Korter number 52. (14. Osa + 3. Ekstrat; Lõpetatud!)

No mina ei kujuta teda üldsegi 22 aastasena ette. Sille kirjeldused jätavad kuidagi nii lohaka ja sellise.. SELLISE mulje just täpselt nagu ma kirjeldasin.

Kui kuskil oleks poole sõnagagi mainitud ta kobedust, siis oleks see jutt loogilisem.

Kätu ütles sulle, Kärka, et sul puudub kujutlusvõime.
See, kuidas Birgit end pidevalt Urmast (tema lihaseid nt) silmitsemast keelab ja...
Urmase tekstist on asja rohkem aru saada, kuna ma üritan teda elumeheks teha.
Tuleb sitasti välja?
(Näete, mis 2 osa ühe päeva jooksul teeb. )

Ma t a h a n UUUUT!!!!!!!!!!!

kui ma neljandat osa lugesin siis ma lihtsalt pidin vahepeal pausi tegema ja ennast tühjaks naerma. nii hea lihtsalt.
SUPER!
ja nüüd ruttu ruttu uuut , :)

phh, sa oled jõhker eit ikka
ma ei suuda uskuda
see on niiii lahe
sõnatu, absoluutselt parim kirjutaja siin :)

Naerate, naerate...
...ja panete mind oma kiitmisega punastama :$ .

Ja ühtlasi tahame me kõik ka uut osa, et sind siis veel rohkem punastama panna.

x3


Ma pole nii amu koolis käinud, pole sööklaterrorit ka teha saanud.

... ja nüüd tuleb õnnistatud vaheaeg.

..milla jooksul sina lisad vähemalt 10 osa.

Kahtlen.
Sa mu ekooli oled näinud?
Gimme a sec.

11.01.2010 kirjandus Assignment Koosta uurimistööga seotud ARVESTUS (tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kasutatud kirjanduse loetelu (2 teemaga seotud teost, 3 perioodikaviidet, 1 teatmeteos, 4 veebikirjet), lisa (ankeet)) ARVESTUS
12.01.2010 Bvõõrkeel Assignment Tee töövihiku harjutuste põhjal lk 10- 13 kokkuvõte vihikusse juhtudest, millal eesti ja vene keeles ei lange nimisõnale esitatav küsimus kokku Д.п käändes (näiteks: uskuma keda? верить кому?, segama keda? мешать кому?.
12.01.2010 tekstiõpetus Assignment Ole valmis esitama kõnet teemal HARIDUS.
14.01.2010 meeskonnatöö Assignment Tunnikontroll: meeskonna loomine; meeskonna liikmete rollid. Tulemustele või ülesannetele orienteeritud rollid. Meeskonnatöö korraldusest. (Vaata tunnikonspekti, esitlus.)

Kuule vaata nüüd neid kuupäevi. Mul meeskonnatöös ja venes samad asjad. Keemias on mingid ülesanded. Ma ei kurda.

Kirjuta nüüd. Uut tahan.

A mina kurdan.
Ja nendele läheb ära vähemalt... kaks ja pool vaheaja päeva.

Ja ülejäänud päevade jooksul saad sa hulganisti osi lisada. Starting now.

Ülejäänud päevade ajal ma puhkan ja loen ja pean pühasid ja olen sõpradega ja oman elu. ;D

Hahaa.. Hea nali..

XD

See uus osa oleks ikka nii tore.

Mõtle, kui paljusid see rõõmustaks. Ma tean, et mina oleks kindlasti rõõmus. Ja rõõm on ju see, mis on oluline. Eriti nii suurepärase kirjaniku jaoks nagu sina Sille.

Rõõm. rõõm, rõõm...

Ma olen veidi hullunud vist juba.

*Istub arvuti taga, suu kergelt ammuli*

Fantastisch Kõik need kirjeldused ja see pööre seal lõpus ja...

Uut, igal juhul

Oh dsii, kaua ma ootan seda uut osa?

Natukene.
Teie palvetele on vastatud.
Loodan, et meeldib.
Pikki, armsaid kommentaare!
Jõulud tulemas ju ikkagist.
Ja, mm...
Kirjutasin seda, eksole. ja siis tekkis küsimus, et miks jumala paljudes juttudes, mida ma loen (ka inglastel tundub see kombeks olevat) kogu aeg karjutakse. Ühel hetkel inimene täiega normaalne, siis karjub. Ja üldse... suurem osa tekstist karjutakse. Tülitsedes ka... ainult karjutakse.
MIKS?!

6. Osa

...algus.

Birgit:

Astun korterisse ja seisatan, vaadates enda ümber avanevat kaost. Vaip on nurgas känkras, haiseb... ma ei taha teadagi, mille järele. Edasi kõndides näen, et elutoa diivanilaual on õllepudeleid, kartulikrõpsu jäänuseid... pooled neist vaiba sisse tallutud... ja kas seal on...?

Surun enda mao sisu allapoole ning kõnnin kahju hinnates läbi korteri. Pole siis ime, et Urmas telefonile ei vastanud... Ohkan.

