MEIE JUTUD Järjejuttudele pühendatud foorum |
|
| Mike Goldwin. ( 120. osa) | |
|
+20Murtagh HannaLiisaaa Karolin Keiti Anny swessu chelsea ThatsMe Liina Lammas EITC. padjanägu, [h] black Kärolyn Krissu Pharaoh SixxBitch spring Diana. nasicc 24 posters | |
Autor | Teade |
---|
SixxBitch Kärameister
Postituste arv : 1036 Age : 31
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 9/12/2008, 20:41 | |
| VÄRDJAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAS TOTAL VÄRDJAS OLED SA ! ! ! ! ! ! ! !! Mhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhh Laubale? LAUBALE????? MHHHHH. Uut, raisk! | |
| | | Liina Musafriiik
Postituste arv : 619 Age : 31 Asukoht : Muhu :D
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 9/12/2008, 21:16 | |
| Suudlused laubale on armsad tegelt. Nad on nii paari moodi, kuidas nad ise aru ei saa, kuidas asjad peaks olema? Oeh. Ja uut tahaks ka millalgi. | |
| | | Pharaoh Juudijõulupuu
Postituste arv : 248 Age : 31 Asukoht : Suure-Jaani
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 9/12/2008, 22:00 | |
| Lõpuuks uued osad .. tubliii :) Ästi armsad olid =) Kuigi jah.. vahepeal ma juba mõtlesin, et teedki kõigile seda rõõmu, et Claire ja Mike vahel midagi toimuma hakkab ^^ aga jah.. samas.. sa vist ei kavatse seda veel niipea teha ma usun Aga suupper oli :) Tõsiselt meeldis ! UUt :) | |
| | | Lammas Fanaatik
Postituste arv : 1119 Age : 31 Asukoht : Lalalalambamaa
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 9/12/2008, 23:46 | |
| tegelikult kaa muuda oma lõpp happily ever afterika ja nad võivad kohe alustada. aga no tõesti... jälle nii et kõigepealt ei tule tükk aega ja siis tuleb palju korraga?:Dniiet nüüd ma ootan lähiaja jooksul veel mitutmitut osa:D
edit:ahjaa ma unustasin mainida.... LOLLAKAAAS.. laubale???? ja ta ütles et ta tahab suudelda teda mitte tõsiselt????????? | |
| | | spring Veriveri loveable
Postituste arv : 867 Age : 28 Asukoht : outer space
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 10/12/2008, 12:07 | |
| Ohjah. Ei, mina ei sõima. Hetkel. Väga hea, et ei suudelnud. Ja ei suudlegi. :) Need lauba-musid on küllalt. Sest need ei muuda midagi. Aga väga armas osa oli. Ja kogu see veepargi-värk tuletas mulle nii väga ühte... mm... asja meelde. ;D Ei avalda, mis asja. Jahm. Väga meeldis. Uuut, ja et täna oleks üleval. | |
| | | nasicc Pehme admin
Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 18/12/2008, 21:25 | |
| Nonii. Sille oli täna tubli. Tglt te oleksite juba päeval osa saanud, aga... Mu MG vihik oli kadunud ja selleta olen ma omadega perses. Ma ei tea, kas juba mainisin, aga Kärkale minu mahalöömise ülesannet usaldada ei saa. Ai, vist mainisin... Ja et.. siis siis uus osa. :) Loodan, et meeldib sama palju ja rohkemgi, kui eelnevad. Love u all ! :) Ja Häid Pühi minu poolt, kui me enne jõule enam ei kohtu. ;D tervitustega Mike´ilt ja Claire´lt. 88. Osa Claire sikutas enda seeliku äärt närviliselt allapoole ning silmitses end ettevaatliku ilmega peeglist. Prillide taga olevad silmad olid tõsisemad ja tumedamad, kui muidu... Juuksed olid kukla taga kõvasti krunni keeratud. Tüdruk ohkas ning kontrollis, kas telefon oli hääletu peal. Oli. Oeh. Ta peaks siin Mariele toeks olema, mitte WCs oma välimust kontrollima. Kuid kohe-kohe oli tema kord tunnistama minna. Kas ta saab sellega hakkama? Ega ta midagi hullu ja valet ei ütle? Kas Marie pääseb oma isast? Kas´e oli nii palju, et tüdrukul hakkas nendest pea ringi käima. Kuigi ta polnud mingi võtmetunnistaja, oli ta kindel, et tema sõnad loevad, ja mitte vähe... Ta oli näinud, kuidas tunnistajapingis istunud Freddie pihuks ja põrmuks tehti. Noormees oli nii närvis olnud, et tema muidu kohevad ja natukene lokkis juuksed olid lõpuks tänu higile pea külge liimunud. Ning isegi kõige tagumisse kohtusaali otsa oli Claire ära näinud, kuidas poiss värises... „Kaua sa Marie Johnsonit teadnud oled?“ oli prokurör küsinud, endal kõrk ilme peas ja käed hooletult taskus. Nagu ta oleks oma võidus kindel. Freddie, Marie ja Claire´i enda kaotuses kindel. Freddie ei paistnud esialgu küsimust mõistvatki. Härra Watson oli siis uuesti, aeglaselt ja selgelt, silphaaval küsimuse esitanud. Saal oli naernud. Freddie kohmetus ja lõi punastades pilgu maha. „Poolteist kuud...“
