New school, new people. [20]

ma väga vabandan, et selline mõtetu osa tuli, aga selliseid peab ka vahest olema. Mul on nüüd välja mõeldud kuidas see jutt lõppeb. Ma loodan, et umbes kümne osaga suudan lõpu peale teha, aga ma ei luba midagi. Minupuhul võtab kõik kõvasti kauem aega, kui peaks, nii et ärge mölisema hakake kui ma näiteks alles kahekümne osa pärast ära lõpetan. Kuigi ma kahtlen, kas keegi viitsib seda nii kaua üldse lugeda, aga jahh.. mida ma üldse plärisen. Keegi niikuinii ei loe seda osa, mis siin kirjas on ja lähebvad ilusti sujuvalt jutule üle. Nii et tsau ja, ee.. kommentaare : )


15.

Kui see lõppes, vaatasin talle totaka naeratusega otsa ja pöörasin ennast ümber. Kõndisin mitte midagi ütlemata koju. Bill istus all teleka ees diivanil, jalad harkis ja krõpsu kauss süles. Läksin tema kõrvale ja võtsin natuke. „Ei söö neid, need on minu omad, kapis on veel kui tahad,“ ütles Bill ja pani kausi teisele poole teda, et ma sealt rohkem ei saaks. „Suur asi ka, oma pisikesele õele anda natuke süüa,“ ütlesin talle ja tõusin püsti, et köögist midagi võtma minna.

Köögis vaatasin aknast välja ja nägin, et vanemate autot ei olnud veel. Kehitasin õlgu ja läksin köögist välja. „Kus ema ja isa on?“ küsisin vennalt ja toetasin ennast vastu seina. „Ma ei tea, nad äisid poes, tõid kõiki häid asju ja läksid siis minema. Mainisid, et nad ei jõua vist täna koju,“ seletas Bill, endal pilk kinnistunud telekale. „Üü,“ tegin ja läksin kööki tagasi.

Vaatasin külmkappi ja mu silmad lihtsalt ei uskunud seda mida nad nägid. Terve külmkapp oli häid asju täis. Vaatasin külma ka, seal oli kolm pakki jäätist. Kõik olid erinevad. Võtsin sealt ühe välja ja tõstsin endale natuke kaussi.

Läksin elutuppa tagasi ja mõtlesin selle peale mis just äsja juhtunud oli. Järsku hakkas Bill naerma ja ma vaatasin talle otsa. „Mineperse, see Scott on ikka nii loll,“ ütles ta. Alguses ma ei saanud pihta mida ta ajas, aga siis sain aru, et ta vaatas ju filmi. Ma olin ka need viis minutit pilk telekale kinnitunud olnud, aga ma ei olnud filmi küll vaadanud. „Mhm,“ pobisesin ma, venitasin ühe naeratuse enda näole ja läksin enda tuppa.

Panin jäätise kausi lauale ja tegin läppari kaane lahti. Hull imelik tuju oli. Ma olin Darreni pärast õnnelik, aga see toimus kõik kuidagi nii kiiresti. Ma isegi ei tunne teda korralikult. Kuigi ma ei saa öelda, et ma seda kahetseksin. Lihtsalt, esmamulje on petlik.

Võtsin enda jäätise kausi taaskord kätte ning sõin selle tühjaks. Pärast seda panin selle lauale, võtsin läpaka sülle ja läksin sellega voodisse. Kuigi ma teadsin et nii ei või teha, tegin ma seda ikkagi. Panin mingit head muusikat mängima ja vajutasin ka teleka käima. Telekast tuli High School Musical. Kuigi ma seda vihkasin jätsin selle käima ja tegin oma asjad arvutis ära. Logisin msni sisse ja panin kohe appear offline peale, et keegi minuga ei räägiks. Ei olnud tuju eriti.

Lõpuks tekkisid mul ikkagi süümepiinad enda läpaka pärast. Kartsin et see läheb katki, kui ta piisavalt õhku ei saa, nii et lülitasin ta välja.

Pöörasin ennast kõhuli, võtsin padja kaissu ja vaatasin seda nõmedat filmi. Kuigi ma ei suutnud sellele jälle keskenduda. Isegi kui proovisin, siis olid mõtted hetkega Darreni juures tagasi. Mida ma ütlen talle homme? Mida ma teen? Ma ei saa ju teda eirata niisama? Küsisin endalt ja otsustasin, et ma lähen magama. Ma ei suutnud lihtsalt kauem üleval olla. Mõtted tapsid.

Pesin kähku hambad ja läksin magama. Surusin kõik need mõtted peast välja ja jäin kähku magama.

Hommikul tuli Bill mind üles ajama teatega, et tema pidi teiseks tunniks minema, ja et ma peaks juba koolis ilmselt olema. Tore perekond küll, jääb iga päev hiljaks. Pöörasin teise külje ja vaatasin aknast välja. Vastik vihmane ilm oli. „Kuule, ma jään koju täna,“ ütlesin Billile, mille peale ta naeratas. „Ma ei viitsi ka minna,“ ütles ta ja läks oma tuppa tagasi. Oli kuulda, kuidas ta oma koolikoti toa nurka viskas ja oma voodisse hüppas. Ilmselt läks uuesti magama..

Mõnus rahulik vaheosa. :)

parim .

^^;D

loetav .

ei tegelikult väga väga hea on .

