Juhtum Loreen De Moulyn (10/10) + epiloog (LÕPETATUD)

Sorri, sorri Mezilane, et ma ei saanud sind nii rõõmsaks muuta kui ma oleksin soovinud, aga no ma lihtsalt ei saanud sellega varem ühelepoole, sest ma leidsin ühe kohutavalt ilusa puzzle, mida ma nüüd kokku panen. 1000 tk. Mingi Gooti stiilis, aga üüber ilus mu meelest. Teen järgmine kord pilti ka, kui kokku saan!

Aga nautige nüüd miskit veidi teistsugust. Midagi teistsugust selle jutu puhul.

PS: Mind häirib kohutavalt selle jutu osade pikkus, kuis samas, ma ei soovi osasi pikemaiks teha. Kuidagi nii õige tundub iga osa 1000 sõna. No okei veidi peale, aga siiski.

VI osa

,,Arvestades seda, kus ma eelminekord sinuga lõunatasin, siis peaks nentima, et oled arenenud. Milline koht!’’ seletas Freia kui nad olid ühte linna hinnatuimasse restorani jõudnud.

,,Ma soovin siiski mitte riskida ja võimalust võimalikult hästi ära kasutada,’’ütles Cherry muiates.

Nendeni ilmus teenindaja, kes juhatas nad lauani, mille Cherry oli proneerinud. See asus teistest laudadest veidi privaatsemas nurgakeses ja see oli ainuke laud millel seisis vaas liiliatega.

,,Loodan, et meeldivad,’’ ütles mees käega lilledele viibates.

,,Mööda igaljuhul ei pannud!’’ lausus Freia, kes lasi Cherryl endalt mantli seljast võtta.
Õhkkond restoranis oli väga rahulik ja vaikne. Muusika ning hämar valgus, muutsid seda kohta ka hubasemak. Iseenesest oleks see koht pidanud olema ühele paarikesele idiaalne paik õhtustamiseks, kuid ometi oli õhus tunda pinget ja närvilisust. See oli tigitud Freia ja Cherry omavahelisest suhtest, mis oli puhtalt tööalane, kuid tiksus nagu pomm, mis on iga hetkega lõhkemas.

Söögid välja valinud ning ooteks veini pokaali valanud, otsustas Cherry katkestada selle veelgi enam pinget tekitava vaikuse.

,,Kas sa soovid täna rääkida tööst või arutame hoopiski kummagi meie isiklikku elu?’’ küsis Cherry küsimuse, mis tõi Freia näole segaduses ilme.

,,Stop...Sinu näoilme järgi võin eeldada, et sa ei soovi ilmselt kumbagi,’’ ütles Cherry veel ennem kui Freia miskit vahele jõudis öelda. Naine keeras pilgu Cherrylt ära, muutudes veidi kurvaks. Ta vajus mõttesse, kuid püüdlik Cherry takistas teda.

,,Kas ma ütlesin midagi valesti?’’ küsis ta leebelt ning üritas Freiaga taas silmsidet luua, piiludes veidi küljele kallutades tema ära pööratud nägu.

Freia vaid ohkas raskelt, pöörates pilku tagasi Cherryle. Silmnähtavalt oli naise tuju muutunud, kuigi tema tagasihoidlik naeratus, mille ta näole manada üritas, seda varjata püüdis. See oli kasutu, sest kurbus mitte ei peegeldunud tema näost vaid see paistis tema silmadest.

,,Mida sa teada soovid?’’ küsis Freia Cherryle julgustavalt otsa vaadates.

,,Ma olen tähele pannud, et sa teed oma tööd väga suure kirega. Vaata, et suuremaga kui mina. Ma olen sellele palju sobivaid põhjuseid välja üritanud mõelda, kuid usun, et mitte ükski ei ole tõele lähedanegi,’’ seletas mees põhjalikult. Ta rüüpas oma pokaalist lonksukese, et oma närvilisust varjata. Ta ei olnud sugugi kindel, mismoodi Freia sellele reageerida võiks. Cherry oli teadlik, et nende halvad suhted olidki tingitud tema vähesest suhtlemisoskusest Freia taoliste naistega. Tal oli veendumus, et selliste naistega suhtlemiseks on välja töödeldud kindel viis, mida tema veel endajaoks avastanud pole. Seetõttu ongi ta oma äkilisusega enda tõelisi soove varjata üritanud.

,,Otsustasin selle juba teismelisena, et hakkan kunagi uurijaks,’’ ütles Freia peale mõningast järelemõtlemist.

,,Kuid pühendumine?’’ küsis Cherry, üritades naise silmist selle küsimusega kaasnevaid emotsioone tabada.

,,Ma tegin selle otsuse siis kui minu vanemad tapeti. Ma tundsin, et pean seda kõike nende heaks tegema ja leidma inimese või inimesed, kes sellega seotud olid. Kahjuks ei ole ma selleni veel jõudnud, kuid ma ei loobu. Mitte kunagi.’’selgitas naine põhjalikult, rüübates aeg ajalt oma pokaalist.

Mõlemad lõpetasid hetkeks sellel teemal rääkimise kui kelner tuli neile roogi serveerima. Kui kelner lahkus ei alustanud kumbki enam sellel teemal rääkimist. Cherry ei pidanud vajalikuks tervet seda õhtut sellel teemal peatumiseks raisata. Pealegi puutusid nad iga jumala päev kokku nii, et ta uskus kindlalt, et saab temaga sellele teemal mõnes sobilikumas paigas rääkida.

