2011. aasta

46)

Pealkiri: Yu-Gi-Oh! GX, Volume 2

Autor: Kazuki Takahashi, Naoyuki Kageyama

Lehekülgede arv: 210

Sisu: Jaden has proven his dueling skills to the other students at Duel Academy, but what drove him to start down the path to becoming a Duel Champion? When mysterious duelists from America arrive at Duel Academy, Jaden will find his skills, and his friendships, tested yet again!

Minu arvamus: Plot on korralik ja vähemalt Jadenile (aga tundub, et osaliselt ka teistele tegelastele) on antud huvitav taust. Koyo oli niiiiiii äge tegelane, et mul on kohe kahju, et ta koomasse langes Aga no andke andeks, miks peavad pooled tegelaste nimed olema pandud anime dubi järgi? Selle oleks võinud ikka muutmata jätta või siis juba kõik nimed ära vahetada, sest see nimesegu, mis seal on, on küll natuke absurdne

Hinnang: 10/10

47)

Pealkiri: Beat the Reaper

Autor: Josh Bazell

Lehekülgede arv: 300

Sisu: Dr. Peter Brown is an intern at Manhattan's worst hospital, with a talent for medicine, a shift from hell, and a past he'd prefer to keep hidden. Whether it's a blocked circumflex artery or a plan to land a massive malpractice suit, he knows what evil lurks in the hearts of men. Pietro "Bearclaw" Brnwna is a hitman for the mob, with a genius for violence, a well-earned fear of sharks, and an overly close relationship with the Federal Witness Relocation Program. More likely to leave a trail of dead gangsters than a molecule of evidence, he's the last person you want to see in your hospital room. Nicholas LoBrutto, aka Eddy Squillante, is Dr. Brown's new patient, with three months to live and a very strange idea: that Peter Brown and Pietro Brnwa might-just might-be the same person...
Now, with the mob, the government, and death itself descending on the hospital, Peter has to buy time and do whatever it takes to keep his patients, himself, and his last shot at redemption alive. To get through the next eight hours-and somehow beat the reaper.

Minu arvamus: See pidi naljakas raamat olema, aga mind see küll naerust rõkkama ei pannud. Alguses ei tundunud tegevus sugugi põnev, aga läks lõpus tunduvalt paremaks. Maffiateema meeldis mulle rohkem kui haigla oma, kuna ma ei ole meditsiini ja veel vähem meditsiiniterminitega üldse kursis Ühtegi lemmiktegelast ma endale sellest raamatust ei leidnud, kuigi mul oli hea meel, et Peter ellu jäi, sest pärast omaenda sääreluu välja lõikamist oli ta selle tõesti ära teeninud.

Hinnang: 8/10

48]

Pealkiri: Vampiiripäevikud: äratus

Autor: L.J. Smith

Lehekülgede arv: 238

Sisu: Elena on imekaunis ja populaarne keskkoolitüdruk, kes saab iga poisi, keda ta vaid soovib. Stefan on sünge ja müstiline noormees, kes proovib meeleheitlikult võidelda oma ihaga Elena vastu... seda tüdruku enda pärast. Ja Damon on seksikas ja ohtlik, ning teda kihutab tagant soov kätte maksta Stefanile – oma vennale, kes ta kunagi reetis. Elena avastab, et teda tõmbab mõlema venna poole. Kumma kasuks langeb tema valik selles surmavas armastuskolmnurgas?

Minu arvamus: Olen parematki saanud. Algus jättis väga tüüpilise mulje ja loo käik oli üsnagi ettearvatav, aga vahelduseks on see hea kerge lugemine. Ma ütleks, et Bella on siiski parem kangelanna kui Elena

Hinnang: 7/10

49)

Pealkiri: Haihtunud

Autor: Tess Gerritsen

Lehekülgede arv: 360

Sisu: Lapseootel mõrvauurija Jane Rizzoli jaoks muutub eesootav sündmus õudusunenäoks, kui ta leiab end pantvangikriisi keskmes. Kena nimetu naine näib olevat järjekordne laip lahkamislaual... kuni Bostoni kohtuarst Maura Isles avab laibakoti ja kangestub hirmust. Surnukeha avab silmad. Elusaks osutunud naine viiakse kiiruga haiglasse. Veidralt alanud lugu muutub peagi verdtarretavaks õuduseks. Külmavereliselt mõrvab tundmatu naine turvamehe ja võtab pantvange, kellest üks on lapseootel patsient Jane Rizzoli. Kes on see vägivaldne ja meeleheitel naine ning mida ta soovib? Sündmuste keerises ühineb Maura Jane´i abikaasa, FBI agent Gabriel Deaniga, et teha kindlaks salapärase tapja isik. Kui sündmuskohale saabuvad FBI agendid, taipavad Maura ja Gabriel, et tegemist on millegi enama kui lihtsalt pantvangikriisiga. Vaid hullunud naise meelevallas olev Jane suudaks tuua selgust sellesse salapärasesse loosse... kui ta elama jääb.

