Need pisiasjad... 77/77

No saite uue osa Ma ei garanteeri, et see just super on aga ehk teile meeldib :)


15. Kolmas tund

Ma ei saanud aru, mida Evan minu toas tegi, kui ma natukese aja pärast silmad avasin, et küünalt kustutada.
Ta toetas end vastu seina ja vaatas mind, silmad säramas. Ta oli nii õnnelik ja sirutas aeg-ajalt käe minu poole, justkui kutsuks mind kuhugile kaasa.
"Ei Evan, ma ei saa tulla ja hetkel ma ei tahagi," üritasin talle selgeks teha.
Evan vaatas mind rahutult ja astus paar sammu minu poole ning kükitas minu juurde. Ta võttis mu käe ja silitas seda.
"Miks?"
"Ma... ma lihtsalt ei saa..," pomisesin vastuseks ja nägin kuidas Evani ilusatesse silmadesse tekkisid vihased sädemed.
"Tema pärast?" küsis ta pahaselt.
Raputasin pead, kuid see oli tõsi. Ma tahtsin olla Chadiga rohkem kui Evaniga...
"Ei, Evan. Sa ju tead, et..."
Ta suudles mu kätt ja siis märkasin oma sõrmes midagi säramas.

Sõrmus?

"Ainult üks sõna ja kõik muutub... Ta ei segaks meid."
Mis toimub, soovisin ma küsida, kuid ei suutnud sõnakestki öelda. Mul lihtsalt ei jätkunud jõudu.
"Sa ju tead, et see on kõigest ajaraiskamine, Evan!" ütles keegi, kelle häält ma kohe ära ei tundnudki.
Kui ma nägin hääle omanikku, märkasin esimese asjana seda, et ta oli mulle väga sarnane.
"Lex, see pole ajaraiskamine," kinnitas Evan vildaka muige saatel ning ma jälgisin iga veel hämmastunult Lexi. Tema ka siin? Miks ometi?

Mida nad minu toas teevad ja mis sõrmus see on..?
"Kuidas seda siis nimetada, Evan?" küsis Lex.
Käsi endiselt Evani peos, jälgisin Lexi, kes jõllitas üleolevalt mind.
Ma tahtsin teada, mis toimub, mis juhtunud on, kuid mu hääl oli täiesti kadunud. Järelikult olin ma ikka end nii tugevalt külmetanud...

Järsku kuulsin koputust.
Lex ja Evan vaatasid kiirelt mind ja seejärel ust ning olid järsku nagu võluväel kadunud.
Ma vaatasin hämmastunult kohta, kus Lex alles seisnud oli ja üritasin aru saada, mis just toimus.
Jälle kostus õrn koputus...




Sulgesin silmad ja kui need uuesti avasin oli tuba pime. Kuulsin vaid vihma pladinat akna taga.., tuule ulgumist ja kaugenevat müristamist.
Kas ma tõesti olin nii ruttu magama jäänud?

Kohendasin patja ja sättisin teki mugavalt enda ümber ning keerasin end seljaga akna poole, et üritada uuesti magama jääda.
Ma kuulsin jälle koputust.
Keegi oli akna taga...

Hingasin värisedes sisse välja ja vaatasin akna poole. Taevast valgustav äike joonistas hetkeks tema kuju välja ja see meenutas stseeni mõnest õudusfilmist.
"Psssssttt, Summer!" kuulsin vaevu tema häält.

Kobasin ikka veel hirmunult küünla ja tikutopsi järele, et natukenegi valgust tuppa saada.
Tugev tuul oli mu toa külmaks muutnud ning ma otsisin oma hommikumantlit, et see endale selga panna enne kui akna lahti teen. Ma ei märganud mantlit mitte kusagil ning Chad koputas uuesti.
Ju oli ema siis mu hommikumantli ka pessu pannud.

Kõndisin natuke ebamugavust tundes akna juurde ja avasin selle. Sisse vuhisev jahe õhk sundis mind eemalduma.

