Need pisiasjad... 77/77

Lihtne öelda

Äi vaidle vastu.

Vaidlen ikka.

Lavli.

I am.
*naerab*

Klaasikild muutid kõik kordades paremaks kui muidu oloeks olnud.
Nii mõnus oli jälle Chadist kuulda
Ma tõesti loodan, et ta jälle mingi lauslollusega hakkama ei saa...
Summer käitus väga...summerilikult.

UUt

Ma ei tahtnud jah, neid niisama liivale istuma panna ja lasta neil rääkida :)
Mulle meeldib ka, et Chad lõpuks tagasi on
Lauslollused jäävad hetkel ära

Ohjummal kui raske on kirjutada siis, kui tahad kirjutada aga mõtteid pole :) Jube, jube, jube
ma lihtsalt üritasin võtta end kokku, sest ma ju tean (ma arvan, et tean ) kui väga te uut osa ootate. Minu jaoks on selles midagi puudu... Ma ei tea, kas mul on raske harjuda, et nüüd on Chad ka jutus sees või mingi muu värk. Midagi igatahes on...
Aga OK, loodan, et meeldib...

56. Kild

Kui ma piinapingist pääsesin ja Chad liiva käega sügava augu kaevas ning klaasikillu sinna sisse kaevas, ei suutnud ma enam sõnakestki lausuda. Mu keel oleks justkui halvatud. Saatsin tema igavlevat tegevust pilguga ning ootasin, mis edasi hakkab saama.
Ma oleks temalt nii palju küsimusi tahtnud küsida, kuid miski minus ütles, et ma ei peaks seda tegema. Küll Chad ise räägib mulle kõigest.
Vaatasin, kuidas ta augu taas liivaga täitis ning selle käega kinni patsutas. Tahtmatult meenus mulle lapsepõlves liivalosside ehitamine ning mu suule ilmus naeratus.
Chad tõstis pea ja märkasin, kuidas tema üks suunurk kergelt muigeks kaardus. Seejärel ajas ta end maast püsti.
Nõjatusin ettepoole, et katsuda jalatalla all kohta, kus klaasikild sisse oli lõiganud. See valutas natuke, kuid see valu polnud enam nii hull, kui minuteid tagasi.
Hea seegi.
Chad potsatas minu kõrvale istuma ning pööras oma keha natuke minu poole. Jäin kivistunult enda ette vaatama.
"Ja kuidas sinul läinud on?" küsis Chad vaikselt justkui mitte midagi poleks juhtunud. Mind hämmastas rahu tema hääles ning pöörasin näo poisi poole. Mind ajas see küsimus lausa vihale ning usun, et ka mu silmist võis seda välja lugeda.
"Raskelt," suutsin läbi hammaste pressida ning keerasin oma pilgu Chadilt ära. Nägin silmanurgast, kuidas ta oma käsi üksteise vastu hõõrus ning langetas siis pea: "Sa ju valetad, Summer."
Välkkiirelt pöörasin oma pilgu talle. Olin sõna otseses mõttes hämmingus. Mina ja valetan? Mida ma talle valetasin?
Millal?
"Mida sa..."
"Sellega mõtled?" lõpetas Chad lause ja naeratas kurvalt: "Sa läksid eluga edasi ja see on ainult tore."
Raputasin eitavalt pead: "Aga ma ei valetanud sulle." Mind solvas, et ta mind selles süüdistas.
Chad vaikis ning kõik mida ma kuulsin oli ainult mere mühin ja meie hingamine. Vaid kuskil eemal kisasid kajakad...
Ma teadsin, et ma pole Chadile valetanud ning tõsiasi, et ta mind selles süüdistas, viis mind endast välja. Ta ei öelnud, mida ma olin talle luisanud ning see muutis olukorra veelgi rohkem väljakannatamatuks.
"Mulle meeldib, et sa oma eluga edasi läksid nagu ma sinult seda palusin, kuid see oli vaid osa plaanist. See ei pidanud päriselt nii minema."
Ma olin nii suures segaduses, et ei osanud mitte midagi selle peale öelda.
Olime tükk aega vait, kuni Chad suu avas ja lausus ühe nime: "Will?"
Mu süda jättis ühe löögi vahele ning mõtlemata tõusin. Jalga sisse löönud valu tõttu vajusin otsekohe palgile tagasi.
Chad naeratas: "Ma pidasingi silmas seda, et tänu Willile ei olnud sul tegelikult nii raske, kui sa arvad, et oli. Tänu sellele poisile oli neis päevis natukenegi päikest, eks?"
Noogutasin automaatselt. See oli ju tõsi. Will hoidis mind pinnal.
"Ma nägin teid ühel õhtupoolikul siin rannas koos. Teil oli lõbus."
"Sa olid siin?"
Chad naeratas: "Olin küll."
"Ma arvasin, et kujutan endale ette, et näen kedagi seal seismas," laususin naeratades ja katsin suu käega. Chad tõmbas õrnalt mu käe alla ja võttis siis sellest kinni: "Kui Willi poleks olnud, oleksin ma võib-olla juba siis sinu juurde tulnud, kuid äkki ongi parem, et ma meie kohtumise edasi lükkasin. Praegu teavad minu kohalolust vaid paar inimest. Sina, Kent, Will ja võib-olla ka see teine su sõber..."
"Evan?"
"Vist jah..," kehitas Chad õlgu ja vaatas meie käsi.
"Kas ta..." Mu sõnad jäid kurku kinni. Kuidas saab Chad kindel olla, et Evan ei latra kõigile edasi, et ta tagasi on?
"Me sattusime täiesti juhuslikult kokku," lausus Chad. "Muidugi oli üsna pime ja on ka võimalus, et ta ei tundnud mind ära või ei tulnud lihtsalt selle peale, et see võin olla mina."
"Aga millal see oli?"
"Samal õhtul, kui ma tagasi tulin."
Rohkem ma seda teemat torkida ei tahtnud. Ma ei soovinud raisata aega tülitsemisele. See oleks olnud nagunii mõtetu, sest kui kõik, mis toimus oli vaid tükike Kenti ja Chadi plaanist, siis...
Istusime kaua niimoodi käest kinni hoides ega lausunud sõnagi. Lihtsalt olime koos.
Peagi, kui tuul tugevnes, keeras Chad minult pilgu ja jäi enda ette vaatama. Ta oli mõtteisse vajunud ning tema eemalolek tekitas minus tunde justkui oleksin ma üksi.
Võib-olla oli see ka märk, et ma peaksin koju minema, enne kui mind tullakse otsima. Nagunii ei saa ma joosta või kiirelt kõndida, seega oleks juba aeg minna, et normaalsel ajal kodus olla.
Aga ma ei suutnud mõelda sellele, et pean minema. Ma soovisin jääda Chadi juurde... Kui väga poleks ma seda ka soovinud, ei oleks Chad sellega päri olnud.
Nõjatusin Chadile lähemale ja suudlesin teda lihtsalt niisama põsele. Ta keeras oma näo minu poole. Mulle tundus, et ta oli sellest isegi üllatunud.
"Ma pean minema," sosistasin väriseva häälega ja ajasin end aeglaselt püsti. Chad aitas mind ja käis peale, et ta võib mind kuni koduteeni saata, kuid tema turvalisuse pärast muretsedes loobusin sellest võimalusest. Loobusin kõigest, mis oleks võinud tol õhtul veel juhtuda...

