Need pisiasjad... 77/77

Nukker kõik on hästi. Mulle meeldis, kuigi Summer võiks oma isa boikoteerida... siis oleks jutt ilusam. ja ta TÕSISELT võiks Chadist üle saada. paras sellele Chad'ile siis. Vot.

Nojah, võiks...
Ja ülesaamisest niipalju, et hetkel ma arvan, et ta saab üle. Aga kui Chad tagasi ei tule siis erilist vahet pole ju

MINA MUIGAN
TEMA MUIGAB
NEMAD MUIGAVAD
TA MUIGAS
MUIE, MUIGAMA, MUIGAMINE
I täht on ilus täht, muide Sa ei pea seda J tähega pidevalt asendama, pole mitte mingisugust põhjust.

Aga muidu jah.. ma pole seda juttu vist eriti kommenteerinud.. Sest et ma olen laisk, yoo, ja ma arvan, et lühikese kommentaari kirjutamises ei ole erilist mõtet, eks. Aga jah, mulle ikkaveel meeldib ja.. mulle meeldis, et see oli selline reaalne. Mitte selline, et põletasin ära ja vsjoo ja üldse ei kahetse aga et ta ikka tahtis teada kaa.. ja seal oli raudselt, et Kent teadis sellest, eks?
Aga jah.. MUIGAMA. :)

EEEDIT. ma lugesin eelmisi kommentaare kaa nüüd. ett.. pole mitte mingisugts põhjust Chadist üle saada, ei.. ja see polekski loogiline kui ta nii kähku saaks, ses suhtes, et eelmises osas alles igatses teda ju. Ja selle isa kohta, et.. jah. Mai saa aru kuidas ta teda üleüldse veel terve mõistusega inimeseks saab pidada, tüüp tahtis inimest ära mõrvata. On seal siis vahet kas see inimene oli ta tütar või keegi teine? Njäkä, ma oleks eluaeg oma isa peale pahane.. Või vähemalt ei jätaks ma seda asja unustatavate asjade hulka vaid räääägiks sellest.. Jah.
Tsauki.

*naerab*
Tsauki Padjakas
ma vahel tükk aega nuputan kas I või J
Ma ütleks aga ma EI või öelda....
Kirja sisu ma äkki toon välja mõnes järgnevas osas või kunagi tulevikus näiteks epiloogis või kui see ei tule jutu sees välja räägin teile niisama, mis seal kirjas oli

Ohv koorssshh, et Summer ei unusta seda, mida isa tegi.

Kui Chad tagasi ei tule ja ta igatseb, ON vahet. Aga ei, ta peab üle saama. Ja ma ei ütle, et kiiresti (Inesele), aga nagu... aegamisi. Ja siis Chad tuleb tagasi ja on ka peaaegu üle saanud ja kõik on õnnelikud. (Mina eesotsas. )

nasicc: Mul on tegelikult hea vihjeid jagada, sest mu mõtted muutuvad pidevalt. Ütleme vihjeks nii palju, et üks neist kahest saab teisest üle aga teine mitte
Hetkel arvan nii.

padjanägu, [h]:

Hmmm.... raske otsustada, kumma ülesaamine rohkem meeldiks. XD

Aga Ines.... *ohkab sügavalt* Jaaaaa.....

On küll, ta istub siin minu kõrval, nõuab, et ma talle mõnda head Daughtry lugu laseks ja sööb õuna

Äkki tuleb uus homme...

Mhmhh, noh enam mitte. Lamab mu voodil ja loeb raamatut,
Keegi tahtis teda veel endale... nasicc vist. Seega te peate teda jagama

Daughtry lood ongi väga head

Kindel ?
He's already here with me... -.-

Mulle on hakanud ka Chad palju-palju rohkem meeldima kui alguses. Muidugi... noh, mina kujutan teda ette nii nagu kujutan... Ma ei tea milline mulje temast teile jäänud on.

kuna uus osa ?

Homme ehk mingi aeg :)

Palun, palun, palun, paluuuuuuuuun- uus osa
Nautige... :)
Loodan, et meeldib.

