatu. Kui ma praegu loeks teismelise päevikut, kes kasutab selliseid väljendeid ja sõnastust, oleksin ma kindel, et see on üle pingutatud. Aga tollal oli see reaalsus. Aga kui jätta kõrvale see, et ta oli kaks aastat majas kinni, oli ikkagi tavaline teismeline tüdruk, oma murede ja rõõmudega. Raamat on kurb, kuidas saab see üldse olla kerge lugemine, kui sa tead juba ette, et lõpp on sünge. Sellest hoolimata, on see lugemine, mida ei peaks vahele jätma.
Hinne:  8/10

Lehekülgi kokku:  224 + 340 = 564

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Udo Uibo
Autor: Sõnalood
Lehekülgi: 216
Sisu: Kust tulevad eesti keelde sellised argised sõnad nagu leib, püksid, taevas ja aitäh? Kuidas on sõna abrakadabra seotud hambavaluga? Miks meie ütleme emakeel, kui poolakad ütlevad isakeel ja venelased sünnikeel? Mis ühendab pätte ja viiske, bikiine ja tuumakatsetusi ning spämmi ja sealihakonserve? Kes on see kuulus eestlane, kes on loonud sõnad hapnik ja voorus? Kas James Bond ja Pontu on nimekaimud? Kuidas on sõna tripper ühenduses sõnaga triblama? Mis sõnad on eesti keelde tulnud serbohorvaadi ja mustlaskeelest? Mida okei tegelikult tähendab? Nendele küsimustele oskab vastata etümoloogia – teadus, mis uurib sõnade päritolu ja omavahelisi suhteid. Raamat „Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid” sisaldab põnevaid ja kohati naljakaidki lugusid enam kui saja viiekümne eesti sõna päritolust ja seostest. Udo Uibo on Eesti Keele Instituudi leksikograaf, kirjanduskriitik ja tõlkija. Tema sõnalood on varem ilmunud ajakirjas Keel ja Kirjandus ning olnud eetris Vikerraadios.
Arvamus: Ma ei ole kunagi nõus kirjutama raamatuid mis ei toimu peale 1990.aastaid. See raamat andis mulle selge arusaama sellest, et tuleb teha väga väga korralik ja põhjalik uurimistöö ja isegi, kui sul on selge, milliseid potte-panne kasutati, siis pead tegema ka selgeks, milliseid sõnu pottide-pannide kohta kasutati. Samas pakub raamat ka sünonüüme ja lihtsalt laiendab silmaringi, nii et tohutult kasulik ja huvitav raamat.
Hinne:  6/10

Lehekülgi kokku:  564 + 216 = 780

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Ja tee lõpus on ookean
Autor: Neil Gaiman
Lehekülgi: 204
Sisu: Neil Gaiman on ilmselt maailma üks populaarsemaid fantaasiakirjanduse autoreid, ta on saanud oma loomingu eest Hugo ja Bram Stokeri auhinna ja Newberry medali, samuti on tema teoste järgi tehtud mitmed filmid.
Selles romaanis meenutab oma Sussexi lapsepõlvemaale naasnud keskealine inglane seal kunagi toimunud sündmusi. Talle meenub, kuidas nende majas olnud üüriline tappis nende kassi ja hiljem ka iseenda. Kogemata kombel oli ta ka äratanud tumedad jõud, mis ohustasid seejärel majas elavat poissi. Poisi õnneks tulid talle appi kolm naist, kes elasid tänava lõpus ja nimetasid ookeaniks nende maja juures olevat tiiki.
Kõige noorem neist naistest, ise ka alles noor tüdruk, on poisile abiks, kui seni lihtne ja sõbralik maailm teeb läbi ootamatu muutuse ja hakkab hambaid näitama.
Gaiman on ise öelnud, et see romaan sai alguse lühijutust, mida tal ei õnnestunud kuidagi lõpetada, enne kui see oli romaanipikkuseks kujunenud ja oma loogilise ja loomuliku lõpuni jõudnud.
Arvamus: Kes on lemmikautor? Kas see, kelle teostest sa kõike tead, raamatud pähe oled õppinud või see, kelle raamatu haarad kohe, kui riiulil näed. Ilma sisututvustust lugemata. Ja sa lihtsalt tead, et sa saad mõnus raamatu, mille suudad ühe jutiga läbi lugeda. Ja tahad veel ja tahad veel. Ja see maailm ja need tegelased ja lihtsalt... Tõesti väga hea raamat, kus tegevustik voolas ja lendas, pahad ei olnud lõpuni pahad ja head ei olnud lõpuni head. Neil Gaimani võin küll vist üheks oma lemmikautoriks nimetada, ja arvestades seda, et tema oleks alles kolmas, selles "listis", on see vist päris väärt tunnustus.
Hinne:  9/10