„Ja kas te olete sattunud peale hetkedele, kui neiu isa on teda ahistanud? Kuidagi väärkohelnud, kasvõi näpuotsagagi puudutanud?“ See toon... Sõjakas... „Ei, ma...“
„Mille alusel te siis väidate, et asi on nii, nagu minu kliendi tütar väitis?“ Võidurõõm pidavat kõige siiram rõõm olema... Watson oli ehtne näide. „Tema sõna...“
„Haa!“ Võidukas rusikas vastu lauda. Watson oli vendekohtu poole pöördunud. „Ja siin ristuvadki minu kliendi – ausa, korraliku ja igati puhta registriga mehe, oma tütre armastava isa - ning tema armastatud tütre - Marie - tunnistused. Tütre, kellel pole ette näidata midagi muud peale arstliku tõendi, et ta on vahekorras olnud. See probleem on lihtne lahendada...“ Saalist käis läbi väike kohin. „Tüdruku, kellel pole jälgegi sinikatest ega väärkohtlemisest.“
„Protesteerin!“ Oli Marie kaitsja püsti tõusnud. Naine oli hetke kõhelnud... „Kuid miks, kui teie klient on nii auväärne ja armastav ning hooliv oma tütre suhtes – miks peaks midagi sellist üldse juhtuma?“
„Aga ei juhtunudki... Selleks pole põhjust.“
„Ma sõnastan siis küsimuse ümber – miks peaks Marie midagi sellist valetama?“ Härra Watson kehitas õlgu. Tema paksude rasvavoltide vahele pistetud kulmud olid lõbustatult üles tõstetud. Mõrd... Meessoost mõrd. Lits, lipakas, kaabakas, persevest, teisejärgulise tähtsusega tapasaadus... Claire oleks tahtnud talle kallale karata... „Seda küsike temalt, issand jumal! Plika vaatab siin praegu oma suurte, teeseldud hirmus silmadega meile kõigile otsa – välise ingli all on peidus saatan!“ Marie kaitsja turtsatas. „Miks, kui tohib küsida, üritate te iga oma lausega minu klienti mustata ja enda oma ausse tõsta? Kui teie klient on nii puhas, süütu ja mida iganes... miks on vaja seda rõhutada? Inimesed peaksid seda iseenesestki nägema.“ Claire oleks sel hetkel tahtnud Proua Hevstone´i kallistama tormata. Vaid Mike´i toetav käsi ühes ning George´i oma teises käes olid teda tagasi hoidnud. Tom ei saanud tulla... Tüdruk ohkas... „Kuradi...“ Härra Watson oli lausa tormanud Marie kaitsja poole, kes ehmunult tagasi põrkus. Kohtunik oli oma haamriga paar korda vastu lauda löönud. Pinged olid mõneks ajaks maandatud ning kergendusest ohkav Freddie pääses tunnistajapingist. Claire pilgutas talle silma, kuigi praegu järele mõeldes... see polnud vist eriti julgustav. Kuulutati välja pooletunnine vaheaeg ning Claire oli põgenenud. Marie oli jäänud kössi ettepinki istuma, Proua Hevstone midagi tungivalt kõrva sosistades. Claire ohkas raskelt ning toetas oma pea vastu külma kiviseina. Ta tahtis seal Mariel toeks olla, kuid ei suutnud. Hommikul oli nende vestlus piirdunud vaid kallistuse ning edu soovimise ja tänamisega. Tüdruk kogus end hetke ning avas naiste tualeti ukse. Mike toetus oma laisa elegantsiga vastu vastasseina ning märganud tüdrukut, astus ta kiiresti lähemale. Uskumatu, kui pikad jalad mõnel inimesel olla võivad... Claire naeratas jõuetult. „No kurat...“ Mike võttis tüdruku õlgadest kinni ning tõmbas ta toetavalt enda vastu. „See kuradi kuradi kurat. Watson või mis ta ka polnud... Ebameeldivamat tüüpi annab otsida... No ma kohe ei taha, et sa sinna ette lähed... Läheks sinu eest, kui saaks...