Don't Let Me Go (35/35).

Kas ma olen ainsana siin foorumis mingi imelik või mida?
Sest, anna andeks EITC, mina küll nutma ei hakanud. Ma ei hakanud isegi vaikselt piiksuma endamisi, nagu tavaliselt.
See oli... LIIGA romantiline. Jah, ma tean, et ma olen mingi hull imelik, aga... meri ja... kõik see? Minu jaoks liig.
Mulle jääb vaikselt selline tunne, et ma suht nagu... vihkan romantikat.
Aga ratsionaalne armastus on ju palju ilusam!
Ja ei, ära saa valesti aru, see osa ON armas ja see osa ON ilus ja see osa ON armastusväärne, aga mitte minu jaoks. Ma lihtsalt... olen selline.

Aga muidu oli mõnus lugeda neid kirjeldusi mere kohta ja kõike! Soe tunne tuli kohe sisse. :)
Ja... noh, Jared oli suhteliselt armas. Tegelikult on KÕIK armas, kui mitte liiga armas, vähemalt minu jaoks.
Oeh.
ARMAS!

Mis ma ikka veel ütlen?
Lihtsalt, et... ma NIII ootan, et sa nad tülli ajaksid!
(`Palun ärge mind ära tapke nüüd. )

UUUUT !

Ma olen Kade selle Katsi ( oli vist ) ja Jaredi armastuse pärast . Sest mina ei ole suutnud ühelegi poisile ( kellega olen käinud ) pühenduda nii põhjalikult . Ma lihtsalt tüdineks ära sellest armastusest , mis nende vahel on . Aga endiselt , üliarmas . Ja ma olen kade ka , et ma ise ei suuda pühenduda nii kaua ühele inimesele .

Armaas. Nunnumeeter põhjas

Mulle- meeldib-kui-sa koht oli *otsib õiget sõna* ... ülim...

Mulle kunagi ütles üks tüüp, et ma pidin olema väga armas, kui ma olen vihane ja üritan oma seisukohta asjast teistele selgeks teha. Aga ma ei tea.

Enivei, ootan uut

Usun, et selliseid kutte on päriselus ka :)
Probleem on vaid selles et nad tuleb üles otsida...

Mm.. on küll selliseid kutte jaa. On isegi paremaid. ^^
Täring Pann teab, kellest jutt.
Ja noh.. enamus foorumist tegelt.


Kas ma kommisin juba seda osa?


EDIT: Kommisin jah.
Aga ma lisan ühe asja.

MISMÕTTES KOLMKÜMMENDKOLM OSA?!?!
Kui sa sinna 33'le number 1-e ette paned, siis ma olen rahul.

Hahaa :)

Üldiselt, kahju on kui head jutud on lühikesed...

Armastan seda juttu.

KOLM?

Aaga see on teine ju?

Mis tähendab et üks hooaeg veel?

Oujeah.

Ei, siis pole hullu.

Mulle endiselt meeldib üks tühi rida igale lausele vahele jätta.

See on ilus.

*Jääb vait*

Audrey, good luck, I say. :)
Ja ma ei saanud hetkel aru, et kas mu jutt on siis liiga lühike või mitte :)

Kärolyn, hinga sügavalt sisse ja siis välja.
Kahjuks tuleb tõesti kolmkümmend kolm osa, aga siis tuleb veel üks hooaeg, nii et rahune.
Ja KUIDAS sa seda üldse praegu märkasid?
Ja ... okei, jutt sai otsa.

Tänks, Krissu.

Shalalalaa, uus osa jälle, sest ma olen tore. Olgu, tegelikult ei ole. Aga ma ütlen, MIKS ma ei ole, alles siis, kui vaja. Veel mitte. :) Nii et siis saate täna uue osa. Ja võib-olla homme ka. :) Ja siis võib-olla ülehomme ka. Ja üleülehomme. Aga üleüleülehomme ... selles ma kahtlen. :)
MUIDEKS. Ee ... aa, mulle vist ei meeldinud see osa. Ma ei ole kindel. See on kindlasti armas. Või siis ka mitte.

Kaheksas osa.

