New York, New York

Hüsteeriline naerja Postituste arv : 929 Age : 32

Dean ei tule jah..niipalju võin öelda aga nii mõndagi hakkab veel juhtuma. Ma hakkan isegi kahlema, kas armastujuttude alla oli seda õige panna ;D;D pigem draama:P

Võlur Postituste arv : 59 Age : 27 Asukoht : Jõhvi

okei

Algul oli see nagu armastusjutt pärast hakkas tõesti kippuma draama poole Very Happy

Aga muidu hea VEEEEEEEL lol!

Piraat Postituste arv : 16 Age : 29 Asukoht : värska ;D

kuna uus osa ? Very Happy

Hüsteeriline naerja Postituste arv : 929 Age : 32

Ma ei tea. Ma olen hetkel laisk Razz

Tasane Postituste arv : 2 Age : 28

lugesin läbi ja see on MEGA HEAAAA
varsti võiks tulla uus osa ka Very Happy

Hüsteeriline naerja Postituste arv : 929 Age : 32

Ma üritan varsti jälle kirjutama asuda (:

Pealkiri: Re: New York, New York 31/3/2010, 17:01

See oleks väga hea, kui sa seda teeksid. :)

Hüsteeriline naerja Postituste arv : 929 Age : 32

Olgu, üle pika aja uus osa siis(:

Nüüd, kui nad olid omavahel selle põhjalikult läbi arutanud ja otsustanud, et see on kõige õigem otsus, tuli rääkida Jamesi ja Lauraga, siis veel ka Annie vanematega. Tüdruk oli väga hirmunud. Esimese asjana aga läksid nad arstile. “Teie rasedus on seitsme nädala kaugusel,” ütles arst neile. Veel oleks olnud võimalus aborti teha, kuid nad olid otsustanud, et seda ei juhtu. Nad tahtsid seda last.
“Kas sa arvad, et täna oleks hea päev neile rääkida?,” päris Annie. Oli järgmine nädalavahetus, kui Claus oli koju tulnud. Eelmisel nädalavahetusel oli Annie teatanud, et ootab last. Oli laupäeva keskpäev ning nad olid just arsti juurest koju jõudnud.
Claus võttis Annie käe enda kätte ja hoidis seda tugevalt. “Jah, me ei saa seda enam kauem edasi lükata, ma olen teinud koolis ka kõik ettevalmistused, et sealt lahkuda. Järgmine nädalavahetus jään ma juba lõplikult siia.” Tüdruk viis enda silmad Clausi omadele ja noogutas siis kindlalt. “Jah, teeme seda.”
James ja Laura olid elutoas ja puhkasid. James mängis oma läpakas solitaire ja Laura vaatas telekast Oprhat. Täiesti tavaline lõunane aeg. Deani ei olnud jälle kodus. Teda ei olnud ka öösel olnud.
“Ema, isa,” lausus Claus, “palun kuulake. Meil on teile midagi tähtsat öelda.” Nad hoidsid ikka käest kinni, seistes diivani nurga juures. James tõstis pilgu enda läpakalt, Laura pani teleka ‘mute’ peale.
“Jah?,” lausus James, andes nii teada, et kuulab neid. Ta kuulas alati, kui lastel oli midagi rääkida. See võis tähtis olla ja kui sa enda lapsi ei kuula, hakavad nad arvama, et sa ei hooli neist ning ei huvitu millestki, mida nad teevad. Nii oli vähemalt James aru saanud, kõikide nende aastate jooksul, mil nad olid koos Lauraga enda poegi kasvatanud. Seekord aga ütles sisetunne juba, et siit on tulemas midagi eriti suurt. Juba ammu ei olnud Claus nende poole korraga pöördunud ja nüüd veel Annie ka kaasas.

“Ma ootan last,” ütles Annie kiiresti välja. Laurale ja Jamesile ei olnud see veel kohalegi jõudnud, kui Claus lisas: “ja me kolime kokku. Annie taotleb juba pikemat elamisluba, mina vahetan kooli, ma tulen New Yorki tagasi. Meist saab perekond.”

Viimaks olid nad selle välja ütelnud ja see ei tundunudki nii jube. Kuid järgmisel hetkel ei saanud nad aru, mis toimub. James ja Laura olid korraga püsti ja seisid nende ees, seletades midagi läbisegi. Anniel oli silmade eest kirju. Ta ei saanud mitte ühestki sõnast aru. Sama tunne oli ka Clausil.