“ Claire´il oli kohati tunne, et tast pigistatakse hing välja. Kuid Mike tahtis ju head... „Ma hindan seda, et sa üldse siin mulle toeks oled,“ vastas Claire vaikselt, oma käsi ümber noormehe põimides. Silmanurgast nägi ta lähenevat George´i kes oli oma kahte kätte kuidagiviisi kolm auravat joogitopsi ära mahutanud. Claire tõmbus Mike´ist eemale ning noormees toetus taas vastu seina. Tema pea kohal ilutsev kell teatas, et kohus algab uuesti kaheteistkümne minuti pärast. George, surmtõsine nägu peas, ei öelnud midagi, aga ulatas Claire´ile ja Mike´ile kakao, kes oma jooki sellegipoolest kerge irvega silmitses. „Aitäh.“ George noogutas hajameelselt ning hakkas oma kohvi lürpima. Mike sikutas Claire´i kergelt varrukast ning tõmbas ta enda kõrvale. Tüdrukul loksus natukene kakaod kingade peale ning ta vandus. Mike vabandas vaikselt. Claire rehmas ebamääraselt käega ning võttis siis topsi ümbert salvräti, millega oma kingi puhastama hakkas. Samal ajal läks keegi oma hooletusest kinganinaga tema mahaasetatud topsi vastu ning see lendas ümber. Claire vandus ning järgmisel hetkel oli ta oma salvräti peost visanud ning nuttis, pea põlevedele toetumas ja käed pead kaitsmas. Ta oli läbi. Ta ei talunud seda pinget. Ometigi oleks ta siin pidanud Mariele toeks olema... Tundnud kellegi tugevat kätepaari oma õlgade ümber sulgumas, adus neiu, kuidas Mike tema kõrvale kükitab. „Tule, lähme hingame värsket õhku...“ soovitas noormees vaikselt. Claire tõmbas korra ninaga ning noogutas siis. Tal polnud praegu aega oma tunnetega tegeleda... Ei olnud, ei olnud, ei olnud! Ta oli ju järgmine tunnistaja... Sellegipoolest lasi ta poisil end püsti tõmmata. Silmanurgast distantsi hoidva murelikku „vanaisa“ nägu nähes üritas Claire talle naeratada. Virilalt. Tulemusteta. Ta kõndis vaikselt, Mike´ile toetudes, hoonest välja. Talle absoluutselt ei meeldinud need silmapaarid, mis neil tee peal silma puhkasid. „Tule, istume siia... Riided on suva.. Nagunii istud sa seal ka tagumik allpool.“ Claire turtsatas ning istus Mike´i kõrvale. Hoone trepilt avanes ilus vaade pargile. Claire ohkas ning ristas süles käed, näpus olevat sõrmust ära võttes ja taas sõrme lükates, ära võttes ja taas sõrme lükates... Mike ohkas ning pani oma käe taas ümber neiu õlgade, ütlemata midagi. Claire sulges silmad ning mõtles kõige üle hoolikalt järele... Mis toimunud oli, mis toimuma hakkas... Kuid mida rohkem lõpu poole ta jõudis, seda teravamaks muutus Mike´i kohalolek. Kuidas too oli lihtsalt istunud ja... olnud. Alati ei pidanudki midagi ütlema. Vaikus on parimad sõnad üldse... Alles nüüd tüdruk mõistis, mida see teadmine tähendab. Kiire pilk käekellale näitas, et neil oli veel aega kolm minutit. Tüdruk ohkas ning tõusis püsti. Kogu tee kohtusaali ei teinud Mike muud, kui pigistas tema õlga. Ja Claire oli noormehele selle eest ütlemata tänulik. | |
| | | SixxBitch Kärameister
Postituste arv : 1036 Age : 31
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 18/12/2008, 22:00 | |
| Oeh...:) Nii super-super armas :) Tõeliselt hea. See kord polnudki seda suudlust vaja. Vaikus ütles kõik. Ma ootan uut osa, et sa teaksid Ps: miks Kärkale siis seda tööd usaldada ei saa? Et jah, uuut! | |
| | | nasicc Pehme admin
Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 18/12/2008, 22:02 | |
| Sest ta tuleb mu juurde, vibutab rusikat ja siis me naerame. | |
| | | SixxBitch Kärameister
Postituste arv : 1036 Age : 31
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 18/12/2008, 22:06 | |
| Loll Kärka! Mis ma pean ise siis kohale ronima?? Fine -.- | |
| | | nasicc Pehme admin
Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 18/12/2008, 22:11 | |
| Muig. | |
| | | Lammas Fanaatik
Postituste arv : 1119 Age : 31 Asukoht : Lalalalambamaa
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 19/12/2008, 00:07 | |
| häh... ma alles nüüd avastsain et uus osa... hea! ja oota sa vaid kui ma türile tulen ja nad selleks ajaks krralikult suudelnud ei ole siis ma kõdistan su surnuks:D mwhahaaaa:d | |
| | | nasicc Pehme admin
Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 19/12/2008, 10:12 | |
