Armastus ei küsi vanust

5.
Järgmiste nädalate jooksul kujuneb välja rutiin. Ma tõusen, söön hommikust ja lähen siis Kadrioru parki, kus uitan sihitult ringi või vestlen mõne agarama vanaprouaga.
Urmast pole ma seal kohanud. Ega ma seda uskunudki.
Iga kord, kui ma temale mõtlen, lahvatab minus leek. See põletab mu sisikonda ja teeb kuradima palju haiget.
Valu leevendamiseks pean midagi ette võtma. Täidan end tühjade lootustega teda näha. Need lohutavad mind natuke.

Tänane päev ei erine pealtnäha teistest kuidagi palju. Aitan proua Hildal tuvisid toita ja kuulan tema vanainimese muresid.
Ja siis ma märkan seda.
Jäätist reklaamiva plakati asemele on uus ilmunud. Selle peal on naine. Ta on käed pea kohale tõstnud ning seisab, ühe jala pahkluu teise reiel.
Palakati alla on kirjutatud: Jooga on tervise võti.
Muidugi! Jooga. Kuidas ma selle peale varem ei tulnud? Torman kodu poole nii kiiresti, et jään paar korda äärepealt auto alla.
Lõpuks jõuan hingeldades oma korteriukse taha. Keeran selle lahti ning jooksen oma tuppa.
Avan päevinäinud läpaka ja toksin Google-sse Jooga spordiklubides.
Klõpsan kõikidele ette ilmuvatele linkidele, kuid Urmase- nimelist treenerit pole kusagil.
Viimaks, kui olen juba lootust kaotamas, leian veel ühe spordiklubi. Selle nimi on ''Tervise tee.''
Avan treenerite nimekirja.
Ja kukun toolilt maha.
Seal on Urmase nimi. Ta annabki joogat. Esmaspäevast reedeni. Kella kuuest seitsmeni.
*
Koputan isa töötoa uksele ning lähen siis sisse.
Isa kummardub mingi joonistuse kohale, mis tal pooleli on. Selles pole midagi uut.
''Isa,'' alustan arglikult. Mulle pole kunagi meeldinud vanemate käest raha küsida. ''Sa lubasid, et toetad minu huvi spordi vastu.''
Isa mühatab. ''Huvi kunsti vastu toetaksin rohkem,'' lausub ta ettevaatlikult.
''Ma leidsin ühe spordiala, mis mulle meeldib. Ma tahaksin sellega tegelema hakata.''
''Nii?'' küsib isa ja paneb pliiatsi käest. ''Millal sa seal käima hakkaksid? Kas sügisest?''
Raputan pead. ''Tegelikult tahaksin juba praegu alustada. Suvevaheajal on ...ee... hind 5 eurot odavam.''
''Ja kui palju see siis maksab?''
''Kolmkümmend eurot kuus.''
Ta ohkab ja vaatab mind läbi prilliklaaside.
''Isa, palun.'' Teen talle vesiseid kutsikasilmi.
''Hea küll. Hea küll,'' ütleb ta alistunult. ''Aga mul on mõned tingimused.''
''Ükskõik, isa. Ma teeksin mida iganes.'' Oih. Selle lubadusega tuleb ettevaatlik olla.
''Esiteks. Sa ei küsi vaheaja jooksul enam minu käest raha. Ja teiseks. Sa lased mul endast portree joonistada.''
''Kaup koos.''
*
Seisan helerohelise hoone ees. Selle ukse kohal on valge silt, millele on roheliste tähtedega maalitud : Tervise tee.
Avan ukse ning astun väikesesse, heledasse ruumi, kus on musta värvi nahktugitoolid ja beežikas administraatori laud, mille taga seisab kiitsakas punapäine naine.
Annan talle kolmkümmend eurot ning saan vastu õuna pildiga plastikust kaardi ja õiguse kasutada kuu aja jooksul kõiki klubi teenuseid.
Vahetan riided ja otsin üles saali number üks. See asub teisel korrusel.
Kogun end natuke ja teen siis ukse aeglaselt lahti. Ruumis on palju rahvast. Ühed lamavad, teised istuvad ja ajavad juttu.
Saali eesotsas on Urmas. Ta kannab valgeid Capri pükse ja sama värvi T- särki. Ta istub rätsepistes, käed põlvedele toetatud ja silmad suletud. Tema nägu on keskendunud ning rahulik. Ja ilus.
Tervitan teda, kui temast möödun. Ta noogutab ja tema silmalaud võbelevad korraks.
Ruumis on ainult kaks vaba kohta jäänud. Mõlemad esireas, otse Urmase vastas.
Eestlased on tõepoolest väga häbelikud.
Täpselt kell kuus avab Urmas silmad. Ta tõuseb ja sirutab ennast. Tema T-särk kerkib pisut ja ma näen tema kõhulihaste serva. Huvitav, kas see oli plaantud?
''Nii, tere,'' ütleb ta mahedal häälel. ''Kas keegi on esimest korda joogas?''
Tõstan arglikult käe.

