Don't Let Me Go (35/35).

EITC. kirjutas:

Innupinnu. :)
Nii hea lõpp oli siis või? :)
Ja need vanemad on päris nõmedad jah. Lähevad veel nõmedamaks, usu mind. :)
Ja ... noh, peaaegu. Aga mitte päris. :)

oli kyll jah
ma tean, et nad l2hevad, teantean. aga see v6tab ikkagi sydame alt kylmaks, et nad nii kohutavad on -.- aga sellest katast oli ikka jube julge seal kohe Jared'ile 8elda, et tema ei kavatse neverever eestist 2ra kolida. vanemate ees lausa jne. ma poleks julgend..
aga jah, siiski (y)

Nõustun täielikult^^


Ainult KAKS osa terve selle aja jooksul kui ma Pariisis olin ?!
Ma olen Pettunud : (.

(Uut ! (: )

OT: anni, miks sa msnis pole ?

Innu, ma ei märganudki. See oli ... tavaline nagu. :)
Ja Kata julges seda kõike öelda ainult sellepärast, et Jarri vanemad ei saanud ta jutust aru. Inglise keeles ta küll poleks julgenud öelda. Ja olgugi, et Jarri vanemad võisid aimata, millest jutt oli, ei saanud nad selles kindel olla. Ja Kats kohe päris väga ei taha Eestist ära kolida. :)

Black, ma vabandan, aga ka mina olin ära. Ja ma paneks kohe hulga rohkem osi üles, aga kuidagi kõik on kadunud ja kommentaare pole eriti üldse. :/
Aitääh.

Murtagh.
Noh, kõik vingusid nagunii, et liiga asrmas on. Noh, nüüd enam ei ole! :)
Though Jared on ikka armas, siis ta vanemad pole üleüldse õnnelikud Katsi üle.

Anni, sina ole lihtsalt kuss! :)

Kuna noh, mul on igav ja hea tuju ja muud sellist jama, siis ma panen uue osa üles. :) See on natuke ... imelik. Natuke ilane ka. :) Vabandust.

Neljateistkümnes osa.

Avasin silmad ja vaatasin pisut uniselt ringi. Ümberringi oli pimedus. Öö järelikult, jõudis mu unesegasele ajule kohale. Vaatasin lage. Kõik oli kuidagi vaikne. Ma ei olnud sellega harjunud. Tegelikult ma muidugi tavaliselt öösiti üleval ei olnud.
Justkui minu mõtetele vastuseks sõitis üks auto akna alt mööda. Kuid siis oli jälle vaikus. Kõik oli isegi nii vaikne, et hakkasin juba ette kujutama katkematut pinisevat piiksu, sellist, mis vanasti telekast tuli, kui mingi probleem tekkis. See piiks ja siis mitmevärviliste triipudega pilt.
Tundsin äkitselt, kuidas keegi mu käest kinni võttis. Jared, loomulikult, ega keegi teine mu kõrval ei maganud. Vaatasin ta poole. Tundus, et ta magas. Aga ta käsi pigistas minu oma nagu oleks ta ärkvel.

Pigistasin ta kätt vastu. Ta ei liigutanud. Järelikult ta siiski magas. Keerasin ennast külili, vaadates teda nii palju, kui ma pimedas nägin. Ta juuksed olid väga sassi, aga ta nägi armas välja. Sikutasin üht ta juuksesalku õrnalt, nagu igavusest. Ta ei ärganud. Muigasin ja nihutasin ennast talle lähemale. Panin enda käe talle ümber, tõmmates ennast tema vastu. Hingasin sügavalt tema lõhna sisse, naeratades omaette ning sulgesin silmad.
„Can’t fall asleep?“
See lause tuli nii äkitselt, et ma ehmatasin natuke. Avasin silmad. Jared pööras oma näo minu poole.
„Since when did you reach the „old and sleepless“ age?“
Naersin, aga hästi vaikselt.
„See on sinu süü. Sa ei lase mul magada.“
„My fault? Do I snore?“ küsis ta muigega.
„Ei, aga kuidas ma saan magada kui ma tean, et sinusugune kuum kutt on TÄPSELT minu kõrval?“

„I thought you were used to it.“
Raputasin pead.
„Ma ei harju sellega iialgi ära.“
Jared keeras ennast täiesti minu poole. Ta naeratas.
„Want some tea?“
Mõtlesin hetke.
„Ainult sinuga koos serveeritult,“ sosistasin muiates, kuid kortsutasin siis õrnalt kulmu.
„Tee keset ööd?“
Jared kehitas naeratades õlgu.
„We’re English.“
Turtsatasin, pugedes talle rohkem kaissu.