“Ema, isa!,” hüüdis Claus ja vaatas neid üllatunult. “Kas te võiksite palun ühekaupa rääkida. Me tõesti soovime teada, mida teie sellest arvate. Aga teadke, et see on meie viimane ja kindel otsus. Mitte miski ei muuda seda!” Annie noogutas kaasa.

James lasi enda naisel esimesena rääkida. “See tuleb tõelise üllatusena. Ma ei arvanud..et te tegelete..asjadega.” Claus pööritas silmi. “Tõeline üllatus ja mul võtab kindlasti aega, et sellest täiesti aru saada, kuid teadke, et ma olen teile igati toeks. Minust saab vanaema!” Viimast asja ta peaagu, et kilkas. Annie jaoks oli see šhokk, tema uskus, et nüüd tuleb pikk loeng, kui lollid nad on ja kui noored ja et nad ei saa hakkama ja mida kõike veel, kuid ei, Laura tundus üsnagi rahulik olevalt. Tundus, et ta leppis sellega.
Nüüd oli ka Jamesi kord enda sõna sekka öelda. “Ärge arvakegi, et ma sellele hea pilguga vaatan,” alustas ta. “Muidugi mõista olete te liiga noored ning Anniel jääb kool poolele. Mida su vanemad üldse asjast arvavad?! Annie tahtis vastata, kuid James rääkis edasi. “Kuid sellegipoolest...see on juba juhtunud ja ma kavatsen teile toeks olla niipalju kui võimalik.” Jamesi valdasid kahesed tunded. Mõnes mõttes oli tal kahju, et poeg juba nii noorelt pereelu hakkab elama, kuid teisalt oli ta õnnelik, et Claus suudab enda tegude eest ka vastutust võtta.

Annie ei suutnud sõnadesse panna, kui tänulik ja Jamesile ja Laurale on. Ta lihtsalt kallistas neid tugevalt. Jah, ta tegi neist kahest maailma parimast inimesest nüüd vanaema ja vanaisa. “Palju õnne, poeg!,” lausus James siiski viisakalt, suutes isegi selle üle rõõmustada. Ta surus Clausil kätt ja patsustas siis õlale. Nad ei olnud juba ammu suhelnud. Ka Laura kallistas enda poega.

Viimaks võtsid nad neljakesi köögilaua ümber istet ja asusid arutama selle üle, mida Claus peaks edasi tegema. Kas tööle minema või kooli lõpetama. Samuti rääkisid nad selle läbi, et kas nad kolivad omaette elama või jäävad esialgu siia. Viimaks otsustasid nad ka Annie vanematele helistada ning kõik koos valuhääldipeal rääkida. Seda hetke kartiski Annie kõige rohkem. Ta teadis, et on oma isa pisitüdruk. Ja nüüd saab isa teada..et ta seksib..ja saab lapse. See oli piinlik, kuid tüdruk otsustas selle alla suruda ja vastutada selle eest, mida ta teinud oli.

“Hallooo?,” vastas Annie ema pikalt. “Tere emm, mina siin,” lausus tüdruk, hoides ise silmi kinni. “Oii, tere kallike, kuidas läheb? Sa ei ole ammu helistanud!” Ema hääl oli väga rõõmus ja energiline. “Ema, palun kuula mind,” lausus Annie, üritades rahulikku ja sõbraliku tooni säilitada. “Mis lahti?”
“Sa oled valjuhääldi peal ja mul, Clausil ja ka kasuvanematel on midagi ütelda. Nad räägivad inglise keeles, nii et palun kuula hoolikalt.” Annie teadis, et tema ema oskab inglise keelt aga ta pidi siiski hoolikalt kuulama. “Kõigepealt pean mina aga sulle midagi rääkima ja ma loodan, et sa kuulad mind lõpuni ning suhtud sellesse mõistvalt.
“Mis lahti?,” küsis ema uuesti. “Annie, räägi!” Ema hääl oli kohe palju murelikum ja selle tõttu otsustas tüdruk kiiresti ära rääkida. Ta rääkis sellest, et on rase, et nad armastavad Clausiga teineteist ning ta kavatseb jääda ameerikasse, kauemaks. Vähemalt nii kauaks, et laps saaks sündida ja mõnda aega siin kasvada. Koos isaga ja emaga. Kui ta enda jutu lõpetas, oli teiselpool toru kuulda pikka aega väga pikka vaikust. “Annie, ma arvan, et sa peaksid kohe koju sõitma!,” olid järgmised sõnad, mida tüdruk kuulis. “Ei!,” vastas Annie. “Sa pead kuulama ka seda, mis Jamesil ja Laural öelda on.” Ema vaikis, see tähendas, et ta kuulas, kuigi tüdruk juba kujutas ette, kui vihane ta on, või siis nördinud. Annie andis Jamesile ja Laurale märku, et nad võivad nüüd seletada seda, mida nemad asjast arvavad.