Lehekülgi kokku:  780 + 204 = 984

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Meie aasta Siberis
Autor: Tuuli Roosma, Arbo Tammiksaar
Lehekülgi: 359
Sisu: "Meie aasta Siberis" põhineb eetris olnud väga menukal sarjal. Raamat ei ole telesarja koopia vaid pigem autorite ehk Tuuli ja Arbo pilguheit distantsilt, tagasivaatav mõtisklus sealse ühiskonna toimimisest, heast ja halvast, kaadritagusest elust, omavahelistest suhetest. Osa illustratiivsest materjalis on tehtud koomiksitena, millel on tekstid trükitähtedega, et väikestel fännidel oleks võimalik lugemist harjutada.
Ent tegemist pole siiki lasteraamatuga. Pigem on see koguperealbum.
Arvamus: Täitsa mõnus lugemine oli. Sai aimu, mis seal üldse toimub. Vissarionlastest olin enne ka midagi mingite ajaleheartiklite kaudu kuulnud, kuid ilmselgelt oli nende poolt antav sissevaade põhjalikum, ausam ja mitmeid külgi avav. Minu poolest võinuks see isegi pikem olla, mida rohkem, seda uhkem. Ülimõnus oli ka laste poolt vaatav, mis said mänguasjadeks, mis tegid rõõmu, mis kurbust ja vähemalt tundus, et laste jaoks oli elu selline täielik ümberkorraldus üpriski kerge. Aga nüüd ma alles hakkan sarja vaatama, ehk seal avastan midagi muud.
Hinne:  7/10

Lehekülgi kokku:  984 + 359 = 1343

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Johnny Casanova
Autor: Jamie Rix
Lehekülgi: 168
Sisu: "Mu nimi on Worms. Johnny Worms. Mind kutsutakse pidurdamatuks seksotroniks, sest ma olen täkku täis. Ma olen tuline tshillipipar cayenne'i-kastmes. Ma olen täitmatu tänavatiigerrrrr. Ja kui naised mulle silma viskavad, saab minust Londoni Tuletõrjebrigaadi õudusunenägu..."
Arvamus: No ma tõesti ei tahtnud nii õhukest raamatut pooleli jätta ja seega siis lugesin, seni kuni läbi sai. Tõesti huvitaks, kuivõrd reaalselt see asja kujutab. Kas 13aastased poisid mõtlevadki nii? Kindlasti osad mõtlevad. Aga kas nad leiavad, et see raamat on huvitav või on see ka nende jaoks ülepingutatud? Läbi selle igaljuhul sain, aga ei õnnestu kätt nii palju painutada, et lugeda see mu 2015.aasta Euroopa lugemisväljakutse Inglismaa esindajaks.
Hinne:  3/10

Lehekülgi kokku:  1343 + 168 = 1511

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Egeri tähed
Autor: Géza Gárdonyi (Ungari)
Lehekülgi: 461
Sisu: Eger on komitaadi õigustega linn Ungaris, Hevesi komitaadi halduskeskus.
Linn on tuntud veinipiirkonna keskus. Tuntuim veinisort on Egri bikavér ('Egeri härjaveri').

Türgi sõdade ajal oli linn pidevate rünnakute objektiks. 1552. aastal suutis väike ungari väeüksus linna kaitsta suure türklaste väe vastu. Seda kirjeldab Géza Gárdonyi meisterlikem ja tuntuim ajalooline romaan "Egeri tähed".
Arvamus: Huvitav sissevaade Ungari võitlusesse vabaduse eest, sellesse kuidas käputäis vapraid mehi suudavad panna vastu tervele armeele. Muidugi oli väga meeldiv ka ülesehitus, mis jälgis peategelase elu alates tema poisikesepõlvest. Üldiselt oli terve lugu huvitav, kuigi vahepeal oli keeruline nimede tõttu lugu järgida, aga kui need keerulised nimed viimaks meelde jäi, sai keskenduda puhtalt lugemisenaudingule. Ma hoidsin ennast ka selle eest, et lahingu saatus enne raamatuga lõpule jõudmist välja uurida, ja seetõttu säilis põnevus suhteliselt lõpuni. Mina ootasin tegelikult teistsugust lõppu tänu autori vihjetele.
Hinne:  6/10