Minu arvamus: Ma pole ammu ühtegi raamatut ühe päevaga läbi lugenud, aga see läks nagu ludinal Väga keeruline oli välja nuputada, kes ja miks pahad olid ja lõpuks ei saanudki ma sellega hakkama, nii et üllatusi oli palju. Selle oleks võinud muidugi ära seletada, miks Peter Lukas ikkagi Ballentreega koostööd tegi, aga...

Hinnang: 10/10

50)

Pealkiri: Percy Jackson & the Olympians: The Lightning Thief

Autor: Rick Riordan

Lehekülgede arv: 388

Sisu: Percy Jackson is a twelve year old boy with dyslexia and ADHD (Attention Deficit Hyperactive Disorder). After going on a field trip and being attacked by his math teacher, who is actually a Fury in disguise, he finds out that he is the son of a Greek god Poseidon. He is brought to Camp Half-Blood (a camp for children with a Greek god as a parent, located off Long Island) by his best friend, a satyr named Grover, and his mother Sally. He soon meets Annabeth, daughter of Athena, and they quickly become good friends. Percy is accused of stealing Zeus' masterbolt, the model for every lightning bolt made. He, Annabeth and Grover are given ten days to return the thunderbolt to Mount Olympus in order to stop a war between the gods from starting and save his mother, who has been held hostage in the Underworld by Hades...

Minu arvamus: I fucking loved it! Ka teisel korral suutis see raamat mind meeldivalt üllatada, eriti seetõttu, et ma olen filmi väga palju vaadanud ja ükski raamatu sündmustest ei tundunud kulunud. Eks näeb, kaua mul teise osa uuesti lugemisega aega läheb, kuna ma üritan seda soome keeles teha

Hinnang: 10/10.

51)

Pealkiri: Hirviöidenmeri

Autor: Rick Riordan

Lehekülgede arv: 284

Sisu: Newyorkilaista Percy Jacksonia pidetään koulussa surkeana oppilaana. Todellisuudessa hän on merenjumala Poseidonin poika. Kun muilla alkaa leppoisa kesäloma, Percy lähtee Puoliveristen leirille. Perillä selviää, että leiriä suojeleva Thaleian petäjä on myrkytetty. Taikaesine, jonka avulla petäjä pelastuisi, on ollut kadoksissa satoja vuosia. Eikä ihme, sillä sitä ei voi löytää ennen kuin on ylittänyt Hirviöidenmeren. Sen saman, jonka halki kaikki historian sankarit Odysseuksesta alkaen ovat joutuneet purjehtimaan.

Minu arvamus: Kui mangat mitte arvestada, on see minu elu esimene soomekeelne raamat ja kuigi minu keeleoskus on üsna vilets, sain ma lugemisega siiski hakkama ja kõige rohkem ei aidanud mind mitte sõnaraamat, vaid see, et olen seda raamatut juba ühe korra inglise keeles lugenud ja tean, millest see räägib. Ingliskeelne raamat osta oleks loomulikult mõttekam olnud, aga ma tahtsin kohutavalt teada, kuidas Rick Riordani stiil, mis on minu arvates üsna keeruline, tõlkides välja näeb ja vähemalt soome keeles pole see sugugi paha. Ma ei saa hästi aru, miks oli vaja Thalia nimi Thaleiaks vahetada ja miks oli vaja kogu aeg kasutada Percy mõõga kreekakeelset nime, kui originaalis on see enamasti Riptide, aga ma ei vingu Eestikeelse tõlke võiks siiski ka sellel sajandil ära teha...

Hinnang: 8/10.