Mul oli juba ammu ununend, et Urmas joogat annab.
Igatahes ma kangesti tahan Urmase reaktsiooni näha, kui ta tüdrukut näeb..

Uuuut!!

Varsti tuleb.

UUT! UUT! UUT! UUT!

I will get you if I don`t see a new chapter in one day

Muidu hea XD Nagu Cilen juba ka ütles - tahaks näha, mis näo Urmas ette manab kui neiut näeb

Parimal juhul saate täna. Mitte nii heal juhul saate homme. Halvemal juhul saate ülehomme. Ja kõige halvemal juhul saate 6 päeva pärast.

Ma loodan seda esimest, parimal juhul.

Annan endast parima.

Tänu sellele jutule ma hakkan vaikselt aru saama, mis tähendab oodata uut osa ja surra põnevusse... Vaikselt hakkan juba mõistma...


Aga jah, uuuuuuuuuuh. Pinge. I like.

Päriselt?
Ma olen nii meelitatud praegu.

UUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUT!
Sellise koha pealt ei lõpetata.
Ei. Lihtsalt ei.
Ma suren põnevusse.

Ole-ole. Ma ei hakka eriti vigade ja miinuste kallal norima, kuna sisu iseenesest on huvitav.

Ja ma enne vist unustasin mainida, et meesjoogatreener kõlab päris... seksikalt. Ma ise ka tegelesin mõnda aega joogaga aga iseseisvalt Päris põnev oleks lugeda, kuidas Urmas Marilini joogas juhendaks ja neil kerge kontakt tekiks ja... Hmm... Jooga on üldse tore asi.

Nasicc: Pea veel üks päev vastu. Homme hommikuks on uus osa olemas.
Audrey: Ma pole ise joogaga tegelenud. Küll aga olen käinud pool aastat pilateses. See on vist joogaga mingil moel sarnane.
Nii, et sa võid mind siis parandada, kui ma jooga osas mõne rämeda faktivea teen . Sest minu jooga teadmised põhinevad praegu ainult Google' st saadud infol.

Mulle tundus kuidagi imelik, et isa isegi ei küsinud, mis spordiala see on, millega tütar tegelema hakkab. Kummaline. :) Aga muidu oli mõnus osa. Kahju, et Marilini ema polnud jutus sees. Ta on nii mõnsa tegelane. No mis mul muud öelda on, kui et ootan uut. :)


Auts: Sa ütled, et saad nüüd aru, mis tunne on uut osa oodata ja põnevusse surra. Loodetavasti saad sa ka nüüd aru, mida meie tunneme, kui me NP uut osa ootame...

Eee...selle spordialaga on jah nii, et kuidagi .. ununes ära või nii. :) Ütleme nii, et tema ise ei keskendunud sellele vestlusele eriti.
Ja mis tema emasse puutub, siis varsti hakkab ta siia juttu üsna tihti ilmuma.

Okei, diil Mul on mitu meestuttavat, kellele joogat tegev naine on päris ahvatlev. Don't ask me why...

Mystery... K-kus on uus o-o-o-osa...

Ma tõotan, käsi südamel, et homme, hiljemalt kell 12.00 on uus osa teie ees.

Ja kui ei ole siis minu sa lugeja näol kaotad

Ise ka usud ennast, Auts?

Ah, Audrey, sa ei suudaks.

No fain siis

Ega ma jah... Suht tühjasid lubadusi annan teil siin alati

Audrey, su kommentaar ehmatas mind poolsurnuks.

Et ma enam ei loe?

Chill.

Ma lubasin oma kõik jutud ära kustutada ja siia mitte kunagi enam kirjutada ja nii edasi... Ja ma üldse ju ei kirjuta midagi. Mkm

Jumal tänatud.

Natsa kahetimõistetav vastus