Chad ronis aeglaselt sisse ja sulges akna, tõmbas kardina ette ning pöördus.
"Hei, hirmutasin sind?" küsis ta kiikas uudishimulikult mu pidzaama-kleidikest, eriti mu jalgu ja dekolteed.
"Natuke...," pomisesin õlgu väristades.
Vaatasin Chadi riideid, mis olid läbimärjad ja natuke sopased.
"Sorri," lausus ta tõsiselt ja seisis kohmetunult keset tuba.
Ma pugesin teki alla tagasi.
"Ma käisin sind otsimas..," laususin peale lühikest vaikust peaaegu sosinal.
"Otsimas? Mind? Summer, kas sa üldse vaatasid, milline ilm õues on!?" tõstis ta kergelt häält.
"Selle ilma pärast ma tulingi sind otsima!"
Chad kergitas kulme ja vaatas mind: "Ja ikkagi... Sa poleks pidanud... Mis siis kui sa oleksid viga saanud?"
"Aga ei saanud, seega..."
"Seega," tegi Chad kibeda muige saatel mu häält järgi. "Seega, kui midagi oleks juhtunud, oleks see olnud tühiasi selle kõrval, et mina kadunud olen? Sa tundusid esialgu veidi targem olevat..."

Tegin vaevukuuldvalt "ah" ja vaatasin Chadi. Tema selline käitumine oli üllatav. Ta oli vihane... Aga kas tõesti seepärast, et ma teda otsimas käisin?
Hoolis ta minust tõesti nii palju, et kartis, et minuga oleks võinud midagi juhtuda?
See oli omamoodi armas isegi.

"Ja sa tundusid esialgu..." hakkasin ma talle vastu vinguma, kuid jäin vait nähes, et ta võttis jaki ja selle all oleva kulunud pusa seljast ära. Valge, läbimärg t-särk rõhutas tema üsna tugevat keha.
"Mida? Lõpeta oma lause," käskis Chad.
"... hoolivam olevat... Ma ei oodanud, et saan sinu käest ka sõimata," pobisesin põrandat silmitsedes.
"Ka? Aaa," noogutas ta siis ja toetas end vastu aknalauda: "Mis üleeile juhtus?"
"Sain peapesu... Oleks pidanud kuulama loengut tead-küll-mis-teemal ja nüüd pean veel 4 päeva koduarestis istuma.Ma peaks tõesti rõõmsam olema, et mind terveks aastaks koduaresti ei pandud. Ma olin ju poisiga koos ja isa oli selle pärast nii marus. On siiani..."

Chad naeris kergelt.

"Jobu," ohkasin emotsioonitult. Ta ohkas samuti ja tõsines siis.
"Miks sa siia tulid? Tormi eest pakku või..?" uurisin edasi.
Chad vaatas mu toas otsivalt ringi ja neelatas.
"Miks sa valetasid mulle?" küsis ta järsult.
"Mina valetasin sulle? Mida ometi?" küsisin hämmastunult ja lasin tekil õlgade ümbert maha vajuda.
"Sel päeval kui me koos olime... Sa valetasid mulle, kui ütlesid, et sul pole iial oma poissi olnud ja et sa pole..."
"Millest sa järeldad, et ma valetasin?" küsisin rabatult.

Chad vaatas mind ja arvasin, et ta ei kavatsegi vastata, kuid lõpuks märkasin, et tema parem näopool oli punakas ja silma ümbrus paistis sinine olevat. Kui ta sisse ronis ei pannud ma seda üldse tähele.
Ma ei osanud seda nähagi.
Ta osutas käega oma näole ja ma ahhetasin valjult.

Pugesin voodist välja ja ruttasin tema juurde. Ta istus ikka edasi ning ma seisis tema ette, Chad kergitas kergelt pead ja sulges silmad: "Ausalt, Summer, see..."
"See on jube," sosistasin kergelt tema kohale kummardudes. "Kes seda tegi?"

Katsusin sõrmega Chadi paistes põske ja nägin kuidas ta valu pärast nina krimpsutas.
"Su armas sõber Ethan või... ma ei mäleta, mis ta nimi oli..."
"Evan?" kergitasin üllatunult kulme.
"Jep, ta tutvustas end veel enne, kui sain tuttavaks tema rusikaga."
Chadi näol mängles kerge muje ja mina olin paanikas.
"Aga...miks... Ku-kuidas ta teadis, kes sina oled..?"
"Me saime eile õhtul kokku... Ja siis ta küsis kas mina olen Chad ja siis ta ütleski, et tema nimi on Evan... ja hakkas mind sõimama."
"Sõimama?" küsisin üle.