Lehekülgi kokku:  1511 + 461 = 1972

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Kolm aastat kolmkümmend kolm
Autor: Mirjam Link
Lehekülgi: 248
Sisu: Oleks vale öelda, et mu erinevate reisikirjade ja eelkõige reisimuljete saamine raamatuks võttis aega rohkem, kui ma arvata oskasin. Ma nimelt ei osanud arvatagi, et see raamatukssaamine üldse juhtub. Kodustele sõpradele teel olles kirju saates, ise kirju vastu saades ja rännu-päevikut pidades hakkas kogu see lugu ühel hetkel oma-enese elu elama ja mina läksin lihtsalt sellega kaasa. Nii saidki 2010. ja 2011. aastal Keenias ja Uus-Meremaal vabatahtlikuna töötades ning ringi rännates kogutud kogemused lõplikuks tekstiks – kolm aastat hiljem ja rikkalike vahepeatustega, aga siiski. Viimased selle raamatu read said kirja 2013. aasta lõpus ja 2014. aasta alguses Sri Lankal ning see tõsiasi iseenesest tundub mu jaoks tähendusrikas. Mõned asjad elus tahavad aega, mõned distantsi ja mõned mõlemat korraga. See on minu risttee-raamat nii otseses kui ka kaudses mõttes. Teele asudes (mis nägi küll rohkem põgenemise moodi välja, kui aus olla) olin iseendaga üsnagi umbteel, tagasi jõudes oli mu silmapiir märksa selgem.
Üks tark teeline on tõdenud, et võõrsile minnes ei õpi me tundma mitte niivõrd võõraid kultuure ja inimesi, kuivõrd nende kaudu hoopis iseennast. Olen selle mõttega täiesti päri. Nende kaante vahel on nii palju kogemusi, juhtumisi, inimesi ja elamusi, et nende jagamine tundub mulle kõige loomulikum asjade käik. Teed ja lood on jagamiseks. Äratundmist võib siin samuti jaguda. Ja kui keegi saab innustust pikemaks või lühemaks teekonnaks, on see mu suurim rõõm. See on minu kummardus kõigile, kes teed armastavad.
Arvamus: See tegelikult tugevdas mu arvamust, et Aafrikasse vabatahtlikuks ei ole mul mõtet ronida. Aga see-eest Uus-Meremaale võiks küll! Samamoodi, mägimajakestesse kasvõi! Aga rääkides lugemisest, siis algul oli väga harjumatu see, et vahepeale olid pikitud sõprade-lähedaste kirjad, mis tundusid kuidagi mõttetud. Ent hiljem harjusin ära, need said raamatu osaks ja ilma oleks olnud vastupidi veider. Ja nagu selliste reisilugudega alati - võinuks olla pikem!
Hinne:  7/10

Lehekülgi kokku:  1972 + 248 = 2220

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Enne kui ma suren
Autor: Jenny Downham (Suurbritannia)
Lehekülgi: 304
Sisu:Kuueteistaastane Tessa Scott põeb juba neljandat aastat rasket haigust ja teab, et tal on jäänud elada vaid mõned kuud. Tal on nimekiri asjadest, mida ta kindlasti teha tahab. Näiteks soovib ta saada kuulsaks, rikkuda kõiki reegleid ning… olla kordki elus tõeliselt armunud. Nimekirja järgimine toob kaasa üksjagu äpardusi, aga tänu uutele kogemustele tunneb ta end elusamana kui kunagi varem.
Arvamus:Väga väga palju promotud raamat, mis on ka üheks põhjuseks, et ma ei ole seda varem lugeda tahtnud, sest on ka neid raamatuid, mis on pigem üleshaibitud ja reaalselt väga seda lugemiselamust väärt ei ole. Õnneks see raamat siiski oli lugemist väärt. See oli kirjutatud lihtsalt ja mõjuvalt, ilma liigsete mannavahuliste lisanditeta, vaid aus ning kurb.
Hinne:  9/10