52)

Pealkiri: Vampiiride akadeemia

Autor: Richelle Mead

Lehekülgede arv: 311

Sisu: Püha Vladimiri Vampiiride Akadeemia pole tavaline internaatkool. See on salajane koht, kus vampiiridele õpetatakse võlukunsti ja teismelistele poolinimestele – vampiiride kaitsmist. Rose Hathaway on dampiir, oma parima sõbra Lissa, moroi vampiiriprintsessi, ihukaitsja. Nad on mõnda aega jooksus olnud, kuid nüüd tagasi toodud Püha Vladimiri kooli – just sellesse kohta, kus neid ähvardav oht on kõige suurem. Rose ja Lissa tõmmatakse keelatud armuloosse, Akadeemia halastamatusse seltsiellu ja sõnulkirjeldamatutesse öistesse rituaalidesse. Kuid nad peavad olema ettevaatlikud, et strigoid – kõige verejanulisemad ja ülimalt ohtlikud vampiirid – ei saaks Lissat igaveseks muuta üheks endi hulgast.

Minu arvamus: Alguses ei tundunud selle raamatu stiil just kõige tugevam ja sisu jättis mind külmaks, aga poole peal kiskus asi väga haaravaks ja ma ei suutnud seda raamatut enne käest panna, kui olin selle läbi saanud. Teine osa on mul juba samuti käsil, kuid esimese osa tõlge tundus mulle parem. Vahelduseks vampiirikate harilikele kangelannadele, kes kogu aeg päästmist vajavad, on Rose täitsa vinge mutt

Hinnang: 8/10.

53)

Pealkiri: Külmavõetud

Autor: Richelle Mead

Lehekülgede arv: 288

Sisu: Püha Vladimiri Akadeemias on talvevaheaeg, kuid Rose’il ei ole peotuju. Ränga strigoide rünnaku tõttu on koolis häireolukord ja nüüd on akadeemias kaitsjaid nagu murdu – nende seas ka Rose’i ülikriitiline ema Janine Hathaway. Lisaks sellele, et Rose peab pidama maha võitluse emaga, mis on piisavalt halb, tuleb Rose’il silmitsi seista ka tõsiasjaga, et ta juhendaja Dimitri on kellelegi teisele silma heitnud, ning et sõber Mason on temast meeletult sisse võetud. Mis veel hullem, ta kogeb läbi nende vaimse sideme Lissa armuelamusi tema poiss-sõbra Christianiga! Strigoid lähenevad ja akadeemia juhtkond ei kavatse riskida... Sellel aastal on Püha Vladimiri iga-aastane suusareis kohustuslik. Kuid sädelev talvemaastik ja peen suusakuurort Idahos loovad vaid illusiooni turvalisest pelgupaigast. Kui kolm sõpra otsustavad kuurordist pageda, et rünnata surmakülvavaid strigoisid, peab Rose nende päästmiseks ühendama jõud Christianiga.

Minu arvamus: Wow, Rose tegi kahele strigoile otsa peale ja sai endale molnija-märgid Loomulikult oli mul kahju, et Mason surma sai, aga noh, tegelikult tõmbas ta selle endale ise kaela ja ju siis oli tema surm millekski vajalik, kas või selleks, et armukolmnurk Mason-Rose-Dimitri ära kaoks. Raamatu teine pool oli taaskord põnevam. Kõige rohkem häiris mind see, et tõlkija ei suutnud algusest lõpuni samade mõistete juures püsida. Küll räägiti vaimust ja vaimsusest, teibast ja vaiast, aga kes olen mina, et kritiseerida?

Hinnang: 8/10.

54)

Pealkiri: The Throne of Fire

Autor: Rick Riordan

Lehekülgede arv: 452

Sisu: Ever since the gods of Ancient Egypt were unleashed on the modern world, Carter Kane and his sister, Sadie, have been in big trouble. As descendants of the magical House of Life, they command certain powers. But now a terrifying enemy - Apophis, the giant snake of chaos - is rising. If Carter and Sadie don't destroy him, the world will end in five days' time. And in order to battle the forces of chaos, they must revive the sun god Ra - a feat no magician has ever achieved. Because first they must search the world for the three sections of the Book of Ra, then they have to learn how to chant its spells. Can the Kanes destroy Apophis before he swallows the sun and plunges the earth into darkness...forever?

Minu arvamus: Tunduvalt parem ja hoogsam kui sarja esimene osa. Egiptuse mütoloogia näib olevat keerulisem kui Kreeka oma, kuid seekord on autor suutnud kirjutada sellest märksa huvitavamalt. Carteri ja Sadie isiksused on minu jaoks endiselt eristamatud ja ilmselt jäävadki sellisteks, aga mis teha. See nüüd küll minu süü ei ole, et ma arvasin kogemata, et Sadie teatas Carterile, et Walt on temast sisse võetud ja teisi sarnaseid eksitusi, kuna selle eest, et tegelastel oleks võimalik nende vaatenurga põhjal vahet teha, vastutab ikkagi kirjanik, mitte lugeja. But I really liked this book

Hinnang: 8/10.