Kui Laura ja James olid lõpetanud inglisekeelse seletamise, et nemad on nõus sellega, et Annie sünnitab ning on talle igati toeks, oli taas kuulda pikka vaikust, Annie eeldas, et ema mõtleb pikalt, mida ütleda. “Olgu. Ma räägin isale, kui ta koju tuleb ja me helistame tagasi.” Toru pandi hargile. Annie ohkas raskelt ja vajus toolile lebomalt istuma. Tüdruk seletas teistele, et ema helistab tagasi siis, kui on ka isaga rääkinud. “Ma usun, et nad on lepplikud,” lausus James ja pani korraks Anniele käe õla peale. Laura noogutas ja naeratas. Annie oli neile nii tänulik, kuid hetkel tahtis ta väga oma tuppa minna. “Ma lähen puhkama,” teatas ta, tõusis siis ja lahkus lauast. Claus kiirustas talle aga järele, neil oli vaja ka omavahel rääkida.

***

Kätte oli jõudnud laupäeva õhtu, kui Dean viimaks koju jõudis. “Kus sa oled ringi hulkunud?,” päris Claus üsnagi lõbusalt, kes parasjagu Annie toast väljus, et enda tuppa dušši alla minna. “Niisama,” vastas Dean vaid ja kadus enda tuppa. Claus kehitas ünsagi ükskõikselt õlgu. Neil oli aega homme ka vennale rääkida, et ta saab onuks.

Dean sulges ukse ja keeras selle ka lukku. Jakk, mis oli üsna räpaseks saanud lendas pessu ning ta ise viskus voodile, jäädes lakke vahtima. Alles nüüd mõistis ta, et see elu, mida ta enne oli elanud oli täiesti mõttetu. Nüüd alles tema elu algas. Kõik oli muutunud.
Möödus umbes kümme minutit, kui Deani telefon häält tegi. “Poole tunni pärast tavapärases kohas,” seisis sõnumis. Dean muigas laialt, käis kiireld dušši all ära, vahetas riided, võttis enda rahakoti ning lahkus taas kodust. Ema ja isa ei olnud ta näinudki ja ta teadis, et neid ei huvitagi mida ta teeb. Poiss võttis takso ja sõitis the empire state’i juurde. Seal ootasid teda kaks poissi ja kaks tüdrukut. Tema uued sõbrad. Palju paremad ja lahedamd, kui eelmised sõbrad, kes olid ikka täielikud luuserid.

Teise astme kurjuse abiline Postituste arv : 6 Age : 31

Hmm. Lõpus läks nüüd põnevaks, Dean on nii salakaval Very Happy

Nüüd võiks tulla midagi põnevat ja jahmatavat:)
Uuut!!!

Pealkiri: Re: New York, New York 2/4/2010, 19:18

Viimane lause omas täiega xD

Aga jutt on hea. Super. Uut.

Võlur Postituste arv : 59 Age : 27 Asukoht : Jõhvi

Jah ma nõustun Murtagh-iga Very Happy

Viimane lause oli kõva lol!

Iga tahes UUUT Laughing

Hüsteeriline naerja Postituste arv : 929 Age : 32

Väga hea, et teile meeldib :)
Üritan nüüd mitte nii kaua muneda.

Totaalne lumememm, noh!^.^ Postituste arv : 253 Age : 29

Mulle ka meeldis viimane lause ja jutt ja Claus ja Annie.
Uut :)!