,,Kuid mida sina mulle vastaksid kui küsiskin sinult sama küsimuse?’’ küsis Freia kui nad olid veidi aega oma roogasi nautinud.

,,Tõenäoliselt mitte midagi sellist, mis sulle huvi pakub,’’ ütles ta naisele õlgu kehitades.
,,Cherry!’’ venitas naine mehe nime nõudlikumalt kui kunagi varem.

,,Noh...Ma usun, et uurijaks hakkasin ma lihtsalt seetõttu, et mulle on see lapsest saadik huvi pakkunud, kuid eks pühendumus ole tingitud siiski sellest, et olen ju juba 15 aastat seda tööd teinud ja näe, hakkan juba vanaks muutuma, ’’ selgitas Cherry. Ta asetas noa ja kahvli taldrikule ning toetas küünarnukid lauale, et lõuga oma kätele toetada. Ta silmistes Freiat, kes mehe jutu peale rõõmsamaks muutus ning tema näol ilutsev muie oli mehe jaoks midagi nii enneolematut, et see lihtsalt vääris imetlemist.

,,Usud sa tõesti, et 37 on vana?’’ küsis Freia naerdes.

,,No kindlasti vanem kui 30.’’

,,Koguni seitse aastat! Seega peaksid uhkust tundma, et saad minust niipalju eespool olla,’’ iroonitses Freia silmi pööritades. Ta võttis veel ühe suutäie maitsvat rooga ning seejärel asetas samuti oma söögiriistad taldrikule ning pühkis salhvrätikuga ettevaatlikult oma suud.

,,Miks me ei suuda üksteise suhtes pisutki sallivamad olla? Me käitume nagu lasteaed, kuigi oleme täielikult täiskasvanud.’’ küsis Cherry lõpuks küsimuse, mis on teda aastaid piinanud.

Freia saatis talle ühe üllatunud pilgu ning seejärel lõi pilgu oma veinipokaalile, et vältida silmsidet enda ees istuva mehega, kes soovis teada midagi, millele naine vastata ei osanud või ei julgenud.

,,Ma olen sellele isegi mõelnud, kuid pole suutnud välja mõelda,’’ tuli Freia lagedale vabandusega, mis tundus mehele isegi sobivat.

,,Tead...Ma tahaks sinuga veidi paremal tasandil suhelda, kuid ma ei suuda seda ilma sinu abita teha, sest sa oled ikka tõeline frukt. Sinuga suhtlemine on nii kuramuse siiru-viiruline ja väga keeruline. See on justkui labürint, millel on miljoneid erinevaid käike, kuid üks on ainult õige. Eksides oled tagasi nullis. Palun aita mul leida õige tee. Õige viis, kuidas sinuga ilma õelate märkuste ja naljadeta suhelda.’’lausus Cherry. Ta oli endalegi märkamatult Freia käest kinni võtnud, et seda õrnalt hoida.

,,Ma olen siiru-viiruline?’’ küsis Freia, kes lasi kuuldavale lõbustatud naeru. Ta võttis rahulikult käe, millest Cherry kinni hoidis, ära, et võtta veel mõned lonksud veini. Cherry oli oma pokaali juba tühjendanud ja kuna ta on roolis, siis ei saanud ta seda luksust endale enam lubada.

,,Kas sa aitad mind siis?’’ küsis Cherry. Ta vaatas närviliselt naise kätt, mille ta äsja ära oli võtnud ning millest tema kogu julgust kokku võttes kinni oli võtnud. Poleks see juhtunud endalegi teadmata, siis tõenäoliselt oleks see juhtumata jäänudgi.

Ilmselt oleksid täna paljud asjad küsimata jäänud kui Cherry poleks kodus oma küsimusi läbi mõelnud ning nende küsimist harjutanud. Peale peegli ees harjutamist oli mees ka ise veenduud, et ta on totaalselt sees. Talle on Freia juba pikka aega muljet avaldanud, kuid nüüd miski lihtsalt tõmbas tema poole. Miski, millele Cherry veel nime ei osanud anda.

,,Ma luban, et ma proovi vähem siiru-viiruline olla ning kui sa ära eksid, selles tohutus labürindis, siis aitan sind õigele teele tagasi!’’lausus Freia sõnad, mis panid Cherry kergendatult ohkama. Nüüd oli Freia see, kes mehe käest kinni võttis ning seda julgustavalt naeratades pigistas.

Kas nad ise ikka teavad, et nad deidil on või aint mina tean seda? xD

Kui Freia tark naine olla tahab, siis jah.

Mis tal viga on....
*podiseb* xD

Õel inimennnne.

Kui nad käima hakkaks siis saaks ikka päris palju nalja.

Uut!

Oeh.
Mul on tunne, et selles loos on kolm storline'i: Loreen, Cherry&Freia, Freia pere.
Osa meeldis. Mõnus... rahulik sisu kohta öelda ei saa, aga jah. XD
Meeldis! :)

Seda küll.

Vahepeal polnud aega lugeda, aga nüüd lugesin lugemata osad läbi.
Ojah, kuidas mulle see jutt meeldib. Lihtsalt väga meeldib.

Uut!