| Kõdistama... jaiks... mm... what if i´m out of town? | |
| | | Kärolyn Magus maius
Postituste arv : 2124 Age : 32 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 19/12/2008, 12:50 | |
| No ma ju ei saa teda ära tappa, siis me ei saa uusi osi enam. Tal igavesel tondil pole ju neid ette ka kirjutatud. | |
| | | Lammas Fanaatik
Postituste arv : 1119 Age : 31 Asukoht : Lalalalambamaa
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 19/12/2008, 13:18 | |
| | |
| | | nasicc Pehme admin
Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 19/12/2008, 15:06 | |
| Phh. Nõmedad olete. | |
| | | spring Veriveri loveable
Postituste arv : 867 Age : 28 Asukoht : outer space
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 19/12/2008, 16:21 | |
| Armas.. Ja ma tõsiselt ei oska midagi muud öelda.. :) Väga hea, et pole suudelnud. Ja ei suudle. Nad ei tohiks oma sõprust ära rikkuda . Jahm. UUT ! | |
| | | Liina Musafriiik
Postituste arv : 619 Age : 31 Asukoht : Muhu :D
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 19/12/2008, 18:39 | |
| Ma ei teagi nüüd.. Natuke tahaks, et tal Tomiga kõik korras oleks, samas tahaks, et ta hoopis Mike'iga käima hakkaks ja siis tahaks, et nad Mike'iga samamoodi edasi oleksid. Sa ajad mind segadusse. Aga mulle ikkagi üliüliväga meeldib. Ja uus tuleb varsti, eksjueksjueksju? | |
| | | SixxBitch Kärameister
Postituste arv : 1036 Age : 31
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 19/12/2008, 18:59 | |
| Kärkaaa, see arutlus on mul Sillega olnud juba, siis ta lihtsalt piinleb surnuks ning siis tuleb tagasi zombiena ning kirjutab edasi | |
| | | nasicc Pehme admin
Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 19/12/2008, 20:16 | |
| Ävts. Uus osa tuleb... loodetavasti varsti. | |
| | | nasicc Pehme admin
Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 23/12/2008, 16:07 | |
| Nonii. Uus osa. Shallalalalalalallaaa. Hope u like it ! 89. Osa
„Kaitse kutsub tunnistama Amanda Westi!“ Claire tõusis, süda rinnus tagumas, ning vaatas alla, Mike´i poole. Noormehe näol oli surmtõsine ilme ning ta pigistas kõvasti tüdruku kätt. Hetk hiljem oli neiu käsi vaba. George tegi talle silma ja naeratas kurvalt. Claire hingas sügavalt sisse. Ning teda vallutas hetkeks ükskõiksus. Nii sügav ja põhjalik ükskõiksus, et ta suutis nagu läbi unenäo kõndida mööda vahekäiku ette. See ei tundunud reaalne, kui ta tunnistajapinki istus ning enda ees asetsevat nägudemerd vaatas. Karmi olemisega Watson põrnitses tüdrukut oma laua tagant ning kontrollis poole silmaga midagi oma märkmetes, endiselt see niivõrd närvidele käiv rahulolev muie näol. Kuidas saab keegi pedofiili kaitstes oma võidus niivõrd kindel olla? Tüdruku mõtted katkestas üks Piibliga ettepoole rutanud mees ning Claire mõistis, et peab ütlema selle stamplause, kus ta lubab rääkida tõtt ja ainult tõtt. Esimese küsimusena küsitakse peaaegu alati, mis tunnistajapingis istuja nimi on. Claire oli seda täheldanud. Ning ta sisemus tõmbus krampi. Juba esimesele küsimusele vastamisega pidi ta valetama. Kena algus küll. „Jah, minu nimi on Amanda West.“ Nii palju siis tunnistaja usaldusväärsusest. Claire mõtles endamisi, mis peaks juhtuma, kui tema tausta uuritakse... Kui tuleb välja, et tal minevik peaaegu, et puudub. Ta ei teadnud, kui põhjalikku tööd George´i tuttavad teinud olid... Tüdruku mõtted arenesid veelgi kaugemale. Kuidas keset ajaloo tundi tulevad FBI agendid, kes panevad ta käed raudu ja tüdruku ära viivad. Seejärel kujutas Claire ette, et on kõige kuulsam idamaiste võitluskunstide valdaja ning ta teeb kõikidega üks-null. Klassiõed-vennad vaatavad teda tunnustavalt ja huilgavad. Seejärel läheks ja päästaks ta ka George´i ja nad asuksid ümber. Proua Hevstone vehkis tüdruku ees murelikult käega ning Claire raputas pead. Vett jooksma hakanud silmad korra kõvasti kinni pigistanud, avas ta silmad ning vaatas naist. Tüdruk polnud seda kaugelt märganud, kuid naise nägu oli talle sõna otseses mõttes pähe joonistatud. Kulmud puudusid – lainerijoon. Silmad olid tehtud suuremaks ja varjutatud tumedamaks. Põsed, mis muidu olid lohkus, olid meigi abil kõrgemale tõstetud... huuled üle piiri lopsakamaks muudetud... Kuid see naine meeldis talle. See naine oli nende ainus lootus. „Kõik korras, kullake?