Hüsteeriline naerja Postituste arv : 929 Age : 32

“Tsau,” lausus Chloe ja pani käed ümber Deani. “Tere,” vastas poiss ja suudles tüdrukut. Siis viipas ta ka teisele tüdrukule ja kahele teisele poisile. “Lähme,” ütles üks poistest, kelle nimi oli Henry ja nõksatas peaga. Teised vaid noogutasid ja viiekesi asusid nad mööda teed edasi sammuma. Kesklinn oli täis erinevaid inimesi, oli ju siiski laupäeva õhtu ja kuigi New Yorgis oli alati tänavatel palju inimesi, siis oli neid täna veel rohkem. Viisik aga ei pannud neid tähelegi, neil oli oma siht.

“Kas sa said Deaniga rääkida?,” päris Annie, kui Claus tagasi tema tuppa oli jõudnud. “Ei, ta tormas enda tuppa ja nüüd oli ta juba läinud.” Annie kortsutas kulmu ja lausus: “tal on selle Chloega ikka vist väga tõsine värk, et koguaeg temaga on.” Tegelikult ei olnud tüdruk isegi kindel, et Dean Chloega aega veedab, kuid ta lihtsalt eeldas seda. Claus kehitas õlgu. “Võibolla on vennaraas lihtsalt väga armunud.” Annie muigas. “Samamoodi nagu mina,” lisas poiss siis ja pani enda käed ümber tüdruku ja järgmisel hetkel suudles teda kirglikult. Ta armastas seda tüdrukut tõesti nii väga! Annie sulas, kui Claus teda suudles. Nüüd oli ta veel rohkem kindel, et nad saavad koos hakkama.

“Ära passi, mine kiiremini,” lausus Oscar ja lükkas Henryt edasi. Chloe, tema sõbranna Tina ja Dean olid juba sees, Henry oli jäänud ringi vahtima ja see ajas Oscarit närvi, neil ei olnud vaja vahele jääda. Kuigi see oli räpane urgas, liikus tänaval ikka rahvast. “Ja jah,” mühatas Henry vastu, minnes nüüd juba kiiremin aknast sisse. See oli suur maast laeni aken, mis oli laudadega kinni löödud, kuid kaks lauda olid nüüd lahti kangutatud ja see oligi sissepääs baari. Seda olid teinud Dean, Herny ja Oscar juba kaks päeva tagasi. Nad olid sellest kohast kuulnud kellegi tuttava tuttava käest ning nüüd veetsidki nad seal aega. See oli mingi vana mahajäetud baar, mis oli omal ajal kindlasti päris kõvasti raha sisse toonud. Sinna sisse oli jäetud kõik mööbel, mis seal ka siis oli olnud, kui baar veel töötas. Muidugi olid need üsna lagunenud ja mõnes kohas olid ka termiidid oma töö teinud. Henry pühkis varrukaga leti tolmust puhtaks ja asetas kotikese valge pulbriga sinna peale. Teised olid endale toolid võtnud ja istusid nüüd ümber leti, vaadates kuidas Oscar pulbrist viite triipu hakkab vormima.

“Tere hommikust kaunitar,” lausus Claus, kes oli enne tüdrukut ärganud ja teda magamas vaadanud. Nüüd oli ka Annie silmad avanud ja vaatas otsa Clausile. “Tere,” vastas tüdruk ja naeratas, ringutades ennast seejärel. “Pane ennast riidesse, ma tõin süüa ja siis on mul tänaseks plaanid,” ütles Claus viimaks, andis tüdrukule kiire musi ja tõusis seejärel voodist. Annie ei jõudnudki küsida, et mis plaanid, sest Claus kiirustas toast välja. Kui tüdruk viimaks ennast istukile ajas, märkaski ta laua peal kandikut piima, pudru ja võileibadega. Ta naeratas. Claus oli nii armas! Samas lootis ta, et poiss ei taha hakata koguaeg tema eest nimodi hoolitsema. Tal oli vajadus ise ka midagi teha.
Tüdruk sõi, käis siis kiiresti pesemas ja seejärel pani endale selga mugavad riided, milleks olid teksased, valge maika ja selle peale pusa. Jalga tõmbas ta valged tennised.

Viimaks läks tüdruk esimesele korrusele. Seal oli vaid James, kes taas midagi läpparis toimetas. “Kus Laura on?,” päris Annie, istudes teisele vabale diivanile. “Läks šhoppama,” vastas James, tõstes vaid korraks arvutilt pilgu. Samal ajal oli ka Claus trepist alla jõudnud ja seisis diivani kõrval. “Oled valmis minema?,” päris ta Annie käest, endal pisike muie näol. “Jah aga kuhu?,” tahtis Annie teada, selle pärast oli ka tema hääletoon tungivam, kui muidu. “Saladus, varsti näed,” vastas aga Claus vaid, keeldudes ütlemast. Annie muigas. “Totu,” ütles ta poisile ja tõusis diivanilt. Nad lahkusid koos kodust.

