Juhtum Loreen De Moulyn (10/10) + epiloog (LÕPETATUD)

,,Kas olete ikka täiesti veendunud, et ei tea kedagi, kes teile kätte tahaks maksta?’’ küsis Cherry Hr. De Moulyn’ilt ning viskas talle surnukeha juurest leitud kirja lohakalt ninaalla. Vaikselt võttis mees kirja laualt ning vaatas küsivalt uurijatele otsa.

,,Mis see on?’’ küsis mees väikest paberitükki enda käes hoides ning seda ilmetult silmitsedes.

,,See leiti eile Christiane Rose’ i surnukeha juurest. Ta sarnanes päris kõvasti teie tütrele, seega on meil alust arvata, et tegemist ei ole pelgalt kokkusattumusega. ’’ seletas Cherry meest silmadega puurides. Nähes Hr. De Moulyn’i segaduses pilku, asus Cherry koheselt oma mantlitaskust Christiane’i pilti otsima, et see lagedale laduda. Veidi aega taskutes sobranud, ilmus lauale pilt, mille Freia sinna, nägu muigel, pani. Cherry ohkas raskelt, kuid ei hakanud sellest suurt probleemi tegema, sest tema eesmärgiks oli Hr. De Moulyn’ilt võimalikult palju infot kätte saada, mitte Freiaga tüli kiskuda.

,,Ma ei tunne seda tüdrukut ja sellest kirjast ei tea ma ka midagi. Inimesi tapetakse päevast päeva ja igasuguseid ähvarduskirju ja muid selliseid asju jäetakse laipade juurde ka päris tihti. Ma ei mõista, miks te peate minu kukil istuma, samas kui võiksite minu tütre otsingutega tegeleda. Mina ei tea kus ta on või kelle käest ta on. Te raiskate aega. ’’ patras mees vihaselt.

,,Nii et ka teie kahtlustate, et ta võib röövitud olla?’’ tegi nüüd ka Freia suu lahti.

,,Miks mitte? Igasuguseid maniakke liigub ringi. Ütleme ausalt, minu tütar on väga ilus noor naine ja temaga võib tänavatel igasuguseid asju juhtuda. Te olete uurijad ja peaksite sellest ka ise aru saama. Võib-olla, et ta ei olegi röövitud. Äkki ta on ise kuhugile ära läinud? Olete te üldse tema emaga rääkinud? Mina ei tea, mis neil kodus toimub, kuid kui Loreen endast välja ajada, siis võib ta vabalt kodust lahkuda. Niipalju ma ju tunnen oma tütart.’’ Üritas mees uurijaid endast eemale meelitada.

,,Jah, me oleme tema emaga rääkinud, kuid tüli neil ei olevat olnud ja Loreen oli lubanud kindlalt järgmine päev peale pidu koju ilmuda. Pealegi me küsitlesime ka tema tuttavaid, kes koos temaga peol olid ning nemadki kinnitasid, et Loreen oli peaolt koju läinud. Kuid koju tüdruk ei jõudnud. Seega võis ju olla, et teel koju temaga midagi juhtus, kuid kui see oleks tavaline kallaletund olnud, siis oleks surnukeha juba leitud. ’’ selgitas Freia mehele fakte mida nad juba kogunud olid.

,,Te rääkisite midagi Loreen’i kunagisest poisist, et neil olevat suur tüli olnud. Kas te oskate öelda, kust me tema leida võiksime?’’ küsis Cherry mehe tüdinenud näkku vaatates.

,,Ma juba seleasin teile, et Loreen’i sõnul ei ole ta temaga juba kaua aega suhelnud. Kuidas ma peaksingi teadma, kus ta elab?’’ nähvas mees pahuralt, sest oli uurijates juba täielikult tüdinenud, ega suutnud nende küsimuste peale enam rahulikuks jääda.

,,Kas te tema nime oskate meile öelda?’’ küsis Freia.

,,Todd Mielberg.’’ Lausus Hr.De Moulyn lühidalt.

,,Kus ta siis elas kui nad Loreen’iga veel ühenduses olid?’’ küsis Cherry mehe nime märkmikku kirjutades.

,,Samas kortermajas, kus Loreen koos oma emaga elab! Korteri numbrit ei mäeta, seda peate kuskilt mujalt uurima.’’

,,Selge!’’ ütles Cherry oma märkmiku ja pliiatsit ära pannes. Ennem lahkumist tahtis ta uuesti mehele oma visiitkaardi anda, kuid mees lükkas selle tagasi.

