Tee 35/35 #LÕPETATUD#

Nii. Olles läbi lugenud seitse osa, mis on sellest jutust 1/3 saan ma juba nii mõndagi öelda...

Mulle meeldis see algus. Selline omamoodi järsk, mitte, et 'elas kord...'.

Nii, mida ma ette heidaksin? No seda, et kuigi asi on ladusalt kirjutatud, on teatud kohad pisut halva sõnastusega. Et nagu vale sõna on sattunud. Ja vale sõna teeb lugemisrütmile haiget. Saan näite tuua kohe algusest põhimõtteliselt:

Sina kirjutasid: Nimelt tuleme Neleliga tema vanaema juurest, kes muidu on väga armas inimene, aga kui selleks, et tema maitsvaid pannkooke süüa, pean 20km koju kõndima...

Minu versioon: Tulime Neleliga tema vanaema poolt... jne.

kes muidu on väga armas inimene jätab mulje, nagu vanaema oleks muudel päevadel üksi seal kui vana lahkus ise, aga kui pannkoogisöödikud külas käivad on üks suur kurimuri. Ja nagu ta omaks ka selles süüd, et tüdrukud jalgsi koju kõmpima peavad. Minu meelest oli see lausejupp pisut ebavajalik. Sõna 'nimelt' ka tsipa häiris.

Hum... Jep, lugu kulgeb ikka üsna kiirelt. Juba esimese osa lõpus satuvad nad nende tüüpidega kokku ja on väääga etteaimatav, et nad kohtuvad veel ja et Enelyl ja Robinil susisema hakkab.

Kuigi ma olen ka pisut järsult otsustav inimene, on minu meelest Enely ja Neleli mõte sinna matkale minna ikkagi pisut liiga kiire. Oleks võinud paar päeva sellist sõbrustamist olla ja siis see matk. Võib-olla Neleli ongi selline pisut hoolimatu tüüp... Ma olen ka periooditi. Et teen järske otsuseid. See aga ei tähenda, et ma ei kardaks. Eks ma ikka põen pisut, mis saama hakkab.

Ja Eneli ja tema äikesekartus- just like me! ALMOST! Ma juba mõtlen, et kui see äikesehooaeg siin lahti läheb jälle, sooviks ma oma lemmikpoisi kaissu pugeda ja end seal kindlalt tunda, samal ajal kui ta naerab ja ei mõista, mida ma ometi kardan, mida ma ometi värisen, mida ma ometi nuuksun... Ja ta tiriks mind rõdule vaatama, kuidas välgunooled linna hävitavad. Ja ta hoiaks mind hästi tugevalt kinni ja naeraks iga mu võpatuse peale, mida mürin ja sakiline välgunool minus tekitaks. Ja mõistaks alles siis, et ma tegelikult ka kardan äikest, mitte ei räägi seda niisama... Et mu paanikahoog on tingitud suurest hirmust, et üks sähavatus hävitab hetkega mu kodu...

Aga jah. Lugu kulgeb kiirelt. Võiks pisut hoogu maha võtta. Teatud kohad on pisut ebamugava sõnastusega. Hakkas silma sõna 'käija' kuigi oleks pidanud olema 'käia'

Ja um, kuskohas see Robin üleüldse elab ja kuidas ta üldse nii lambist sisse jalutab Eneli koju või nii? Siin majas, kus mina elan, ei lastaks mingit võõrast tüüpi välisuksest kaugemalegi...
Ja õõh, kui paha poiss Robin selle jalutamaminekuga oli. Vaene tüdruk peab karkudega koperdama ja...

Minu jaoks tuli see armastusavaldus ka Robini poolt pisut liiga ruttu. Kas nii vara just päris suur armastus on, kuid noh, hoolimine ikka. Selline magneetiline vajadus teise järele või nii. Ma usun, et mõikad mida ma silmas pean... :)

Ja ma tahtsin midagi kindlasti veel öelda aga ei tule lihtsalt meelde. Öösel lugesin tegelt ka. Aga eks siis tuleb meelde kui edasi loen.

Aa, see koduukseni saatmine. Kui oleks suudlus olnud, oleks see liiga cliche olnud. Kuigi... oot-oot... neil olid õhumusid? Hm, okei. Ma hoidsin esimesel korral hinge kinni, kui tüüp mind autoga koju viis ja awkwardilt 5 korda järjest üksteisele head ööd soovisime, mõlemad teadlikud, kuidas tegelt asja lahendama peaks, kuid see oleks lihtsalt liiga avara toimunud

Muidu mulle siiski meeldib. Jutt on ladus. Saab samastuda. Ei ole ajuvabadusi täis... Reaalne. Seega siiski, ma loodan, et ma sind ära ei hirmutanud. Mulle meeldib see lugu. Pisikesi vigu on meil kõigil aga ideaalsus on kauge perfektsus, kuid ometi käegakatsutav (see on minu ütlus). Ja sa oled siin foorumis üks selline, kellel see käegakatsutav on. Mõnede jaoks jääbki see kaugeks. Ja ma loodan, et sa mu vastu pikka viha selle kriitika eest ei pea. Minu jaoks oled sa siiski paljulubav kirjutaja. Miks mitte kirjanik- sest kirjanik on minu silmis hoopis teine mõiste. Me oleme kõik siin siiski alles kirjutajad.

Nii et jahm, mulle siiski meeldib. Väga.

PS: Ma muide jubedalt tahaks teada selle loo senist wordcounti. Julgen pakkuda, et tänu su pikkadele osadele on see number üsna suur. Aga ma tahaks siiski teada palju sõnu sul on :)