Juhtum Loreen De Moulyn (10/10) + epiloog (LÕPETATUD)

VIII osa

,,Cherry!’’ kostus Freia veidi naerune, kuid noomiv hääl.

,,Ema jah pani selle mu nimeks,’’ üritas mees läbi täis suu Freiale vastata. Ilmselgelt noomis naine teda sellise söömisviisi tõttu. Cherry jalad olid asetatud lohakalt kabineti lauale ning tema käes oli poolik võileib, mida mees suure hoolega jõhverdas.

,,Milline hall mass,’’ ütles Freia etteheitvalt peaga noogutades. Ta oli kõik asitõendid ühtekokku pannud ning nüüd vaatas ta neid ühe suure tervikuna. Tema tööd häiris kohutavalt Cherry praegune käitumine. Vahel ta nagu tundis, et ta suudab teda kannatada, kuid siis juhtus taas midagi, mis pani teda selles sügavalt kahtlema. Tegelikult teadis Freia, et selles mehes on peidus miski, mis võiks talle huvi pakkuda, kuid ta pole siiani seda avastanud ning ta oli põhimõtteliselt juba ka loobunud seda leidmast.

,,Hall mass?’’ küsis Cherry, kes nihutas ennast toolile korralikult istuma. Ta patsutas oma võileibu täis kõhtu ning vaatas oma suud käega pühkides küsivalt Freia poole.

,,Tahad väita, et oled ainus siga sellel maal?’’ pistis Freia, kes tõstis vaid korraks pilgu toimikult, kuid mitte kauaks. Koheselt asus ta seda uuesti uurima. Tema näol ilutses eriti irooniline muie, mille varjus peitus tohutu võidurõõm. Talle meeldis Cherry üle nalja heita. Läbi selle tundis ta ennast turvaliselt ja ainult nii tundus talle, et neil on midagi ühist. Huumor.

,,Vähemalt ei ole mina madu,’’ nähvas mees ning asus oma töölauda korrastama, et naisega mitte enam rääkida. Ta isegi ei teadnud, kas ta lihtsalt üritas tema edaspidiseid vastuseid mitte kuulda või ta oli südamest solvunud, et Freia teda teiste meestega võrdles.

Peale eelnevat vestlust valitses kabinetis pingeid täis vaikus. Mõlemad uurijad tegelesid igaüks oma asjadega ning kumbki ei pööranud erilist tähelepanu sellele, mida teine tegi. Freia istus nina toimikus ning uuris seda suure hoolega, et mitte midagi märkamata ei jääks. Ta oli kõrvutanud kõigi kolme noore naise toimikud, et neindes midagigi ühist leida, peale nende kirjakeste.

,,Kaks noorukit tapetud, üks kadunud...Kas meil on üldse lootust too tüdruk elusana leida?’’ katkestas Freia vaikuse, mis oli mõlemad maha rahustanud. Cherry vaid ohkas raskelt ning upitas üle lauaääre, et Freialt Loreen’i toimik võtta.

,,Ma räägin...See peab olema väljapressimine, sest miskit muud selle taga olla ei saa,’’ ütles Cherry, kes Loreen’i toimiku avas. Ta settis ennas mugavamalt istuma ning asus seejärel toimikut lugema. Kuigi Cherry on toimikut hoolega mitmeid kordi lugenud, pidas ta õigeks seda veel teha. Usalda, aga kontrolli.

,,Aga teised tüdrukud on ju tapetud,’’ seletas Freia teisi toimikuid lehitsedes.

,,Jaa, aga mõtleme nüüd nendele kirjadele, mille me kahe surnukeha juurest leidnud oleme!’’ üritas Cherry Freiat õigele teele juhtida, kuid naine vaatas Cherryt üsna juhmi näoga.

,,Vaata...Esimese kirja sisu oli selline,’’ selgitas Cherry naisele esimest kirja ulatades. Freia vaatas kirja hoolega ning tema silmadesse tekkis säde või õigemini väike lootusekiireke.
,,Jälgige mängu ja saate teada, kust leiate selle, keda otsite!’’ luges Freia kirja kõva häälega ette. Ta vaatas kavalalt muiates Cerryle otsa ning haaras temalt ka teise kirja, mida mees enda käes rõõmsalt lehvitas.

,,Peatada suudab meid ainult üks inimene ja ta teab seda!’’ luges Freia ka teist kirja kõva häälega. Mõlema uurija näole kerkis võidurõõmus naeratus, sest nüüd oli mõlemale selge,kes asjast rohkem teab kui nemad.

,,Hr De Moulyn!’’ lipsas nimi samaaegselt üle uurijate suu.