„Võib-olla ma ei viitsi ka,“ laususin, „,mul on siin liiga hea. Pealegi olen ma rohkem kakao inimene.“
„We have this, too. I … guess.“
Muigasin, pannes silmad kinni. Jared tegi mulle otsa ette musi.
Kuuldes ukse avamist, tõmbusin automaatselt Jared’ist eemale, vaadates ukse poole. Selle vahelt vaatas sisse Clarisse.
„What’s wrong?“ küsis Jared temalt, kui ta meie voodi juurde kõndis.
„I can’t sleep. I have nightmares. Can I sleep here?“
Vaatasin ka Jared’i poole. Meil oli ju niigi kitsas voodi …
„Why don’t you go to mom’s and dad’s bed?“
„Because daddy snores!“
Jared naeris.
„Come here, then.“

Clarisse naeratas ja ronis oma kaisukaruga meie kahe vahele. Jared võttis temalt ümbert kinni. Kuna Jared oli endiselt külili, sain ma talle otsa vaadata, kuigi palju meelsamini oleks ma ise olnud see, kes ta kaisus oli. Varjasin oma pahameele naeratuse taha.
Jared vaatas mind ja Clarisse kordamööda, naeratades.
„My two girls,“ ütles ta pehmelt. Jätkasin naeratamist, kuigi minust käis üle armukadeduse laine. MINA pidin ju ta ainus tüdruk olema! Issand jumal. Ma olin armukade ta ÕE peale. See oli nagu Kauri tüdruk oleks armukade sellepärast, et meie Kauriga saime hästi läbi. Täiesti ogar ju.
Olime mõlemad tükk aega vait, kuni Clarisse ilmselt magama jäi. Selle aja peale olin ma juba normaalselt mõtlema hakanud ja armukadedusest üle saanud, olgugi, et see olukord mulle ikka väga hästi ei istunud. Just nagu polnud ta vanemate viha piisav, väikeõde pidi ka veel mind terroriseerima hakkama.
„Te olete nii armsad koos,“ ütlesin ausalt, „kuigi sa näed tema venna jaoks kahtlaselt vana välja ja isaks sa veel ei sobi.“

„Why not? I can handle a kid.“
Ta toon oli kergelt sõjakas.
„Ma usun sind,“ ütlesin rahulikult, „sa lihtsalt näed liiga noor välja.“
„Oh.“
Vaikisime veel pisut. Mul ei tulnud und. Lamasin lihtsalt niisama, vaadates lage.
Juba teist korda kuulsin ukse avamist. Seekord oli see Jared’i ema. Mõtlesin, et kas see oli neil mingi perekonnavärk, öösiti teiste tubades kolamine.
„I just checked on Clarisse and she wasn’t in her bed so I wanted to make sure she’s here. I’m sorry, I didn’t want to disturb you.“
See pilk, millega ta mind vaatas, jättis ta viimasesse lausesse küll suure kahtluse.

„I should probably take her away, I don’t want her to disturb you, either.“
Jared tahtis midagi öelda, aga jättis lause katki. Pealegi oli see lause suunatud rohkem mulle. Vahet pole, kas see siis oli võlts või mitte.
Meredith tuli meieni, tõstis Clarisse’i endale sülle ja kõndis ilma ühegi sõnata enam välja. Jälgisin, kuidas ta ukse kinni tõmbas.
„Well, I guess we’re all alone again.“
Naeratasin Jared’ile, panin veel sekundi kiusatusele vastu ja sirutasin siis käed tema poole, tõmmates ennast lähemale, kuni sain oma pea ta rinnale toetada. Tema vaikne naer kõlas kuskil mu pea kohal, kui ta oma käed mulle ümber pani.

„Missed me so much?“ küsis ta.
„Like hell.“
„I didn’t know that I mean so much to you.“
Tõmbusin temast eemale, vaadates imestunult talle otsa.
„Tead küll! Sa tead, et sa oled minu jaoks terve maailm. Ja mida ma teeks ilma maailmata? Hulbiksin kuskil kosmoses ringi.“
Jared naeris mu üle. Kortsutasin kulmu.
„Mis siin nii naljakat on?“ tahtsin teada.
„It’s the way you try to prove how much I mean to you. You don’t have to. You could say nothing and I’d still know.“
Naeratasin.