39. Sõbranna

Olin eelmisel õhtul oma kõhu nii täis söönud, et mul oli lausa ebameeldiv magama jääda. Keerasin end pidevalt ühelt küljelt teisele, otsides mugavat asendit uinumiseks. Lõpuks jäin kõhuli lamama ning tõmbasin põlved krõnksu. Sulgesin silmad ja uinusin peagi.
Hommikul ärgates avastasin end näoli padjast. Tekk oli sassis ning tundus nagu keegi oleks mu juustesse tuhat sõlme teinud.
Mingi vastik tirin ärritas mind iga mööda hiiliva sekundiga aina rohkem ning lõpuks tõstsin pea. Mu telefon, mida ma igal pool eriti kaasas ei tassinud värises ning helises vähemalt hommikul väljakannatamatut viit.
Sirutasin käe telefoni poole ning vaatasin ekraani.
Lexie.
Mu kallis ja armas sõbranna oli samuti häid uudiseid siis kuulnud. Noh, loomulikult...
Vajutasin okei-nuppu ning tõstsin telefoni kõrva juurde.
"Jaa?"
"Summer!" kilkas Lexie telefoni nii valju, et ma selle oma kõrva äärest kiirelt ära võtsin. Panin kõne valjuhääldi peale ning asetasin mobiili öökapile tagasi.
"Mis on?" uurisin pahural toonil.
Teises otsas valitses vaikus. "Eeh, kas sa magasid?" arvas ta ära.
"Jah," laususin napisõnaliselt ning keerasin end selili. Ma tahtsin teada, miks Lexie mulle nüüd helistas, kuid ma ei tahtnud seda temalt küsida. See oleks olnud kahtlane.
Küll ta ütleb mulle, sisestasin endale.
"Oi, sorry. Aga olgu, kell on nagunii palju. Oleks viimane aeg silmakesed lahti kangutada."
Vaatasin öökapi poole- kell oli peaaegu kaksteist. Ajasin end kiirelt püsti. Ma vist oleksin pidanud Lexie't tänama, sest tänu temale ma suvatsesin silmad avada. Ilma selle kõneta oleks ma võib-olla edasi maganud?
"Meil oli eile grilliõhtu, mis venis pikale ning ma sõin natuke liiga palju..."
Kuulsin naermist: "Oh, siis on küll kehvasti."
"Miks siis?" tõusin püsti, võtsin telefoni ja asetasin selle kummutile, et riideid otsides temaga ikka rääkida saaksin.
"Ma tahaks linna minna. Shoppama. Mõtlesin sind kaasa kutsuda, sest kellegi teisega mul pole sinna minna."
Seisin avatud riidekapi ees ning vaatasin kriitiliselt selle sisu.
Ega üks shopingutuur ka mulle kahju ei teeks... Pealegi mida muud mul siin kodus teha on? Lasen jälle ühel ilusal soojal suvepäeval mööda minna?
Loomulikult et mitte.
"Summeeeeer!?" hõikas Lexie nõudlikult ning äratas mind mu mõtetest.
"Vabandust, ma vajusin mõtesse..."
"Mõtlesid ikka kas tulla või mitte?"
"Ma arvan, et ma tulen. Mullegi kuluks mõned uued asjad ära."
"Juhhuu!" rõõmustas Lexie.
"Aga millega me lähme?" küsisin talt punaseid lühikesi pükse jalga tõmmates. Tirisin pidzaamapluusi üle pea ning asetasin käe kõhule, uurides põhjalikult kapi sisu, et mõni sobiv topp leida.
"Karta on, et bussiga. Üks läheb umbes pool kaks... Tagasi võime tulla poole kuuese bussiga või siis võime kellegi järgi kutsuda..."
"Tuleme ikka bussiga," laususin kiirelt ja haarasin riidepuult valge topi, mis tundus, et istub punaste pükste peale hästi. Õnneks oli see natuke lai ka, mis oli ainult hea, sest mulle tundus, et see raskustunne, mida ma tundsin, on teistele samuti nähtav.
"Kui sa seda soovid," nõustus Lexie mu ettepanekuga ning kuulsin kuidas ta ohkas: "Aga kuule, ma tulen siis sinu poole, eks? Siis saame koos bussile minna ja värki... Võin tulla?"