Annie ema ja isa ei olnudki eile helistanud, ju oli neil vaja veel selle peale mõelda. Annie oli korraks selle peale mõtelnud ja nüüd ei saanud ta enam rahuneda. Mida nad pidid nii kaua mõtlema. Claus juhtis autot osavalt läbi tänavate, kuigi ta pidi tihti peatuma, sest ummikuid ikka leidus, kuid poiss sai aru, et Anniel on midagi viga. “Kas midagi on lahti?,” päris ta, peatudes taas punase foori taga. “Ma mõtlesin lihtsalt ema ja isa peale, nad ei helistanudki eile,” vastas Annie, vaadates ise aknast välja. “Ära muretse, nad helistavad nagunii. Niikaua, palun ära mõtle selle peale täna.” Claus naeratas, pannes enda käe korraks tüdruku omale. Annie noogutas. Ta tahtis tänast päeva nautida, kuigi ta ei olnud ikka veel aru saanud, kuhu nad teel olid.

Pealkiri: Re: New York, New York 5/4/2010, 20:40

Narkoteema?

Claus on armaaaaas Very Happy

Hüsteeriline naerja Postituste arv : 929 Age : 32

Deani narkoteema oli mul kavas juba ammu sisse tuua. Ja nagu ma mainisin.. oleks pidanud selle jutu vist ikka draama alla panema, sest nüüd hakkab veel rohkem draamat toimuma xD

Me like Claus too

Pealkiri: Re: New York, New York 5/4/2010, 21:46

Ma olen viimasel ajal nii paljusid jutte lugenud kus ongi põhiliiniks narko. Alles eile lugesin mingit ülipikka juttu, mille üks sõber saatis. Lihtsalt nii palju on igal pool seda narkojama, et hakkab ära tüütama, aga no selles jutus ma arvan, et kannatan välja Very Happy

Sest jutt meeldib.

Aga Claus meeldib sest ta on nii hooliv kuidagi... Nõrkus hoolivate poiste vastu vist... -.-
Vahel mulle muide üldse Clausi nimi ei meeldinud, sest ma kippusin ette lisama alati Santa Very Happy

Lolllaps, eksole? Very Happy

Aga jah... Nüüd on Claus ikka Claus. Ei mingeid eesliiteid Very Happy

Pealkiri: Re: New York, New York 5/4/2010, 22:00

Suht armas.
Narkoo... Rikutud lapsed

Uut.

Hüsteeriline naerja Postituste arv : 929 Age : 32

Sellesuhtes, et narko on jah tänapäeval "pop" teema aga ma ei toonud seda sellepärast sisse. :)

Ma ise mõtlen ka vahepeal, et Santa Claus:D

Noh, mul oli koolis kunaig tüdruk Santa ja oleks lahe, kui tal oleks poiss Claus juuh xD

Ma ei saa kindlalt ütelda kuna uut tuleb Very Happy

Pealkiri: Re: New York, New York 5/4/2010, 22:26

Igatahes ma ootan mis saama hakkab... Very Happy

Võlur Postituste arv : 59 Age : 27 Asukoht : Jõhvi

Dean ei tohi narkomaaniks hakata:S:S
Muidu UUT Very Happy

Hea

!

Hüsteeriline naerja Postituste arv : 929 Age : 32

Mis tal enam hakata, ta juba ongi xD
Jutu alguses tõmbasid nad kõik koos kanepit ka ju:P Aga nooh..nüüd tema kangema kraami peale üle läinud Razz

Totaalne lumememm, noh!^.^ Postituste arv : 253 Age : 29

Väga hea, meeldis.
Ei viitsi pikalt kirjutada- paha olla :)
Loodan, et saan andeks.
Uut :)!

Naerupall Postituste arv : 12 Age : 32

Paluks nüüd väga uut!!! ;D

Võlur Postituste arv : 59 Age : 27 Asukoht : Jõhvi

Suva see kanep triip on palju hullem :S
Igatahes nagu ma kordan siis UUT lol!