Juhtum Loreen De Moulyn (10/10) + epiloog (LÕPETATUD)

Nii Freia kui ka Cherry sõid vaikides oma tellitud lõunat.

,,Kui sa mind lõunale kutsusid, siis ma ikka eeldasin, et sa viid mind vähemlt kohvikusse.’’ Porises Freia kui oli suu võileivast tühjaks söönud.

,,Milleks? Siin on ju palju kodusem.’’ Lausus Cherry oma võileivast uut ampsu võttes.

,,Mats!’’ ütles Freia ja viskas pooliku võileiva selle paberile tagasi.

,,See on mulle otsaette kirjutatud. Kuidas sa alles nüüd märkasid?’’ irvitas Cherry.

,,Ma lihtsalt eeldasin, et sa ise pole seda veel märganud. Kust mina tean, palju sina peeglisse vaatad?’’ naljatas Freia vastu.

,,Kas sulle on ikka kunagi öeldud, et sa oled vaimukas?’’

,,Mulle ei ole vaja seda öelda.’’ Sõnas Freia.

,,Tänan vapustava lõunasöögi eest Cherry, kuid loodan, et valid koha järgmine kord paremini.’’

,,Võtan su nõuannet uue ettepanekuna koos sinuga sööma minna!’’ keeras Cherry Freia sõnad enda kasuks.

,,Selleks peaksin ma ikka päris korralikult oma pea ära lööma!’’ ütles Freia mehele kulme kergitades.

,,Ka seda annaks korraldada.’’

,,Võtan seda vihjena, et plaanid kallaletungi.’’ Ütles Freia, kes oli püsti tõusnud ja ukseni sammunud. Ta lükkas kerge liigutusega kabineti ukse lahti, et lahkuda.

,,Seda ma ei julgeks!’’ ütles Cherry naisele järele hüüdes ning käega viibates.

Cherry asus lõunasöögist järelejäänud läbu ära koristama, sest peagi pidi tema kabinetti ilmuma peakomissar isiklikult, et juhtumi kohta aru pärida.

Samal hetkel kui Cherry prügi, selleks ettenähtud kohta visanud oli, astuski peale lühikest koputust uksest sisse Neyblom.

,,Tervist uurija Morton! Kuidas käsi käib?’’ tervitas mees oma kähiseva häälega ning lasi kuuldavale tagasihidliku köhatuse.

,,Paremini ei saakski! Sõime siin just uurija Coorney’ga lõunat.’’ Ütles mees ükskõikselt oma lauataha jalutades ning käega viibates Neyblom’ile istet pakkudes.

,,Siin!’’ küsis mees üllatunult.

,,Kas ka teil on minu kabineti vastu midagi?’’ küsis Cherry üllatunud nägu tehes.

,,Mitte seda, aga uuriaja Coorney on viimane inimene, keda oma kabinetti lõunatama kutsuda.’’ Selelgitas Neyblom oma üllatunud olekut.

,,No näete! Täna mul näkkas ja õnnestus temaga siin einestada.’’ Ütles Cherry ukeldades.

,,Ja juhtum? Kuidas sellega endeneb?’’ küsis Neyblom, et teemat vahetada.

,,Mitte midagi erilist! Kuigi mul on selle juhtumi kohta juba oma teooriad tekinud, mille Freia otseloomulikult juba ümber üritas lükata, kuid jään siiski endale kindlaks. Tegemist on väljapressimisega. See on ka üks põhjus, miks on patt, panna mind Freiaga koos tööle. Kujutate te ette! Ta alandas mind täna. Ma pidin tema autoga Hr. De Moulyn’i küsitlema sõitma ja veel kaassõitjana. ’’ vuristas Cherry Neyblomile ette terve oma tänase päevakava.

,,Väljapressimine?’’ lausus Neyblom küsivalt, tegemata välja ülejäänud jutust.

,,Just täpselt.’’ Ütles Cherry küünarnukke lauale toaetades.

,,Miks te just seda arvate?’’ esitas Neyblom koheselt uue küsimuse.

,,Ma ei ole selles veel kindel, seega varuge kannatust! Ma uurin selle jägi.’’ Ütles Cherry ning toetus lohakalt tooli seljatoele.

Peakomissaar lasi kuuldavale ühe sügava ohke ning vaatas mureikult Cherryle otsa.

,,Kas ma tegin ikka õige otsuse, et selle juhtumi teie kätte usaldasin?’’ küsis Neyblom küsimuse, mis Cherry koheselt ellu äratas.

Mees tõusis kiirelt lohakast asendist toolile sirgelt istuma.

,,Kellele te seda siis veel anda oleksite saanud?’’ küsis mees üllatunult.