"Ja-jah, ikka," nõustusin natuke vastumeelselt.
"Ma jõuan sinna siis umbes... 10-15 minuti pärast. Tsauki!" lausus ta rõõmsalt.
"Tsau," vastasin kiirelt ja lõpetasin kõne. Tegin voodi kiirelt korda ja kobisin seejärel kööki. Mul polnud kõht tühi, kuid midagi juua soovisin küll. Sirvisin värsket ajalehte ning kuulsin varsti kuidas Kenti toast hakkas muusikat kostuma ning elutoast eristasin samuti mingeid hääli. Oletasin, et ju isa vaatab mõnd järjekordset mängu. Ema vaatas sellisel ajal haruharva telekat.
Kui ma ajalehe läbi sirvinud olin, tuligi kööki ema.
"Hommikust kullake. Sa näed ilus välja... Lähed kuhugile?"
Noogutasin: "Lexie kutsus mind endaga linna kaasa."
"Niisama või..."
"Riideid ostma ikka. Mõtlesin, et ostan siis äkki endale ka midagi, aga ma ei tea veel kui palju raha mu pangakaardil on."
Ema hammustas mõtlikult huuli: "Ma arvan, et seal peaks ikka nii palju olema, et sa endale midagi lubada saad. Sa pole ju vahepeal kaarti üldse kasutanud."
Naeratasin: "Ahjaa, ma ei mõelnud selle peale mitte üldse."
"Tobuke," naeris ema ja ulatas mulle suure rohelise õuna. Raputasin eitavalt pead.
"Oled juba söönud?"
"Ei. Mul on eilsest kõht ikka täis," vastasin ohates ning patsutasin oma kõhtu.
"Pole ka ime. Sa sõid eile päris korralikult."
"Mul oli täitsa paha olla vahepeal. Aa, muide Lex jõuab iga hetk siia. Me lähme siit koos bussile."
Justkui selle kinnituseks kuulsime mõlemad koputust ning ema hüüdis valjult "Jaa, sisse!".
Hetke pärast ilmus Lexie köögiuksele. Tal oli seljas valge topp nagu minulgi ja jalas lühike teksaminiseelik. Ta võttis päikesepriilid eest ning hoidis neid peos.
Vaatasin üllatunult tema uut soengut ning üritasin sellega harjuda. Lexie blondid juuksed olid ülilühikesed. Need ulatusid vaevu õlgadeni ning kui ta meile lähemale astus nägin, et juuksed olid järku lõigatud.
Ema astus julgelt tema selja taha, et soengut imetleda: "Oi, kui kaunis!" Lexie naeratas ja tänas teda.
Ema kihutas köögist välja, seletades, et töö ootab ning varsti kuulsin välisust kinni langemas. Uudistasin rahulikult Lexie juukseid.
"Kuidas meeldib?" küsis ta edevalt.
"Natuke harjumatu aga täitsa sobib sulle."
"Arvad? Minu meelest see soeng on täitsa äge," lausus ta ja sasis juukseid käega. Seejärel vaatas ta mind kaua asjatundliku pilguga: "Sa näed samuti täitsa kobe välja..."

Vaheosa, hea rahulik. Kas Lexie oli üks nendest, kes mulle meeldida ei tohiks?

Vaikus enne tormi- ma ei väsi korrutamast
Lexie võib sulle meeldida, kuid ta ei pea meeldima, sest ta on tegelikult üsna kahepalgeline.
Oh, mul tuli just hea idee seoses Lexiega Yay.

Mm, mina oleks Lexie peale veel sügavalt solvunud, sest sellised ei ole parimad sõbrannad... suhtuks väga ükskõikselt temasse. On jobu, mis teha.

Aga muidu jh, selline, ilma Chadita osa.

Oota uut. :)

Millal Lexi Lexie'ks muutus?

Mm.. Tahaks pilti ta soengust, ma ei suutnud midagi sinna kujutleda.

Ja siiis.. ajas shoppamisisu peale, mis on veider, sest ma ei armasta eriti poodlemist.

Ma kasutan Lexie puhul koguaeg midagi erinevat: Lex, Lexie, Lexi
Kõik on täiesti OKeid variandid.
vot nii...

Äkki otsin siis

Hahaa