Lehekülgi kokku:  2220 + 304 = 2524

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Raamatuvaras
Autor: Markus Zusak
Lehekülgi: 576
Sisu:1939. aasta Natsi-Saksamaa. Riik hoiab hinge kinni. Surmal pole veel kunagi nii palju tegemist olnud.
Liesel Meminger, üheksa-aastane tüdruk, asub elama kasupere juurde Müncheni lähistel. Tema vanemad on saadetud koonduslaagrisse. See on lugu Lieselist ja elanikest tema tänavas ja tüdruku kõige suuremast varandusest – tema raamatutest. Esimeseks varguseks on “Hauakaevaja käsiraamat”. Tänu akordionistist kasuisale õpib Liesel lugema. Ta jagab oma raamatuid naabritega pommirünnakute ajal ja juudi mehega, kes end tüdruku maja keldris peidab.
See on lugu sõnade võimest inimhinge toita ja päästa. Loo jutustajaks on Surm.
Arvamus:Mul läks aega, et harjuda kirjutamise stiili ning vaatenurgaga, aga kui see lõpuks tehtud sai, siis läks kõik ludinal. Need väljendid ja laused olid nagu hoogsate ent õrnade pintslitõmmetega maalitud kunstiteosed. Oeh, ma oleks pidanud vist märkmepaberitega kõik need hämmastavad kohad ära märkima, sest nüüd neid 500 lehe hulgast leida, on päris keeruline. Tükk aega lehitsedes leidsin vaid ühe, mis mulle silma oli jäänud
Oi kuidas pilved taevas kogunesid ja koondusid.
Suured paksud pilved.
Sünged ja lopsakad.
Põrkasid üksteise vastu. Palusid vabandust. Liikusid ja leidsid oma koha.
Lugu ise on valus ja reaalne. Ning lõpp, mis läks kiirelt, oli täiesti sobilik. Ülesehitus oli pikk, võttis aega, ning langus pärast haripunkti oli ainus võimalik variant.
Hinne:  9/10

Lehekülgi kokku:  2524 + 576 = 3100

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Kui ma jään
Autor: Gayle Forman
Lehekülgi: 204
Sisu:“Kuula mind,” alustab ta teraval metalsel häälel.
Teen nüüd silmad pärani lahti. Tõusen nii sirgelt istuli, kui suudan. Ja kuulan.
“Jää.”
Päeval, mis algab nagu iga teinegi ... on Mial olemas kõik: armastav pere, tore ja jumaldav kallim ning silme ees terendav tulevik täis muusikat ja erinevaid võimalusi. Ühe hetkega võetakse temalt peaaegu kõik. Elu ja surma, õnneliku mineviku ja tumeda tuleviku vahele lõksu jäädes peab Mia langetama elu kõige tähtsama otsuse.
Romantiline, haarav ja meeltülendav romaan kätkeb endas samaaegselt traagilist ja lootusrikast lugu mälestustest, muusikast, elust, surmast ja armastusest.
Arvamus: Olevikus kirjutamine ja selle lugemine ei ole minu jaoks. Nagu midagi hõõruks kingas. Aga ma saan aru, et antud raamatus oli see vajalik, sest tegevustik käib mineviku ja oleviku vahel. Mida ma aga endiselt imetlen, on oskus niivõrd lühike astronoomiline aeg niivõrd pikaks kirjutada. Oeh, ise ka üks päev selleni jõuda... Aga igaljuhul on see väärt lugemine. Maailma vist ei muuda, ent mõtlema paneb kindlasti.
Hinne:  8/10

Lehekülgi kokku:  3100 + 204 = 3304

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Kõlupead Ameerikas
Autor: Siim Holvandus
Lehekülgi: 398
Sisu:Pöörane reisilugu kahe eestlase retkest roostes ja streikiva autoromuga läbi Ameerika Ühendriikide, kust ei puudu muhedad sekeldused, pesuehtsad Põrguinglid, hipid, indiaanlased ning koguni kokaiin.
Arvamus: Pöörane reisilugu oli see tõepoolest, ent mind hakkas siiski ühel hetkel häirima see, et ei möödunud vist kolme lehekülgegi, enne kui jälle poleks joodud. Kas tõesti möödus terve reis alkoholiuimas? Hommikuks kaks õlu, tähistamiseks kahe peale pudel viskit, unerohuks viina ja õlut... Kui aga pidev alkoholi-sigareti kombinatsioon kõrvale jätta, siis iseenesest oli väga huvitav lugemine, sissevaade erinevatesse muusikakultuuridesse ning mõned õpetussõnad, mida meelde jätta kui ise autoga ümber USA sõitma minna.
Hinne:  4/10

Lehekülgi kokku:  3304 + 398 = 3702

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Lesio
Autor: Joanna Chmielewska
Lehekülgi: 286
Sisu:Lugu pöörase fantaasiaga boheemlasest arhitektist.
Arvamus: Raamatud, mis alguses ei tundu eriti head aga siis arenevad ja arenevad ning muutuvad heaks lugemiselamuseks, on lihtsalt mõnusad. Palju paremad, kui need, mis alguses on palju lubavad ja siis justkui mäest alla veerevad. Lesiot võiks vabalt reklaamida ka kui lühijuttude raamatut, sest erinevate lugude algus ning lõpp on üpriski selgesti eraldatud. Kaanepilt on muidugi suhteliselt puusse valitud ja ei väljenda kuidagi raamatu tegevustikku, humoorikust ning värvikaid tegelasi.
Hinne:  7/10