***
,,Kas sa usud, et ta tunnistab meile kõik ülesse?’’ küsis Freia Cherrylt, kes oli seekordselt pääsenud pika vaidluse käigus rooli. Mees silmitses pingsalt teed, millel ta kihutas, sest mõlema uurija ainukeseks sooviks oli asi kiirelt ära ajada.

,,Tal ei ole muud võimalust,’’ ütles Cherry enesekindlalt ning tegi Freiale ühe kindlustandva silmapilgutuse.

Peagi olidki nad tuttava maja juures. Nende õnneks seisis uhke auto maja ees, millest võis järeldada, et nendele vajalik inimene on kodus. Auto oli selle maja jaoks ilmselgelt liiga uhke ning tahest tahtmata see sinna ette ei sobinudki. See nägi lihtsalt nii kohutavalt veider välja. Umbes sama uskumatu, nagu oleks vaatepilt, kus peldiku ette on pargitud uhke Jaguar.

Peale mõnda aega koputamist, avatigi maja uks, mille taga seisid ärevil uurijad. Taas avas neile ukse toatüdruk, kelle näole ilmus üllatunud ilme kui ta ukse tagant uurijad avastas.
,,Jälle teie?’’ küsis üllatunud toatüdruk. Ta niheles veidralt, justkui tuleks talle sellest suuri pahandusi kui ta taas uurijad sisse laseb. Ka tema silmist võis selgelt välja lugeda, et tal oli hirm.

,,Üllatavalt soe vastuvõtt,’’ ütles Cherry, kes kingkis noorele neiule pealtnäha sooja, kuid seesmiselt tühja naeratuse.

,,Me soovime härraga rääkida!’’ lausus Freia tõsiselt ning kiikas üle toatüdruku majas sisemust. Ta tahtsis veenduda, et mees on majas ning koheselt neiu valetamise korral paljastada. Kahjuks ei õnnestunud tal selle piiratud vaatevälja tõttu mitte midagi olulist tuvastada, et endas kindel olla. See muutis teda veelgi tõsisemaks ja märgatavalt käsitumaks. Ta sõna otseses mõttes võitles enda äkilise loomuga, mis oleks tahtnud toatüdruku lihtsalt kõrvale lükata ning majja sisse söösta ja see kahepalgeline isakene jaoskonda vedada. Freiat hoidis tagasi ainult see, et ta saab seda nagunii piisavate tõenite olemasolul teha.

Toatüdruku ettevaatlik ilme püsis ning ta kõhkles sügavalt, ennem kui ta härrat otsima kadus. Peagi ilmuski uksele oodatud inimene, kelle näole kerkis võlts naeratus.

,,Oi milline üllatus teid siin kohata!’’ kostus tema edvistavalt naeratavast suust ning koheselt lõi ta pilgu Freiale, kes teda kahtlustavalt piidles kui mees tervituseks naise kätt õrnalt enda pihku võttis. Külmalt tõmbas Freia oma käe, kuid tegi seda piisavalt väärikalt, et mitte halba muljet jätta.

,,Me palume teil jaoskonda tulla,’’ ütles Freia nõdlikult. Härra De Moulyn’i nägu muutus koheselt tõsiseks. Tema edvistav muie oli näost pühitud ning tema hoiaks muutus koheselt.

,,Mismõttes jaoskonda?’’ küsis ta vihaselt. Enamuse oma vihast valas ta Cherry peale, sest just teda vaatas ta oma raevunud ja sädemeid pilduvate silmadega.

,,Meil on vaja teiega jaoskonnas läbi viia üks ametlik ülekuulamine, sest te olete kahtlustatav petuskeemis, mis võib olla seotud teie tütre kadumisega. Te ju ikka tahate oma tütart elusana tagasi?’’ toonitas Cherry oma viimaseid sõnu erilise tähelepanuga.

,,Kas tulete vabatahtlikult või...’’ ütles Cherry enda käes käeraudade ja orderiga lehvitades.
Hr De Moulyn’i lasi kuuldavale ühe sügava ohke ning pettunult astus ta majja tagasi, andes näpuga märku, et tuleb kohe tagasi. Ei Cherry ega ka Freia ei teinud sellest suurt numbrit, sest põgenemine oleks asjad teinud temajaoks palju hullemaks ja see, et mees ennast reeta ei taha on ilmselge.

Peagi saabuski mees taas uksele. Ta oli selga pannud oma pika tumeda mantli ning korrastanud veidi oma soengut. Ka ülekuulamisel, peab mees väärikas välja nägema. Vähemalt sellise mulje jättis ta mõlemale uurijale.

Hr De Moulyn’i kõige ees ning Freia ja Cherry tema järel, sammusid nad kolmekesi autoni, et jõuda sammukese lähemale, selle kohutava müsteeriumi lahenduseni. Vähemalt selline lootus peitus uurijate hinges.