,,Ükskõik, kellegile, kes ei tee niipalju ületunde nagu sina ja kes on veel mõistuse juures.’’ Seltas Neyblom Cherryt veelgi kahtlustavamalt vaadates.

,,Te tahate väita, et ma olen segane?’’ küsis Cherry solvunult.

,,Ma kõigest kahtlustan seda!’’

,,Kahtlustate? See on peaaegu sama!’’ torises Cherry aina edasi.

Raskelt ohates, tõusis Neyblom toolilt püsti ning hakkas samme uksepoole seadma.

,,Ma loodan, et ma ei pea teis kummaski petuma!’’ ütles ta veel ennem lahkumist.

,,Hull?’’ pomises Cherry endamisi. Ta tõmbas oma lauasahtli lahti ning võttis sealt oma väikese peegli. Uudishimulikult jõllitas mees oma peegelpilti iga nurga alt.

,,Mul ei ole isegi sellist nägu ees, et hull olla.’’ Rääkis ta oma peegelpilti endislt jõllitades.

,,See ei väljendugi sinu näost! See kõik tuleneb sinu käitumisest!’’ kuulis Cherry jällegi tuttavat häält. Taaskord piilus uksevahelt sisse Freia.

,,Kas sa oled piilur?’’ küsis Cherry peeglit sahtlisse tagasi pannes.

,,Ja sina oled eneseimetleja!’’ susises Freia vastu.

,,Ma unustasin oma mobiili kuskile siia!’’ ütles naine Cherry laual asju tõstes.

,,Mina pole märganud!’’ ütles mees ühte jalga üle teise tõstes ning uuesti toimikut uurima asudes.

Freia tuhlas närviliselt lauapeal asjadega, kuid soovitud asja ei leidnud.

,,Siit leiab kõike muud peale minu mobiili! Sa peaksid oma asju veidi korrastama siin!’’ ütles Freia pahurat pilku lohakalt istuvale Cherryle heites.

,,Mida? Ennem sinu saabumist oli siin kõik laitmatult korras. Sina peaksid oma asjadel paremini silma peal hoidma!’’ ütles mees võidurõõmsalt irvitades ning sõrmede vahel väikest mobiili keerutades.

,,Kust sa selle said?’’ küsis Freia, kes oli vihaselt Cherryni tormanud ning hakanud mobiili järele haarama.

,,Sa oed nagu väike tattnina!’’ pahurdas Freia aina edasi.

,,Võta, võta!’’ ütles Cherry naisele mobiili ulatades ning ükskõikselt oma toimikule taas pilku heites.

,,Sind oleks tõesti paras hullumajja panna!’’ ütles Freia lõpuks kui oli oma mobiili kindlalt taskusse pannud.

,,Niikaua kui mina seda hullust endas ei näe, pole see minujaoks mingisugune probleem rahus koos teiega töötada! Ja pealegi mulle ei meeldiks seal. Liiga üksluine ning toit pidi väga kehva olema!’’ vatras mees naerdes.

,,Ma võin neile ettepaneku teha, et kui nad oma tingimusi parandavad, saavad ühe elaniku juurde!’’ iroonitses Freia võidurõõmsalt.

,,Ma tänan, et sa minupärast muret tunned, aga siiski sa ei pääse minust nii kergelt!’’

,,Olekski liiga lääge unistus!’’ ütles Freia mehe poole simi kissitades.

,,Sa muutkui loed seda toimikut! Oled midagi teada ka saanud?’’ küsis Freia mehelt toimikut ära tõmmates.

,,Kahjuks ei! Sa ei lase süveneda. Tuled hiilides uksest sisse, korraldad siin mingisugust trianglit ja siis eeldad, et ma olen juhtumis suhtes targemaks saanud! No ei, sa oled ikka omaette klass Freia!’’ sõnas mees toimikut Freialt tagasi tõmmates.

Naine lõi ükskõikselt käega, sest nägi, et mehega edasi vaidlemine oleks ilmselge mõtetus. Ükskõikselt sammus ta kabineti ukseni ning lahkus.

,,Laip?’’ küsis Cherry imestunult ning hoidis kõrvaääres mobiili, millest talle kogu info edastati.

,,Olgu! Me oleme kohe kohal!’’lausus Cherry kiirelt. Viskas Mobiili taskusse, krahmas toolileenilt oma mantli, pani selle paari kiire liigutusega selga ning seadis sammud Freia kabineti.

Cherry oli äsja kuuldust nii ärevil, et unustas naise kabinetiuksele isegi koputada. Julmalt lendas Cherry naise tööruumi ning hakkas jahmatavast telefonikõnest mingit seosusetut teksti jahuma.