Lehekülgi kokku:  3702 + 286 = 3988

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine
Autor: Kristiina Ehin
Lehekülgi: 96
Sisu:"Pillipuhujanaine ja Pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" on Kristiina Ehini - nelja luulekogu autori - esimene proosaraamat. See on raamat meestest ja naistest, kes otsivad seda "kuju", milles või kelles ennast hästi tunda selles maailmas, mis samaaegselt puhub pilli ja paneb pommi, maailmas, kus on nii palju vana ja uut, et kõik saavad kogu aeg uut ja vana.
Arvamus: Ma ei loe luuleraamatuid, sest need, mida ma olen lugenud, on olnud lihtsalt liiga... mõistetamatud. Ellen Niidu lasteluuletused on minu tase. Aga äkki võtan ma julguse kokku ja laenutan tulevikus mõne luuleraamatu, mille autoriks on Kristiina Ehin. Loetu on tema esimene proosaraamat ja see on lihtsalt... kirjeldamatu. Õhkõrnad vihjed, mis kaovad kohe, kui sa üritad neist rohkem mõelda ja aru saada. Laused, mille voolavus on imeline ja sõnakasutus teisest maailmast. Tema "Paleontoloogi päevaraamat" jäi mulle pikaks ajaks mõtetesse ja ma kujutan ette, et sama juhtub ka "Pillipuhujanaine ja pommipanija naine" korral. PS: Kellel see raamat kodus üle, minu raamaturiiulis leiaks ruumi.
Hinne:  10/10

Lehekülgi kokku:  3988 + 96 = 4084

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Klassikokkutulek Kassaris
Autor: Helju Pets
Lehekülgi: 256
Sisu:Nelikümmend kolm aastat pärast keskkooli lõpetamist sätivad klassikaaslased end Hiiumaale Kassarisse üle väga pika aja kokkutulekule. Aastate jooksul on nende elus palju muutunud, kuid nagu selgub, väga palju ka lihtsalt varju lükatud, alla surutud, ootele jäetud. Nüüd, juba mõnevõrra elu näinud inimestena uuesti kokku saades jätkub mõnigi lugu sealt, kus see omal ajal pooleli jäi, ja alguse saab mõnigi päris uus lugu.
"Klassikokkutulek Kassaris" on kirjastuse Tänapäev 2013. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö.
Arvamus: Ma ei mäleta, kas ma üldse kunagi olen lugenud mõnda raamatut, kus peategelased on vanuses 60+ aga ei ole kõik väärikad vanaprouad ja vanahärrad, vaid on joodikud ja riiukuked, ja häbelikud ning õnnestujad ja ebaõnnestujad. On üheskoos protesside pesemist, meres sulistamist ning pensionäride seksi. Üks klassikokkutulek muudab mitmete inimeste elusid ning seda sugugi mitte oodatud suunas. Hea ajaviitelugemine.
Hinne:  7/10

Lehekülgi kokku:  4084 + 256 = 4340

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Rännakud murtud maal
Autor: Ivar Soopan
Lehekülgi: 250
Sisu:Sellest raamatust saab lugeda autori kolmest reisist paikadesse, mis jagasid aastail 2004–2006 ühist saatust. Kuigi kannatajaid oli veel paljude teistegi maade ja rahvaste hulgas, on selles reisikirjas kirjeldatud elu Tais, Indias ja Indoneesias. Need on paigad, mida laastas maavärin või sellele järgnenud tsunami. Tai riik langes kaosesse 2004. aastal, mil Indoneesia lähedal oli teadaoleva maailma ajaloo üks tugevamaid maavärinaid ja sellest sai alguse laastav hiidlaine. India Jammu ja Kashmiri osariigid kannatasid 2005. aastal rängalt naaberriigis Pakistanis esinenud väga tugevate tõugete tõttu. Sama juhtus 2006. aastal Indoneesia Jaava saarega. Kõigis neis loodusõnnetustes hukkus kokku üle 300 000 inimese, vigastada sai peaaegu sama palju. Autor rändas neis paigus kohe pärast katastroofe ja kirjeldab selles raamatus elu lihtsate inimeste keskel. Need on maailma rängimate õnnetuspaikade lood. Nagu ikka reisikirjades, nii leiab ka siit huvitavaid persoone, kentsakaid juhtumeid, huumorit, kurbust, traagikat ja lihtsalt mõnusat äraolemist. Raamatut ilmestab rikkalik fotovalik.
Arvamus: Katastroofidest lugemine tekitab kaastunnet ja tänulikkust. Kaastunnet, sest raamatus kirjeldatud olukorrad olid tõelised katastroofid, mis muutsid miljonite inimeste elu jäädavalt. Ja tänulikkust, et ma olen sündinud ja elan kohas, kus tegelikult ei ole selliseid suuri looduskatastroofe. Jah, mõnikord sajab palju lund ja on -30 ja +35. Aga mis siis? Me ei koge maavärinaid, mis hävitavad sekundiga terve su elu. Meil ei ole tsunaami ohtu ega vulkaane, mis võiksid mõlemad taaskord külad ja linnad hävitada. Aga oluline on teada saada, kuidas on elu ka mujal, kuidas tullakse toime ning kuidas saaks aidata, kui loodus otsustab oma võimu näidata.
Hinne:  7/10