55)

Pealkiri: Saldejums. Läti lood

Autor: Ulvi Mustmaa

Lehekülgede arv: 144

Sisu: Lätlased ja eestlased on peaaegu üks rahvas, mis siis, et erineva keelega, lätlastest sai alguse teksapükste tootmine, lätlastele meeldib süüa pekiga täidetud pirukaid, lätlased suretasid liivlased välja jne...

Minu arvamus: Kohati tundus, et huumor on kuidagi pingutatud, kuid seda raamatut oli väga mõnus lugeda. Mind üllatas, kui hea meelega lätlased oma vähemusrahvusi alla suruvad, sest kuigi ma teadsin, et nad liivlastesse just kõige soojemalt ei suhtunud - nüüd on asjad muidugi natuke muutunud, aga liivlaste kultuuri edendamine lätlastele enam eriliseks probleemiks ei olegi, kuna nii või teisiti on neid alles ainult käputäis - , ei olnud mul aimugi, et nad ka latgalite vastu nii kurjad on. Eestis on oma vähemusrahvustele siiski rohkem tähelepanu pööratud - ma pean silmas ajaloolisi vähemusrahvusi - ja lisaks on eestlased toetanud aktiivselt ka oma teiste riikide territooriumil elavaid hõimurahvaid. Aga Lätit võiks nüüd lähitulevikus külastada küll, kui pea tarkust täis

Hinnang: 10/10.

56)

Pealkiri: Punaste metsade taga

Autor: Claude Duneton

Lehekülgede arv: 72

Sisu: Jutustus "Punaste metsade taga" võrsus autori 1991. aasta Peterburi-reisist. Mõtiskluse peateemaks on Prantsusmaal valitsenud illusioonid Nõukogude Liidu suhtes. Kõrvutades isiklikke ja oma venelannast võõrustaja mälestusi, jutustab ta ühe põlvkonna loo siin- ja sealpool raudeesriiet.

Minu arvamus: Tundub uskumatu, kuidas läänemaailm Nõukogude Liidus toimuva suhtes silma kinni pigistas ja seda paradiisina idealiseeris, samal ajal kui lihtrahvas elas tingimustes, mida need, kelle jaoks on kõige hullem võimalik asi masu, isegi ette ei pruugi kujutada. Siia juurde sobiks vist Herta Müllerit lugeda, aga ei tea, millal ma tema loominguni jõuan.

Hinnang: 10/10.

57)

Pealkiri: Sinine taevas ja mustad oliivid. Ellujäänu lugu majaehitusest ja paabulinnu tagaajamisest Kreekas

Autor: John Humphrys ja Christopher Humphrys

Lehekülgede arv: 248

Sisu: Mingi hullu idee ajel otsustab John Humphreys osta poollagunenud majakese vaatega Egeuse merele. Et tema poeg Christopher elab koos perega Ateenas, saaks nende abiga sellest lobudikust kerge vaevaga kauni villa. Mis siin ikka viltu minna võiks? Selgub, et kõik. Näiteks kõige hullem metsatulekahju Uus-Kreeka ajaloos; purjus, ülifamiliaarne paabulind; vihane vanamees, kes süüdistab Johni oliivipuude varguses, Kreeka bürokraatia jne...

Minu arvamus: Selle raamatu lugemine tekitas tunde, et peale väikeste palkade ei olegi Eestis põhjust millegi üle vinguda, aga eks Kreeka olegi üks uskumatu maa (ja uskumatult pankrotis). Muidugi võiks endalgi paabulind olla...

Hinnang: 9/10.

58]

Pealkiri: Harry Potter and the Philosopher's Stone

Autor: J. K. Rowling

Lehekülgede arv: 224

Sisu: Harry Potter is an ordinary boy who lives in a cupboard under the stairs at his Aunt Petunia and Uncle Vernon's house, which he thinks is normal for someone like him who's parents have been killed in a 'car crash'. He is bullied by them and his fat, spoilt cousin Dudley, and lives a very unremarkable life with only the odd hiccup (like his hair growing back overnight!) to cause him much to think about. That is until an owl turns up with a letter addressed to Harry and all hell breaks loose! He is literally rescued by a world where nothing is as it seems and magic lessons are the order of the day. Read and find out how Harry discovers his true heritage at Hogwarts School of Wizardry and Witchcraft, the reason behind his parents mysterious death, who is out to kill him, and how he uncovers the most amazing secret of all time, the fabled Philosopher's Stone!