Kell oli juba palju. Me oleks ammu pidanud telgist väljas olema. Kõik teised olid ammu juba üleval, nende hääli oli kuulda. Aga meie kaks lamasime ikka veel üksteise kaisus. Ma olin ennast seljaga vastu teda toetanud. Ta käed olid tugevasti ümber minu põimitud. Me ei olnud sel hommikul veel sõnakestki vahetanud. See kõik tundus liiga ideaalne.
„Jared, Katu, ärgake üles ometi!“
See oli Mannu hääl.
„Kell on kaks juba!“
Pöörasin pead nii palju, et ma näeks Jared’ile otsa vaadata.
„Kas me peaks … ?“
Ta raputas pead.
„Mina ka mitte,“ vastasin vaikselt.

Me olime terve eelmise õhtu ka telgis veetnud. Lihtsalt istunud, suudelnud, õrnutsenud. Nii oligi hea. Vaid meie kaks, ei keegi muu.
„KATU!“
Kallutades pea pisut viltu, hakkasin arutlema, kas see karje kostus Triinult või Merilinilt. Vastuseks pöörasin ennast vaid teise külje peale, nii et sain nüüd Jared’ile otsa vaadata. Ta naeratas. Kätega ta ümber kinni võttes surusin oma pea ta rinnale. Tundsin ta käsi oma seljal.
„Jared!“
Oi.
Ainult tüdrukud ei oodanud meie ärkamist. Jaan nõudis seda ka.

„Nad kindlasti ei olegi seal ja me karjume ainult tühjusele,“ mainis Brita justkui muuseas. Tõstsin pea, vaadates Jared’ile otsa.
„Oioi,“ ütlesin vaikselt ning naeratasin, võttes temast tugevamini kinni. Me mõlemad teadsime, mis nüüd juhtub.
Oli kuulda telgiluku avanemist ja juba ilmuski Mannu meie vaatevälja. Mõne hetke jälgis ta meid sõnatult.
„Good morning, Mandy.“
Mannu pilk liikus Jared’ile.
„Mitu korda ma pean sulle ütlema, et ära kasuta seda nime! Katu paneb sulle ikka nii rumalaid mõtteid pähe. Pealegi, pole enam mingi hommik!“
Pilgutasin korra silmi. Mannu nägi üsna ärritunud välja. Jared viis pilgu mulle tagasi. Silmitsesin teda, panemata Mannut enam tähele.
„Umm, halloo! Tulge välja, jobud, me kõik ootame teid!“

Pahaselt pobisedes väljus ta telgist. Mina vaatasin ikka veel Jared’ile otsa.
„Should we …?“
„Ei.“
Ta naeratas.
„But maybe …?“
„Jah.“
Naeratasin ka. Ta suudles mind õrnalt. Vajusin tagasi meie maailma. Seal oli mul piisavalt hea olla.
„Kui te viie sekundi pärast väljas ei ole, siis ma tulen ja tõmban teid välja!“
Tõmbusin Jared’ist eemale.
„We’re coming already!“

Surunud mu laubale veel ühe musi, ajas ta ennast istukile. Mina ka. Hakkasin juba telgist väljuma, kui ta mu käest haaras.
„Your hair … I suppose you should comb it,“ ütles ta õrnalt muiates.
„Oh.“
Haarasin kammi ja tõmbasin sellega kolm korda läbi juuste.
„Parem?“
„Not really. But it doesn’t matter.“
Ta võttis mul käest kinni ja me ronisime telgist välja.
„No lõpuks!“
Mannu silmade pööritamist oli kaugele näha.
„Mida te tegite seal ometi nii kaua?“
„Nothing.“

Jared’i hääl kõlas, nagu ta varjaks midagi. Kihistasin. See meeldis mulle.
Istusime lõkke äärde, tema võttis hommiku-, või tegelikult lõunasöögiks õuna, mina pirni.
„Meil oli plaan ujuma minna, aga leidsime, et ilma teieta oleks nõme minna, nii et me juba umbes kaks tundi ootame teie ärkamist.“
Itsitasin.
„Sorri.“
„Ja te ei vabanda ennast välja söömisega, nii et vahetage riided ära ja ujuma! Ja mis OMETI su juustel viga on?“
Ajasin oma juuksed veel rohkem sassi, tõusin püsti, andsin oma pirni Jared’i kätte hoiule ja jooksin telki tagasi. Kahe minutiga olid mul maasikakarva bikiinid seljas ja rätik kotist välja otsitud. Ronisin telgist välja. Jared oli selle kõrval, võttes mu ümber kinni, toetades oma lauba minu oma vastu.