Chadi pilk rändas mu toas ringi ja ta näost oli näha, et ta jättis midagi rääkimata. See ajas mind närvi. Chad haigutas: "Nojah. Ja kui ma tema jutust eriti välja ei teinud, hakkas ta mind tõukama ja noh.., noris täiega tüli ja siis..."
"Kaklesite?"
Chad noogutas ja katsus õrnalt oma põske, riivates kergelt minu kätt.
"Mida ta ütles sulle?"
"See pole tähtis, Summer," kinnitas Chad.
"On küll! See pidi midagi tõsist olema, kui te kaklesite..," laususin tungivalt ja märkasin siis Chadi parema käe sõrmenukke, mis olid ka viga saanud. Õigemini... päris tugevaid lööke jaganud. Ma teadsin, et jõu poolest jäi Evan Chadile alla ning arvestades seda, et Joshua Chadi tõttu haiglasse sattus, peaksin ma nüüd Evani pärast muretsema, kuid... ma ei kavatsenudki seda teha. Vähemalt mitte enne kui teada saan, mille pärast need kaks kaklesid.

Ainuke, kelle pärast ma muretsesin oli Chad. Kuigi, olgem ausad, oli piisavalt tõendeid, et minu muretsemine on asjatu.

"Huvitav, kas Lex rääkis Evanile juba, et ma saan sinuga läbi?"
"Arvatavasti...," pomises Chad ja hõõrus sõrmenukke.
"Te kaklesite... minu pärast..?!" taipasin järsku ja raputasin uskumatult pead: "Mida Evan sulle ütles?"

Chad ohkas ja nähes, et ma ei kavatsegi alla anda, hakkas rääkima: "Ta ütles, et sa armastad teda ja et te käite ning ta soovitas minul sinust eemale hoida. Kui ma ütlesin talle, et sa pole mulle midagi rääkinud teist kahest, hakkas ta naerma ja ütles, et järelikult polnud see minu asi. Siis ta hakkas minult igasuguseid asju pärima ja küsis isegi seda, kas me veetsime öö koos... Ma ütlesin, et jah, tema sai sellest muidugi valesti aru ja see viis selle kuti endast välja ning siis ta tuligi mulle kallale ja... Igatahes ta üritas mulle selgeks teha, et teie olete koos ning mina üritan sind temalt üle lüüa..."

Kuulasin hinge kinni hoides Chadi ja ei pannud tähelegi, millal ta lõpetas. Kuidas... Evan ka minu vastu on? Kas Lex keeras ta minu vastu üles?
Miks ta Chadiga tüli noris, mis mõttega?
Mida ta saavutada üritas?
Oli see seda väärt, et peksa saada?

"Summer..?" kuulsin Chadi küsimas.
"Jah?" vaatasin Chadile sügavalt silma ja nägin, kuidas tema tavaliselt nii säravad elavad silmad olid nüüd peaaegu, et halastamatud.
"Ta valetas, eks?" küsis ta ja ma nägin tema näost, et ta tahtis seda uskuda.
"Mhmhh," vaatasin enda ette ja langetasin seejärel pea: "Kuidas nad... Jumal küll..."

Tundsin Chadi uudishimulikku pilku endal. Isa, ema, Lexie, Evan, kindlasti ka Will - kõik nad on Chadi ja minu vastu. Me ei või isegi sõbrad olla ilma, et...

Seda oli hetkel lihtsalt liiga palju.

Tundsin, kuidas mu silmadesse tekkisid pisarad. Evani tegu ja ka väsimus aitasid pisaratele raudselt kaasa. Mu tunded lõid üle pea kokku ja ma ei osanud neid tagasi hoida...

"Summer, hei, tssshhh..," tundsin Chadi jahedaid käsi enda ümber. Ta haaras mind tugevalt enda jahedasse embusesse, kus ma veel rohkem värisema hakkasin.
Tundsin tema kätt enda kaelal.
"Sa oled tulikuum!" lausus Chad natuke liiga erutatult.
"Shhh, mu vend magab kõrvaltoas!"
"Las magab, sul on palavik ja mitte väike!" lausus Chad tõsiselt. "Mine voodisse... Sa pead sooja saama. Veel külma pole sulle just väga hea..."

Kuulasin Chadi sõna ja tõmbasin valge paksu teki korralikult endale ümber. Chad vaatas oma niisket pusa ja jakki, mis kapiukse nuppude küljes rippusid ning sirutas käe nende poole. Ta võttis need kätte ja surus pisikeseks pambuks kokku ning kõndis kiirelt akna poole.
Just siis kui ta hakkas akent avama, valgustas taevast ere pikselöök ja kohe kostus kõrvulukustav mürin.

