Armastus ei küsi vanust

Ma ei usu, et tänaseks jõuan. Aga homseks kindlasti. :)
Tennu: Aitääh.
Eks ma jah tasapisi arenen. :)
Kristiine on tõesti liiga rahvarohke. Aga see on ka koht, kus Marilini vanematega kokkusattumine liiga ebarealne ei tundu.

See oli nii osa. Eriti see vanatädi. Me like.

. Minu enda jaoks oli ka naljakas.

HAHAHAHAHA.
Oi, Marilinil ei vea. Kohe üldse ei vea!

Ja see keelega üle nina tõmbamine tundus päääris... jälk?!?!?!
Ah okei, ma ka ei tea.

Aga Marilini vanatädi on lahe. Selline armas ja hoolitsev ja niiii kena.

Ma mõtlesin tükk aega, kas panna see sisse või mitte.
Ja Marilini vanatädi tõesti armastab teda niiiiiiiii väga.

Muidugi.

Ma käisin täna Pärnus shoppamas ja ma nägin midagi, mis kohe selle jutu meelde tõi. Oli üks mees. No ikka selline... Hilistes 30-ndates või isegi üle 40 ja tema süles istus noor tüdruk ja nad kudrutasid for real aga tagasihoidlikult. Ma ise veel mõtlesin, et äkki on see mees tema isa aga no kamoon, nii vana tüdruk ei istuks issil avalikus kohas süles vist... Ja ei hõõruks ninasid vastamisi, eks?

Vau.
Tundub, et armastus ei küsigi vanust. Päriselus ka mitte.

Vot seda uut osa ootan ma ülima põnevusega. Ma just jõudsin mõelda, et kas nad lollid, et nii avalikus kohas... ja siis tuli ema.
Vaike oli super muidugi.

Uut osa ei tulegi väga kaua oodata. Umbes 13 tundi või nii.
Aga Vaike ilmub kindlasti kunagi veel välja.

Aeh, mulle see tädike meeldis.

Jah, ta on täitsa armastusväärne.

Damn, ma oleks võinud neist salaja pilti teha

Oleks jah. Aga kõige paremad mõtted tulevad alati siis pähe, kui sündmus juba möödas on.

Mhmh Ma suht piilusin neid ikka Nad kuidagi vastasid nii mu kujutlusele Marilinist ja Urmasest... Aga jahm... Ma ise mõtlesin ka et mingi nii nõmedalt vaatasin nagu Aga samas love happens... And age is just a number.

Ma arvan, et nad on tegelikult juba harjunud sellega, et kõik neid vaatavad. Selliseid paare pole ju kuigi palju.

20.
''MIS SIIN TOIMUB?'' möirgab ema nii, et kõik viie meetri raadiuses olevad inimesed pööravad pea meie poole.
Ainus asi, mida ma teha suudan, on teda tummalt vahtida.
''Korista oma räpased käed minu tütrelt, pervert'' sisistab ema.
Mu ajus käib vaikne klõpsatus, ja ma tunnen, et olen kõnevõime tagasi saanud:'' KUIDAS SA SAAD TALLE PERVERT ÖELDA? SA EI TEA MIDAGI, IGAVENE VASTIK EIT,'' röögin ning viskun talle kallale.
Hetk enne seda, kui mu küüned tema näonahka kaevuvad, võtab Urmas mul ümbert kinni ja tõstab emast eemale.
Siplen jalgadega nii ägedalt, et ta kaotab mind hoides peaaegu tasakaalu.
''SUL JÄÄB VEEL JULTUMUST ÜLE VÕI? KORISTA OMA RÄPASED KÄED TEMALT ÄRA, MA ÜTLEN SULLE,'' karjub ema ning ründab omakorda mind ja Urmast.
Ilmselt ei pane ema hästi tähele, keda ta klohmib, sest osad löögid tabavad ka mind.
''Rahu, Sirje,'' ütleb keegi. Märkan alles nüüd, et ka isa seisab siin.
Ta sikutab ema meist eemale ning astub paar sammu Urmasele lähemale.
''Jäta mu tütar rahule,'' sisistab isa. See pole tema hääl. See on kellegi võõra kurja inimese hääl.
Urmas laseb mu lahti ja ma langen põrandale.
Meie ümber on palju inimesi kogunenud. Need, kes täna Kristiine keskusesse ei tulnud, kahetsevad seda sügavalt.
Kusagilt kaugelt tormavad meie poole kaks turvameest.
''Lähme koju,'' käsib isa.
Raputan pead ning klammerdunud Urmase külge.
''Lõpeta see pull ära!'' röögatab ema. Ta haarab ühest mu käest ning isa teisest, ja sikutavad mu vabaks.
Mind kantakse Urmasest eemale. Vaatan selja taha, ja näen, kuidas ta seal seisab, jalad harkis, pilk minule kinnitunud.
Üritan end vabaks võidelda, kuid see on võimatu, olen täpselt nagu vang kahe kurja politseiniku vahel.

*
''Nii. Nüüd räägime asjad selgeks,'' ütleb ema, kui oleme koju jõudnud, ning tõukab mu kööki.
''Millest siin rääkida on?'' küsin tuimalt.
''Väga paljustki,'' pahvatab ema minu vasta istuma prantsatades.
''Ma vajan koffeiini,'' pomiseb isa meist välja tegemata ja hakkab kohvi keetma.
''Miks ma ei või Urmasega suhelda?'' küsin.
''Ta on sinust nii palju vanem, issand jumal. Ta on ju pesuehtne pervet!'' hüsteeritseb ema.
Pigistan kramplikult lauaserva. ''Me armastame teineteist.''
''Armastate? Ta tahab sind ainult ära kasutada! TA ON HAIGE INIMENE. TÕSISELT HAIGE!'' karjub ema.
''Kas sa eelistaksid seda, et ma lesbi ol-''
Isa tõmbab kohvi kurku ja tema läkastamine sunnib mind peatuma.
''Ma armastan teda,'' sosistan.
''Sa ei teagi, mis armastus on!'' röögatab ema.
''NAGU SINA PAREMINI TEAKSID!'' karjun vastu.
''Marilin. Mis see nüüd olgu?'' manitseb isa rahulikult. Tema hääl kõlab minu ja ema oma kõrval väga vaikselt.
''Igatahes,'' lõikab ema enne, kui ma midagi öelda jõuan, ''me anname sulle valida. Sa kas hoiad Urmasest eemale. Või me kolime siit ära. Väga kaugele. Valik on sinu.''

Ma küll ei kahetseks, et Kristiinesse läksin, kui sellist kino näeks, (A)
Ma kahetseksin kui mina see kino oleks, though...
Ja las ta vanemad kolivad ära. Mulle sobib. Isa võib jääda.
UUT!

Kui Marilini vanemad ära kolivad, võtavad nad tema ka kaasa. Vägisi.

Seda ma kartsingi.

Ma olen nüüd mitu osa läbi lugenud ja ma ei suuda kriitikat anda seega ütlen lihtsalt, et super osa oli :)

Ootan huviga uut!

Arvata oli tema vanemad niimoodi reageerivad.

Mulle meeldis see osa, kuigi see oli tõõõesti väääga lühike.

Mezilane: Aitäh
Cilen: Tore. Eks ta natuke lühike tuli tõesti.

Need kaks osa, mis mul siin lugemata olid veel, tõstsid kohe reaalselt mu tuju praegu.
Nii et tänks selle eest!

Ootan uut!