Lehekülgi kokku: 4340 + 250 = 4590

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Harry's First Christmas
Autor: G. Norman Lippert
Lehekülgi: 12
Sisu: My name is G. Norman Lippert and I am the author of the stories included in this collection. As you may already have divined, I am not J. K. Rowling, and as such, these stories can only hope to be pale reflections of the marvelous, rich world she has created for us all to play in. Still, some have found a certain degree of delight in reading the stories contained herein (and others, alas, have not, but life is all about risks, is it not?). All I can say is that I had a grand time writing them, and thereby being the first to read them.

Do know, dear reader, that in no way am I attempting, with the release of these tales, to sneak off with any of Ms. Rowling's credit for this inimitable world. As I have said elsewhere, if there is any value in these tales, the credit belongs to Ms. Rowling, and if there is any fault with these stories, the blame falls firmly upon my own shoulders.
Arvamus: Kas ma võin öelda, et nüüd ma olen viimaks ühe e-raamatu suutnud läbi lugeda? Igaljuhul oli see üks tore jutuke. Ma oleksin küll soovinud rohkem jõuluaja kirjeldust ja seda, milline kuusk oli jne jne, aga ka see, mis kirja sai, ei olnud iseenesest halb vaid mõnus lugemine ja hea rännak Potteri maailma, millest mul ei saa vist mitte kunagi küllalt.
Hinne:  8/10

Lehekülgi kokku:  4590 + 12 = 4602

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Kõige kallim
Autor: Linn Ulmann
Lehekülgi: 272
Sisu: „Kõige kallim“ on romaan kolmest põlvkonnast, perekonna kooshoidmise vaevadest, saladustest, möödarääkimistest, vaikimisest ja sellest, kui keeruline on mõista ja armastada kompromissitut teismelist. Romaani kesksed sündmused arenevad ühel 2008. aasta udusel õhtul väikeses mereäärses suvituslinnas. Siri on otsustanud tähistada oma ema Jenny 75. sünnipäeva ja kutsunud vastu Jenni tahtmist aiapeole suure seltskonna. Peol, kus Jenny ennast otsekui kättemaksuks purju joob, kohtame Siri truudusetut abikaasat, kirjutamiskrambis kirjanikku Joni, nende kahte tütart Almat ja Livi ning kuukaunist lapsehoidjat, üheksateistkümneaastast Millet, kes on naiivselt Joni armumas. Pärast pidu kaob aga Mille nii põhjalikult, et leitakse üles alles kaks aastat hiljem. Mis temaga juhtus, päriselt ei selgugi, kuid Siril on kahtlus, et asjasse on kuidagi segatud tema mees Jon.
Arvamus: Ma saan aru, et selle mõte ja idee on midagi muud, aga minu jaoks oli kõige olulisem info, mis raamatust sain, see et kirjanik ei tohiks istuda ja oodata inspiratsiooni vaid siis kui inspiratsioon tuleb, peaks kirjanik juba laua taga tööd tegema. Ka lisaks sellele oli lugu kaasatõmbav ning naudingut pakkuv. Pidev ja ilma mingi pingutuseta ajas edasi-tagasi liikumine ei muutunud kordagi häirivaks, mõnusalt ja põhjalikult väljakirjutatud tegelased ja piisavalt küsimärke, millele vastust ei leidunudki.
Hinne:  7/10