"Head ööd!" lausus Chad kergelt naeratades. Kas ta tõesti läheb niimoodi tormi kätte tagasi..?
"Ei, ära mine! Palun jää!" olin hetkega voodist väljas ja hoidsin tema käest kinni.
"Ma ei saa siia jääda ja pealegi ma tahan magada..."
"Sa võid siin magada! Ma ei lase sind tormi kätte!"
Chad kehitas lojult õlgu: "Siin? Sinu toas?"
"Ma ei saa magada, kui tean, et sa oled kuskil väljas ja sul on külm..."
"Ma otsin mõne pööningu," muigas Chad ja vaatas mulle sügavalt silma. "Aga kahjuks siia ei saa ma jääda. Su isa on vist külajuttude pärast mu pööningule pääsemist tõkestanud."
"Palun," anusin nii hästi kui võimalik oli. "Ma tooks sulle kuivad riided ja sinu omad kuivaksid hommikuks ära. Jää... Minu pärast."

Chadi pilk oli seletamatu. Ta tundus kergelt kurb olevat, kuid samas õnnelik. Minul oleks samuti hea olla, kui ma ei pea vähemalt täna öösel muretsema, kas temaga on kõik korras. Ta võiks olla täna öösel minu juures ja see oleks lihtsalt suurepärane.

"Aga su isa?"
"Nad läksid vanaema juurde ja tulevad tagasi alles siis, kui torm vaibuma hakkab... Mitte ennem. Kent ütles, et vanaema tahtis, et isa tema eest mingi töö ära teeks, seega... sul on üsna ohutu siia jääda... Olgu, ma lähen toon sulle riided ja... kas sul on kõht tühi?"
Chad hakkas naerma: "Normaalsest toidust ära ei ütleks!"

Viipasin talle naeratades ja läksin kõigepealt vannituppa. Avasin kapi, kus olid kenti ja isa riided- püksid, särgid kergemad sviitrid ning mõned teksased. Võtsin Chadile ühed tumedad bokserid ja musta t-särgi ning viisin need siis talle.
Chad oli avastanud riiulilt minu leitud keti ja hoidis seda käes.
"See on minu..," lausus ta,imetledes keti ripatsit- C-tähte. Kaotasin selle ära ja arvasin, et ei näegi seda enam."
Naeratasin talle.
"Ma lähen toon sulle nüüd midagi süüa, eks? Vaheta niikaua riided ära..."

Kui hiilisin hämarasse kööki ja avasin külmkapi, et sealt leida midagi, mida võileivale panna, tundsin kui õnnelikuks tegi mind teadmine, et Chad on minu läheduses...
Peaaegu, et segamatult.

Süütasin küünla ja tegin meile võileibu.

Vähemalt sain võimaluse tõestada, et tal oli siin üks usaldusväärne ja abivalmis sõber...

Aaah.. AAAAAAAAAAAAAAH

Tsiteerin: :

"Summer, hei, tssshhh..," tundsin Chadi jahedaid käsi enda ümber. Ta haaras mind tugevalt enda jahedasse embusesse, kus ma veel rohkem värisema hakkasin.
Tundsin tema kätt enda kaelal.
"Sa oled tulikuum!" lausus Chad natuke liiga erutatult.

Lemmik koht.

UUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUT!!!!!!!!

Aaaaaaaaa :)
Lemmikkoht? Miks?

Ja saategi uue :) kasvõi täna veel...

Ma ei tea.. See oli nii.. mõnus.

Kohe? (A)

Ikka kohe.

VEEEEEEEEEEEEEL

Kamoooon. Paps ei lööks teda maha. Lapsel on kopsupõletik ju.
-.-

VEEEEEEEEEEEL!!! Palun.. (A)

Aga miks tal tekkis see kopsupõletik???
Sest ta läks Chadi pärast välja x)

No kunagi kindlasti

Mnjaaa... Seda küll.

Kohe..? (A) Paluuuuuun.. (A)

Eieieieieieieiiii, rohkem täna küll ei saa :)
Mul saavad muidu kirjutatud osad liiga ruttu otsa

On jah valmis ja ma ei lisa siia x)

Õnneks sa ei tea kus ma elan, yay :)

Sinu kahjuks mina tean.

Oooooooooi, ära ütle X)
*mõtleb nüüd kuidas see võimalik on ja süüdistab MSNi*

Ai-ai...

Ma tean kõike.

Ma mõtlesin praegu, et.... te ei tea kus ma elan
Raudselt ei tea

Ma lihtsalt ei usu. Ma nüüd nii suur lobamokk ka pole... VIST...?

Tean küll. Jumala kindlalt..

Eii... te ei ela ju seda ka üle kui ma kirjutamiskriisis viibin ja uus osa pooleteist kuu pärast tuleb...?

Ma ikka ei suuda seda uskuda X)

Pane uuus , osa hea oli muidu, supppper

ega kellegil 15 osa vahele ei jäänud x)???