Kuulen jooksva vee sulinat ning astun kavala muigega vannitoa poole. Turgutad end, ah? Turgutatakse PÄRAST tädi Ruti korteri elamiskõlblikuks muutmist, mitte ENNE.

Issand jumal. Kas Urmas laulab? Peatun, et selgemini kuulda. Jah, ta laulab. Ja minu suurimaks pettumuseks üldse mitte halvasti. Päris Pavarotti ta pole, kuid...

...aitab sest kassikontserdist.

Puudutan ettevaatlikult ukselinki ja kui tõden, et see on lahti, sulen silmad ning avan kärme liigutusega ukse.

Mulle paiskub näkku aurupahvak ning meenutades külma, mis enne nahavahel oli, oleksin ma praegu nagu Aafrikas. Oleks võinud ikka mantli ära võtta... Urmas on vist terve igaviku seda ruumi kütnud.

Ja palun. Palun, palun, palun tee nii, et vannikardin on ees. Palun, palun, palun.

Avastan, et laulmine on lakanud ning avan areldi oma silmad. Urmase nägu, kusgil vihase ja tulivihase vahepeal punetades, piilub vannikardina tagant.

„Kurat! Mis sul viga on? Enam rahulikult pesta ka ei või?! Lased kõik külma sisse... KASI VÄLJA!“

Virutan ukse ehmunult kinni. Umbes nagu siis kui matelefoni vastu võttes avastasin, et see oli mu eks ja mulle meenus, et tema helistamise põhjus on arvatavasti kinopiletite raha sissekasseerimine ajal, mil mul olid näpud täiega põhjas.

Oli tõbras.

See siin on ka.

Pool tundi hiljem istun diivanil, kus oma tagumikualuse olen korralikult igast saastast puhastanud. Käes on mul teekruus ning telekast tuleb mingi tobe jõulufilm. Urmas astub käterätiga juukseid kuivatades sisse.

Hingan sügavalt sisse ning avastan, et olen keele hammaste vahele võtnud. Urmase ülakeha on paljas. Kuradi paljas... Miks see on paljas? Tahaks silmad peita. Nii häbi on.

„Niisiis...“ alustab Urmas lähemale kõndides. Ta lükkab diivanilt sodi maha ning istub minu kõrvale. Kurat, ta on lähedal. Lähedal, lähedal, lähedal... See tema kaisus magamine... oh juudas. Loll Birgit. Loll, loll Birgit!

„Mul on tunne, et meil on probleeme... distsipliiniga.“ Urmase rätik on vahepeal ta kaelale rippu jäänud. Silmitsen seda ning ootan. „Neljas reegel oli, et üksteisele tuleb jätta isiklikku ruumi. Ma eeldan, et on arusaadav fakt, et kui teine on duši all, käib see isikliku ruumi alla.“

Noogutan.

„Niisiis... mida ma teada tahan, on, et miks sa nii tegid?“

Okei. Võib-olla ma olen tõesti lapsena kohtlemise ära teeninud. Miks ma siis tegin nii? Noh, sest et... Sest et... Sest et... Mai tea.

„Mul oli... hambaid pesta vaja. Vaata, ma unustasin hommikul pesemata ja rongile oli oht hiljaks jääda ja... nii rõve oli olla. Õuna ega nätsu ega midagi ka polnud... ja nii vastik oli olla. Vastikust vastikum...“ luuletan. Ja mis veel hea, on see, et see meeleheitel hääl, mis on tegelikult sellest olukorrast tulenev, sobib ka sinna teise olukorda.

„Ah... soo.“ Urmas paistab leebuvat. On ta tõesti nii loll?

„See selleks siis,“ pomiseb ta oma sooja märja käega hajameelselt mu õlga patsutades. Oh jumal, ära lõpeta, ära lõpeta...

Kurat.

„On sul kõht tühi?“ pärib ta püsti tõustes ning niuetelolevat rätikut kohendades. Rebin oma pilgu sellelt vaatepildilt ära ning noogutan. Urmase näole valgub lai naeratus.

„Kartulit on, ning natukene peaks veel liha ja kapsast ka olema...“

Vaatame hetke üksteisele otsa ning sprindime kööki.

Mis mul öelda... Armastus käib kõhu kaudu.

See oli nii armas osa. :)

Kui nüüd välja jätta see, et tsikk sinna vannituppa ronis. Miks ta sinna läks? Tõsiselt veider. Ma oleks veel aru saanud, et tahtsi pahaselt öelda, et Urmas selle laga kokku korjaks, mis seal valitses, aga ei. Väike piilur. Ja kui ma arvasin alguses, et Urmas osutub mingiks perverdiks, siis nüüd mulle tundub, et Birgit on väike perverdike. Am I right? Ilmselt mitte, aga noh, hea pakkumine siiski.

Birgit oleks võinud Urmase keha ka veidi rohkem kiita. Kuigi muidu oli täitsa äge.

Ei mulle siiski väga meeldis, ma loodan, et uut osa ei pea samakaua ootama, kui seda siin. (A)