Lehekülgi kokku:  4602 + 272 = 4874

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Minu Tiibet
Autor: Kaia-Kaire Hunt
Lehekülgi: 215
Sisu: Ma ei tahtnud elada elu, mis on ette kirjutatud: käia koolis, saada haridus, minna tööle, abielluda, osta maja, saada lapsed, võtta koduloom, puhata mõnes kuurortis, külastada vahel harva sõpru, käia tööl… ja õhtuti, väsinuna päevategemistest mõtelda, kas see oligi nüüd see elu, mida tahtsin. Otsustasin, et loon endale elu, kuhu ei kuulu kunagi sõnad „sooviksin, et ma oleksin ka teinud…“ Ma teadsin, et kusagil meie sees on paik, kus suur igavesti püsiv rahu ja õnnetunne ei sõltu mitte millestki peale meie endi poolt loodu. Mina leidsin selle Nepaalis elades, kohtudes oluliste inimeste ja õpetajatega, nautides igal hommikul müstiliselt ilusat Himaalaja mäefronti ning töötades vabatahtlikuna kohalikus lastekodus. Avastasin jooga, ajurveda, tiibeti meditsiini ja põneva ringide teooria. Ja kui keegi küsib minult, et mida sa teeksid teisiti, kui sul oleks elada üksainus aasta, siis ma ei muudaks midagi ega hakkaks kuidagi teistmoodi elama.
Arvamus: Kas ma ei saaks 24h asemel 48h? Või oma vanust mõneks ajaks seismaa panna? Mina tahan oma elus ka abikaasat ja lapsi ja koduloomi aga tahaks ka reisida, reisida ja reisida. "Minu Nepaal" ainult suurendas seda tunnet, tahaks kuskile minna ja vaadata, kuidas sealkandis elu käib. Kaia-Kaire kirjutamine oli niivõrd sujuv ja mõnus, et raamat lihtsalt lendas mul käes. Need lood ja need lapsed läksid niivõrd sügavale hinge, et tahaks tõesti teada saada, mis on nendest lastest praeguseks edasi saanud. Ja hea meel on tunnistada ka seda, et tänu raamatule sain Nepaalist palju rohkemat teada. Mitte et ma muidu Nepaalist ei teadnuks, aga sai mõnusa sissevaate ja hea meelega läheks ka ise sinna reisima, miks mitte ka vabatahtlikutööd tegema.
Hinne:  9/10

Lehekülgi kokku:  4874 + 215 = 5089

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Aafrika kivine südamik
Autor: Indrek Jääts
Lehekülgi: 261
Sisu: Etioopia on küll kauge maa, aga eestlaste teadvuses on ta siiski ammugi oma koha leidnud. Tallinna komandandiks oli 18. sajandil Peeter Suure moorlane, Etioopiast Venemaale toodud Abram Hannibal. 20. sajandi esimesel poolel püüdsid mõned ettevõtlikud eestlased Addis Abebas äri ajada ja Tartu tudengid laulsid 1930. aastail haledat armastuslaulu, mille lõpuridades lubasid nad Abessiinia sõtta minna ja seal oma murtud südamele kurva otsa leida. Nüüd saab Etioopia kristliku ajaloo, värvikate pärismaalaste, Niiluse lätete ja kivise looduse kohta lugeda detailirohkest otseallikast.
Arvamus: Detailne oli see tõesti ning vahepeal tegi see lugemise keeruliseks. Samas võib asi olla ka selles, et ma olen lihtsalt liiga harjunud Minu sarja mittereisiraamatutega ja nende kaudu siis riikide ja linnadega tutvumisega. Samas hea on, et raamat avas Etioopiast ka tavapäratu külje - meie uudistesse jõuab ju peamiselt ikkagi kõik halb ja negatiivne, mitte see, kui palju sellel riigil võib olla kultuurilises mõttes pakkuda.
Hinne:  6/10

Lehekülgi kokku:  5089 + 261 = 5350

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Vahikord
Autor: Nikos Kavvadias (Kreeka)
Lehekülgi: 176
Sisu:Nikos Kavvadias sõitis merd armastusest mere vastu. Romaan on liigutav tunnistus – kohati kurb ja melanhoolne, kuid sügavalt inimlik – tema armastusest ja truudusest selle ainsa, pikaajalise kallima vastu.
Samal ajal on see meeldejääv raamat meestest, kes armastasid ja tundsid igatsust naiste järele, olgu need abikaasad, armukesed, emad või hoorad.
Ning lõpuks joonistab raamat ka värvika pildi maailmast, mida sellisena enam olemas ei ole.
Arvamus: Meretemaatika on huvitav ja raamatu tegi omapäraseks see, et keeruline oli harjuda autori mõeldud ajstuga ja minu mõtted tahtsid seda ikka varasemasse aega paigutada. Aga ehk tuleneb see sellest, et aastasadu võis meremeeste elu tõesti samu radu käia - merel raske töö, kaldal naised, igas sadamas uus. See oli tõesti sissevaade meremehe ellu, mille tegi vahepeal veidike keerulisemaks massiline saatelausete puudumine. Aga see võib ka minu viga olla, sest lugesin seda tükiti ja muude tegemiste kõrvalt, nii et ei olnud alati kõige kergem keskenduda, et kes mida nüüd rääkis. Seda kõrvale jättes on sissevaade kadunud maailma alati lugemist väärt.
Hinne: 5/10