Minu arvamus: Ma ei julge pakkudagi, mitu korda ma seda raamatut lugenud olen (inglise keeles teist korda, aga kaugemale ei oska ma loendada), kuid seda on alati meeldiv uuesti lugeda, kas või seetõttu, et ma tean juba, mis tegelastest edasi saab ja kuidas see kõik lõppeb. Eesti keelne tõlge on mulle loomulikult armsam, kuid ka originaal pole sugugi paha.

Hinnang: 9/10.

59)

Pealkiri: Vägi

Autor: Rhonda Byrne

Lehekülgede arv: 272

Sisu: See on käsiraamat universumi suurimast jõust – Väest, et saaksid kõik, mida tahad. Ilma Väeta ei oleks sa sündinud. Ilma Väeta ei oleks meie planeedil ühtki inimest. Iga avastus, leiutis ja inimlooming tuleb Väest. Ideaalne tervis, suurepärased suhted, karjäär, mida armastad, elu tulvil õnne, vajaminev raha, et olla, teha ja omada seda, mida armastad – see kõik tuleb Väest.
Sinu unistuste elu on alati olnud sulle lähemal, kui oled arvanud, sest Vägi – mis toob sulle elus kõik hea – on sinu enda sees.
Et luua mida tahes, muuta mida tahes, on vaja vaid ühte asja . . .
Väge.

Minu arvamus: Ma ei ole veel kaugeltki uskuja, aga sellel raamatus räägitaval on jumet ja isegi kui selle ideede rakendamine ei aita meil tegelikult kõiki meie soove täita, olen ma kindel, et vähemalt positiivse mõtlemise süsti saab sellest igaüks. Mu ema ütles mulle muidugi, et ma ei peaks selliseid raamatuid lugema, kuna ma kippusin seda talle liiga palju tsiteerima, aga juhtub

Hinnang: 9/10.

60)

Pealkiri: Paranenud ravist hoolimata

Autor: Mervi Marttila

Lehekülgede arv: 71

Sisu:

Jalad takistavad veel natuke käimist.
*
Üldine seisund on hea. Antud hetkel surnud.
*
Patsient tuleb näitama parema käe keskmist sõrme.
*
Naljakaid noppeid ja jaburaid sõnavääratusi Soome arstide dikteeritud haiguslugudest. Siin-seal aitavad neid lahti mõtestada ka Ave Nahkuri joonistatud heasüdamlikud elukad.

Minu arvamus: Naera surnuks! Tundides lugeda ei soovita, kuna on oht liiiga valjusti naerda

Hinnang: 10/10.

61)

Pealkiri: Kvaliteediga Naine

Autor: Mihkel Oja

Lehekülgede arv: 192

Sisu: "Iga Naine Teab, Kui Halb Märk See On, Kui Mees Tõmbub Endasse Ega Räägi Enam, Millest Ta Mõtleb. On See Tõesti Võimalik, Et Mees Keda Sa Pead Oma Hingesugulaseks Ja Kellega Sa Oled Määratud Elama Kogu Oma Elu, Ühel Päeval Lihtsalt Enam Ei Tunne Sinu Vastu Neid Suuri Ja Sügavaid Tundeid, Mis Varem?"Kahjuks On Vastus Jaatav... Aga See Pole Sellepärast, Et Ta Sind Ei Armasta Või Et Sa Pole Talle Täiuslik Naine,
Vaid Asi On Hoopis Milleski Muus. Loe Edasi, Et Saada Teada, Miks Suur Enamus Naisi On Hingelt Üksikud, Sest Nad Ei Tea Paari Lihtsat Asja."

Minu arvamus: Igati ontlik eneseabiraamat - ma oletan, et seda ikka võib nii nimetada - neile, kes tunnevad, et "Saladust" ja "Väge" lugedes jäi midagi natuke puudu. Erinevalt neist kahest raamatust on selle peaidee pigem selles, et kui muuta oma limiteerivaid biliife, mis suures osas meie isiksuse ära määravad, ja hakata oma unistuste täitumise nimel tegutsema, läheb kõik hästi, mitte aga siis, kui lihtsalt oodata, et Universum kõik sinu eest ära teeb. Mõnusalt humoorikas.

Hinnang: 10/10.