Sisuvaene.
Darrenit,!!!!

olijah sisuvaene
järgmine üritab tore olla

still love it ,

Võiks nüüd rutem tulla sisukam

like it .

bbrit . kirjutas:

Jah, ma vana loll , jobu , sitakott tegin jlle uue jutu. Karjuge nüüd mu peale Aga jah, eelmise jaoks ei olnud ispiratsiooni enam, Vabandust


1.

Suur kamp pisikesi poisse ja tüdrukuid istus maas ringis ja kuulas kuidas nende kasvataja neile muinasjuttu loeb. Kellel oli suu pärani lahti, kes nokkis vaipa, kes nina, aga kõik istusid vaikselt ja kuulasid heameelega seda, mida tädi neile loeb.

Umbes viie minuti pärast pani tädi raamatu kinni ja silmitses kõiki poisse ja tüdrukuid. „Ja nad elasid õnnelikult elu lõpuni,“ lausus naine jutu lõpetuseks ja pani raamatu riiulile.

Ja nii jäigi iga poiss ja tüdruk uskuma seda, et armastus on alati õnnelik. Algab hästi, lõppeb hästi ja kestab igavesti.

Aga nii see ei ole, nagu ma aru olen saanud. Miks ültse lasteaiad olemas on, kui nad õpetavad seal selliseid asju, mis ei ole õiged? Küsisin ma jälle endalt, kui ma aknalaual lasteaeda meenutasin. Paljudel ei ole see aeg üldse meeles. Mul on see aeg väga hästi meeles. Ma mäletan palju selliseid hetki, kus me kõik koos istusime ja kuulasime kuidas meile neid jutte loeti, mis üldse tõsigi ei olnud.

Kuid nüüd on kõik teisiti. Enam ei saa mina haiget, nüüd saavad teised. Ma luban teile, ma ei nuta enam mitte ühegi kuti pärast. Ma saan alustada otsast, ma ei mõtle enam minevikule, ma elan uues kohas, mul tekivad uued sõbrad, uued kutid.

Võtsin oma koti ja hüppasin aknalaualt alla, astusin uksest välja ja seisin auto ette. Mul olid külmavärinad, sest mul oli seljas ainult lühike seelik ja valge pluus. Ma läksin uude kooli, jah tüüpilise pubeka elulugu. Vanas linnas läheb sitasti, kolib uude. Okei, ma tegelikult ise ka ei tea, miks me sealt ära kolisime, aga ma olen sellega igati rahul. See linn tundub poole sõbralikum ja mõnusam, kui see, kus ma elasin.

Lõpuks tuli ema ka suure naeratusega majast välja ja tegi autouksed lahti. Istusin autosse, aga värinad ei lõppenud. Septembris peaks loogiliselt soe olema, aga praegu oli küll kohutavalt külm. Aga nojah, ma olengi selline jobu, kellel on igalpool külm.

Vaatasin ema poole, kellel oli väga hea tuju ja kes ennast raadiost tuleva muusika järgi liigutas. Ma ei hakanudki küsima, miks ta nii õnnelik oli. Vastus oli iseenesest mõistetav, ta oli õnnelik, et lõpuks on kõik korras ja me oleme uues kohas saanud ennast sisse seada.

Lõpuks vaibusid ka värinad, aga kui me kooli ette jõudsime ja ma auto uksest välja astusin hakkasin ma jälle värisema, külmast, mitte hirmust. Mida mul on karta ? Et nad ei võta mind omaks ? Suur asi ka , olen üksi, saan hakkama, ei saa vähemalt haiget.

Otsisin kotist välja paberi, mille oli dire mulle kirja teel saatnud. Seal oli kooli kaart ja klassinumber, kuhu ma oma koti pidin panema enne aktust. Leidsin klassi kiiresti üles ja tegin klassiukse lahti, paljud polnud veel kooli jõudnud. Panin koti suvalise laua peale ja vaatasin inimesi kes klassis olid. Need vähesed silmitsesid mind sõbralikult. „Võisin ma oma koti siia panna?“ küsisin sõbralikult ja panin paberi kotti, kui pea tõstsin, nägin, et üks tüdruk noogutas mulle.

'Tore,' mõtlesin ma ja istusin sinna, kuhu koti panin. Võtsin taskust telefoni ja hakkasin seal mingit haledat mängu mängima.

Mõne aja pärast oli klass rääkivaid poisse ja tüdrukuid täis, kes olid ühtlasi ka mu klassikaaslased. Mulle tuli jälle lasteaed meelde ja ma muigasin oma ette, kui mu kõrvale prantsas üks kutt istuma. Ilmselt on see koht koguaeg tema oma olnud. Ta ei rääkinud minuga, ja ma ei viitsinud ka oma suud lahti teha. Kui tema minuga rääkida ei taha, siis milleks pean mina pingutama?

Sa ei ole ju sitakott

Ma mingi avastasin alles selle foorumi ( õnneks) mul tekkis lihtsalt haiglane tõmme järjekate poole .
Enivei, olen ka selle juttu fänn ja ootan närviliselt uut osa.
Darren on armas

Millal uus????

tttahaks õudsalt uut ,

nii hea oli eemal olla ja siis korraga nii palju uusi osi lugeda :D aga nüüd tahan ma ikkagi kohe uut !!! .
super jutt .

paluks uut , aitäh . ;d

võrratu !

UUT !

Suht kaua on juba möödas nagu ja tahaks UUT!

ma niiiniii püüan , fakk , mul oli järgmist osa pool valmis, aga läppar läks katki , meelde tuli
Üks päev , kui paha tuju on , siis kirjutan :) :d