„Nii et kui palju sa mulle siis tähendad?“
„Almost as much as you mean to me.“
Raputasin pead.
„Rohkem.“
„Not possible.“
Ta naeratas. Ma naeratasin vastu.
„Ma armastan sind.“
Vajutasin musi ta huultele.
„How can I say I love you when I love you more than any words can express?“
Muigasin.
„Sa ei peagi. Ma tean seda isegi siis, kui sa midagi ei ütle,“ kordasin ta lauset.
„I love you.“
„I love you, too,“ vastasin.
Ta suudles mind kergelt ja tõmbas siis mind endale lähemale. Surusin oma näo tema vastu, hingates sügavalt ta lõhna sisse. Sekundiga olin ma uinunud, olles unes koos Jared’iga.

Hulbiksin kuskil kosmoses ringi.“

ossajuss kyll..
ulpima siiski, mitte hulpima

tegelt kaa ?
ja minu eesti keel on viis, veider. ma arvasin siiamaani ikka, et see on ulpima

Oh, Anni.
Noh ... ma luban, et ma lasen sul kaustikut Võrus lugeda! Ja ... ja ... aa, Kassu pole üldse nii äge enam. Though I know one person, who is ... *õnnelik ohe* Ma tegelikult ei teagi, miks ta enam mulle ei meeldi. Ma kirjutasin ühe osa Jarriga, siis läks ta mul meelest ära. XD

Murtagh, aitäh. :)

Ma vist varsti pean mainima, et pärast Laulupidu lahkun ma jälle linnast, seekord kauemaks, nii et sellepärast ma nii palju osi järjest üles panengi koguaeg. Halb idee oli suvel alustada jutu ülespanemisega. Sest ... noh, mina ei ole siin ja ega eriti kedagi teist ka ei ole. Vahet pole. :)
See on osa on suurelt pühendatud sõpradele. Sest ... ilma nendeta ei ole võimalik olla.

Viieteistkümnes osa.

Seisin võõra maja ees, vaadates kordamööda aadressi maja peal ja paberil mu käes. Jap, need klappisid. Jared oli just siin mul palunud oodata, kui ma olin šoppamise lõpetanud. Tema pidi samal ajal mingite sugulastega kokku saama.
Võtsin taskust mobiiltelefoni ja kirjutasin talle sõnumi, et ma olin kohale jõudnud. Temalt tuli kohe sõnum vastu, et tal läheb kaks minutit. Naeratasin endamisi, pannes telefoni tagasi taskusse.
Vaatasin tänaval ringi. Seal polnud mitte kedagi, peale ühe noormehe, kes minu suunas sammus, lai naeratus näol. Minu juurde jõudnud, ei kõndinud ta minust mitte mööda, vaid jäi seisma.
„Hello!“ sõnas ta energiliselt.
„Um … hi?“
„I’m Henry,“ sirutas ta käe välja.
„I’m Kath,“ tutvustasin ta kätt surudes ennastki.
„Such a beautiful lady standing here all alone! Can I be your company wherever you were going?“
Kortsutasin kulmu. Mis ma nüüd talle ütlema pidin?

„Actually –„
„– she already has company.“
Jared oli majast välja astunud, kõndides mu kõrvale ja võttes mu ümbert kinni. Mõnda aega vaatas Henry Jared’it kulmu kortsutades, kuid siis näis ta nagu millestki aru saavat.
„Jared! Dude! I haven’t seen you in ages!“
Vaatasin kordamööda mõlemale otsa. Kas nad teadsid teineteist?
„Well, Henry, I haven’t been around here, either.“
„Then where HAVE you been?“
„In Estonia.”
Henry kortsutas jälle kulmu.
„In Estonia? What the hell pulled you there?“

Jared vaatas õrna naeratusega minu poole.
„She did.“
Henry pilk libises samuti minule.
„Well, I guess she didn’t have to pull very hard, did she?“
„A little bit,“ vastas Jared muigega. Muigasin ka, mõeldes sellele, et tegelikult „tõmbasin“ ma Jared’it vaid nädala.
Henry vaatas mind nüüd hindavalt.
„So, from Estonia, huh? I thought you didn’t sound like a British, but then again, you did.“
Naeratasin.
„Jared has taught me a little.“
Henry naeratas ikka veel.

