Armastus ei küsi vanust

Aitäh. :)
Ma vahepeal mõtlesin Urmase eksi sisse tuua, aga ma ei tea, kas ma seda ikka teen. :)

Urmas nagunii ei armasta teda ju enam...

Jajah. Muidugi.

Ohh, lõpuks.
See sarnaneb nii minuga, lähen jooksma et kedagi peast välja saada ja siis kui pole mõned minutid mõelnud teatud inimesest siis on et ohh, ma ei mõlnud temast nii pikalt, kuigi samas siis jälle ju mõtlesid ja uuesti peast välja teda saada on veelgi raskem:)
Aga tegelt vägahea, see on niiiii armas et Urmas teda muudkui ära päästab koguaeg, tundub juba nagu ta oleks mingi jälitaja et nad koguaeg kokku satuvad

*Nastik: See oli iroonia. Kui Urmas armastaks oma eksi, siis liiguks see jutt armastusjuttude alt draamajuttude alla.
Aga aitäh.
onneriin: Aitäh. :) Aga äkki on hoopis Marilin jälitaja? (ilma, et ta seda ise teaks)

Eiei, Urmas oleks parem jälitaja, aga Urmase eksi sa võiks küll sisse tuua, midagi et see eks on ikka inlove temaga aga selleljuhul peaks see eks ka mingi megakena ja nooremat sorti olema, mitte mingi vana nagu Urmas

Urmas ei ole vana.
Aga ma pole veel otsusanud, kas eks tuleb mängu või mitte.

Ma lugesin selle ka oma kiire elutempoga mingi aeg ära aga kommenteerimiseni ei jõudnud. Tead, sinu osadega on see kamm, et ma just jõuan süveneda jne ja siis THE END. Liiga ruttu

Jah, rohkem kirjeldamist tuleks kasuks, eksju?

18.
Oleme just Urmasega Kadrioru pargist väljumas, kui meid peatab üks kodutu. Tal on seljas pruun auklik mantel, mis on ilmselgelt liiga palav tänase ilma jaoks, ja peas barett, mille alt turritavad välja üksikud hallid juuksesalgud.
''Andke vaesele naisele raha,'' palub ta ja sirutab meie poole võikarbi, kuhu keegi on 1-eurose visanud.
''Mul pole rahakotti kaasas,'' ütlen teeseldud kahetsusega. Ja kui ka oleks olnud, poleks ma talle ikkagi raha andnud.
''Aga sinu peikal?'' pärib naine lootusrikkalt edasi.
Pöördun Urmase poole, et seda temalt järele küsida, kuid siis avastan selle kohutava vea, mille naine tegi.
''Tegelikult me ei ole paar,'' vastab Urmas minust ette jõudes.
Naise kortsulisele näole ilmub iseteadlik muie.
''Milleks varjata ilmselget?'' pärib ta.
Silmitsen naist kahtlevalt. Kas ta ikka on see, kellena end esitleb? Äkki on keegi, kes kahtlustab, et minu ja Urmase vahel toimub midagi, palganud selle naise järele küsima?
''See, et ma kodutu olen, ei tähenda veel, et ma loll olen. Kuulge, ma tean väga hästi, mis armastus on ja tunnen selle tundemärgid kohe kaugelt ära. Vaadake ennast. Teie pilgud, käitumine. Need räägivad enda eest,'' jätkab naine.
Urmas puhkeb võltsilt naerma. ''Teil on väga elav kujutlusvõime.''
Naine vaatab Urmasele otse silma. ''Miks sa siis nii paanikasse sattusid, kui teda keset sõiduteed seismas nägid? -Jajah. Ma olen teid jälginud.- Miks sa ta ära päästsid? Miks sa ta pingile kandsid? Miks sa tema pärast nii palju muretsesid?''
Urmase huuled on tihedalt kokku surutud. Ta silmitseb naist hoolikalt.
Siis pöördub naine minu poole. ''Ja sina. Miks sa tardusid, kui teda nägid?''
Ma ei oska selle peale midagi kosta.
Naine vaatab meid mõlemaid kordamööda. Tema pilk on võidukas.
''Te olete millestki väga valesti aru saanud,'' ütlen, üritades olukorda päästa, ''me oleme lihtsalt..,'' vakatan.
Kes me siis oleme?
''Me pole veel asja ametlikuks teinud,'' vastab Urmas minu eest.
Mu suu vajub ammuli. Mida ta just ütles?
Urmas viskab naisele mõned mündid ning me lähme edasi.
''Kärbes lendab suhu,'' hoiatab Urmas ja mulle meenub, et mu suu on endiselt lahti. Vajutan huuled kokku.
''Kas sa ütlesid, et me käime ainult sellepärast, et sellest naisest lahti saada?'' küsin Urmaselt.
Ta ei vasta.
''Urmas,'' vingun.
Ta vaikib endiselt.
Jään seisma. ''Hästi. Käitu siis nii. Jäta mind oma küsimusega üksi. Aga sellega näitad sa, et oled üks südametu jõhkard, kes ei hooli-''
Sõnad, mille mu aju on ritta seadnud, sulavad keelel, kui näen, kuidas Urmas ümber pöörab ning minu poole sammub.
Ta haarab mu näo oma käte vahele ja suudleb mind. Pargis. Võõraste inimeste ees. Just nii, nagu me oleksime tavaline paar, normaalse vanusevahega.
''Anna andeks,'' sosistab ta, ''ma oleksin pidanud sellest ise aru saama.''
''Aru saama millest?'' küsin tema vastu nõjatudes.
''Vanus ei loe. Keda need numbrid ikka huvitavas?'' seletab ta.
Matemaatikuid, näiteks.
Ja..
Minu vanemaid.
Aga ma ei muretse praegu sellepärast. Nad ei pruugigi sellest teada saada. Me võime Urmasega paar aastat oodata ja siis kuhugile põgeneda.
Kui ta ikka tunneb sama, mida mina.
''Sa oled nii vaikne,'' märgib Urmas.
''Jah. Ma mõtlen.''
''Millest?''
''Sellest, mida see naine ütles. Et, kas see on tõsi.''
''Ma ei tea. Äkki rääkis ta seda selleks, et meilt raha kätte saada. Või mõtles ta seda siiski tõsiselt,'' kehitab Urmas õlgu.
Ma tonksin tossukannaga vastu maapinda.
''Marilin, ma..,'' alustab Urmas, kuid jääb vait.
Noogutan talle julgustavalt.
''Ma tean, et see kõlab haigelt ja pervertlikult. Aga ma ei suuda enam seda enda teada hoida,'' ta hingab sügavalt sisse ja vaatab mulle otse silma, ''Ma armastan sind.''