62)

Pealkiri: Elu nullpunkt

Autor: Peet Vallak

Lehekülgede arv: 327

Sisu: 22 erinevat Peet Vallaku novelli.

Minu arvamus: Üldiselt ma eriline novellide lugeja ei ole, aga Peet Vallaku looming on üllatavalt kergesti loetav, võrreldes näiteks Tuglase ja tema hiiglase tütrega, ja teeb kohati isegi veidi emotsionaalseks - "Sõbra surm" oli masendavalt kurb. "Ulaharitlane" oli veel eriti tabav, sest viis, kuidas peategelane rohkem kui seitsmekümne aasta taguse Eesti Vabariigi probleeme kirjeldas, sobib tänasesse päeva nagu rusikas silmaauku ja ma oleks hea meelega pool selle novelli tekstist alla jooninud, kui see minu isiklik raamat oleks

Hinnang: 10/10.

63)

Pealkiri: Kuninga käsul

Autor: Susan Wiggs

Lehekülgede arv: 376

Sisu: Frustreeritud omaenese luhtumistest abielus, karistab kuningas Henry VIII häbematut aadlikku, käskides tal abielluda hulkurist mustlannaga, kes tabati tema hobuse varastamiselt. Stephen de Lacey, külm ja kibestunud lesk, on ammu harjunud suverääni kapriissete ja õelate tujudega. Ta peab oma uut pruuti ülimalt tülikaks, kuigi vaieldamatult köitvaks. Kuid Juliana Romanova pole tavaline varas – ta on Vene vürstitar, kelle on ajanud pakku tema perekonna mõrvanud reeturlik salakildkond. Ühel päeval loodab ta naasta Moskooviasse, et kätte maksta. See, mis algab abielu paroodiana, puhkeb viimaks õide sügavaimas armastuses.

Minu arvamus: Autor oleks võinud välja arendada pisut originaalsema süžee. Juliana Romanova perekonna tapmine ja tema Venemaalt põgenemine sarnaneb kahtlaselt palju looga Romanovite printsessi Anastassia pääsemisest ning Oliver de Lacey peitmisel on palju ühist sellega, kuidas Archibald Craven raamatus "The Secret Garden" oma poega Colin Cravenit majasügavustes peitis ja endal teda armastada keelas, kuna kartis, et laps sureb varsti. Paraku on aga nii, et kui need kaks liini selle raamatu sisust välja lõigata, ei jää sellest midagi järele, nii et ma ei peaks autorile nii palju liiga tegema. Üllatusmomente oli vähe, tegelastel oli liiga vähe iseloomulikke omadusi ja nagu enamik teisi naistekaid, mida ma lugenud olen - ja ma loen neid harva - ei pakkunud see mulle midagi uut. Ei tea, kas ma järgmisi osasid ka lugeda viitsin...

Hinnang: 7/10.

64)

Pealkiri: Tobias ja teine B

Autor: Piret Raud

Lehekülgede arv: 108

Sisu: Tobias käib teises klassis ja tal on palju toredaid sõpru. Näiteks Uku, kellel on siga nimega Nossu ja pikkade juustega muistsed esivanemad. Või Linda, kes oskab balletti ja teab, mis tähendab „autogramm”. Või hoopis Gregor, kes on küll kohutavalt riiakas, ent sellest hoolimata lahe kaaslane.
Üheskoos võtavad lapsed nii mõndagi naljakat ette ja kuigi kõik ei pruugi just alati niimoodi laabuda, nagu algselt plaaniti, lõpeb kõik ikkagi hästi.

Minu arvamus: Väga muhe raamat. Huvitav, kas lapsed naudivad seda raamatut sama palju kui täiskasvanud? Seda lugedes tuli kohe isu jälle laps olla ja paljud raamatus kirjeldatud olukorrad tulid tuttavad ette. Minu lemmikkoht: "Lõpupidu möödus ilma suuremate vahejuhtumiteta. Me sõime hästi palju ja mängisime palju. Taavi kukkus puu otsast alla ja murdis käeluu, aga tema isa ütles, et pole midagi, küllap pulmadeks paraneb ära. Taavi nuttis sellest hoolimata ja nad läksid peolt ära, sest isa viis Taavi traumapunkti."

Hinnang: 10/10.