Lehekülgi kokku: 5350 + 176 = 5526

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Graafilise disaini käsiraamat
Autor: Jason Simmons
Lehekülgi: 255
Sisu:Graafilise disaini käsiraamat on mõeldud kõigile, kes tegelevad, õpivad või hakkavad tegelema graafilise disainiga. Ülevaate ja õpetust saab paljudest programmidest: InDesign, Illustrator, Quark jne.
Raamatus antakse ülevaade ka värvihaldusest, küljendusest,
pilditöötlusest ja muudest graafilisse disaini puutuvast. Raamatus on arvestatud ka seda, et graafilist disaini tehakse nii Mac-il kui ka PC-l.
Arvamus: Ma pole kunagi arvanud, et graafiline disain, kujundamine jms lihtne oleks aga ma pole ka arvanud, et see nii keeruline on. Tegelikult oli sellest mulle päris palju kasu, kuigi ma ei kavatse antud valdkonnas karjääri teha.
Hinne: 6/10

Lehekülgi kokku: 5526 + 255 = 5781

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Kaks linna
Autor: Harri Sirola (Soome)
Lehekülgi: 381
Sisu:Pooljuhtumisi Tallinna reisinud noored soomlased, poeet David Leija ja tema kogemata kuulsaks saanud popkirjanikust girlfriend Tytti Santiago, satuvad otse sadamast sündmuste keerisesse, mis viib lugeja 1980.aastate alguse Tallinna ööbaaride, keldrikorterite ja toretsevate erakodude virvarri.
Laguneva riigire˛iimi kõrghetk, korruptantide, Viru ärikate, parteilastest jõustruktuuri esindajate ulmeparadiis, taustaks Bre˛nevi dünastia viimaste hingetõmmete muusika... Järgnevad sündmused, mille keskseteks tegelasteks on farssovtšikud, teisitimõtlejad, sekka mõni rahvakunstnik, KGB-uurija või näitleja, boheemlastest intelligendikesed ja lihtsad kalurid-paadimeistrid.
Plaanitakse põgenemist, järgnevad vangla, vangilaager.
Võllhuumori ja padufilosoofiaga pikitud aatelugu näitab peategelasi ses loos kohati kõverpeeglist, üllad sangarid muutuvad paroodiaks, ka ise enese üle naerdes.
Arvamus: Huvitav, et see aasta on mu raamaturiiulisse sattunud nii mitmeid meretemaatikaga raamatuid. Algul tundus raamat kerge ja lõbus ja siis läks raskeks ning süngeks. Seda ei olnud kerge lugeda, aga seda oli vajalik ja huvitav lugeda. Taaskord näha seda, milline oli Eesti ajal, mil mina ei olnud sündinud aga riik hakkas andma ilminguid, et varsti ta tuleb ja jõuab kohale.
Hinne: 7/10

Lehekülgi kokku: 5781 + 381 = 6162

[Only admins are allowed to see this image]
Pealkiri: Ümbrik
Autor: -
Lehekülgi: 212
Sisu:Lugemik koosneb ilukirjanduskatkenditest, mis annavad edasi kirjakirjutamise ümber toimuvat: kirjutamise ajendeid, sõnastusraskusi, sündmusi postkontoris, ärevust vastuse ootel, adressaadi läbielamisi, kirja tagajärgi ja palju muud. Tekstid on väga erinevad nii süžee poolest (pudelipost, klassidevaheline kirjasõprus, ähvarduskiri, telegramm jne) kui ka žanrilt (lastekirjandus, kunstmuinasjutt, detektiivromaan, tragöödia, poeem, ajalooline romaan jne).
Arvamus: Inimesena, kes armastab lugemist ning kirjade kirjutamist (päris paberil, päris pastakaga), oli see raamat kui rusikas silmaauku. Lisaks sellele, et tekst ise oli huvitav, oli väga positiivne ka see, et leidsin mitmeid uusi teoseid, mida tahaks lugeda lihtsalt nende katkendite tõttu, mis olid siia raamatusse pandud. Valik oli muidugi super, alates Potterist ning Kadrist ja lõpetades Meistri ja Margariitaga.
Hinne: 8/10

Lehekülgi kokku: 6162 + 212 = 6374