Typical Horror Story

Miskipärast tuli mul täna hommikul (tegelt oli juba keskpäev, aga noh jah) õudusjutu kirjutamise tuju. Ma isegi ei tea kuidas ja miks, aga ma lihtsalt võtsin oma OpenOffice lahti ja hakkasin kirjutama. Alguses polnud mingit plaani jutul, kuid nüüd hakkab juba vaikselt ideid tulema. Ma loodan, et teile meeldib :)



,,Ema!" hüüdis mööda mõisa kõndiv tüdruk. Ta oli just tulnud turult, kuhu ema oli tüdruku 2 tundi tagasi saatnud. Nüüd oli justkui tema ema kadunud.

Tüdruk elas koos oma ema ja paari koristajaga suures mõisas. Noore neiu isa oli kadunud kaks aastat pärast tüdruku sündi ja pärast seda oli tema ema hulluks läinud. Ta rääkis omaette, tegi imelikke hääli. Tüdruk kartis, et ema on samamoodi kadunud kui tema isa.

Terve mõis oli tühi. Laps hakkas juba tegema teist ringi terve mõisa peale, kui kuulis sosisevaid hääli põranda alt. Talle meenus, et õues, mõisa kõrval läheb luuk, mille all läks pikk koridor ning seal hoiti igasugust kola. Tavaliselt tüdruku ema teda sinna ei lubanud, aga kui tema ema oli seal, siis ta kasvõi saaks nõgestega vitsa, et oli sinna läinud.

Tüdruk tõmbas mantli selga ja pikad saapad jalga ning väljus mõisast. Õues oli jubedalt külm ning ladistas lörtsi kui palju. Terve maapind ujus veest. Ta liikus mööda kiviseina maja kõrvale ja avas luugi. Lukus see polnud, õnneks. Äkki oligi ema seal all?

Ta astus vaikselt ühele trepiastmele, mis kriuksatades andis teada, et varsti kavatseb ta alla anda. Tüdruk astus järgmisele ja järgmisele ja järgmisele astmele, kui lõpuks ta astus vee sisse. Igal pool oli pime, kuid tüdruk tundis, et keldripõrand kõik ujutas veest ning tema saapad ei hoidnud vett kinni. Tüdruku jalad olid juba samuti läbimärjad.

,,Emme!" hüüdis ta. Täielik vaikus. Kas ema narris teda või oli järgmine hullushoog teda siia toonud? Tüdrukul hakkas jube kõhe tunne, aga kui ta hakkas tagasi minema, ei tundnud ta enam kuskilt ühtegi trepiastet. Ega ta ometi kuskile mujale ei läinud? Ta oli läinud ju ometi otse.

Noore lapse silmad harjusid lõpuks pimedusega ära ja ta nägi enda ees seismas tema ema. Või vähemalt see tundus olevat ema.

,,Ema, siin sa oledki! Miks sa siin olid? Siin on kõik märg!"

Pime kogu kallutas pead ühele küljele, ikka veel tüdrukut vaadates. Tüdruk sai aru, et see küll tema ema pole. Ta pööras ringi ja hakkas jooksma, kuid keegi hoidis teda õhus. Tüdrukut valdas paanika ja hakkas rapsima, ikka õhus hõljudes. Varsti tuli keegi teine tume kogu teisest toast, käes läikiv nuga. Neiu tundis kogu ära.

,,Ema! Ema! Mida sa teed? Ema! Kas sa kuuled mind? Ema!" karjus tütarlaps, kuid kogu ei teinud midagi. Ema, kes polnud tegelikult ema, tõstis käe koos noaga üles ja järgmisel hetkel oli kuulda väga valju karjet terves külas.

Kas see tüdruk on mõisapreili? Kui on, siis tundub imelik, et ta ise turule läks. Kui koristajad juba on, võiks ju olla ka muu teenindav personal

Praegu eriti õudne ei olnud, sest kõik juhtus natuke kiiresti.