“ Claire vaid noogutas. Ta tahtis siit minema nii pea, kui vähegi võimalik. Kõikide pilgud olid talle suunatud ning väikese eksimuse – Watsoni poole vaatamise – näol oli neiu endale karuteene teinud. Selle õela, võidurõõmsa muige nägemine ei aidanud kaasa maad vallutanud hirmu ja meeleheite äraajamiseks. Oli ta millestki ilma jäänud? Mida Proua Hevstone öelnud oli? Claire ohkas. „Amanda,“ alustas naine taaskord, ettevaatlikult. „Te tunnete Marie´d. Olete üks ta lähedasemaid sõp-“
„PROTEST!“ Watson oli püsti karanud, veelgi võidurõõmsam muie näol. Kohtunik viipas väsinult, andes Watsonile märku oma rääkimisvajaduste rahuldamiseks. „Kuidas saab väita, et üks inimene on teise lähedane sõber, kui kõne all oleva juhtumi puhul on tunnistajapingis istuv noor neiu West ja Marie tuttavat olnud kõigest umbkaudu kuu?“ küsis kogu saalilt, erilist tähelepanu vandekohtule osutades. Ojaa. Peaasi, et nemad uskuma jäävad, et lapsepilastaja on süütu. Kõik muu on suva, eksole? mõtles Claire maruvihasena. Ta pulbitses vihast. Läheks ja... läheks ja... läheks ja lööks sul munad kõhtu. Ise peaksid vanglas mädanema. Vaatame, mis näo sa siis teeks, kui su kongikaaslane sulle igal õhtul enne magamaminekut taha paneb ja kõik te oigeid kuulavad... Claire kutsus oma mõtted korrale. Kohtunik jäi hetkeks mõtteisse ning proua Hevstone kasutas võimalust ära, pöördudes terve kehaga Watsoni poole: „Ise armusid esimese pooltunni jooksul. Miks ei võiks kuu aega olla piisavalt pikk aeg lähedaseks sõpruseks?“ Watson kissitas silmi ning lõi käega. „Kuid selle rutakuse tulemus ei olnud midagi head. Kehv seks ja... kehv seks ja... veelkord kehv seks.“ Mees potsatas tagasi istuma ning Claire, kes kahtlustava ilmega kahte advokaati vaatas, hakkas midagi koju ajama. Oi... „No ega see on muidugi terve maailma süü, et sinul erektsiooniga probleeme on ja et sinu elu keskpunkt on seks ja rahulduse saamine. Mine soovahetusoperatsioonile ja muretse endale tupekuulid.“ Saalist kostus itsitamist. Isegi Claire, kes veel hetk tagasi kange nagu puukuju oli olnud, pidi pea ära pöörama, et ta irvitamist ei nähtaks. Mis siin nii naljakat oli? Nähtavasti kahe riiusoleva eksi kohtumine. Muud midagi. Kohtunik tagus haamriga vastu lauda ning nõudis saali vaikust. Claire hammustas põske ning pööras pea taas saali poole. Hevstone´i põsed õhetasid ning ta kohendas oma seeliku alläärt enne, kui ebaleva häälega jätkas. „Kas sa räägiksid meile hetkest, mil Marie sulle oma läbielatust rääkis?“ palus Hevstone iga silbiga kindlamaks muutuva häälega. Clair eheitis enne vastamist pilgu Marie poole. Tüdruk oli oma näo ära pööranud ning ei olnud vaja palju fantaasiat, et ära arvata, mis toimus. „Noh... Ee...“ Tüdruk vaatas abi otsides saalis ringi. Mike´i rahulik ja kergelt naerul – miks ta naeratas??? – nägu tõusis teiste seast eriti esile. Noormees tegi silma. Kuidas ta suutis peaaegu alati niivõrd... ükskõikne olla? Nagu kõik toimuv puudutaks teda vaid juuksekarva otsaga. Võib-olla sellepärast poiss suutiski oma kerge meele säilitada igas olukorras...? „Me olime sõpradega ujumas, aga Marie oli ainus tüdruk peale minu. Seega otsustasime me ühel hetkel minna sauna ja seal laval istudes me lihtsalt rääkisime ja siis ta... Ta ei öelnud seda otse... Ta alguses... vihjas ja...