,,Te ikka saate aru, et see inimene olete teie, kes saaks Loreeni päästa?’’ oli Freia oma rahuliku meele kaotanud. Talle lihtsalt ei mahtunud pähe, kuidas üks isa ei tee oma tütre päästmiseks midagi. Ei ohverda ennast.

,,Ma aitaks teid kui...’’asus mees ennast kaitsma, kuid teda katkestas vali rusikahoop vastu lauda ning teda silmitsesid kaks raevunud silmapaari. Mõlema uurija näod olid vihast tulipunaseks moondunud ja nende pingas piidlemine, ajas Hr De Moulyn’i närvi. Kiiresti liikusid tema silmad ühelt uurijalt teisele, vältides nii pikemat silmisidet, mis võinuks mehe reeta.

,,Me ei taha kuulda teie vingerdustest,’’ lausus Cherry nõudvalt ning lükkas mehele ninaalla mõlemad kirjad, mis olid leitud surnukehade juurest. Hetkeks valitses ruumis närvesööv vaikus. Keegi ei lausunud sõnakestki. Uurijad ootasid vastuseid ning ülekuulaja viivitus tulenes kaalutlevast mõtlemisest, kuidas enda nahka päästa.

,,Need võib ju ükskõik, kes kirjutada,’’ sõnas Hr De Moulyn’i hooletult.

,,Tõsi! Aga kas kahelt inimeselt võtab elu, ükskõik kes?’’ küsis Cherry ning tema hääl muutus aina rohkem pistvamaks. See lihtsalt puuris läbi, tema vastas istuva niigi närvis mehe, ajude. Cherry oli enda üle uhke, sest ta teadis, et mees murdub. Kunagi ikka.

Nii juhtuski. Mees asetas enda mõlemad käed pea peale ning hakkas närviliselt oma juuksepahmakat sikutama. Veidi veel ja siis jäävad talle juuksetutidki pihku. Ta oli aetud viimsele piirile. Murdumishetk on kohe kohe saabumas. Ka tema soovib oma tütart päästa, aga temas peitub saladus, mille paljastumisel on temaga kõik, see takistabki teda olema üdinisti aus.

,,Te peate meile kõik ära rääkima kui soovite oma tütart aidata!’’ ütles Freia vaikse ja leebe häälega, sest ta tundis, et hetkel sellest piisab, et teda rääkima panna. Ja piisaski. Mees tõstis aeglaselt oma pea ning vaatas oma niiskete silmadega uurijatele otsa.

,,Ma tahan oma tütart aidata...kuigi tõmban endale sellega vee peale,’’ ütles ta väriseva häälega sosistades.

,,Siis palun tehke seda!’’ ütles Freia nõudvalt.

,,See on üks äri, milles ka mina üks osaline olen. Mitte tavaline äri...see on räpane. Saljane. Kuid juba mõned kuud tagasi sattusin ma nende meestega pahuksisse. Tekkisid võlad ning võlade katteks hakati asju nõudma. No ma usun, et ma ei pea teile sellest täpsemalt rääkima. Te teate täpselt mismoodi salaäritsejatel need asjad käivad. Ühel päeval kui olin nii sees omadega, ähvardasidki nad Loreen’i minult võtta, et see ehk aitab mul paremini mõista seda kui täbaras olukorras ma tegelikult olen. Kuid ma ei uskunud, et nad seda teevadki. Olin kindel, et see jääbki puhtalt ähvarduseks, et maksan neile kõik tagasi, mis vaja ja siis saan rahulikult edasi elada. Ühel päeval, aga sain teada, et Loreen ei olnudki koju tulnud, sellelt peaolt, kus ta käinud oli. Ma ei tea, kuidas nad ta leidsid või kuhu nad ta viisid, aga usun kindlalt, et see on nende kätetöö.’’ Rääkis mees oma jutu südamelt ära ning seejärel ohkas raskelt.

,,Miks te alguses sellest ei rääkinud? Kas teid tõesti ei huvitanud, et teie tütar võib selleläbi suura?’’ küsis Freia, meest põlglikult silmitsedes.

,,Ma ei saanud ju ennast reeta,’’ sõnas Hr De Moulyn’i veidi erksamaks muutudes.

,,Aga oma tütre eluga saite riskida? Võibolla me ei leiagi teda enam elusana,’’ selgitas Cherry, kes oli vahepeal täiesti vaikseks jäänud.

,,Nad ei tapaks teda!’’ ärritus Hr De Moulyn’i. Tema ilme muutus ning sellest peegeldus hirmu. Ta sai ainult loota, et tema tütar oli elus ning seda ta ka tegi. Ta lootis, et Loreen elab.

