The Black Night

sest sa alles alustad sellega. siis on lihtsam järge pidada. pluss vampiirikütti nimi on mulle juba pisut vastumeelne, kuna see eeldaks, et vampiirid on kinda halvad, et neid tappa tuleb.

Jah, ja kuna Liisu meil siin on härra Crepsley fänn, siis on tema vampiiride POOLT. *naer*

Maitea... Ausaltöeldes mul polegi mingit põhjust, miks ma loen seda juttu. Ei saa olla enesekeskne ego ja ainult oma pisikeses maailmas elada. Sestap loen teiste loomingut ka.

mulle on alati vampiirid meeldinud ja seepärast ei meeldi mulle jah, raamatud, kus neid halvas valguses näidatakse. sellepärast nt ei meeldi mulle van helsingu film ka

Aga nad on muidu VKs ka heas valguses(minu lõpetatud jutt) st. et neid ei tapeta ära. Ja üleüldse ma sain küttide- idee üheli türgi kirjanikult.

Nägin und...nägin tõesti veidrat und. Seal oli üks inimene, kes mulle ütles, mida ma suudan ja mis võimed mul on. Minu küsimuse peale, et miks just mina, vastas ta: "Sest sinult ootab Azureus suuri tegusid. Sa oled Must Kass, tüdruk, mitte Sara."
See oli imelik, sest kui ärkasin, oli see kõik tõsi. Selle koha pealt asi imelikuks läkski...

Kui Sara külmkamber tühjana leiti, hakati kohe juhtumiga tegelema.

Arvati, et Sara surnukeha on varastatud. Märkide põhjal pidi varastaja olema paljajalu, kuna saapajäljed puudusid. Aga ta ei tegutsenud kinnastega, kuna sõrmejälgi võis leida kambrilt, seinalt ja mis kõige veidram - peeglilt.

Isegi Sebastianil polnud aimu, kus Sara surnukeha olla võib, kui teda põhjalikult küsitleti.

Sebastian ei julgenud öelda, et oli Sarat alles hiljuti näinud, kuna teda oleks ilmselt hulluks peetud.
Sõrmejälgede omanikku õnneks alles otsiti, ning seega oli meie Saral aega meelt lahutada küll ja küll, põrgu oli alles ees.

Kuid siiski keegi ikka teadis, kus Sara on. Ama Saki oli tänavakaltsakas, ning oli prügikastist leitud ajalehest näinud Sara pilti, ning artiklit tema surnukeha kadumisest.

Samal ööl ei saanud Ama und, ning läks öisele tänavale jalutama, teades samas, et see on ohtlik. Naine kõndis ümber nurga, ning nägi järgmist:
Mustapäine naine oli grupi sõpradega baari ees.
Ama tundis ta pildi järgi ära. See oli Sara Night. Aga ta oli elus ja noorem.

Ehmatusega sai Amale selgeks üksainus asi: Sara Night on elus.
Naine jooksis koju, ning ei saanud terve öö und.
Hommikul läks naine politseisse.

Sarast oli saamas öö pimedate nugrataguste staar. Ta laulis, ning aitas inimesi, ning inimesed, kes kuulusid heale poolele, armastasid teda, kuid samas vargad ja pätid vihkasid Sarat kogu südamest.

Oli aga asju, mida keegi tema kohta teada ei tohtinud. Näiteks seda, et ta on surematu. Seda ei teadnud, ega tohtinud teada keegi. Samuti hankis ta mõne ajaga piisavalt raha, et elada vagunelamus, spetsiaalses vagunelamute rajoonis, kus tema naabrus vahetus aeg- ajalt, kui mitte öelda, et iga päev.

Seega, arvad, et mu elu oli täuslik, jah? Jah? Tegelikult polnud see meelakkumine midagi. Surematus on üks igavene koorem siiani. Kui ma saaks seda koormat jagada...
Ah, mida iganes, igaljuhul pean veel elama hirmus, kuna kõik öised paharetid peavad minu peale viha, sest ma saadan neid vangi...noh, võimalusel jätan ellu.
Aga mu elu pole väärt elamist...samas ei saa ma ka end tappa, et olla koos sinuga, ema...

meenutab veidi minu juttu. tähendab, mul oli ka seal tüdruk, who kinda lived forever.
aga tahaks uut.
ahjaa, programminime ikka ei võtaks nimeks ju

See lugu on nii friik,kuid samas on hea vahepeal midagi ajuvaba lugeda.
Uut!:)

Maiu: Mis programminime? Kust sa seda võtad?

Emma: see lugu on ainuke, kus ma kasutan täielikult iseenda (aju)vaba ja friiki fantaasiat^^

Azureus. torrentiprogre.

Aaa.

Kas sa ei tahaks oma signatuure veidi väiksemaks teha? See teine on üle mõistuse suur.

Imelik jutt, aga meeldib. Nagu kõik imelik.

Tead, esmakordselt nõustun ma Espadaga. Mida ütles Pingu meetripikkuste signade kohta? Ma sain juba sugeda. Kui sul on niiväga seda signa vaja, ma teen sulle. Liikuva. Väiksema. nt samades mõõtmetes, nagu mu AOV või satukiva omad.

Jutust... Ma ei viitsinudki seda läbi lugeda, rush hour siinpool *hides*

Kummaline Ma tahaksin teada, kuidas on võimalik, et Sara surematu on.

PK, äkki on nii, et Sara pole mitte surematu, vaid surnud?

Ta EI OLE surnud!

*hides*

"Jah, ma surin. Esimene asi, mida mäletan, on see, et ma surin." sellest lihtsalt eeldasime, et ta suri, kuna ta ei saanud ju rohkem sel hetkel rääkida ja pikemat seletust pole ka tulnud.

No ta pakkus, et ta suri, aga ta tegelikult ei surnud. Ma lihtsalt üritan kuidagi seletada, aga enamasti see ei õnnestu.

kuidas selle loo kirjutamisega edeneb?

sama küsimus.

Ple aega ega viitsimist. Reklaam kadus ka minu soovil allkirjast minema.

Schlecht.

Warum? Why?

You're mean. Sul on lugejad ja sa vead neid nii lihtsalt alt? Häbene nurgas, pähhpähh. *pöörab solvunult selja*