„Have I told you that you look gorgeous?“
„Ei hakka jälle pihta! Tulite meiega tripile või ainult kahekesi?“
Saatsin Mannu poole süütu pilgu.
Jared’i ümber kinni hoides ja pirni süües kõndisin kallakust alla randa. Kõik teised olid juba ujumisriietes ja jalgupidi vees. Jared võttis T-särgi ja lühikesed püksid ära ning mind sülle haarates kõndis ta vette. Ei läinud kaua mööda, kui mu tagumik veeni ulatus. Tõmbasin ennast käte abil Jared’i süles kõrgemale.
„Vesi on külm ju!“ kaebasin.

„No, it’s not. Now prepare,“ lausus ta muiates ja enne, kui ma oleks jõudnud vastu vaielda, lasi ta selle käe, mis mu jalgade all oli, alla. Kiljatades kannatasin külma kokkupuudet veega. Jared naeris.
„See ei olnud sinust üldse ilus!“ ütlesin, kui olin vee temperatuuriga pisut harjunud.
„Who said I’m the nice guy?“
Võttes minult vee all käest kinni, hakkas ta edasi sumpama. Peagi sain aru, et tema suund oli ühe suure kivi poole, mis siiski üsna kaugel oli. Sinna jõudes pidin mina juba ujuma, kuigi tema jalad ulatusid veel põhja. Ta võttis mu pihast kinni, tõstes mind kivile ja hüppas siis ennast kätega üles tõmmates mu kõrvale.
„Kivi on tuline.“
Ta naeris.

„Estonians! Nothing is never good enough.“
Istusin talle lähemale, tõmmates sõrmeotstega üle ta märja rinna ja kummardudes talle hästi lähedale.
„See on,“ sosistasin enne, kui teda suudlesin. Ta käed libisesid sujuvalt mu ümber, kui ta mind veel lähemale tõmbas. Mingi hetk, märkamata isegi, kuidas see juhtus, istusin ta süles.
Ja järsku, keset suudlust tundsin, kuidas keegi mind pritsis. Eemaldusin Jared’ist ning enda ümber vaadates nägin, et kõik teised olid kivi ümber kogunenud, et meid pritsida. Marko, kes seisis sellel küljel, kus meie mõlema jalad üle kivi ääre rippusid, suutis meid kuidagi nii pritsida, et kõik mu juuksed sekundiga läbimärjaks said. Ja ka Jared sai sellest lainest osa. Kuulsin teda tegevat pahasust väljendavat häält, mis sarnanes väga urinale.

„Käitu korralikult,“ vaatasin talle tungivalt otsa, kui äkitselt Marko mind talla alt kõditas, nii et ma vingerdades kogemata kivilt maha lendasin. Kiljusin. Õnneks püüdis Marko, kes oli samuti piisavalt pikk, et ta jalad põhja ulatuksid, mind kinni. Sekundiga oli Jared samuti kivi pealt maas.
„That’s enough! Stop flirting with my girlfriend! You have no chance here, don’t you see it?“
Jared võttis mu enda sülle.
„Besides, she could have got hurt! No joke with falling on the water on a wrong angle. Do you ever think about someone else but yourself? Grow up, kid!“
Jared kõndis Markost mööda, sumbates kalda poole.

„I’m sorry, I didn’t mean to yell at him, the words just came out, I’m sorry,“ pomises ta mulle kohe, kui keegi seda enam kuulda ei saanud. Naeratasin talle õrnalt, kuigi teadsin, et see oli Marko suhtes alatu süüdistus.
„Kõik on korras, vahet ei ole, ma tean, et sa ei mõelnud seda öelda,“ sosistasin vastu, pannes oma käe ta põsele.
„Marko jääb ellu. Kuigi ta tegelikult ei löönud mulle külge.“
„I know! He just makes me so jealous and angry, I can’t help it. The way he looks at you … I know that you mean a lot to him and no at all in the way that you mean to me, but still. I’m sorry.“
„Sa ütlesid seda juba korra,“ naersin vaikselt, „tegelikult juba kaks korda. It’s okay.“