Hmh.

(Kuna sellele järgneks küsimus, mis hmh või miks hmh, siis...)

Nad oleksid pidanud nutma hakkama ja üksteisele tunnistama, kuidas nad üksteist igatsesid või siis täiega karjuma ja tülli minema v midagi.

Vot.

Nagu alati oli ka see osa jumala super
Ma jumaldan seda juttu
Aitäh, et sa selle üldse välja oled mõelnud!
UUT!

nasicc: kas see poleks olnud tüüpiline? (ma kogu aeg mõtlesin teha draamat, kuid se oelks olnud võib-olla liiga usual...) Aga pm võib veel kõike juhtuda...

Karro: Thanks, Karro
Ma olen ise ka üsna õnnelik, et ma selle välja olen mõtelnud

Tüüpiline, aga rahuldustpakkuv. *noogutab entusiastlikult*

*hakkab naerma*

Usu mind võib-olla sa kunagi tänad mind, et ma siin mingit tüli ei korraldanud

Aga mõtle, oleksid sa tüli korraldanud, ma tänaks sind praegu. Ja me mõlemad oleksime õnnelikud.

Jah, ja kui pärast oled sa siiralt shokeeritud mingist draamast mille ma väga kergelt võin korraldada olen mina õnnelik ja sina miljon korda veel õnnelikum.
*Issand, mis lause *

Aega on, et draamat korraldada. Kui ikka korraldan

Täääääh!
Varsti saab

Miks ma alles nüüd teada saaan,et siin kaks uut osa on?? *nutab*

Aga Chad tuli tagasi ja see on nii megasuperhüpertore. Selle ajaga,mis ta kadunud oli on ta küll..võõraks muutunud või nii,aga ikkagi parem,kui Will.

Aga ma ei saa aru,miks nad Summerile oma plaanist ei rääkinud?? Nad ei oleks Summerile haiget teinud ja pealegi jäi haiglas mulje,et Summeri isa kahetses ja ma arvan ta oleks leppinud Chadiga. Isegi praegu ei läheks ta enam Chadile kallale ju.

UUT! :)

Ma väga ei saanud pihta, aga jah...

superrrrrrr , uuut osaaaa

*oi jummal kui palju vaatamisi... *

Emma: Eks näeb mis juhtuma hakkab. Mul on Summeri isa ja Chadiga üks eriline plaan, kuid ma ei tea veel kas ma kirjutan selle sisse.

nasicc: ma loodan, et sind lohutab see, et isegi mina ei mõista oma geniaalset lauset hetkel. Ma hiljem ehk viitsin mõelda selle üle

mina-olengi-see: No super, et Sulle meeldis

Täitsa...mittemidagi ütlev osa.
Mis oli tegelikult hea, sest siis kui nad oleksid kohe teineteise peale karjuma hakanud või suudelnud oleks asi seebi poole läinud ja seepi ma selles jutus küll näha ie taha.
palun uuut.

Sa hirmutasid mind esimese lausega
Ma ei taha(ks) ka seda seebikaks ära teha.

oh issand jumal külll... see jutt võlus küll mind nüüd ära.
alustasin eile selle lugemisega ja nüüd jõudsin lõpuni.
vapustav... lihtsalt hämmastav, kuidas saab nii hästi kirjutada.
loodan, et saab varsti uut osa, et jälle päev läbi mõelda, mis edasi saab.. see jutt mõlgub mul koguaeg mõtteis (:

Oi, aitäh, Kurmzu...
Ma ei kirjuta veel nii hästi, kui mõni teine. Arenguruumi on piisavalt. Aga mul on väga hea meel, kui sulle see meeldis
Ja uus osa tuleb varsti. Praegu pole mul aega kirjutada, kuid ma ise mõtlen ka kogu aeg, kuidas see edasi peaks minema