“ Claire´i kõri nööris miski. Tõesti. Kas kuu on normaalne aeg hea sõpruse tekkimiseks? Äkki ta tundis Marie vastu hoopis jälestust? Ei, mitte seda... Aga miks ta toimuvast niimoodi hoolis? „Ühel hetkel me lihtsalt kallistasime ja ma mõistsin, mida ta öelda tahtis...“ Hevstone noogutas aeglaselt. Ta oli seda kõike juba kuulnud. „Mis peale seda sai?“ uuris naine edasi. „Selle öö oli Marie minu ja minu vanaisa juures... Me... mina. Me.. Me ei tahtnud, et ta peaks oma isa juurde tagasi minema. Paljas mõtegi sellest, mis juhtuda võiks...“ Claire heitis kerge pilgu Marie isale. Istus seal, mugavas asendis, juuksed korralikult üle pea kammitud... Näol natukene murelikum ilme, kui Watsonil. Kui Claire poleks teadnud, mis selle fassaadi taga peitub, oleks ta arvanud, et tegu on korraliku ärimehega. „Ja järgmisel päeval me andsime asja politseisse ja Marie kolis peagi oma tädi juurde...“ Claire hingas pahinal välja ning vaatas siis ettevaatliku pilguga enda ees seisvale naisele otsa. Naeratus Hevstone´i näol oli rahustav. „Ja kas te usute Marie juttu?“ Claire noogutas. Sama tegi ka naine, kes teatas, et rohkem küsimusi pole ja suundus tagasi oma kohale. Kohtunik vaatas nüüd küsivalt Watsoni poole. „On teil küsimusi?“ Mees vaatas oma märkmetest üllatunult üles, kohtuniku poole, ning suunas seejärel oma sitikmustade silmade pilgu Claire´ile. „Ei, härra. Ei ole...“ Üllatunud Claire´il lasti oma kohale tagasi minna, kus ta endiselt jahmunult Mike´i kõrvale istuma vajus. | |
| | | spring Veriveri loveable
Postituste arv : 867 Age : 28 Asukoht : outer space
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 23/12/2008, 20:05 | |
| Appi. Millised mõtted. xD Eee... jahm. Naerda sai, ütleksin. Väga. Appi, ma ei oska enam midagi öelda. Naeran. See peaks kõik ütlema . xD UUT ! | |
| | | nasicc Pehme admin
Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 25/12/2008, 01:26 | |
| 90. Osa
„Suur-suur tänu teile kõigile...“ pomises Marie vaikselt, oma nina ette, maha, vaadates ning käsi mudides. Tüdruku silmades pärlendasid pisarad ning ta tõstis lõpuks pilgu, vaadates üle pika aja oma sõpradele taas sügavalt silma. „Ma poleks seda sinuta suutnud, Amanda...“ sõnas neiu veelgi tasasemalt, kui ta ühe väleda sammu ettepoole astus ning Claire´ile kaela langes. Tema järel Grace´ile, Tomile, Clayle ja lõpuks... Freddiele. Claire imestas siiamaani Marie mõju poisile. Freddie oli muutunud... normaalseks. Kuigi tüdruk pidi tunnistama, et igatses ka vana Freddiet. Kohati oli masendav istuda tunnis ja Tomiga kabistada, kui nende selja taga polnud enam see Freddie, kes midagi nilbet vahele pistis. Kuid samas... tal oli sõprade üle hea meel. Freddie ja Marie eemaldusid teistest paarkümmend meetrit, et rääkida ja Claire võttis Tomil käest kinni. Noormees ei öelnud midagi, lihtsalt seisis ja... oli. Siiski libises mõne aja pärast noormehe käsi tüdruku peost välja ning ümber neiu õlgade. „Sa oled tubli olnud...“ sõnas Tom vaikselt, peaaegu kuuldamatult. „Ma olen su üle uhke. Sa olid Mariele parim võimalik lahendustest...“ Tom surus tüdruku laubale ühe suudluse ning jälgis siis kauguses ilmunud bussi poole. Kõik neli ohkasid kui ühest kehast. „Jään teid kõiki igatsema. Hoiame ühendust,“ ütles Marie, kes vahepeal Freddiega naasnud oli, vaikselt. Ta haaras maast oma koti ning vinnas selle õlgadele. Ta pidigi oma tädiga elama minema. Isa polnud vabadusse oodata veel nii mõnedki aastad... Mitte, et ta meest oodanud oleks. Ja läinud see habras kuju oligi. Claire pöördus teiste poole. „Uskumatu... Tundub, nagu see jama oleks kestnud nii kaua, kuid tegelikult... Kaua sellest on? Kuu? Poolteist?“ keegi ei vastanud. „Teeme midagi...“ Ebaloomulikult vaikne ja tõsine Freddie lõi käed jõuetult kokku ning vaatas kahtlevalt teiste poole. „Mõni kohvik? Kino? Ajaa, meil pole kino...“ Noormees ohkas. „Tegelikult tahan ma lihtsalt koju minna ja... magada.“