Olime kaldale jõudnud ja Jared pani mind mu rätiku peale istuma, istudes mu kõrvale.
„Mõnikord ma mõtlen, et võiks Markoga korralikult ära leppida,“ ütlesin pooleldi omaette. Ta oli natuke aega vait.
„I could try,“ lausus ta siis. Hakkasin naerma.
„Nalja teed või? Sul pole mõtet proovidagi, see ei juhtu nagunii kunagi. Ma ainult mõtlesin.“
„I know. But it would make you happy.“
Vaatasin talle otsa, naeratades kergelt.
„Now it’s all about you,“ kordasin lauset, mida ta oli mulle eelmisel päeval öelnud.
„Maybe you’re right. Maybe it is impossible.“

Viisin pilgu teiste poole. Nad olid parajasti ägedas veesõjas.
„Kui nad lausa meie järgi ootasid, siis ei sobiks vist meil kalda peal istuda,“ arutlesin valjult.
„You go. I’ll stay here, just in case. I don’t want to start blaming anyone else for something they haven’t done,“ naeris ta. Naeratasin ja suudlesin teda pikalt. Seejärel ajasin ennast käte abil maast püsti.
„Love you,“ ütlesin, kui ma tagurpidi vette kõndisin.
„Mina sind ka,“ vastas ta hästi armsalt naeratades. Saatsin tema poole õhumusi ja pöörasin ennast ümber, joostes otse veesõja keskele.

Uhh. Jared on nii keevaline.
Ja armas.
Ja... ja kaitsev.
Jubedalt kaitsev. xD
Aga mulle nii meeldis, kuidas ta Markole ütles, et ta suureks kasvas.
See oli nii... kirjeldamatult meeldiv!

Olen ma kunagi maininud, kuidas see jutt mind naerma ajab?
Ei ole?
Noh, nüüd mainin.
Iga kord, kui ma seda juttu loen ma endamisi naeran siin. Ja tuju on ka kohe laes ja enam ei tundugi nii jube see, et ma nüüd hommikusööki valmistama minema pean.

Jah.
Tegelikult meeldib Jared nüüd mulle väga.
Kas ma võin ta endale võtta?
Ma treeniks teda natuke ja olekski minu prints sinisel eeslil olemas!
Okei, okei, okei. Olekski minu prints mustas Aston Martin Vanquish'is täitsa olemas!

Nüüd tekkis mul ka tegelikult tahtmine ujuma minna.
Hmm. Võiks tegelikult küll, äikesepilved on taevas, seega vesi peaks soe olema.
Kui mul ainult ei oleks bronhiiti või mis iganes erilineköha see ka ei olnud.
Jama.

Niisiiis!
Ikka edasi!
Mõnusalt... mõnus osa oli!
UUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUT!

ma lugesin algusest lõpuni terve selle jutu läbi ja see on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii hea.
jared on niiii armas.
aaah, neid nunnusi osi võiks lõpmatuseni olla, neid on nii hea lugeda. tekitab kohe endal südames sooja tunde no.
aga uut ruttu siis eks, :)
ja kriitikat pole!! lihtsalt pole, mille kohta kobiseda, kõik on liiga hea!

JAAAAAAAAAAA !
It's a DEAL!
Pole probleemi. Sa võid Jamesi vabalt võtta. *naerab õelalt*
Footballbooooy.

Aga Jared is MINE!
Juhhei!

saad veidi kriitikat


Mulle tundub Katariina vahepeal kuidagi liiga tibilik, mitte kõne järgi, aga see Mannuga mingi kiljumine, aelemine, kisamine, meikimine jne. Aga võib-olla peabki see nii olema, et ma ei ju ei tea, mis plaanid sul nendega on. Aga üldiselt on Katariina halvas mõttes tavaline. Jared on kuum, hot, aga vahest veidi liiga pööörfekt, et tal võiks mõni puudus ka olla. J amitte nunnu ma-ei-oska-tantsida, vaid mõni iseloomuomadus.
Muidu, keep up, meeldib jutt ja ootan millal tuvikesed tülli lähevad!