65)

Pealkiri: Tüdruk veiniplekiga kleidis. Tänapäeva hirmu- ja õudusjutte

Autor: Eda Kalmre

Lehekülgede arv: 112

Sisu: Kes meist poleks kuulnud või ise teistele jutustanud õudseid lugusid kummitavatest surnutest, varjusurmas inimestest, ehmatavatest kohtumistest tulnukatega? Selliseid lugusid räägitakse tihtipeale just noorte koosviibimistel, kus meeleolu loomisele aitavad kaasa äikseline ilm, pime öö või äsja nähtud õudusfilm.
Suust suhu levivaid jubedaid jutte on suulise pärimusena talletanud Eesti Kirjandusmuuseum. Raamatusse on kogutud huvitavamad neist. Üks mitmes eri versioonis liikvele läinud õudusjutte on ka raamatu nimilugu tüdrukust veiniplekiga kleidis.

Minu arvamus: Aga kuhu jäi tüdruk konjakiplekiga kleidis?

Hinnang: 9/10.

66)

Pealkiri: Ma armastasin sakslast

Autor: Anton Hansen Tammsaare

Lehekülgede arv: 206

Sisu: Romaani tegevus toimub 1920ndate aastate lõpul. Peategelaseks on jõuetu korporandist üliõpilane Oskar, kes on õpingud rahaliste raskuste ja tahtejõuetuse tõttu katkestanud, kuid tagasi maale vanematekoju minna ei soovi. Üürides tuba eestlannast majaproua kodus, armub ta koduõpetajannasse, vaesunud paruni tütresse Erikasse. Et nende armastus põrkab kokku neist palju vägevamaga – inimese olemusega, mida ükski ühiskonnakorra muutumine juba kergelt ei muuda…

Minu arvamus: Tammsaare on suutnud selles teoses tüüpilise jobust eesti mehe kuju. Kuigi Oskaril on üsna intelligentseid mõtteid, tekib tihti küsimus, kas need äkki autori enda omad pole, kuna tema tegelase olemusega need eriti kokku sobida ei taha. Oskar on korporant, kes on olnud sunnitud oma õpingud pooleli jätma ja teenima leiba ametnikuna, kuid oma positsioonist hoolimata tunneb ta ennast sakslastest madalama ja seda isegi ühiskonnas, kus kõik on võrdsed - vaadake kas või Erikat, kes on parunite järeltulija, kuid kes kannab katkisi kindaid - ja seisuslikud klassivahed ei sõltu enam rahvusest. Asetades Erika endast kõrgemale, kaotab ta automaatselt võimaluse temaga tõsist suhet arendada, sest kuigi ta teda armastab, eksisteerib tema alateadvuses arvamus - või peaksin ma seda hoopis limiteerivaks biliifiks nimetama? - , et ta on hunt, kes võib ainult kuu poole uluda ja seda mitte puutuda. Kuigi see teos on osaliselt armastusromaan, on selles armastuse kõrval oluliseks teemaks eestlase suutmatus vaadata teisest rahvusest inimesi kui endaga võrdseid ja kui ei oleks sellist tegelast nagu Erika, ei oskaks ma sellest raamatust midagi arvata. Ei, tegelikult oli see väga hea raamat, aga ka heast raamatust võib leida halbu tegelasi, kes hävitavad teiste inimeste elu sellest ise aru saamata ja ei mõista oma tegu enne, kui on liiga hilja, sest lühidalt öeldes trampis Oskar üle nii Erika aust kui ka elust ja sai sellest teada alles pärast Erika surmaeelse kirja lugemist

Hinnang: 9/10.

67)

Pealkiri: Koletu

Autor: Alex Flinn

Lehekülgede arv: 304

Sisu: Kyle Kingsbury on New Yorgi keskkooliõpilane, keda kadestavad kõik – ta on rikas, sportlik, ilus ja ka muidu igatpidi täiuslik... seni, kuni üks nõid paneb talle peale needuse, mis muudab ta väljastpoolt sama koledaks, nagu ta on sisemiselt. Nüüd on ta koletis, kes päeval end peidab ja öösiti ringi luusib. Kyle’il on aega kaks aastat, et needus murda ning see saab juhtuda vaid siis, kui ta kohtab tüdrukut, kes armastab teda tema välimusest hoolimata ja kinnitab seda suudlusega. Nii satubki Kyle'i ellu Lindy...

Minu arvamus: Mulle meeldis. Tundus natuke naljakas, et loo alguses olid tegelased alles põhikooli lõpuklassis ja Kyle oli alguses nii ebasümpaatne, et ma ei uskunud, et ma suudaksin talle kaasa elada, aga tema muutumine - mitte muundumine - mõjus üsna usutavalt ja ma ütleksin, et see on hea näide sellest, kuidas läbielatu inimest muuta võib. Tegelastel oleks võinud olla rohkem isikupära, sest minu arvates kaldusid nad liiga palju stereotüüpide poole, aga kergeks lugemiseks sobib see raamat hästi ja tekitab hea tuju küll. Minu lemmiktegelane oli Will

Hinnang: 8/10.