,,Need inimesed on võimelised ükskõik milleks. Kaks noort inimest on tapetud ja te usute ikka, et nad ei oleks võimelised Loreen’i tapma?’’ lausus Freia, kelle jaoks oli ediselt uskumatu, et tegemist oligi väljapressimisega.

,,Kas te saaksite meile nende meeste andmed ja asukoha öelda? Neid kuidagigi kirjeldada?’’ küsis Cherry, kes oli erinevalt Freiast, täielikult rahulikuks jäänud. Tema oli ju alati seda kahtlustanud. Ta otsis lauasahtlist paberi ja pliiatsi ning asus mehe ütlusi ülesse kirjutama. Nad said teadada täpsed asukohad ja nimed. Loomulikult teadis Hr De Moulyn’i, kust neid mehi leida, kuid ilmselge jaburus oleks loota, et nad ka Loreeni kusagil seal hoiavad. Esmalt on siiski oluline leida kahtlusalused.


***

Esmalt tuli neil arreteerida Hr De Moulyn’i, sest nüüd ei olnud enam midagi teha. Koostöö tegemise eest saab mees võibolla veidi kergema karistuse, sest otseselt röövimisega polnud tal mingit pistmist, kuid ka salajas äris osalemise eest ning esialgsete asitõendite varjamise eest saab ta küll karistada.

Freia ja Cherry ei läinud õigeid mehi ise otsima. Nad olid päris kindlad, et nad ei oska hetkel veel politsei ilmumisega arvestada, seega nad otsustasid lasta politseil mehed kohale tuua, et uurijad saaksid nendega ülekuulamise läbi viia. Mõlemad mehed on vaja üle kuuulata eraldi.

,,Kas te otsisite ikka kõik korralikult läbi?’’ küsis Cherry politseinukutelt, kes olid mehed jaoskonda toimetanud.

,,Jah! Tüdrukust ei olnud märkigi,’’ ütles üks politseinikutest ning seejärel lahkusid nad mõlemad, jättes Freia ja Cherry rahulikult oma tööd tegema. Cherry oli nagu ikka rahu ise, kuid Freia oli üha enam suurenevate pingete tõttu ärevil. Loreen oli siiki veel leidmata ning nede meestega ei lähe ülekuulamine nii ladusalt kui Hr De Moulyn’iga. Seda naine teadis.

,,Nonii mehed! Te ikka teate, miks teid siia toodi?’’ küsis Cherry õrnalt muheledes. Miski tegi mehele suurt nalja, kuid samas möllas ka tema sees ängistus, sest teadmata oli tüdruku saatus. Mõlemad mehed vaatasid ükskõiksete pilkudega uurijaid ning vältisid silmsidet üksteisega.

,,Teie palun tulge minuga kaasa!’’ ütles Freia paremal pool istuvale mehele ning seejärel nad lahkusid. Freia pidi ühe mehe teises ruumis ise üle kuulama, sest siis saavad nad mõlema mehe ütlusi lindistuse pealt võrrelda. Kui on lahku rääkimisi, siis on ilmsegel, et mehed luuletavad.

,,Te olete omadega sees,’’ ütles Cherry rahulolevalt enda vastas istuvale mehele näkku irvitades kui Freia oli teise mehega juba lahkunud.

,,Ma ei tea, mida te silmas peate,’’ lausus mees ükskõikselt pilku kõrvale pöörates ning lauaall ühte oma jalga väristades. Cherry toetas oma küünarnukid lauale ning asetas paaripäevase habemega kaetud lõua oma kätele.

,,Usun, et teate ja palju paremini kui mina,’’ ütles Cherry veelgi laiemat irvitust oma näole leiutades.

,,Mis tegemised on teil selle noore naisega?’’ küsis Cherry kindlalt ning lükkas ülekuulatavale ninaalla Lorreni pidi. Mees turtsatas ning vaatas teeseldud üllatusega laual lebavat pilti.

,,Mis tegemist peaks minul olema Fred’i(Hr De Moulyn) tütrega?’’ küsis mees veelgi enam turtsudes. Ta hõõrus sõrmedega oma nina ning lükkas pildi uurijale tagasi.

,,Nii et te siiski teate, kes ta on?’’ küsis Cherry, kelle häälde oli peidetud kahtlusenoot.

Nähtavalt muutus Cherry vastas istuv mees närvilisemaks. Juba esimese küsimusega suutis ta ennast reeta, kuid sellest Cherryle veel ei piisanud. Ta tahtis, et kogu tõde paljastuks, seega pidi ta ülekuulamist ja mehe segadusse ajamist jätkama ja veelgi äkilisemalt.