,,Me peame kohe minema,’’ ütles mees lõpuks karmilt mõlemaid rusikaid vastu lauda lüües.

,,Ma ei tule sinuga ennem kusagile kui ei tea, mis toimub.’’ Seletas Freia pahuralt oma laual olevaid asju kokku pannes.

,,Leiti laip,’’ ütles Cherry õlgu judistades.

,,Loreen?’’ küsis naine oma tegevust katkestades. Ka tema näole oli palju tõsisem ilme kerkinud.

,,No sellepärast me peamegi kohe kohale minema, et teada saada!’’ kamandas Cherry ning tegi paar kiiret sammu nurgas seisva nagini. Ta võttis sealt naise musta jaki ning asus seda talle ulatama.

,,Ma tänan!’’ ütles Freia, lastes kohmakal Cherryl endale jakk selga panna.

Lõpuks kõige sellega ühelepoole saanud, asusid mõlemad ärevil olevad uurijad laipa tuvastama. Mõlema hinges sädeles veel õrn lootuskiireke, mis ei olnud veel kustunud. Nad lootsid, et see laip ei kuuluks sellele, kellele nad kartsid seda kuuluvat.

,,Kui see on väljapressimine, nagu sina kahtlustad, siis ei ole see Loreen’i laip!’’ üritas Freia närvilist Cherryt maha rahustada, sest too oli roolis ja sõitis väga äkiliselt. Freia hoidis kramplikult mõlema käega toolist kinni ning hoidis pilku pingasalt teel. Ise vajutades sama närviliselt kujutletavaid pedaale. Pidur, sidur, gaas. Freia jalad tatsusid samas rütmis, mis Cherry omadki.

,,Kas sa juba lõpetaksid?’’ nähvas Cherry pahaselt ning vaatas vilksamisi Freia tatsuvaid jalakesi.

,,Äkki sa sõidaksid siis nii, et ma ei peaks sulle nii palju moraalseks toeks olema?’’ sisises Freia läbi hammaste ning hoidis endiselt kümmne küünega oma autoistmest kinni. Samuti ei lõpetanud naine kujutletava piduri tallamist.

,,Ega see laip eest ära ei jookse!’’ nähvas ta lõpuks tõeliselt vihasena.

,,Ära räägi rumalusi! Ma tahan lihtsalt veenduda, et see pole tema.’’ Seletas Cherry, keda rahustas Freia selline käitumine.

,,Kohe saame teada!’’ podises Freia rohkem nagu endale.

Eemalt paistis hunnik teisi uurijaid ning isegi politsei oli kohal. Raske oli mitte taibata, et nad olid just õigesse kohta jõudnud.

Freia vaatas ärevil pilguga Cherryle otsa kui too sündmuspaigale jõudes vaikselt hoo maha võttis. Mõlemad uurijad olid veidi kõhklema hakanud selles, mida nad lootsid. Miski sisendas neile siiski seda, et too vane noor naine, kes nüüd seal surnuna lebab, on just see, keda nemad otsivad. Kuid siiski astusid uurijad autost välja ning kiirustasid külg külje kõrval oma eelarvamusi kustutama.

Veel mõni meeter ja nad olidki kohal. Nad pugesid kiirelt sündmuspaika piirava piirderiba alt läbi. Kõik teised kohal viibivad uurijad andsid Freiale ja Cherryle teed, et nad saaksid laipa tuvastada. Osad takistasid pressi piire ületamast. Õhkkond oli väga pingeline ning hetkel väljas valitsev niiske ja udune ilm lisas veelgi enam pinget.

Veidi eemal murul lebaski kellegi elutu keha, mis oli hoolikalt kilega kaetud, et press ei saaks vaest elu kaotanud noorukit pildistada.

Veelkord viskasid mõlemad uurijad üksteisele kahtlustava pilgu ning kumbki ei julgend esimest sammu teha, et laibalt kile maha tõmmata ning seista silmitsi sellega, mis neid seal ees ootab. Nii Freia kui ka Cherry ei ole muidu erilised uimerdajad või arad, kuid seekord oli olukord teine. Nimelt oli Loreen’i kadumine mõlemale suurt huvi pakkunud ning nende suurimaks sooviks hetkel üldse, oli see noor naine üles leida.

Lõpuks võttis Freia julguse kokku ning astus kile all olevale surnukehale lähemale. Ta võttis õrnalt ühest tuules lehvivast kileotsast kinni ning tõmbas ühe kiire liigutusega kile surnukehalt. Hetkeks nad mõlemad lihtsalt jõllitasid kohkunult laipa.