Keegi ei osanud midagi öelda. Noormees oli Marieta kuidagi nii... tühi. „Ma arvan, et lähme siis parem lahku...“ pomises Grace lõpuks. Ta pani oma käe Clay õlale ning hakkas teda edasi nügima. „Lähme nüüd...“ Noormees muigas ning võttis tüdrukul käest kinni. “Ükskõik, mis, aga palun... mitte sööma.“ Tüdruk naeris, sunnitult. Claire saatis Grace´ile ühe kaastundliku pilgu, kui too Clay´ga eemale läks ning ohkas. „Näeme siis esmaspäeval, Freddie. Pea vastu...“ Tom rääkis sellega nii enda kui ka Claire´i eest. Noormees võttis tüdrukul taas käest kinni ning suunas teda korterelamute poole. Mõne aja vaikuses kõndinud, alustas Tom mõtlikult: „Vägisi tundub, et Freddie on määratud üksikuks jääma...“
„Ega asi nüüd nii hull ka pole.“ Claire muigas omaette. „Neil Mariega on võimalust... Ja vaata, mis sa siis veel teed, kui ta meist viiest esimesena altari ette jõuab. Ahh? Pead kibestunud poissmeeste eest kõne sellest, kuidas te arvasite Freddie´t igavene poissmees olevat?“ Neiu muigas ning nügis noormeest. „Ah või nii.“ Tom naeratas ning vaatas kaugusesse. „Mul on võimalus see kogemus Freddielt võtta.“ Tüdrukule otsa vaadates tegi noormees silma ning ei lausunud enam midagi. Claire aga tundis, et hõljub kuskil... seitsmenda taeva kohal? „Tulen sisse ka?“ küsis Tom lõpuks vaikselt, kui ta tüdruku tema majani saatnud oli. „Parem ei... Vanaisa tahtis täna minuga midagi arutada...“ vastas neiu kurnatud häälel. Tal oli villand kogu sellest jamast, sekeldustest, tõmblemistest... Oli siis natukene aega rahulikku elu palju nõutud? Aga George oli välja näinud täpselt nii, et tal on jälle mingi hiilgav idee, milles Claire kaasa lööma peab... Oeh. „Okei. Näeme esmaspäeval,“ pomises Tom vaikselt, kummardus kergelt allapoole ning tõmbas neiu enda käte vahele. „Aga sa jääd mulle võlgu. Kohutavalt...“ seletas ta tüdruku näo igat tolli suudlusega kattes. Claire muigas ning lõpetas musimaratoni ühe tugeva suudlusega noormehe huultele. Kui too taaskord kummardus,et lisa nõuda, libistas Claire oma sõrmed enda ning Tomi huulte vahele ning pomises: „Distants, distants... Liiga palju head pole ka hea...“ Tom turtsatas. „Sõrmed sobivad ka...“ Claire raputas naerdes pead ning tõmbas trepikoja ukse lahti, vaevumata enam tagasi vaatama. Küll Tom sellest üles saab. On ennegi saanud. Kaks päeva. Elab üle... Tom oli vihjanud, et tahab temaga abielluda. Tüdruk oleks tahtnud sulada... „Vohh. Tere! Mis sinuga siis täna lahti on? Nii õnnis naeratus näol...“ uuris Clarissa oma korteriust sulgedes ning rõõmsalt tütrele otsa vaadates. „Tere!“ sädistas Claire mõtlematult, tõusis kikivarvukile, et emale põsele musi teha ning silkas üles, ise mõistmata, mis just juhtunud oli. „Tsau George!“ karjus Claire uksest sisse sadades ning käigu pealt mantlit nagisse riputades. Tüdruk heitis põgusa pilgu peeglisse ning sammus siis kergelt kööki, kus kuuma võileiba järava mehe vastu istus. „Tsau, tsau...“ pomises mees kergelt ohates ning võileiba lauale pannes. Ta vaatas vaevatud pilguga üles ajalehelt, mida lugenud oli ning voltis siis selle kokku. Claire vakatas. Kui George oli nii tõsine, pidi miskit teoksil olema. „Seega... mis tahtsid?“ küsis Claire mõne hetke pärast ettevaatlikult. George puuris teda mõned hetked oma tumedate hallide silmadega ning ohkas siis. „Kokkuvõtlikult. Ma arvan, et me peame lähiajal võtma ette reisi Cresttowni.“ Claire kortsutas kulmu, kuid ei öelnud midagi, kuna nägi, et George ootab võimalust jätkata. „Claire muutub iga päevaga üha enam sinu nägu. Seda pannakse üha enam tähele... Ja ma arvan, et me peaksime mu asjasse segama ning kuidagi põhjustama Claire´i minu juurde elamamineku.