,,Mul on juba kaks sellist! Usun, et mul ei ole neid enam tarvis.’’ Selgitas mees käega uksepoole näidates.

Ka Freia noogutas ennem uksest väljumist mehele.

,,Kuigi teie oma mul veel ei ole!’’ hõikas Hr.De Moulyn’i Freiale järele, mille peale naine peatus, paar sammu tagasi astus ning mehele oma visiitkaardi ulatas.

Uuesti suuna auto poole võttes, nägi Freia Cherry üllatunud pilku.

,,Mida?’’ küsis Freia süütu nägu ees.

,,Mida see veel tähendas?’’ küsis Cherry pahuralt.

,,Võib-olla ei julge ta sulle midagi rääkida. Tal peab ju valik olema.’’ Ütles Freia lõbustatult naerdes ning Cherryst kindlalt mööda sammudes, et autosse istuda.

,,Ta ei taha sulle mitte midagi sellist rääkida. Sa lihtsalt meeldid talle,’’ ütles Cherry kui oli samuti autosse istunud.

,,No ma võin kindlalt väita, et sinust ta küll eriti midagi head ei arva.’’ Susises Freia mehele ning panin peale turvavöö.

,,Kas viin su koju?’’ küsis Cherry teemat vahetades ning autot käivitades.

,,Vii mind kontorisse! Minu auto on seal.’’ Vastas Freia oma väljas niiskeks muutunud juukseid sättides.


***
,,Kõige hullem, mis juhtuda saab on see, et ta virutab mulle taignarulliga.’’ Pomiseb Cherry endamisi ennem kui Freia maja uksekella vajutab.

Majast kostub vaikset sammumüdinat ning peagi vajub välisuks Cherry ees lahti. Uksepeal seisab Freia, kes oli ennast eesseisvaks õtusöögiks veidi ülesse löönud. Tal oli seljas lühike, ilma õlapaelteta must kleit ning jalas kõrged mustad kingad. Tema lühikesed tumepruunid veidi lokkis juuksed olid seekord sirgendatud ning tundusid nüüd palju pikemad kui tavaliselt.

Cherry nägi naist esimest korda nii üleslööduna ning see lõi muidu julge mehe verest välja. Tema jaoks oli seegi liig, et Freia nõustus temaga pika pinnimise peale siiski õhtusöögile tulema.

,,Sa näed väga...teistsugune välja! Oled kinde, et täna ei teki seillist olukorda, mida sa tavaliselt vältida üritad?’’ küsis Cherry veidi kogeledes naist ülevalt alla vaadates ning käega tema pidulikule kleidile osutades.

,,No sellisel juhul tegeled olukorraga sina!’’ ütles naine naeratades ning sulges enda järelt ukse, mille ta ka kindlalt lukustas.

,,Kas liigume?’’ küsis Freia Cherryle küsivat pilku heites.

,,Kuidas preili soovib!’’ nöökis Cherry ning võttis naise käealt kinni kui nad koos autopoole sammudid.

,,Ausaltöeldes mind üllatas, et sa hiljem helistasid ja minu pakkumise vastu võtsid! Mis sinu meelt muutis?’’ küsis Cherry kui nad olid ennast mugavalt autosse sisse seadnud ning alustanud sõitu restorani.

,,Ma võin oma meelt veelkorra muuta!’’ vastas Freia võidukas naeratus näol ilutsemas.

,,Vaevalt sa seda teeksid! Sa oled enda sättimisega juba niipalju vaeva näinud, et lausa patt oleks see nüüd tuulde loopida. Pealegi minu ei ole selle vastu midagi, et sa pakkumise siiski vastu võtsid. ’’

,,Ilmselgelt! Ma lihtsalt arvasin, et oleks õiglane sulle üks õhtunegi võimalus anda. Missiis, et lõunasöögi koos minuga oled sa juba nässu suutnud keerata.’’ Selgitas Freia lõpuks siiski oma nõusoleku põhjust.

,,Ma ei tunne sind ära! Sina Freia Coorney nii helde!’’ iroonitses Cherry pilku teepealt tõstmata.

,,Sa parem vaata ette, et sa seda võimalust ära ei riku, sest vastasel juhul võid uuest võimalusest unistada.’’

,,Ma võtan seda arvesse!’’ ütles mees nardes.