„Well, I guess I’ll be going now. Maybe I’ll see you around here sometimes again.“
Ta hakkas meist juba mööda minema, kuid peatus siis äkitselt.
„Hold on. I’m going to a party right now and I guess some people who are there would like to see you also, Jarr. In fact, I think that even Simon and Jason are there.“
Jared heitis mulle küsiva pilgu.
„Minu poolest võime me minna,“ ütlesin. Jared noogutas. Henry jälgis mind.
„Was that Estonian?“
Noogutasin samuti.
„Kath has taught me a little bit more than I have taught her,“ lisas Jared.
„You’re so sure about living in Estonia? That you have already learnt Estonian? You’re not coming back?“ uuris Henry.
„Haven’t planned it yet.“

„Whooah. She really has to be something,“ ütles Henry, nagu mind ei olekski kohe ta kõrval seismas.
„She everything,“ vastas Jared naeratades. See lause tõi mulle naeratuse näole, hoolimata sellest, et ma juba seda teadsin.
Kõndisime vaikides mingi majani. Sealt sisse astunud, kõndis Henry kohe Jasonit ja Simonit otsima.
Vaatasin ringi. See ei olnud nagu läbu, aga mahlajoomine ka mitte. Tegelikult ei osanudki ma sellele peole õiget nimetust anda.
Peaaegu kohe kõndisid meieni kaks umbes Jared’i vanust noormeest. Üks neist oli tumedate juustega ja kohutavalt pikk, teine punakate juustega ning silmatorkavalt roheliste silmadega.
„Jarr!“ hüüatas tumedapealine, pannes oma käe Jared’ile üle õlgade.
„Why didn’t you tell us you were coming?“ lisas teine, patsutades Jared’it seljale.
„You think it’s nice to disappear to nowhere and not even VISIT?“
„Where are your manners?“
„Did you lose your tongue?“
„And stop that stupid smiling!“

Vaatasin kordamööda mõlemale kutile otsa, hoides naeru tagasi, samas teades, et ma võisin oma sõbrannadega samasugune olla. Siiski, nad olid täiskasvanud!
Justkui oleks nad mu mõtteid lugenud, viisid nad pilgu minule.
„Oh, Jared’s new girlfriend! How come we haven’t met you before? I’m Jason, by the way,“ ütles punaste juustega kutt.
„And I’m Simon,“ lausus teine.
„Hi, I’m Kath,“ surusin neil mõlemale kätt. Üldse oli veider täiskasvanud inimestega tutvuda, üks käesurumine see ainult oligi! Kuhu jäi „Hei, ma olen Katu, oleme sõbrad nüüd?“?
Nad vahetasid omavahel pilgu ja muigasid. Jared tõstis käe suu ette ja köhatas valjult. Mulle jäi mulje, nagu vihjaks ta neile midagi. Mis see oli, millest ma aru ei saanud?
„Don’t tell that you’re that famous Kath.“
„Famous?“
Kust otsast ma kuulus pidin olema?

„Yeah, the one who made Jarr crazy.“
„The one who he ran after to Estonia.“
„The one he kept talking of over and over and over again when she left.“
„The one we hated because we were so tired of hearing how perfect she was.“
„And tired of hearing how stupid he was that he ever let her go.“
„The one he was so deeply in love with.“
Viisin pilgu Jared’ile. Ta oli üsna piinatud ilmega.
„I guess that’s me,“ ütlesin ettevaalikult.

„You’ve GOT to be kidding!“
„He was SO sure that he won’t find you!“
„He spent ages to find ANYTHING related to you.“
„And when he finally found your school, he didn’t want to go there.“
„He said that you would yell at him and walk away.“
„Though I was sure you’d hit him, too.“
„But he said that he could live that. There was actually another thing he didn’t want to see.“
„He said that it would kill him to see you with your boyfriend, HAPPY.“
„And then I told him to still go, or he would regret it.“
„No, I told him!“
„I did! And then he went and we didn’t hear anything from him anymore.“
„Wait, no, he did send a message, don’t you remember? He said that he was staying there.“
„Right, it was somewhere in October.“
„We had no idea, what to think. Like, maybe he liked the nature?“
„But I guess that was when he found you.“
„Wait, in OCTOBER?! You went there in AUGUST!“

Mõlema pilgud pöördusid Jared’i poole. Kõik see jutt oli edastatud nii kiiresti, et ma polnud jõudnud reageeridagi.
„What? I couldn’t just go there! I had to wait for the right moment! There was no way I was going to march in any time!“ õigustas ennast Jared.
„So did he come in at the RIGHT moment?“ uuris Jason minu käest, hoides naeru tagasi.
„Well … he did make an entrance. Nobody missed it,“ ütlesin. Jason ja Simon naersid.
„Welcome to the family!“
„Has he proposed you yet?“
„How old are you altogether?“
„Seventeen,“ vastasin huulde hammustades, tundes ennast pisut nurkaaetult.