“ Claire vahtis George´i suurte silmadega, üritades kohala ajada teksti, mida mees ajas. Cresttowni, George´ile rääkida, Claire tema juurde elama saata... Mida rohkem ta sellele mõtles, seda geniaalsem ja lollikindlam plaan tundus. Kuid Claire oli enam kui kindel, et kuskil peab olema mingi mõra. Lahendus ei saa olla nii naeruväärselt lihtne. Ja kuidas, miks, peaks Claire George´i juurde elama minema? Pole ju mingitki põhjust... Claire´ile ka asjast rääkida...? Ei. Nii intelligentseks, kui Claire end pidada ka tahtis, pidi ta tunnistama, et 10aastasele pätale on taoline asi natukene liig. Kuid plaan kõlas sellegipoolest hästi. „Emm... Aga kuidas sa seda endale rääkida kavatsed? Sajad lihtsalt uksest sisse ja teatad, et oled tema viie aasta pärast ning minevikku reisinud ja palud abi? No ma ei tea...“ Claire vaatas ähmase pilguga aknast välja. „Ma nikerdasin juba siis ajamasinat...“ nentis George vaikselt. „Mul olid olemas kavandid, tohutud arvutused ja märkmed... Seda võiks nimetada mu elutööks...“ Mees vaikis hetkeks, silmitsedes mõtlikult oma laual ristatud käsi. „Me peaksime selle reisi varsti ette võtma...“ Claire ohkas ning toetas pea lauale. „Kas natukene aega rahulikku elu on tõesti liialt palutud?“ nõudis ta hädise häälega. „Tahaks... koolis käia, väljas käia, kodus vedeleda... Mitte käia mööda kohut, leida mingitest vanadest majadest surnuid, toetada oma sõpra kui...“ Ta jäi vait. George teadis küll palju, kuid esialgu oli nendel teadmistel veel piir. Mees polnud lõppu tähele pannud. „Kullake, meie elu pole rahulik ja normaalne alates hetkest, mil me siia saabusime...“ George raputas kurvalt pead ning ohkas veelkord. Sügav, raske ohe. „Kuid me valisime selle tee ja ma olen kindel, et me käime selle ka edukalt lõpuni. Lihtsalt... ettevaatlik tuleb olla. See kohtu asi... oli vajalik, kuid mulle ei meeldi meile tõmmatud tähelepanu...“ Claire tõstis pea ning vaatas mehe millegipärast säravatesse silmadesse. „Kui veenev taust meil üldse on?“ George kehitas õlgu. „Teooria on meil selge, mõned paberid ja tõendid... Kuid neil pole korralikku juriidilist alust ja kui küsida sinu „algkooliõpetajatelt“ sinu kohta, vahiksid nad küsijat ilmselt lolli pilguga.“ Claire ohkas. Vahva. „Igastahes,“ jätkas George nagu väikest vahepala poleks olnudki. „Sätiks mineku järgmisele nädalavahetusele. Ma julgen pakkuda, et kui kõik läheb hästi, on meil ka öömaja olemas...“ Tüdruk noogutas, teemast just mitte eriti huvitatud olles. „Kirby´l läheb ka hästi. Peangi ta koolist ära tooma... Ta peaks nüüd täielikult kasutuskõlblik olema...“ seletas George hajameelselt oma nina alla. Claire muigas. „Vahva.“ | |
| | | swessu Tsiklimees
Postituste arv : 430 Age : 31
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 25/12/2008, 01:39 | |
| Ma olen hetkel tegelikult jubeväsinud, aga... Ma lugesin selle läbi ja see tõi naeratuse näole. :) Kuigi, see oli mõnes mõttes kurb, oli see ikkagi ülimaltarmas. Sa ei tea, kuidas see meeldib mulle. | |
| | | Kärolyn Magus maius
Postituste arv : 2124 Age : 32 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 25/12/2008, 11:44 | |
| Oota.. sain ma nüüd õigesti aru et George tahab oma mineviku-mina juurde naaseda ja abi paluda et pisi-Claire tema juurde elama läheks? Aga mida Pisi-Claire'i vanemad sellest arvama peaks? Äkki nemad ei taha tagasi kolida? Kuidas mineviku-George nad ümber veenab? Mulle see plaan küll lollikindel ei tundu.. Aga ma sain arvatavasti valesti aru sest mul juhe koos.
UUT! | |
| | | nasicc Pehme admin
Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) 25/12/2008, 13:59 | |
| Kes rääkide Claire´i vanemate tagasikolimisest? Kes rääkis lollikindlast plaanist? Tglt mul vahepeal oli mõte, aga ma olin selle tulemise ajal poolteadvusetu ja ma ei suuda asja enam taastada. Aga sellega oleks Claire pikema jututa George´i juurde naasnud. | |
| | | Sponsored content
| Pealkiri: Re: Mike Goldwin. ( 120. osa) | |
| |
| | | | Mike Goldwin. ( 120. osa) | |
|
Similar topics | |
|
Similar topics | |
| |
| Permissions in this forum: | Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
| |
| |
| |
|