68]

Pealkiri: Neitsi käsi

Autor: Susan Wiggs

Lehekülgede arv: 360

Sisu: Kelmikalt nägus Oliver de Lacey on alati elanud lustlikult: vein, relvad ja naised annavad talle kurikuulsa maine. Isegi silmusest päästmine salaseltsi poolt ei too mingit jumalikku ilmutust, et ta liiderlikku elulaadi parandada. Leedi Guinivere Beatrice Leticia, hüüdnimega Lõoke, ainus kirg salajases töös rühma protestantlike dissidentidega on nurjata kuninganna nõunike korraldatud hukkamisi. Ta ei vaja mingit muud innustust – kuni Oliver de Lacey kukub läbi timuka langluugi ta ellu. Kuninganna Mary tagakiusamise vastu peetud võitluses ja saatuse keerdkäikudes avastavad nii Oliver kui Lõoke armastuse, mis on väärt hoidmist ja isegi selle eest suremist.

Minu arvamus: Ma ei oska öelda, kas see oli halvem või parem kui eelmine osa, aga kindlasti polnud see nii kaasakiskuv - mitte et ma üldse kunagi ühtegi kaasakiskuvat naistekat oleksin lugenud - ja erilist muljet see mulle ei jätnud

Hinnang: 6/10.

69)

Pealkiri: The Son of Neptune

Autor: Rick Riordan

Lehekülgede arv: 521

Sisu: Percy Jackson, son of Poseidon, God of the Sea, has woken from a very deep sleep and come face to face with two snake-haired ladies who refuse to die. But they’re the least of his problems. Because Percy finds himself at a camp for half-bloods, which doesn’t ring any bells for him. There’s just one name he remembers from his past. Annabeth. Only one thing is certain – Percy’s questing days aren’t over. He and fellow demigods Frank and Hazel must face the most important quest of all: the Prophecy of Seven. If they fail, it’s not just their camp at risk. Percy’s old life, the gods, and the entire world might be destroyed . . .

Minu arvamus: Me likey Ma ootasin nii kaua, et saaksin seda lugeda ja ei pidanud pettuma. Mulle tundub, et "The Lost Hero" tegelased olid pisut paremad, kuna Leo ja Piper näisid mulle tugevamate isiksustena kui Frank ja Hazel - kes peaksid mõlemad surnud olema - , aga selles raamatus oli ka naljakaid karaktereid, näiteks harpüia Ella, kes tegid nende puudujäägid kuhjaga tasa. Minu kõige lemmikum tegelane Nico di Angelo läks selles raamatus kaduma, nii et ma loodan väga, et keegi teda maha ei koksa Ja see lõpp! Riordan oleks võinud kas või ühe peatüki veel kirjutada ja Camp Jupiteri ja Camp Half-Bloodi kangelased kokku viia, mitte seda järgmisesse osasse jätta! Minu uus lemmik on Octavian, kuna kutti, kes kaisukarusid lõhki lõikab ja selle pealt tulevikku ennustab, on võimatu mitte armastada Mulle tundub, et tal on plaanis midagi kurja...

Hinnang: 10/10.

70)

Pealkiri: The Vagina Monologues

Autor: Eve Ensler

Lehekülgede arv: 185

Sisu: "The Vagina Monologues" is made up of a varying number of monologues read by a varying number of women. Every monologue somehow relates to the vagina, be it through sex, love, rape, menstruation, female genital mutilation, masturbation, birth, orgasm, the variety of names for the vagina, or simply as a physical aspect of the body. A recurring theme throughout the piece is the vagina as a tool of female empowerment, and the ultimate embodiment of individuality.

Minu arvamus: Seda raamatut on raske hinnata, kuna ühelt poolt on see geniaalne ja annab huvitava pildi sellest, kuidas naissuguorganite nende õige nimega nimetamine oli meie arvates arenenud lääneühiskonnas Ameerikas aastakümneid tagasi täielik tabu ning mida naised sellises ühiskonnas üles kasvades tundsid, teiselt poolt aga on selles raamatus piisavalt palju rõvedaid kohti, mida tegelikult lugeda ei tahaks.

Hinnang: 6/10.