„Oh. Well, he has time. But he has spoken about marrying with you since you first came to England.“
„No, I haven’t!“ vaidles Jared vastu.
„Whatever, WE spoke about it. Where’s the difference? You’ll marry her anyway,“ ütles Simon silmi pööritades. Jared vaatas minu poole õrna naeratusega.
„See, it’s written on your face! But now come, we’re not the only ones that wanted you back here.“
Jason ja Simon kadusid kuhugi inimeste vahele.
„I’ll be right back,“ ütles Jared mulle.
„Ma ootan siin.“
Suudlesin teda õrnalt, tõmbasin oma peopesaga üle ta põse ja läinud ta oligi.

„Such a beautiful lady standing here all alone! Can I be your company wherever you where going?“

where, were..
seal peaks were olema vist ? mudu oleks kas ma tohin olla sinu kaaslane kuhu iganes sa kus l2hed ? v6imis..
aga ma loen nyyd l6puni kaa

No mingeee....

Mul oli jälle oma kilomeetrine kommentaar valmis kirjutatud ja siis tuli viga ja ma vajutasin kustutamismärki ja ta läks bäkki hoopiiiis

Igatahes.


HANNAAAAAA!!!!!!!!!!!!!!

Nagu.. ma olen VIIS päeva ära ja juba on siin siuke segadus et.. Gaaaaaaaaaaaaaash

Niisiis.
Mulle EI meeldi Jarri vanemad.. nad nagu.. õeh. Ja kõik see mis Anni ja Ines siin räägivad.. see ei tõota head.. üldse kohe mitte.
Siis.. Clarisse on nunnu, aga ta nagu tõrjuks kuidagi Kathi..
Kui vana ta on üldse?
Ja kas neil ei olnud mitte koer? Labrador vms?
Või oli see mõni teine jutt..
Siis.. Simon ja Jason on nagu.. MEGALAHEDAD
Mu lemmiktegelased kogu selles jutus üldse.
Vat just sellised peavad ühed tõelised sõbrad olema.
Ja no.. ma ei saa aru.. kui Jarr on nii pöörfikt siis kuidas ta saab pahaks hakata, et seal jamad tulevad?
Jaaaaaaaa... ma teaaaaaaaaaaan. Jarr pole pöörfikt vaid see on Katsi vaatenurgast ja tema arvates on Jarr pöörfikt aga no..
Kats ei saa nii pime ka olle, et ta ÜHTEGI viga ei leia.
Nagu.. mul on oma Jarr.. Vale sõnastus..
Ma hoolin ühest inimesest sama palju kui Kats hoolib Jarrist ja mina leian tema juures ka vigu.
Viga number 1: Tal on minust savi.

Igatahes. Ma pean pidevalt endale meelde tuletama et see on jutt ja nad on jututegelased.. Reaalseks läheb. Mis on VÄGA HEA.
Siis..

Ma endiselt armastan sind. :)

Sa oled nii armas, et sa siin täiega osi lisad ja meie kommentaaridele ilusasti vastata viitsid ja.
Õõh..
Note to self: Pane uus osa Burmaniast üles.
Jaa.. Üldse, et sa viitsid seda juttu kirjutada.
Ma tahaks ka kirjutada mingi siukse jutu, millele ma pühenduks sajaga ja millest ma siis teeks mitu hooaega ja..
Ma ei suuda kunagi mõelda, mis jutu järgmises hooajas saama hakkaks.
Mul lõppevad jutud alati nii lõplikult ära..
Any tips? (A)

Ma jumala huviga tahaks ka seda vihikut näha kusjuures, aga ma pakun et see suht võimatu.
Siis..
Aeh.
Ma olen väsinud juba..
Kaks korda sama juttu kirjutada pole tore.
Ma tean et ma tahtsin midagi vel kirjutada..
Btw, miks Anni msnis pole?
Anni on tore, don't you think so?
Täring pann..
Ohjaa.. Lugupeetud ka.
See on sinust nii armas, et sa offtopicut lubad panna, sest ma ilma ei oska.
Ma nüüd lõpetan.
Japjap.

Bb.

Anni oli koos minu, Hanna ja Irisega õues .