See oli kuskil 23-aastane tumedate juustega keskmist kasvu naine. Surma põhjusteks võisid olla peksmisest tekkinud vigastused kui ka kägistamine, sest noore naise kaelal oli tumepunane rant, mis viitas millegi trossi või tugeva köie sarnase esemega kägistamisele. Tõenäoliselt nii see ka oli, sest esmapilgul ei tundunud ükski peksmise tagajärjel tekkinud vigastus surmav, kuid selleks tuli teha põhjalikum lahkamine kohtuekspertiisis.

Freia reageeris toimuvale alles siis kui kulis seljatagant Cherry kergendustundest tekkinud ohet. Ka Freia ohkas, sest leitud noore naise laiba kirjeldused sarnanesid küll Loreen’i omadega, kuid naise surnukeha juurest leitud dokumendid tõestasid, et tegemist ei olnud Loreen De Moulyn’iga.

Loomulikult heidutas ka selle naise mõrv mõlemat uurijat, kuid õnneks ei pidanud nemad selle juhtumiga tegelema. Nende ülesandeks on endiselt leida müstiliselt kadunud Loreen.
Freia vaatas küsivalt Cherryt kui märkas, et too hoolega surnukeha uurib.

,,Mida sa teed?’’ küsis ta sosistades meest surnukehast eemale sikutades.

,,Uurin, kas äkki võib sellel midagi pistmist olla meie juhtumiga.’’ Seletas Cherry laibalt pilku tõstmata.

,,Vähe tõenäoline,’’ ütles Freia käsi rinnale ristates.

,,Miks? Vabalt võib see hoiatus olla Hr.De Moulyn’ile näiteks. Kui tegemist on väljapressimisega võib kõik selletaoline täiesti võimalik olla. Pealegi sa võib-olla märkasid kui palju sarnaneb see tüdruk Loreen’iga.’’ Selgitas Cherry enda seisukohti, lükates Freia kahtlused hetkega ümber.

Freia vaid muheles hetkeks ning asus seejärel samuti surnukeha uurima. Loomulikult märkas ka naine mõlema naiste sarnasusi, kuid ta ei tahtnud tunnistada, et Cherry temas mõnigaid kahtlusi äratas.

Peale pikka ja pinevat surnukeha uurimist leidis Freia naise pükste taskust pisikese kokkuvolditud paberitüki.

,,Cherry!’’ ütles Freia mehe nime igat tähte venitades ning pisikest paberitükki lahti voltides.

Uudishimulik Cherry oli paari kiire sammuga Freia juures ning vaatas kannatlikult, kuidas ta ettevaatlikult paberit, mis veidi vihmast vettinud oli, lahti voltis.

Õnneks oli paberil olev tekst säilinud. Küll veidi laiali läinud, kuid sinna trükitud sõnum oli selgelt arusaadav.

Jälgige mängu ja saate teada, kust leiate selle, keda otsite!

See oli ainus, mis paberile kirjutatud oli. Freia silmitses koheselt vihast plahvatavat Cherryt, kes jalaga enda ees olevale mättale ühe korraliku hoobi virutas, kuid koheselt seda kahetses.

Mees hüppas valust oiates ühel jala ning kui tal ei oleks neid pagana kingi jalas olnud, oleks ta ka oma suurest varbast kinni hoidnud ja seal samas oma valutantsu löönud. Nähes, et kõik teda veidi muigel nägudega jõllitavad, jättis mees koheselt kekslemise ja üritas võimalikult ükskõikset nägu tehes oma edasiste asjatoimetuste kallale asuda.

Freia vaikne kihisev naer kostub pahura Cherry kõrvu.

,,Mida sa itsitad? Austa seda noort naist seal!’’ ütleb Cherry Freiale pahaselt otsa vaadates ning käega noore naise surnukehale osutades.

,,Oihh, vabandust!’’ lõpetas Freia koheselt itsitamise ning nördinult vaatas ta sinna kuhu Cherry käega viipas. Surnukeha oli taaskord hoolikalt kilega kaetud, et tüütud ajakirjanikud ei saaks oma tahtmist.

,,Kas hakkame minema?’’ küsis Cherry Freiale lähemale minnes ning talle oma rasket kätt õlale asetades, et naine mõtetest välja tuua.

Hetkeks ei teinud Freia Cherryst väljagi, kuid kui mees veel paar korda teda vastu õlga õrnalt tonksas, vaatas naine talle küsivalt otsa.

,,Kas hakkame minema?’’ kordas Cherry küsimust.

,,Jah!’’ lausus Freia vaikselt ning järgnes Cherryle, kes sammud autopoole seadis.