Urrmjaaaow, Urmas.

Ja apppi, need sulgudes laused. WTF? Need olid nii... veidrad

Kas oleks normaalsem, kui ma need sulgudest ära võtaksin või üldse ära kaotaksin?

Sa võid need lihtsalt sinna panna kuidagi.
Mulle meeldis ja katsu sa vaid seda juba lõpetada

Aitäh.
Ma ei lõpeta seda veel nii pea. Ma pean ju kirjutama Marilini vanemate reaktsiooni, kui nad nende suhtest teada saavad.

Pane sulgude asemele need - ... -

Ohhhh.
Lõpuks ometi Urmas tunnistas seda. Lõõpuks!!

Ah, see oli nii ilus.

Hea mõte.
Aitäh ka.

Naljakas oli. Et numbrid matemaatikuid huvitavad ja asja.
Põgenemise plaan oli ka naljakas.

Natukene ruttu tuli minu jaoks see armastusavaldus, sest hetkel ei ole minu arust veel nende vahel erilist armastust, on vaid iha.

Need olid üleliigsed küll muidu jahm, minu jaoks vähemalt...

nasicc:
Jah. Aga ma ei suutnud seda enam edasi lükata.
Audrey: Ma lihtsalt arvasin, et peaksin seda täpsustama. :)

Tore kui meeldis. :)
Urmas võttis jah lõpuks selles suhtes aru pähe.

awwwwwwwwwwwwwww, niiiarmas, mulle meeldib Urmas, niinunnu
Kusjuures ma kujutasin ette et kui seee kodutu mängu tuli siis see oli mingi Urmase tuttav või keegi ja siis noh jah..
Aga super super super, niii nunnu

Jessss . Nii tore, et sulle Urmas meeldib. Aitäh.
Aga kodutute hulgas Urmasel veel tutvusi pole.

Mulle meeldib ka Urmas. Ja ma vist arvan ka, et kui nad teineteist armastavad, siis vanus on lihtsalt number. (v.a kui tegemist on 16- ja 80-aastasega. Siis on veits kahtlane ju )